Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
2002. aastal rajatud Hiie park asub Pirita-Kosel aadressil Abaja põik 1. Pargis on liivaalusel ja võrkaiaga piiratud lastemänguväljak ning asfaltkattega korvpalliplats. Platside kõrval on istepingid ja prügikastid. Pargi servast voolab Varsaallika oja.
Hiie pargis kasvavad peale suurte ja võimsate harilike tammede veel harilik toomingas, harilik vaher, hall lepp ja must lepp ning põõsastest harilik sirel ja mägimänd.
Peitmise ajal oli karbis pliiats, logiraamat, nänni vahetuseks ja juhend (Eesti keeles).
NB! Palun pane aare samasse kohta ja asendisse tagasi. Ära jäta jälgi oma käigust!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: muguoht (1), lumega_raske (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9F8XR
Logiteadete statistika: 59 (93,7%) 4 3 0 0 1 0 Kokku: 67
Palun arhiveerida kuna aaret oma pesas pole ja pwitja on selle GC lehel arhiveerinud.
Vaatasin võimalikud peidukad üle aga midagi silma ega näppu ei jäänud. Ilmselt geopimedus aga GC lehel sain teada, et aare minema jalutanud.
Maskeering lausa karjus näkku. Aitäh aarde eest, mõnus park, Robertal oli lõbu laialt.
Kodust lahkudes oli mu plaan selline, et pargin auto kuskile aarde lähedale ja siis jalutan siin Pirita jõe kandis kõik need aarded läbi aga kuna planeeritud parklas parkis üks auto koos juhiga täpselt aarde nullis siis jõudsin seal arusaamisele, et osad planeeritud aaretest on 5.0 raskusastmega ja üks kuskil maa all ja üldsegi kell ka juba nii palju, et ega enam ei jõuagi väga jalutada, seega jäid sõelale vaid kaks pargi-aaret.
Sellest väiksest ja hästi varjatud pargist ei teadnud varem midagi, täitsa nunnu koht. Minul näitas null keset rohelist muruplatsi aga ringi vaadates jäi ilmselge maskeering kaugelt silma. Kui tänapäeva lapsed veel õues mängiksid siis see aare siin kaua ei kestaks. Selle hetkeni kui ma logiraamatu kätte sain oli siin täiesti vaikne ja rahulik aga logimise hetkel möödus jalutaja koeraga ning kõigis ümberkaudsetes aedades pistsid kõik koerad üksteise võidu klähvima ja vähemalt üle ühe aia vaatas meesterahvas välja, et mis toimub. Nende möödudes jäi kõik taas vaikseks ja loodan, et minu toimetamist keegi ei märganud. Tänan siia salaparki juhatamast.
Ei osanud algul nii lihtsast kohast otsida, kuid mõne aja pärast siiski leidsime. :)
Kui juba siin kandis olime tundus mõistlik nüüd, kui lumi ära sulanud, ka seegi mitteleid leiuks kruttida. Täna jalutasin otse nulli ja panin nimed kirja. Veerand üks öösel ei paistnud peale ühe koera keegi meie tegevuse vastu huvi tundvat või vähemalt nii tundus mulle. Peale aardeleidu tegin väikse mälestusretke lapsepõlveradadel. Aitäh!
Väike lõunane retk Pirita Kose kandis. Siin kiire leid. Tänud!
Varsaallika oja äärest tulime veel siiani kah. Päris toredad majad, tänavad ja nurgatagused. Uhke park. Aare alles ja korras. Täname.
Tuisuga õnneks oli park mugu vaba ja saime rahulikult toimetada.Aitäh!
Käisime, tuulasime, kaevasime. Täitsa jääs oli. Lõpuks suutsime karbi välja kaevata. Tänud
Peab ütlema, et lumega on seda aaret üksjagu keeruline leida. Aga leitud ta lõpuks sai.
Heldimusega jalutasin siia ja meenutasin aegu, kui ma veel väikse plikatirtsuna siin ringi jooksin. Sest ajast on palju vett merre voolanud ja siinsed puudki kõrgemaks kasvanud, kuigi need tundusid juba siis hiilgama suured olema. Vahvad lume sisse rajatud teekesed kulgesid mingil põhjusel ühe puu juurest teise juurde. Käisin nad kõik läbi. Aga lume kühveldamises ma nii osav pole nagu Piia ja Peeter või on nemad lihtsalt nii osavad jälgede segajad. Kraapisin natuke mõne puu ääres aga süvatööd koerte haukumise saatel korraldama ei hakanud. Jalutasin ka vanavanemate endise kodu juurde ja püüdsin leida sealt midagigi, mis meenutaks mulle ammuseid aegu. Midagi tõepoolest oli veel säilinud endisena, üks nendest asjadest oli toomingas värava taga. Aga aarde poole mind enam ei kiskunud ja jätsin ta sinnapaika. Kui lumi taandub ehk tulen siis siia uuesti vanu aegu meenutama.
