Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
18.09.2020 tutvustas Mai mulle geopeitust ja nüüd kus sellest aasta möödas, siis otsustasin Maile kingiks teha tema enda raamatu põhjal aaarde. Mai Pitsner on kirjutanud ühe väga armsa raamatu nimega „Kaisukate Salajutud“. Vastused saate sellest raamatust ;)
NB! Aare ei ole leitav ööpäevaringselt!
Leia vastused küsimustele ja saad koordinaadid.
Koordinaadid on kujul 59°24.KAISU', 24°41.JÄNES'
K - Kaisukas on nagu ... mängukaru - 7, inimene - 0, Mai - 5, kaisuloom - 1
A - Mis tuli lehma suust välja mulin - 7, muu-muuuu - 8, midagi - 9, hääl - 0
I - Kui vana on Signe 10 aastat - 5, veerand sajandit - 1, pool sajandit - 7, 65 aastat - 4
S - Kes valiti Kaisuloomade peo lemmikkaisukaks Vinni - 4, Kopsu - 2, Kupsik - 7, Signe - 6
U - Kelle jalgu kaisutasid varbakaisujad Mirjami - 2, Triinu - 1, Sille - 6, Priidu - 8
J - Nuustik on Vannikäsn - 0, pesupehmendaja - 5, valge tuust - 9, jääkaru - 8
Ä - Kes on Kupsiku parim sõber Ükssarvik - 4, Kopsu - 8, kohev tekk - 6, Karl - 2
N - Mille peale ärkas Johannes Paulus Stegosaurus üles Saksamaal Kohvi lõhna - 5, linnulaulu - 3, kalli - 9, müra - 4
E - Mitmes keeles oskab Peebu oma nime öelda?
S - Miks Salimari narriti Tal on üks silm - 1, ta ei oska laulda - 7, tal on habe - 6, tal on rohelised täpid kõhu peal - 4
Vihje: Kaardid ja õhupallid, mitte lilled. Küsi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõppaare | Lõpp-punkt | Geokontroll 60/517 |
Aarde sildid: lahe_teostus (3), lastesõbralik (2), kellaajaline_juurdepääs (2), eesti_kirjanikud (2), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9GJW5
Logiteadete statistika: 50 (96,2%) 2 3 0 0 1 0 Kokku: 56
Leitud Team Virukad koosseisus! Aitäh vahva aarde eest!
Kõigepealt leidsime pallid, siis kaardid. Lõpuks ulatati ka vajalik, kuhu kripseldada me nimed. Tänud peitjale.
Raamat sai millalgi ammustel aegadel läbi loetud,kuid edasi jäi asi soiku.Nüüd ühel "Oravaklubi" ronimisõhtul küsis peitja : "Kas on veel kedagi kellel aare pole leitud/logitud ?" Jap,nüüd läks küll pirn põlema ja mõned päevad hiljem seadsin sammud aarde järele.Õige koht jäi suht kiirelt silma ning sain nime kirja pandud.Antud kohas pidavat aaret saama veel maikuu lõpuni.......
See aare oli pikalt edasi lükatud. Esialgu olime õige koha paika kirvetanud, kuid otsustasime austusest autori ja peitja vastu raamatu ka soetada, mis hiljem kinnitas kirveteooriaid. Täna võtsime südame rindu ja käisime õigest kohast läbi. Üks tore logiraamat ulatati meile ning kui olime toimetused lõpetanud, siis meiega koju rändas üks uus sõber. Panime talle nimeks Meelis. Kodus on tal mõni sõber olemas, kellega juttu vesta. Aitäh aarde eest.
See aare oli pikalt edasi lükatud. Esialgu olime õige koha paika kirvetanud, kuid otsustasime austusest autori ja peitja vastu raamatu ka soetada, mis hiljem kinnitas kirveteooriaid. Täna võtsime südame rindu ja käisime õigest kohast läbi. Üks tore logiraamat ulatati meile ning kui olime toimetused lõpetanud, siis meiega koju rändas üks uus sõber. Panime talle nimeks Meelis. Kodus on tal mõni sõber olemas, kellega juttu vesta. Aitäh aarde eest.
