Margareeta vol 2

Eelmine kord käisin siis olid siin õppused, seekord tühjus ja ka aarde tuli kiiresti välja, tänud :)

Enda arvates olime õiges vahepunktis, kuid ei leidnud midagi, mis edasi aitaks.

 1 

Vesi oli kenasti pudelis, kala kuival, aga tops oli täitsa omal kohal. Tänud aarde eest!

Täna sai siis lõpuks lõpus käidud. Aitäh.

Margareeta lugu algas minu jaoks paar aastat tagasi ja jooksis segastel asjaoludel ummikusse. Ei saanudki aru, kas tüdruk sai taas mõne munga poolt mujale meelitatud või mis. Usuvennad, kes Revali neidusid ühes võtavad, on veel omaette teema, munkadel olevat igaks juhuks :P Ja nimelt nunnakloostrite juurde tekkisid need kohad, kus vallaslapsed peavarju leidsid...

Niisiis, vol 2 ilmumisel oli mul pool rehkendust juba tehtud. Täna söandasin lõppu minna. Tuleb tunnistada, et hoolimata kõigist seostest, moodustas lõpu asukoht minu jaoks kirjelduses punutud temaatika pinnalt räige ebakõla. Üldse mitte roppuste, vaid nimelt stiili pärast. Logimist see muidugi ei seganud. Muuhulgas sain teada, kes on Annika ja et "üle jäänd rahvas norm" :D Aitäh.

Tänan abi eest! Leitud!

Leitud, aitäh!

Poolik asi nüüd lõpuni tehtud. Margareeta vol 2 aardega panime punkti sellele geopäevale. Aitäh peitjale!

Eelmisel aastal jäi see pooleli, nüüd siis sai ära vormistatud. Aitäh peitjale.

Sibasime siis ka selle va Margareeta jälgedes. Herki sai kesk lahendamist naerukrambid - ikka tore, kui miski meele rõõmsaks teeb.

Igatahes leidsime vastava koha üles - oli tõesti kole ja jube - nagu ka lubatud. Konteiner tuli alla kergemini kui üles tagasi. Tagasipanekuks pidi igasuguseid mittesiivsaid kehaosi tagant lükkama, et Herki saaks topsi tagasi õigesse auku toppida. Igatahes tehtud see sai ja mis muud kui tänud peitmast ja naljatamast.

 1 

Kuidas see aare ennast nii kaua varjas minu eest? Müstika, ei tea. Jõulude ajal sattusin igavusest kaarti ketrama ja avastasin just minule sobiva mõistatuse. Pole siin ühtegi shad ega ühtegi kankaani, täitsa lahendatav. Kohe selge, mida vaja teha on. Kargud alla ajada ja vajalikus kohas ära käia. Ei mitte Wc-s! Mida pekki, Ctrl-F ei saagi kasutada? Nii harjunud sellega. No teeme siis vanaviisi.

Vahepunkt oli sellisesse kohta asetatud, kus tuul tahtis mu pikali puhuda. Ei jäänud muud üle, kui klammerduda objekti külge ja vajalik info meelde jätta. Järgnes jälle minule väega meelepärane lahendus. Võtsime julguse kokku ja hakkasime autoga mööda jääd uisutama, et Margareetani jõuda. Margareeta ei tegelenud hügieeniga parasjagu. Tegelikult polnud teda isegi silmapiiril. Meid see ei seganud, sest eesmärk oli raamat ära määrida.

Õpetussõnad noortele Revali neidudele. Ei maksa suvaliste munkadega kaasa minna, eriti kui nad veel väljamaa keeli räägivad. Võid jumal teab kuhu sattuda. Väga muhe värk, kindel FP. 958. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Kord varem käisime vahepunktis enda arust täie põhjalikkusega läbi, kuid ebaõnnestunult. Siis veel ka edutult kirvega vehkimas. Peitja uuris, et kuidas me siis ei leidnud, et vahepunkt on täitsa õige.