Meie kasutasime ka parki sihtotsarbeliselt. Ainus sõltuvushaigus, mis paneb talvel unne vajunud puid lumest puhastama, on minu teada geopeitus. Muidugi viis ema oma paariaastased lapsed selliste ohtlike ja hullude eest kaugemale, kus oli isegi mingi tara lapsi meie eest kaitsmas. Kui autotuled pargile punast näitasid, siis nägin tagasivaatepeeglis ema pingest vabanenud nägu. Park oli taas turvaline ja ohutu.
Üks suur mugu kasutas koos kahe väikse muguga lähedalolevat väljakut sihtotstarbeliselt. Eks neile võis tunduda imelik, miks kaks täiskasvanud tüüpi tammepuid lumest puhastavad aga õnneks ei pakkunud me seda etendust eriti kaua.
Krabasime ränduri, registreerisime külaskäigu ja padavai vehkat ;)
Tänud!
Üllatav ja nunnu väike pargike. Tavaline ilmaga oleks siin kindlasti märksa keerulisem otsida. Täna polnud isegi akendel ühtegi inimest, nii kõle oli :)
Aare kombes ja kiirelt leitud. Täname parki tutvustamast! Loodame, et aare püsib.
Kena väike pargike kohalikele. Õnneks kõleda külma tõttu kedagi meid ei seganud ja saime nime kiirelt kirja panna. Tänud!
Pole kunagi Hiie parki külastanud. Kadripäeval tegime väikse jalutuskäigu. Tänud kutsumast!
Mu jope haiseb veel mitu päeva hiljem ka õli järgi. Eks ma oleks pidanud varem ütlema, et null on ju teises kohas. Õiges kohas läks juna kiirelt. Aitäh!
Kuna siin mul jäi asjast väga halb maitse suhu, siis kutsusin Anni päeval kaasa. Muidugi tal oli vastuväiteid, et ma teda nullist nii kaugele eemale kutsun ja eks ta vapralt otsiski kummikinnastega kuna mul oli ikka veel kopp ees eilsest läbiõnnestumiseks. Ühel hetkel Anni siiski teatas, et see on vale koht ja nii me jalutasime õigesse kohta, kust leidsime palju viisakamast peidukohast väikese aarde. (957) Aitäh! EVEJ
Tagantjärgi tarkusena tuleb öelda, et mul oli telefonis aardeinfo uuendamata... Eile veel aga piilusin vanasse kohta alajaama alla ning kirusin. Kaua ei viitsinud jamada ja tulin tulema. Õhtu DNF 4.
Tulin mina kohale ja hakkasin otsima nullis vana vihje järgi, aga nu ei ole keset parki alajaama. Õnneks hakkas aare silma ja sai logi kenasti kirja. Tänud aarde eest.
Coordinates changed to: N 59° 27.377 E 24° 51.225
Distance from original: 275.8 feet or 84.1 meters.
Aarde uus peidukoht
Vaatasin ümbrust ja linde, seni Anneliis leidis ja logis. Aitäh!
Nunnu väike pargike. Karbikest ei pidanud ka kaua otsima :)
Vihje tegi leidmise üsna lihtsaks, aga siiski mitte sedavõrd, et oleksin päris puhtalt pääsenud - õlised näpud käisid asja juurde.
Aitäh peitjale!
Kaupo seisis õndsalt kõrval ja ütles: ,,No vaatame, kaua sul selle aardega läheb". Väga kaua ei jäänud, kahtlane asi riivas silma ja sain näpud kenasti taha. Ega selliseid objekte ülemäära rõõmsalt poleerida ei soovi, aga nüüd jälle üks selline täpike vähem.
Alajaamad pole mõistlikud kohad peitmiseks.Parki ennast seekord lähemalt ei uudistanud
Kui Lükati ikka üle jõu käis, siis võtsin midagi jõukohasemat ette. Vaatamata pimedusele sai täitsa mõistliku ajaga leitud. Aitäh peitjale.
Suurt küsimust tekitas atribuut - maaliline vaade. Sai ikka pingsalt ümbruses ringi vaadatud ja no mida ei ole, seda ei ole. Ilmselt oleme aastajao võrra hiljaks jäänud. Kui tulla kaunil päikselisel suvepäeval ehk siis lebab ka maaliline vaade lamamistoolis ja võtab päikesevanne. Tegelikult nagu väike pettumus ;)
See Hiie park ja alajaam ju täitsa me tuttavate tagahoovis. Neid küll kodus polnud, aga aare oli, seega panime nimed kirja.
