Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tere tulemast seiklema Aidu karjääridesse! Aarde leidmiseks otsi üles üks lähedalasuvatest parvedest (asukohad näha nt. Maa-ameti ortofotolt), kasuta seda sihtotstarbeliselt ja vaata siis ringi. Väljapaistval kohal asub kollase-valgekirju märk, sina vaata sealt umbes 10m paremale ja kasuta oma geopeituri instinkti! Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 223/6662 |
Aarde sildid: soovitan (3), ilus_vaade (3), välimõistatus (1), rmk_matkateed (1), pliiats_kaasa (1), muguoht (1), maasturiga_huvitav (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9H6TC
Logiteadete statistika: 29 (93,5%) 2 2 0 0 0 0 Kokku: 33
Valisime ühe parve välja ja mõtlesime, et tuleme lihtsalt uurima, et mismoodi see parvetamine siin käib ja mis värk on. Parvetasime üle vee ja ega siis enam aare ka peitu ei jäänud. Aitäh ägedat kogemust pakumast.
Ida-Virumaa tiiru leid #89 kolmandal päeval. Sõitsin autoga kauni vaatega kohta. Läksin siis parveni ja kasutasin seda nagu kästud. Märkasin silmatorkavat kolla-valget, aga peidikut küll mitte. leidsin veel kaks erinevat silmatorkavat kolla-valget, mille juures ka ära käisin. Geokontrollisin parve ja veel mõnda kohta - ei halligi! Ei tundu kuidagi 2.0 mõistatus, aga ega mulle selle peitja mõistatused valdavalt arusaadavad olegi. Lõpuks küsisin abi ja sain ka - õige parv! Olin aardest autost väljudes üle astunud.. Vähene geokogemus, mis muu. Vähemalt oli parvega ja ka autoga kõrgparklasse tore sõita :-) Aitäh kauni vaatega kohta kutsumast! Aare korras.
Päeva põhisihiks oli Välgi ja Eesti Vabariik 680 aarete taastamine, aga boonusena sai kavasse võetud helesinise laguuni külastamine, sipelgamäe otsa sõitmine ja mõne Aidu parve ülesleidmine ja sihtotstarbeline kasutamine.
Ühe potentsiaalse asukoha leidsin, see sai ka sihtmärgiks. Karjääri alal käis praegu tuulikute püstitamine, mis tähendas väga aktiivseid ehitustöid. Muuhulgas jõudsime näiteks kohta, kus keset teed oli parasjagu kallatud autokõrgune kuhi jämedat killustikku. Mõtlesime, et järelikult siit edasi ei saa, aga viis minutit hiljem oli sahk selle laiali lükanud, teerull üle käinud ja saime edasi minna. Siis takistasid meie teed veel suured kände vedavad traktorid ja muretult läbi noorte puude sõitvad linttraktorid. Kuidagi saime siiski kõigist takistustest läbi ja jõudsimegi parveni.
Veidi läks aega, et veosüsteemist õigesti aru saada, aga siis sõitsimegi! Ei läinud kaua, kui olimegi teisel kaldal. Meenus, et võiks proovida ka aaret otsida. Märkasin potentsiaalset piirkonda ja Indrek pani juba kaugelt silma peale, et vot selles konkreetses kohas peaks aare olema. Täpselt nii oligi. Jess!
Tagasiteel oli tee peale uus vall ette lükatud, linttraktori juht kadunud ja mitte midagi ei paistnud toimuvat. Ootasime 10 minutit, siis läksin teerullimehe käest küsima, et kas täna alalt välja ka saab. Sai, aga esmalt tuli kaks kallurit ära oodata, mis tõid veel killustikku juurde, ja siis tuli see laiali lükata. Oli tore seiklus, aitäh peitjale!