Kaisukaid on minul elu jooksul olnud kümneid, ja enamik nendest seisab mul ilusti panipaigas kastis, sest ma ei suuda nendest loobuda. Eks neil ole palju minu saladusi kanda ka. Selle aarde lahendamist alustasin mina aga avaldumisjärgselt loogika ja "see oleks hea vastus" lahendamisega, mistõttu sain punkti kaardile (küll vist rohelise kontrollita) üsna vara. Sealt jäi see pikaks ootele, sest need "küsi" aarded meile eriti ei istu. Mingi hetk saime aga peitja ja raamatuautoriga kokku ning õnnestus ka endale vahva raamat soetada. Samal õhtul lugesin selle ka läbi ning kinnitasin tugevalt oma teooriat - ja ka selgeltnägemisvõimed on mul täitsa olemas :) Ja ka siis jäi punkt kaardile ilmatuma pikaks ajaks.
Täna oli TTÜ-sse asja ning otsustasime Märteniga selle julgustüki ette võtta ning asi lõpuks ära vormistada. Nullis oli üks mugu jutusoonele saanud, kuid meid märgates andis järje meile üle. Härra, kellelt aarde kohta uurisime, oli väga lahke ning kaua ei läinud, kui vahva logiraamat meie käes oli. Kuhu nimi kirjutada, selles polnud küsimustki ;) ;) ;) - oli see üks lugu ju nii minu masti üsna mitmes mõttes :P Logimistoimingud tehtud, saime üllatuse osaliseks. Eks logidest olnud seda loetud küll, aga me mõtlesime, et me natuke liiga suured lapsed. Tutkit, nüüd on meil uus pereliige - nimeks sai Meelis - ja nüüd kuulab ka tema meie väikseid peresaladusi pealt. Aitäh peitjale ja raamatu autorile - oli väärt ootamist!
Raamat sai meil unejutuks juba ammu läbi loetud, aga nu kuidagi ei sattunud siia kanti tulema. Eelmisel pühapäeva tulime kohale, aga tund aega hiljem ja koht, kust logiraamatud küsida, oli juba kinni. Täna siis tutvusin ikka enne lahti oleku aegadega ja siis sõitsime kohale. Ees oota armas logiraamat, millesse saime siis oma traditsioonilises logimis järjekorras (JOHANNES AUTO JANAR) nimed kirja. Ja kui andsime logiraamatu tagasi, ootas meid ees tore üllatus. Me ei suutnud uskuda, mida me nägime. Poisil läksid silmad suureks ja nägu naeru täis. Igatahes väga suured tänud kõige eest. Ühe korra võib perenaine arvata, mis täna kaissu võeti ja mis sai iga minuti tagant musi.
Kui selle aardega algusesse minna, siis algas see eelmisel talvel kui tahtsin minna raamatukokku raamatut laenutama. Jalutasime vankriga raamatukogu juurde selleks et tõdeda, et see oli sel päeval suletud. Otsustasime mõne päeva pärast uuesti proovida, kuid ka sel päeval oli raamatukogu kinni. Saime pahaseks ja otsustasime, et sõidame hoopis linna, kus süsteem näitas, et peaks lahti olema ja raamat ka olemas olema - selgus, et ei olnud! Siis otsustasin läheneda radikaalselt ning tänu sellele saime Eliisele autori pühendusega raamatu otse autorilt - suur suur tänu! Lugesime Eliisega raamatu mõne õhtu jooksul läbi ja saime esimese korraga lõpu teada. Lõpus oleme vahepealsel ajal korduvalt käinud ning potentsiaalse peidukoha välja otsinud. Täna tuli tuju nimi kirja panna ja nii sai üks kaisukajaht toreda lõpu! Eliise küll magas vankris logimise ajal, aga raamat meeldis meile väga! Täname raamatu ja aarde eest!
Raamatu lugemise toimetasin ära raamatukogus. Lõppu minemine seevastu võttis aega aga lõpuks oli see tore koht ja sain lahkelt nime kirja panna. Aitäh.
Toreda raamatu olin juba mõnda aega tagasi läbi lugenud. Lõppu aga jõudsime koos Shine'ga alles täna. Oli sõbralik kohtumine.
Tänan peitmast.