Ülikooli aegu sai siinkandis vahel jalutatud ja lähenemistee oli hästi teada. Kohapeal oli leid kiire, kuid kummikinnastest tundusin puudust. Pärast oli tükk aega masuudi lõhn ninas ja tuleohtlik tunne.
Tänan peitmast.
Natuke saime ikka otsida, enne kui leidsime. Tänud aarde eest!
Esimene peatus teel Lükati ronimispuusse :). Kiire leid, aitäh lihtsa aarde eest.
Minu arust pole alajaamad sobilikud paigad aarete jaoks, aga mida mina ka tean. Kuna ma juba kohale tulnud olin ja mugud olid ka, siis küsisin vihjet. Järgnes kiire leid ja karbi tagasipanek samasse kohta.
Teel Lükati puu alla tegime siin kiire peatuse. Auto parkimisega oli kitsas, aga õnneks leidsime sellise koha, et kannatas korraks aaret logima hüpata. Igaüks sai omale sobiva tegevuse- kes otsis ja leidis, kes logis, kes valvas mugusid ja kes hoidis koera. Nimed kirjas jäi veel üks küsimus: Kus see park siis on? Kodus kaarti vaadates leidsin pargi ikka üles, kohapeal piirdusime Naabri Valve tagaaia vahtimisega. Aitäh peitjale!
Tõtt-öelda ei teadnudki, et siin sihuke park on. Võibolla polnud ta vanasti lihtsalt eriti pargi nägu ja seepärast ei torganud silma? Tee-ehitus ümbruses oli pooleli, mis limiteeris võimalusi autoga lähedale sõitmiseks. Südaöisel külastusel on vähemalt see eelis, et säärase kiire sutsaka jaoks ei pea parkimiskohta eriti hoolega valima. Aitüma.
Pikalt otsisime kuidas pargile läheneda. Ümber ringi igal pool teetööd ja tänavad kinni. Lõpuks leidisme ühe väikese teeraja mis meid otse aardeni juhatas.
Alguses proovisime läheneda aardele Hiie pargi poolt aga teetööd takistasid meie kulgemist. Kitsaste tänavate vahel oli siiski päris põnev. Õiges kohas kõndisime kõigepealt üle silla ja panime nulli paika. Vihjet vaadates läksime tagasi teisele poole oja ja otsisime aarde üles. Ei miskit keerulist. Aitäh pargi tutvustuse eest!
Ei ole just lemmikud sellised peidukohad, aga leitud ta sai. Tänud.
Peale ronimist tulime jah Kaupoga seda otsima. Eeldasime kiiret park and grab. Aga tegelikult läks jah kaks hetke seal ikka aega ka. Teagi jah kas nüüd just kõige sobilikuma koha peal, aga eks seal ole korralik kest ümber nii et ohtu ei tohiks olla. Tänud peitjale
Pärast ronimist tulime Tarmoga siia aaret otsima. Eeldasin kiiret leidu, aga läks ikka mõned minutid. Sinna kohta ei osanud vaadata, mu arust töötava alajaama puhul pole kõige sobilikum kohta. Aga leid on leid, skoor jälle +1 võrra suurem.
No ei suuda mina aaretest lihtsalt mööda sõita. Kui siis vahel, aga raske südamega. Minu kaart kippus mind otsimisel alt vedama, õnneks vihje loksutas õigesse kohta ja enam ei läinud kaua kui otsitav silma jäi.
Tänud.
[FTF] 13:55 Sõidame nelijärvel poole ja järjest tuleb uusi aardeid siin kandis. Kõigepealt tuli Viimsi aare ja panin selle sihtkohaks. Siis aga tuli see aare ette ja olime just 5 min kaugusel sellest. Pisut kaardi vaatamist, et kuhu parkida ja aarde juurde. Aarde juures oli ema lapsega, kes seal mängis. Mai märkas, et 160 m kaugusel on üks teine aare ja läksime siis seda otsima, lootuses et keegi meist ette ei jõua ja mugud vahepeal ära lähevad. Teine aare sai leitud ja kähku tagasi siia. Mugud olid kadunud aga nüüd istus aias ja vaatas täpselt aarde poole üks teine mugu. Tegin ennast väikseks ja sain aarde kätte. Aitäh!
Olime Väikesele Nõiale külla sõitmas, kui Kärdi kell piiksus uuest aardest. Mõtlesime siis georingi veidi suuremaks tõmmata kui algselt plaanitud ning õnneks olime veel Tallinnas, seega see täitsa kenasti õnnestus. Aarde (hoopis ühe teise) juurde teele asudes piiksus kell jälle uuest aardest. Ja siis veel ühest. See aare kenasti ülejäänud kahe teele jäi ning nii see [FTF] kirja sai nagu Kriibusk kirjeldas (esimene kolmest täna). Peitjale aitäh!