Olin täiesti kindel, et ega esimese proovitud parve juurest ju ometi topsikut ei leia. Ja kolmandat parve ma kaardi pealt üles ei leidnudki. Aga kuna see oli lähim, siis sõitsime siia. Autoga pidi ilmatu aja tasakesi ronima, aga võrreldes hiljuti sõidetud Etna jalamilt mööda metsi ja varinguid ülespoole viiva lehmarajaga on siin tegu kergliiklusteega. Lubatud märk säras vastu ja peidukoht oli kaugelt näha. Suur tänu siia kutsumast, meile meeldis.
Enne leidsin aarde, siis jalutasin parve juurde. Kumb tuleb ennem, sõltub lähenemissuunast. Tänan aarde eest!
Õige parve leidsime kohe ja kasutasime seda sihtotstarbeliselt kohe mitu korda. Õige märgi leidmine võttis meil aga tublisti kauem aega.. samas, lõpuks õigt märki silmates oli kohe ka aare leitud, nii et tõusude ja mõõnadega siiski eduka soorituseni.
Tänan peitmast.
Toredad parved siin üle vee saamiseks. Katsetasin ühte ka ise ja kui hakkasin auto juurde tagasi parvetama, siis kiilus tross kinni ja olin juba peaaegu valmis autoni tagasi ujuma. Lõpuks paarikümmne sentimeetrei kaupa sain siiski parve liikuma. Selgus, et vastaskaldal oli tross kuidagi suure kivi alla end kinni kiilunud ja seetõttu parv enam normaalselt ei liikunudki. Vajaliku objekti leidmisega muidugi pimesikutasin ja lähenesin algul valele objektile, õige jäi lihtsalt selja taha.
Kodutöö oli kodus ära tehtud ja õige paik välja raalitud, seetõttu tuli ka kohapeal leid kiirelt. Kuna väljas oli taaskord kuum päev, sooja 31-32 kraadi, siis peale leidu premeerisime end veidi eemal ka jahutava ujumisega. Siin Aidus on ikka mõnus ujuda, oleme viimastel suvedel ikka siin ujumas käinud kui siia kanti sattanud oleme. Aitäh.
Parvedega oli väga vahva sõita. Aitäh.
Lähenemisega läks veits vussi, aga lõpuks jõudsime õigesse kohta. Tegime tööjaotuse: Kaups logis ja parvetas, mina möirgasin, sest leidsin endalt järjekordse külgehakanud puugi.
Minu jaoks oli palju keerulisem kui 2.0 mõistatus, sest kuidagi ei suutnud neid parvesid leida. Lõpuks sai leitud ja täna kohale sõidetud. Tee polnud mõnus, aga kohale sai pressitud. Aare leitud ja siis sai ka parvesõit ette võetud. Pole varem nende parvedega sõitnud, oli äge kogemus.
Alguses kahtlustasin teist kohta. Aega on möödunud peitmisest piisavalt, sain enne geokontrolli roheliseks, kui otsima jõudsin. Tänase ilusa ilmaga otsustasin siia kõndima tulla. Kuna plaan kõndida oli, siis jätsin auto kaugele ja jalutasin kohale. Ühtegi mugu ma oma teel ei kohanud. Aarde leidsin kenasti. Aitäh!
Küll oli mõistatus! Isegi kodus olles kulus kolm katset enne, kui geokontrolli roheliseks sain ja seda pärast omakäelist logimist ja pikka piinavat kohalesõitu ja veel hullemat ümberpööramisaktsiooni. Parvedest oleme paari siinset sihtotstarbeliselt kasutanud, need olid küll valmis mitmekordse koorma kadudeta üle toimetama. Muide, aardel hoiab pilku peal ka Eesti Politsei - auto käis teist teed pidi midagi kontrollimas, aga ilmselt ei tundunud meie seltskond liialt kahtlane. Aitäh!
Kodus oli asupaik enam-vähem üles otsitud. Geps küll piiksus viimase veerandil, et siin teed ei ole ja pööra ümber, aga nulli sai siiski sõita. Parv oli seekord teisel kaldal. Aitäh.