Raamatut ma lugenud pole ja ka mõistatuse osas aidati mingi aeg tagasi lihtsalt järjele, et kuhu võib logima minna. Selleni jõudsime alles täna kui ma natuke ootamatult Inga kodust välja vedasin ja tal esimese mõttena Kaisukate salajutud meelde tulid. Logiraamatu hankimine lükati minu õlule aga polnudki midagi hirmsat vaid hoopis päris lõbus ja sõbralik kohtumine. Tänan.
Salajutud luges Indrek üsna ammu läbi ja talle need meeldisid. Küsisin täna, et millest need kaisukad siis rääkisid - ütles, et ei mäleta, aga tegelikult vist ei tahtnud teiste saladusi välja lobiseda... Igaljuhul aarde peidupaiga oli ta välja rehkendanud ja seda tulemust jagas minuga küll - koos ikka julgem otsima minna. Peale põhjalikku ringkäiku jõudsime arusaamisele, kus see aare olema peaks ja küsimise peale saimegi nimed kirja. Väga armas! Aitäh!
Väga armas raamat! Kui siis lõpuks otsima läksin, siis oli koroona tõttu kinni. Nüüd siis lõpetasime, suur tänu.
Carolysil õnnestus raamat hankida ning lahendas mõistatuse. Seejärel jõudis raamat minuni ning sain lastele mitu päeva unejutuks sealt lugeda. Väga vahvad lood. Aaret käis logimas ka kõigepealt Carolys, aga kuna mina jõudsin siia alles nüüd, kui aare veidi kolinud, siis polnud abi kusagilt võtta. Lõpuks võtsin julguse kokku ja küsisin ning tuligi logiraamat välja. Aitäh!
Raivo mitteleiulogi tuletas meelde, et mõistatus ammu lahendatud ning aare ootab külastamist. Et täna oli VOL-päev, siis mõtlesingi minna oma õnne proovima. Plaaniks jalutuskäik algusega Lillekülast suunaga läbi aarde Nõmmele. Oli väga mõnus. Eriti vahva oli Mustamäe kandis meenutada möödund aegu ning sammuda läbi metsa Nõmme suunas. Ka õnn oli seekord minu poolel. Aitäh!
Loll mis loll, ei leidnud, noh juurviljaosakonda ei vaadanud ka. Piilusin loogiliselt tunduvate kohtade juures kuni uurima tuldi et mis viga. Küsisin siis nõu aga igal pool kehitati õlgu, ei tea, pole kuulnud või ne znaaju.
Kui raamat sai loetud, mõlgutasime veidi mõtteid võimalike asukohtade suhtes. Herki kibeles eriti logima, aga kuidagi ei klappinud ajad. Eile oli selline tööpäev, et võtsin töö juurest kliendist maha jäänud kaisuka (jaa - meil on sellised kliendid! :)) koju kaasa ning siis olingi ilmselt niimoodi meelestatud, et valmis kaisukate saladusi avastama! Herkil oli kõvasti sibamist ja teooriaid, aga mul oli pigem üks koht, milles ma võrdlemisi kindel olin. Kuna küsija suu pihta siingi ei löödud vaid juhatati lahkelt logiraamatu asukoht kätte, siis lappasime peagi logiraamatu läbi ja leidsime koha, kuhu oma nimed jäädvustada. Aitäh!
Kuna sellise lektüüri austajaid meil enam kodus ei ole, siis kiire lahendus jäi tegemata. Apollodest ka ei õnnestunud raamatut leida, et väheke sisu uurida. Mingil päeval siiski ilmus tänu kaaslasele see raamat mulle koju laua peale. Ja ühel ilusal hommikul, kui ärgates üllatas akna taga mind kohev lumekiht, vedasin hommikukohvi kõrval numbrid paberile.
Tükiks ajaks jäi välitöö ootele. Lõpuks siiski läksime julgelt peale. Logidega tutvusin ja olin valmis, et leid ei pruugi kergelt tulla. Kahtlane koht tuvastatud, proovisin ääri-veeri midagi leida. Aga Catiberg lõpetas selle luuramise kiiresti ära, põrutas rusikaga vastu lauda ja küsis - kus see aare siis on :-) Noh ja oligi aeg oma nimed logiraamatusse maalida just sobivasse kohta. Aitäh!