Täna tulime uuesti. Kindlameelsemalt ja veel põhjalikumalt. Olime juba 3 vale kohta läbi vaadanud ja oli tunne, et tuleb telefonikõne teha, et meie silmad avaneksid. Aga siis, 4nda objekti küljest, leidsimegi otsitava. Müstika. Seda ei saanud siis seal olla. Või pilgutasime iga kord just sel ajahetkel oma silmi.

Autos olles nuputasime välja lõpu asukoha ja sõitsime kohale. Lugesime läbi punkarite luuletuse ja kiirelt ilmus ka aare nähtavale. Ma sain napilt abivahendita aarde kätte ja tagasi. Asukoha eripära oli see, et mobiilne levi oli häiritud ja täiesti nulllevi tabas meid.

Aitäh aarde eest!

Korra oleme vahepunktis otsimas käinud, kuid toona ei suutnud midagi leida. Täna leidsime otsitu viimase objekti küljest mida plaanisime lähemalt uudistada. Saime juhised kätte ja ka kaardile lubava asukoha. Kuna lõpp olevat ropp ja kole, siis jätsime põnni autosse magama ja läksime neiu pesuvõimalustega tutvuma. Võib öelda, et leid oli kiire. Aitäh!

Kambaga hea kiire leid. Lemmikuks kujunesid Sillu kaunid logimispoognad.

Ise ei lahendanud ja ega peagi kui saab osta-müüa-vahetada. Toimib paremini kui meeletult arvutit ja ennast piinata. Tänud kutsumast ja ka ehtsat talve kesk soojal päeval näitamast!

Leitud, tänud!

Mäletan, mäletan, seda leidu mäletan! Ma polnud enne siia kanti sattumist sellest aardest midgi kuulnud. Veel vähem seda avanud. Minu geotööpõld on siinkandis lai. Teistel aga oli täppe vähem ning nii see neile rahu ei andnudki. Endalegi ootamatult hakkas aga autos kirjeldust lugedes niit jooksma ning pidama ei saanud me enne, kui aare meil näppude vahel oli. Ise ka ei uskunud, et leidsime. Äge, aitäh!

 1 

Selle aarde tänastesse otsimistesse lülitamine käis täiesti ekspromt hoo pealt; korra reisi alguses kaardil ümbruskonna aardeid ühiselt läbi sõeludes said kõik ära märkida, et mkmmm, pole lahendatud ja sinna see asi jäi. Aga siis said muud plaanis olnud aarded kõik tempokalt üles leitud ning üks hetk tuli parasjagu järjekordset suunda navisse toksivalt Kristjanilt “no aga ikkagi, see Margareeta…”. Vedisime selle peale muidugi aardekirjelduse uuesti kõik telefonides lahti, üks idee pudises seejärel ühislugemise kõrvale siit, teine sealt ning uskumatu aga tõsi aga ka meid tabas seejärel Melchiorile sarnane heureka! ning tagapingilt tulid juba edasi väga konkreetsed juhised, kuhu Kristjan täpselt sobiva parkimiskoha peab leidma… :D.

Edasi toimus veel terve hulk asju, tekitasime certitudesse juurde mäejagu punast ja lõpuks roheliseni ei jõudnudki :D. Kohta, kuhu saadud koordinaat maandus, läksime ikkagi vaatama, kirjelduse viimane plokk koostoimes vihjega tundus lihtsalt nii lubav… Ja saimegi aardele viimaks näpud taha, ise ka alguses ei uskunud, ehkki muidugi lootsime :). Aitäh Hannesele nutikust proovile paneva aarde ja kaaslastele järeleandmist mittetunnistava visaduse eest, oli väga äge otsimine ja leid :).