Võimalik parve sadam oli Brunol välja aimatud ja see oli ikka õige ka. Aga parv kohe niiväga kutsus sõidule, kuigi vaja poleks olnud. Kui olime parvele hoo sisse saanud, siis meenus multifilm kitsetallest kes oskas lugeda kümneni, meid oli vaid neil aga olgem ausad hiirekest ninasarvikuga ikka samaks lugeda ei saa (ennast pean silmas ja mitte hiirena) Parv kaldus kohe kreeni ja vesi lainetas üle teki, enesetunne oli nagu oleks keset tormi teeklaasis. Loomulikult olid ka jalas vett mittepidavad saapad. Õnneks suutsime teha hädamaandumise enne, kui oleks pidanud mayday signaali välja laskma
Nii palju me ikka kodutööd tegime, et guugeldasime parvede umbkaudsed asukohad välja. Geokontrolli pommitamisega ei hakanud vaeva nägema, sest VäikeElevant tahtis ka mägedes lustida. Lihtsalt valisime esimese kaardile märgitud täpi ja hakkasime selle poole kulgema. Kogemused näitavad, et nii kui mõne vahele jätad, siis hiljem osutub see kindlasti õigeks. Rõõmu valmistasid suured lombid, mis auto veljed eelmise päeva maastiku mudast ilusti puhtaks pesid. Siis aga meenus Salme logi. Äkki see tee ei olegi nii vale?
Peagi paistis parv ja oli aeg logima hakata! Uskumatu! Vahel peab ikka õnne ka olema. Boonuseks tegime ka väikese parvesõidu. Ronisime neljakesi pardale ja ohh üllatust, tasakaalu peab ka hoidma! Sikutasime parve kõige sügavama kohani ja siis tagasi. Adrenaliinilaks missugune! Täname huvitavaid kohti tutvustamast!
Kui Aidu karjääri tulla, siis kindel plaan oli matkata kõigi kolme juurde. Mis siis, et geokontrollilt roheline käes. Järjest nad külastatud said, kõige ägedam oli palkidest ja roheliste lisanditega parveke. Liikus ka tuntavalt kärmemalt, kui teised. Saime matkata, trossi sikutada, alustega parvetada, kohata ATV ja muudel põrisevatel kulgejatega. Tänud peitjale.
Parvede tuvastamine ei olnud keeruline, kaardil ju suurelt ja värviliselt märgitud;). Geokontrolli roheliseks saamine siiski mõne katsega ei õnnestunud ja pommitada ei viitsinud.
Tänaseks tekkis hoopis mõte teha Aidu karjääris pikem matkamine ja kõik parved niikuinii üle vaadata.
Maastik oli tuttav mitme aasta tagusest Xdreami etapist, mis oli üks meeldejääv seiklusspordi paik. Meenutuseks vaatasin nüüd ka xdreami kokkuvõtlikku videoklippi, oli põnev:). Tookord meile seda lõbu ei pakutud, et oleks parvedega üle vee saanud, jooksuetapil oli küll rehvidest sild, millele tekkis järjekord ning millest niikuinii suurt abi polnud, enamik kukkus lihtsalt vette, seega kiirem oli kohe sumaki riietega läbi külma vee ujuda.
Täna oli palju lihtsam kulgemine. Parv, mille juurest ka aarde võib leida, oli küll lõpuks ka eelnevalt tuvastatud, aga käisime siiski kõik läbi ja proovisime ära ka iga parvega sõitmise.
Mõnusalt karge sügisilm siin sünges ja müstilises paigas matkamiseks.
Aitäh.