Vahva raamat :) Käisin täna logimas kui asukoht pikalt teada. Logiraamat oli peidus ja vajasin abi, et asukoht tuvastada. Tundus, et see seal küll kedagit ei sega.
Minu kaisukast on keldris järgi jäänud vaid närtsind pea ja mööda seina veniv nahk ehk Mõmm on aastatega kokkupudisenud, siis on imselge, et selle raamatu lugemisest olen ammu ea poolest väljas. Vihjed mul olid.
Ise sellisesse kohta ei peidaks, ei ole justkui eetiline, tekitas ka täna ebamugavust kui küsisin, kas peitja tuttav? Ei olevat, tegin siva ehkki logiraamat oli tõesti nunnu. Tänud selle eest!
Mitte eriti minu lektüür. Kaisukatele eelistan päris loomi koos oma päris iseloomuga. Ja salajuttudele üldiselt ka pigem pärisjutte :o) Olgu, ei nori rohkem, ilmselt jäängi peamisest sihtgrupist välja :P Vastuseid-numbreid taga ajamata hakkas üks koht üsna loogiline tunduma. Lisanduvad logid üha kinnitasid kahtlusi, kuid geokontroll püsis ometi põikpäiselt punane. Ega muud üle jäänud kui niisama luurele minna. Tegelikult ei oodanud kohe skoori, aga siiski tuli ära. Aitüma.
Neid Kaisukais sai ikka tükk aega taga otsida, enne kui õige koht silma jäi ja siis ka veel natuke. Logiraamat ise oli ka väga nunnu. Suur tänu!
Raamatu laenutasin raamatukogust, käisin selle järgi isegi 2 korda, sest esimesel korral oli keegi vahetult enne mind selle võtnud. Täitsa vahva lugemine oli ja tulid kohe enda kaisukad meelde. Lõpu osas tekkis kohe üks mõte aga kohapeal selgus, et midagi on muutunud ja pidin natuke ringi tiirutama. Aitäh!
Ei teadnudki sellise raamatu olemasolust ja et üks geopeitur sellise kirjutanud on. Silmaring jälle laiem. Tööl vaadatakse mind küll juba imelikult, kui kõikvõimalikke raamatuid endale välja lasen otsida Lihunikukunstist Kaisukateni. :D
Täna oli meil just siia asja ja kuniks karuonu omi asju ajas, läksin mina aaret otsima. Käisin igal pool, kuid silma ei hakanud midagi ning suundusin karuonu juurde, et talle oma kurba saatust kurta. Ja seal ta oligi, otse meile vajaliku kõrval! Aare oli väga hästi peidetud ning vajasime mõningaid vihjeid, et mitte tervet kohta laiali tõsta. Täitsa tore väike seiklus, aitäh!
Raamat õnnestus raamatuvahetusest saada juba mõni aeg tagasi. Kahe õhtuga sai ka läbi loetud ning numbrid ritta seatud. Kui õigesti meeles on, siis õnnestus 1. katsega geokontroll ka roheliseks saada.
Ka mina ootasin sarnaselt mõnele varemleidnule, et kuu ja tähtede seis oleks õige ja just täna oligi selline päev. Juhuslikult alustasin täitsa õigelt tasandilt ning peale ühe koha välistamist, olingi juba õiges kohas kuigi silma ihaldatud logiraamat ei jäänud. Tegin tehingu ning salamahti uurisin, kas just sellel kohal võib varjatud saladus olla. Nii oligi. Veidi põhjalikumalt ringi vaatamist ning saingi õigesse kohta nime kirja. (958) Aitäh vahva mõistatuse ning kingi eest!
Eks selle mudilaste ja nende kaisukate teemaga on veidi keeruline, sest pole enam selliseid, kellele muinasjutte lugeda või kelle kaisukat oleks vaja otsida enne väljasõitu, et see kindlasti kaasa saaks võetud. Eelnevast hoolimata oli see väga tore mõistatus ning väga meeldiv oli ka aarde leidmise ja logimise protsess. Meie täname!