Kui kõik päevaks plaanitud aarded olid edukalt külastatud ja tahtmist ning aega veel jätkus, siis hakkas see Margareeta lugu meid painama. Uurisime kirjeldust, kuid erilist selgust kohe meile see ei toonud. Peitja vihje Margareeta esimesele loole andis küll mingi mõtte, kuid ei mingit kindlust, kus ja mis otsima peaks. Teel olles oli siiski piisavalt aega netis surfata ja kaarte uurida, ning ühe infokillukesega läksime potentsiaalsesse kohta. Sealt sai üsna kiirelt leitud vajalik, kuid selle tõlgendamise ja kirjeldusse sobitamisega läks jupp aega. Lõpuks läksime lihtsalt sinna, kuhu meie arvates õiged koordinaadid juhatasid ja peale mõningast ringi ekslemist sai ka aardetops leitud. Hiljem peitjaga suheldes saime ka aru, miks me oma lahenduskäiguga ilma asjata Certitude pommitasime. Kokkuvõtteks väga vahva kambakesi lahendamine ja otsimine, kus leidis kinnitust fakt, et koostöös peitub jõud. Aitäh kaaslastele ja kiitus peitjale põneva aarde eest!

Tänu väga pinnapealsele lähenemisele ei saanud alul miskit aru. Õnneks oli teistel ettevalmistus sügavama ja peale algset sabassörkimist sain lõpuks ikka ka täiega otsimisse sukelduda. Kuidagi nagu ei taha tolleaegne arhitektuur ajahambale vastu pidada. Pole ka ime kui talviti tsemendi asemel liiva sisse ainult vett kallati. Külmaga pidas vastu küll, aga kevadise sulaga vajusid ka onnikesed kokku.

See oli suuresti nagu pusle lahendamine. Üks teadis midagi ja teine teadis midagi ja lõpuks võtsime kirve õlale ja hakkasime astuma. Ehk veab!? Kindlasti oli kasu, et aarde esimene versioon oli leitud. Samuti sai raamatult puhutud tolm ja värskendatud teadmisi. Lõpus tuli ikka leid viimasena vaadatud kohast. Samas tekitas see elava arutelu möödunud aegadest. Täname ajalootunni eest!

 2 

Nojah, sama aarde vol 1 jäi meil leidmata, seega olime mõnevõrra raskemas seisus. Samas, tasus olla 31.10.21 õiges kohas ning midagi kasulikku jäi sealt kõrva. Midagi kasulikku sai ka raamatust loetud ning teel aarde poole sai teistele raamatust ette loetud, mil viisil vanadel aegadel hobustega jääteid ületati ja mis juhtus siis, kui liiga õhukese jää tõttu hobune läbi jää vajus. Päris kaval nipp, mida kasutati, aga raudruunade puhul seda paraku kasutada ei saa.

Täna me aga jääteed ületama ei pidanud, küll aga päris talviseid teid sõitma. Ühes paigas nägime, kuidas bemmijuht oli teelt kõrvale kaldunud, siis kõvasti vaeva näinud ja auto kätte saanud, kuid edasi sõitmisest loobunud ja auto sinnasamasse ära parkinud, sest ka edasi tee oli päris korralikult täis tuisanud. Me aga liikusime täna nelivedustega, seega meid need Kõrvemaa teed üldse ei takistanud ning 1-2-3 olime täitsa õiges kohas päral. Loomulikult olime täitsa õiges kohas ning loomulikult seal see aare meid ka ootas. Meie täname, oleme valmis vol 3-ks. Aitäh!

Aitäh!

Sündmusel kuulsin silmanurgast või siis kõrvanurgast möödaminnes just paari vajaminevat infokildu, mis mul seni lõpplahendusest puudu oli. Nüüd loksus mosaiik paika ja lõpp samuti.

No lahendamisel olin juba kirjeldust lugedes kohe veendunud, kus vahepunkt olema peab, kuid geokontrollile see ei meeldinunud. Seega sai ka korralikult läbilahendamine ära tehtud ja kui lõpuks kaardile vaadates geokontrollile sobivat kohta silmitsesin, siis oli see täpselt seal, kus oleksin kirvega vehkima hakanud.