Eile pimeduses sai parvetamine ette võetud, kuid tulemust see ei andnud. Katsetamisel ei saanud ükski parv gekontrollilt rohelist,seega pidime ise füüsiliselt kohale tulema. Valisime välja meile hetkel kõige lähema. Aaret siin aga polnud. Hilisõhtul majutusasutuses asusime pommitama, kuniks geokontrolli roheline süttis. Ikka oli seal, kus avaldamise hetkel parve leidsime. Kahjuks jõudis meile kuuldusi, et parvi on lausa mitu ja need ajasid me pea sassi. Täna tulime ja panime nimed kirja. Parvega ei sõitnud, päevavalges polnud üldse enam nii huvitav... Tänud
Päris mitmel õhtul sai kaarte uuritud, internetiavarustes parvede kohta infot hangitud, teiste geopeiturite kunagisi matkaseiklusi logidest loetud ja mõtteid mõlgutatud. Eks neid punaseid geokontrolle sai ka omajagu tehtud, sest millegipärast panime algul panused vaid meie arust kõige potentsiaalikamale parvele. Õnneks tuli enne idasse sõitu ikka see roheline geokontroll ka ära ja täna sõitsime julge tundega õige parve poole. Kaarti uurides avastasime mitu lähenemisteed ja võimaluse ka väike matkaring teha. Otsustasime siiski esialgu autoga lähenemist üritada. Väiksele linnaautole polnud see just kõige sobilikum maastik, suuri lompe oli väga palju ja ühes kohas saime isegi lainetuse üle kapoti. Õnneks teepõhi oli kõva ja pressisime ikka edasi, lõpuks jäi jalutamise meetreid suhteliselt vähe. Parvetamise huvilisi tänase jaheda ilmaga polnud, vaatasime natuke ümbruses ringi ja üsna kiirelt oli vajalik märgis ja ka aardekarp leitud. Kuna märkasime teel päris palju värskeid autojälgi, siis olime kindlad, et sellel nädalavahetusel siin juba palju logisid, kuid üllatuslikult olime alles neljandad leidjad. Logiraamat on väga nunnu ja loodetavasti aare ikka ilusti omal kohal säilib. Kogu seiklus ja maastikusõidu katsed olid väga ägedad. Aitäh!
No kuna Margus teadis üsna täpselt, kus aare asub, siis polnud mingit probleemi jätta see aardeleid statistiliselt vajaliku päeva õhtusse. Käime kiirelt peale tööd ära ja valmis.
Ilmselgelt seal seda aaret ei olnud, ei ühel ega teisel pool kallast. Ei olnud seda aaret ka teise parve juures, kuigi otsitud sai mõnuga. Ja ka kirutud sai mõnuga, et mis maastik 2 see siin selline on :D.
Kolmanda parve juures tundus maastik kohe õigem,valge-kollane märk oli silmapaistvam, kui teised olid olnud ja aare ka muidugi oli. Ainult, et parv oli ainus, mida sihtotstarbeliselt ei kasutanud, sest olime juba õigel pool.
Me täname, oli tore :D
Laupäeval sai kaevandus muuseumisse sõidetud kella 3ks. Kui sealt välja saime siis hakkasin kaarti uurima ja avastasin mõistatuse. Kirjeldust lugedes olin 99.9% kindel, et ma tean kuhu vaja minna ilma kaarti vaatamatagi. Sai mingi 400m sõidetud sinna poole vaid kuniks tekkis kahtlemis hetk kuna ees olid mega tumedad pilved. Nädal vana aare ja mitte ühtegi logi, selleks ajaks oli Tunk-i mitteleiu logi tekkinud vaid mis motiveeris veel rohkem. Aga kuna vihm tuli peale ja siis sai loobutud. Jäi järgmiseks päevaks. Järgmine päev ehk siis päeva lõpus sai kohale sõidetud nii 1.5h enne pimedat. Olin juba valmis 1-2 tundi siin veetma, et kindlasti aarde leid ära vormistada. Kohale jõudes oli juba ka positiivne logi lehel olemas. No ehk saab nime teisena kirja siis. Enne seda oli laekunud ka minu poolt oma 10 punast geokontrolli. Ühel hetkel tekkis mõte ja proovisin korra veel, sain roheliseks. Mõtlesin, et proovin veel, äkki saab veel täpsemaks ja tegin teise rohelise juurde. Ütleme nii, et tegelikult kulus mul selle aarde peale vb oma kõva 10 minutit. Natuke olen pettunud, et mõistatuse ülesse ehitus polnud päris selline nagu peas olin välja mõelnud. Aga no olen ennegi seal käinud ja ei tekkinud ühtegi aarde ideed seega tegelikult tore kui on leidlike inimesi :)