Selle leiuga läks huvitavalt. Nimelt olin kohapeal nime logiraamatusse kirja pannud aga veebi mitte ja polnud alles ka ühtegi märget, millal ma logimas käisin. Niisiis läksin uuesti 30.03.2022 kohapeale, et logiraamatust järgi vaadata, millal olin kohal käinud. Suur oli aga üllatus kui õiges kohas haigutas ees tühjus, aardest rääkimata. Uurisin viimase leida käest ja sain teada, et tema leidis aarde hoopis teisest kohast. Uues asukohas oli vana logiraamat täitsa olemas aga visuaalselt seda ei olnud enam võimalik tuvastada ja ise seda seal enam kätte ka ei saa.
Raamat nüüd täitsa olemas väiksel Liisbetil.Kingituseks saime ka endile väiksed kaisukad.Aitäh!
Vajaliku raamatu laenas mulle koordinaatide kättesaamiseks Külli (Meteoriit) koos Oscari ja Roosamammaga tegelikult juba septembris. Aga kuna ma üksikutel päevadel ajan ikka veel lõpuni täita ka erinevaid Levia challengesid, tuli muidugi otsimaminekut hoida “mul on täna mõistatust vaja” päevani…
Täna lipsasin siis leidma/logima ja kuigi eeldasin, et asi ei saa olla raske - sest a) meile on antud kätte ju eluselge vihje ja b) koht on ammusest ajast mulle tuttavam kui paljud teised samasugused - siis höhöhöö, sai ikka küll ja patrullisin enne vajalikus kohas maandumist ikkagi kõik tasandid läbi nagu esimest korda siia saabunud proovireisija :D. Aga kui õige koht lõpuks silma jäi, polnud enam kahtlust ka, kas olen õiges kohas või mitte, vihjeobjekte oli seal ju nii, et pressis uksest välja ;).
Peale tervitusi ja mōningat ettevaatlikku minupoolset piilumist juhuvalikul täiesti õigest kohast julgustati mind oma tegevust jätkama ning peagi silmasingi tuttava kirjega kleepsuserva. Kribisin oma nime Madise ja Liisi logi alla ära ning raamatu tagasiulatamisel sain veel üllatuskingi, armsa tillukese näpukaisuka! Nooohh, järgnevad “Oiiiiii, aitäh!” ja “Isver kui nunnu!!!!” kõlasid seal küll kindlasti nii mõnedki detsibellid liiga valjusti aga no päriselt ka, te ainult vaadake neid mõmmiku musti nööpsilmi; kas teie poleks siis kisama pistnud? :) :) :).
Tore aare kõik kokku, aitäh Maile meile raamatut kirjutamast ning Kärdile vahva teostusega mõistatuseks vormimast :).
Raamat täitsa tore ja tore on teada andekaid inimesi enda ümber :) Aarde lõpp on minu silmis ikka väga ebameeldivas kohas ja ilmselt oleks see mul leidmata jäänutki või kunagi kellegiga koos luuret tegema läinud. Seekord siis vedas ja viidi ilusti kohale ja enamvähem näidati ära kus asub :D Pinge oli sellegi poolest peal aga vähemalt tehtud, väga lahe kokkuvõttes. Logiraamat oli vinge, tore näha kui inimesed oskavad aaret teha, aitäh :)
Kaisukate saladustega sai kohe peale aarde avaldumist tutvutud. Täitsa toredad, armsad ja õpetlikud jutukesed olid. Kui aarde asukoht selgeks sai, siis võtsime plaani, et kui sealtkandist mööda sõidame, siis läheme otsima. Kulus peaaegu kuu ja täna saimegi koos aardeotsinguga ka muid asjatoimetusi teha. Vihje põhjal oli mingi ettekujutus tekkinud, kust aarde leida võiks ja ilma pikema ekslemiseta leidsime kohe õige koha. Avaldasime üsna kiirelt ka põhjuse, miks me just seal oleme ja saime kinnituse, et õige koht. Meid julgustati seal ringi uudistama ja julgelt ka käsi selleks kasutama ja nii see kavalus peidust välja tuligi. Väga vahvasse logiraamatusse panime nimed kirja ja meid premeeriti väikese kaisuloomaga.
Aitäh toreda aarde eest!