Vahepunkti külastuse tegime ära nii nädal tagasi, kui Liivaku poiste jälgesid otsisime. Täna siis peale Liivaku poiste külastust ja pikemat matkamist oli vaja ikka neiukene ka üle vaadata. Siin osutus aarde kätte saamine lihtsamaks, kui tagasi panek, kuid koostöös sai seegi tehtud.

Tänan peitmast.

Mõistatus oli kodus lahendatud ja enne sündmust vahepunkti ka käidud. Peale karude toitmise üritust liikusin juba edasi aarde lõpu poole. Lõpus algul ei suutnud aaret kuidagi leida aga lõpuks avastasin aardetopsi maa peal vedelemas. Panin tagasi sinna kus ta oleks võinud olla ja pärast levisse sattudes suhtlesin ka peitjaga ning sain teada, et panin aarde tagasi õigesse kohta.

Kodus sai kõik paika.Kohapeal oli kõik selge ja sai lõppu suunduda. Tänud

Tänud aarde eest!

Nüüd kui aare ka lihtrahvale kättesaadav käisin ära. Ainuke mida ei suutnud välja mõelda on koht mida kontroll tunnistaks. Ei vahepunkt, ei lõpp, aga ju siis ei ole oluline. Aitäh!

Tänud aarde eest.

Leitud. Aitäh!

Korra mõtlesin, et õrritaks natuke peitjat ja kirjutaks logisse vaid: "leitud, aitäh" või "möödasõidul kiire leid" ;) Aga ei saa kohe... peab ikka lobisema pikemalt..;)

Esimene versioon Margareetast tundus kunagi ikka väga segane, lõpuks said aga õiget värvi sokid jalga ning Melchiorile jäetud sõnum sai leitud. Vol 2 ilmumine tekitas esialgu väikese hämmingu, kas hpühel on Tartu sündroom tekkinud, et kopi-peist uus tops ja aare arhiveeritud asja asemele?;) Õnneks või kahjuks nii lihtne see siiski pole. Margareeta teise sõnumi kättesaamiseks tuleb ikka natuke rohkem pingutada. Certitude minu tõlgendusi küll ei tunnistanud, ma süüdistan ikka enda sokisahtlit, kus pole õiget värvi sokke, aga samas on seekord ju kirjelduses ja vihjetes kõik öeldud, mida teha ja kuhu minna. Tuttavad teed viisid kohale, lõpp oli ropp ja kole nagu kirjelduses lubatud. Õnneks tsikipriki kiire leid ja logimine.

Aitäh. Jääme ootama vol 3;)

GC-s pakutavaga sõbraks me ei saanud, aga see polegi selleks, mida arvasime olema. Kohapeal leitu hakkas kuskilt mälust meenuma, kunagi kolimisedki olen ära maininud. Sealkandis Anniga oleme ratastelgi sõitnud. Otsitavale saime jälile. Kuival seal kõik praeguse seisuga. Huvitav. Tänud peitjale.

 1 

Tiiat-Einarit polnud seekord võtta, kutsusin Krista ühes ja nii me pärast tööd aardejahile suundusime. Mina olin kindel, et Tibinal juba ammu leitud-logitud, aare juba ju mitmendat päeva üleval ja Tibina geokontroll enne põhja lastud, kui mina üldse aarde avastanud. Nii et läksime rahulikult. Meenutasime teele jäävaid leitud aardeid ja lobasime niisama kuumal suveõhtul. Autos oli tunduvalt mõnusam olla kui õues. Nüüd on see osa, mida ma pikalt ei kirjelda, kuidas ma ennast ka üllatasin, et niimoodi valesti mõtelda oskan, aga aega ei läinud ka liiga palju, kui leitud see üllitis sai. Täitsa tuttavatelt käiguradadelt. Pärast professorile kribades said tema mõttekäigud selgeks ja sain kohe lõbusasti naerda, kui erinevalt inimesed mõtelda võivad. See-selleks, FTF sai tehtud kell 19.00. Suur tänu toreda aarde taaselustamise eest!