Kuna meil endal seda raamatut riiulis ei ole, siis hakkas Karl uurima kus ja kuidas seda lugeda õnnestuks. Jõudsime omadega Kadrioru raamatukokku. Klaara magas terve külastuse maha, seega raamatut talle ette lugeda ei saanud ja ega ta praegu sellest ka väga hoolinud oleks. Ise vastuseid otsides saime selgeks, et tegu on väga toreda lasteraamatuga. Lõpu asukoht sobis meie päevaste toimetusega ning otsustasime kohe aaret otsima minna. Natuke olime segaduses ja pidime vihjet piiluma. Vaadates ringi saime selgeks kuhu minema peame. Otsisime aarde üles ja Klaara sai meeneks väikese kaisuka. Aitäh aarde eest!
Mõistatuse lahendamise esimene etapp algas sellest, et kuidas lahendada. Suure entusiasmiga, kuid täiesti ebaõnnestunult sai googeldatud. Siis sai otsitud, et kas kuskil leidub e-raamat. Paraku mitte. Korra käisin ka Apollo poe lasteraamatu riiuli leti taga. Seal avastasin, et see on hetkel müügil vaid internetipoes. Selle peale uurisin välja nimekirja raamatukogudest kus seda lugeda oleks võimalik. Parimaks variandiks sobis meile Kadrioru raamatukogu ja nii me ühel vihmasel päeval oma sammud sinna seadsimegi.
Kuna raamatukogus peab vaikselt olema, siis Klaarale unejutuks midagi lugeda ei saanud. Polekski vaja olnud, sest kogu raamatukogu külastuse magas ta viisakalt maha. Vähemasti sai Kaisukate salajuttu korra omal kaisus hoida. Vastused said mugavalt kõik järjepanu üles leitud ja geokontroll kinnitas meie lugemisoskust. Asukoht oli veidi üllatav aga otsustasime kohe minna järele vaatama.
Kõigepealt lähenesime peidukohale loogikaga aga ei jäänud miskit aarde sarnast silma. Ei hakanud kohe ennast lolliks ka tegema vaid piilusime aardevihjet. Seejärel leidsime lilled ja siis juba ka õhupallid. Väga armas üllatus ootas meid logimise protsessi juures. Aitäh! :)
Raamat loetud koht justkui teada, aga ikka kulus parajalt aega. Tänud peitjale aarde ja muu eest.
Mitte et ma raamatu lugemisest kõrvale oleks tahtnud viilida, aga Hannese reetev logi tekitas põneva hasardi kirveloopimise mängu proovida;) Kui sellele järgnesid veel sama ja järgneva päeva reetvad logid, siis sportlik hasart võitis ja viskasingi terariista potentsiaalse objekti suunas teele. Tundus, et kirves jäi seina kinni, kuigi natuke kipakalt.
Pärast rahvusraamatukogu karbi edukat leidu esitasin kirve kindlamaks kinnitamiseks kontrollküsimuse Marile. Hehee, sihtkoht klappiski;), kahekesi julgem ju ka, kindlameelselt läksimegi kaisukate peidupaika paljastama.
Heh, lõpp nii lihtsalt ei läinud kui lootsime. Tammusime ringi, arutlesime vihje tõlgendamise teemal, viimaks saime siiski logiraamatu näppu.
Aitäh.
PS: meie peres on kaisukad olnud alati tähtsad, aga meil on nad hoopis karvikud :)
Jälle üks raamat rohkem loetud, millest ma geopeituseta teadlik poleks olnud.
Kohapeal läks aega. Kõigepealt mitteleidsime mitmest kohast ja siis leidsime õigest kohast. Nüüd ma saan ütelda, et lõpuks olen natukegi Merlega sarnane... meil on sarnased kaisukad ;)
Tulin täna teisele katsele. Leidsin vihjele vastava koha aga see oli kinni. Käisin mujal poes ära. Tagasi jõudes vaatasin sees ringi. Vaatasin väljas ringi. Silma ei hakanud midagi. Ütlesin müüjale, et tulin mängu pärast... Otsi veel, sain vastuseks. Otsisin veel ja leidsingi. Kingituse sain ka...nii armas Tänud aarde eest.
Tallinna jõudes märkasin Kaupol ääre peal selle aarde raamatut. Hakkasin lugema ja vastused tulid väga kiiresti kätte ning kontroll läks kenasti roheliseks. Algselt mõtlesime küll mõneks challenge'i päevaks seda mõistatust jätta, aga see täpp jäi kaardi peal siiski segama ning läksime otsime. Esmalt jäime mitmes kohas pika ninaga ja ühes saime ka "veits" sugeda, et mida me küll küsime. Lõpuks jõudsime õigesse kohta ja seal olev proua oli igati meeldiv ja lahke. Mõnevõrra otsimist ja saime nimed kirja. Skeemihuntidele ideaalne aare :D
Olin raamatu laenutanud, aga lugemiseni polnud veel mõne päevaga jõudnud. Liis aga luges läbi ja lahendas ära. Koordinaat olemas sõitsime kohale ja hakkas otsimine pihta. Ma eeldasin, et vihje abil tuleb kerge leid, aga päris pikalt sai tiirutatud ja kolmandal korral kinnitati koha õigsust. Seega ilma koordinaadita me seda poleks küll välja kirvetanud, nagu mõned kirvemehed. Aga väga positiivse emotsiooni saime sellest otsingust, eriti just tänu aardevalvurile. Kohe ei tahtnud logida, sest endal mõistatus lahendamata, nüüdseks see probleem likvideeritud. Aitäh.
Otsides aaret näen korraga, et läbipaistva klaasseina peal on kirjutatud need samad sõnad, mis on aarde vihjes. Mu nägu lööb särama. Otsin sissepääsu ja näen füüsiliselt neid vihjele sobivaid asju ja eemal ilutseb kast millel on mängu logo. Tutvun rikkaliku kasti sisuga ja mõtlen, kas võtan mõne ränduri endaga kaasa ka või ei. Korraga seisab mu kõrval ema ja tunneb huvi, et mida ma siin teen. Kokutan ja ütlen, et näe aare on siin aga kuidas tema siia sattus ja saan teada, et tema on enda pensionile lisa teenimiseks siia tööle tulnud. Ajame mõnusalt juttu ja panen nime logiraamatusse. Avan silmad ja tuba on alles pime.
Ilmselgelt see aare painab mind, kui ma seda juba unes näen. Täna jälle mõistatust vaja. Prooviks siis uuesti? Hommikukohvi kõrvale loen uued tekkinud logid läbi ja saan justkui uusi kinnitusi oma mõtetele. Tegin oma töö siva ära ja peale lõunasel ajal olingi uuesti otsingupiirkonnas. Plaan oli aare leida nui neljaks, olgu selleks siis vaja kasvõi kätel seista. Igatahes võtsin Maretist õppust ja esimeses kohas hakati mulle mu küsimuse peale mingit Öko asja pakkuma. Tundsin end päris imelikult ja tulin tulema. Ei tekkinud just suurt innustust mitmes kohas end lolliks teha. Samas paneb imestama, kuidas arusaamata, mida küsitakse hakatakse huupi midagi pakkuma. Mnjah. Teeninduskunst! Aga võibolla ei kostu hääl maski tagant selgelt välja? Igatahes üks koht tegelikult oli veel, mida ma eelmisel korral ka eemalt silmadega kahtlustavalt mõõtsin aga ligi ei astunud. Nüüd võtsin siis julguse kokku ja astusin sisse. "Tere, kas teil võiks siin üks geopeituse aare olla?" Muigele kiskuv nägu vastas enne, kui ta suu lahti tegi ja pilk reetis suuna, kust ma otsima peaks. Huh. Olingi õigesse kohta jõudnud. Nii tore! Logimisel tegin seda, mida lapsepõlves ema mul teha keelas aga ma ikka vahel ei kuulanud ta sõna. Kuss, ärge talle öelge :D
Mai on selle toreda kingituse auga välja teeninud! Aitäh sulle Kärt!
Seda ei juhtu just kuigi sageli, et kui mõistatusaare avaldub siis nime vaadates saan ma kohe aru, millest jutt. Viskasin üsna kohe kirjeldusele pilgu peale ja kuigi ma olin kodust umbes 150 km eemal tekkis mul huvi, et kus mul see raamat küll olla võiks. Jah, andsin minagi selle raamatu ilmumiseks hoogu juurde, mistõttu seda isikliku pühendusega kirjatükki omangi. Lisaks sellele ilutsevad mu külmikul ka tänutäheks kingitud magnetid.
Kuigi koju jõudsin alles hilisel tunnil "kaevasin" välja raamatu (mis oli täitsa käepärases kohas) ja enne rahu ei saanud, kui kõik vastused olid kirjas ja geokontroll sai kolmandana roheliseks värvitud. Siis võisin rahumeeli magama minna teadmisega, et homne (pean leidma mõistatusaarde) aarde valik on tehtud. Hilisel lõunasel ajal jõudsingi otsingualale ja mõtlesin, et panen kiirelt logi kirja ja siis naasen tööpostile. Aga kiiret polnud seal küll midagi. Vähemalt tunni tammusin ringi ja uudistasin erinevaid kohti. Leidsin vihjega seostuvaid kohti rohkem, kui ilmselt peitja arvatagi oskaks aga aare ise jäi tabamata. Ilmselt ei vaadanud ma õigesse kohta või jäi mul mõni koht üldse käimata.
Raamat on meil kodus olemas, kuna andsime isegi selle ilmumisele veidi hoogu :) Kui ma lastega koju jõudsin, oli Liis vastuseid üle kontrollimas, sest kontroll oli jonnivalt punane. Vaatasime koos üle ning avastasime, et ühte vastust on muudetud ning seejärel oli kontroll meie vastusega nõus. Kuna sinnakanti oli asja, käisime kohe ka aarde juurest läbi. Täitsa vahva lahendus seal, aitäh peitmast! Eriti vahva oli, et lapsed said ka endale kaisukad (:
Eelmärkus: panin küll kirja FTF logiraamatusse, aga kui järgmine leidja tunneb, et temalt on ebaausalt see ära võetud, siis võib vabalt enda omaks seda pidada.
Et kõik aga ausalt ära rääkida, tuleb minna mõned päevad tagasi, kui mul oli väga halb olla ja Kärt tahtis mu tuju paremaks teha - tuli ütles, et tead, me võime ühe lihtsa aarde täna logida. Hakkasin vaikselt uurima, et mismõttes ja kuna ta on ääretult halb saladuste hoidja, siis ütles, et üks lihtne raamatuaare on kohe-kohe avaldumas ning minule on see eriti kerge. Ma ei tahtnud aga enne avaldumist nö testleidu teha ja seega tänasesse päeva see mõistatus jäi. Kuna aarde avaldumine oli kellaajaliselt paigas, siis hakkas hommikul nihelemine ja uurimine, et kas ma ikka olen teavitused sisse lülitanud (ostis Kärt hiljuti meile toetajaliikme staatuse). Sai siis see nupuke ka vajutatud ning täpselt aarde avaldumise hetkel sain istuda arvuti taha ja lahendama hakata - sellest siis ka eelmärkus siin logis.
Korraks küll käsi värises, et kas ikka mäletan, mis aastaid tagasi kirja sai pandud, aga kõik (ja rohkemgi) tuli sujuvalt meelde ning esimese korraga geokontrolli roheliseks sain. Andsin veel ühe soovituse, kuidas ühte küsimust vaid üheselt mõistetavaks muuta, sest mälu (või siis loo filosoofiat arvesse võttes) jäi endal mulje, et võiks kaheti vastata. Igal juhul koht, mida kahtlustasin, sest olin loomulikult ju hakanud nuputama, et kuhu võiks aare peidetud olla, sai kinnitust. Kuigi ideid oli veel mitmeid, kuhu selle temaatikaga aarde peita võiks... Äkki kunagi ise järje teen :)
Lõpuks lubati siis ka vihjet vaadata - lahendamise ajal sain keelu peale, et muidu asukoha saan kohe teada. Ma pidin muidugi kohe tänitama hakkama, et vihjet tuleb konkreetsemaks täiendada, sest muidu mina välja ei tule, sest teistel võib palju segadust muidu olla. Kui mina ei oleks mina, vaid hoopis mõni teine geopeitur, siis ma küll seda sooviks. Olles oma tahtmise saanud, siis olin nõus pisikese jalutuskäigu ette võtma, kus tuttava logiraamatu eest leidsin.
Geopeitusele ja geopeituritele aitäh, et olemas olete, sest teieta ei oleks sellist aaret saanud olla. Kärdile ülim tänu nii armsa kingituse eest!