Ära minnes sealt lähedalt leidsin maast korraliku õli loigu, tundub, et keegi on korraliku paugu pannud. Terve selle kehva tee sai nina vastu esiklaasi tagasi sõidetud ja õli rida jällitatud. Oli juba sportlik huvi, et kui kaua ilma õlita sõita saab enne kui mootor kokku jookseb. Asfaldini välja jõudes kaotasin õli tilgad silmist, parkisin auto ja läksin tee pealt õli tilgakesi otsima :D Ei leidnud miskit, siis jalutasin tagasi oma 70 meetrit ja leidsin tilgad ülesse, kui alguses oli õli rada siis seal olid vaid tilgad, ehk siis õli oli ilmselt mootorist juba otsa saanud. Kõndisin vaikselt tilkade radale järgi ja tuli välja, et lekkinud auto oli tuima näoga ümber vee pööranud ja uuesti teise kohapealt tagasi läinud suunaga aarde poole. Kuna esimene mäkke tõus oli ilmselgelt minu auto jaoks liiast seega järgi ei läinud. Usun, et see auto on siiani seal kui pole köie otsas ära viidud.
Kokkuvõtvalt oli väga lahe aare ja kindlasti annan lemmikpunkti, aitäh :)
Sander, laupäeval toimus Ida-Viru kaevandusaladel 4x4 võistlus MudEst, mille TURIST klassi üks etapp oli legendi järgi sõitmine Aidu karjääris. Ju see õlileke mõnest osalenud maasturist pärineb. Eks nii mõnigi jäi tee äärde. Sai ka ise üks uppunud chero ära päästetud ja veest välja tiritud. Aardeid, mida oleks saanud noppida, jäi tee peale palju, paraku ei olnud mahti neist ühtegi otsima minna. Nii siis ka sellega, kuigi FTF oli veel saadaval. Muidu oli rada ülivinge, Kaevur Kalle juurest laskumine oli jälle sees ja väga kihvt oli Viivikonnast lõunasse jääv vana kaevanduse ala.
Mina teadsin Aidus kolme parve aga ükski nendest ei olnud nullile eriti lähedal, seetõttu uurisin päris pikalt kaarti aga ega ma rohkem ühtegi ei leidnud ka. Valisin siis ENDA loogika :) järgi ühe parve välja, kusjuures ma olin ikka väga kindel (ma ei tea küll miks), et ju see aare seal asub. Parv asus meil vastaskaldal, seetõttu otsisime kõigepealt enne parvetama asumist sellel kaldal kaks "paremale" suunda läbi, ei leinud. Peale seda vedisime parve enda juurde ja "sõitsime" teisele kaldale. Väga äge kogemus! Täname! Soovitan! Otsisime seal kolmveerand tundi ehk kindlasti. Kõigepealt kollase valge triibulisest märgist paremalt 10 ja pluss meetrit, ei leidnud. Peale seda kõikidest "paremale" suundadest 20m, ei leidnud. Peale seda järgmisest triibulisest märgist kõik paremad suunad, ei leidnud. Vahepeal tegi ka parv kaks reisi vastaskaldale ja tõi meie juurde hulga matkajaid ja seljakotte. Tundus et rohkem ei ole küll midagi otsida ja otsustasime Aidu parve järgmise väljumisega tagasi minna. Oma füüsilise pingutuse vähendamiseks sai natuke mängitud vastaskaldal parve ootava seltskonna kannatlikkusel. Hõikasime, et "meil võib siin veepeal veel kaua minna", seepeale haaras meesterahvas vastaskaldal ka trossist ning peale seda liugles parv juba 2x kiiremini. Randudes tundsin abilises ära Esko :) Avaldasin arvamust, et tal ei ole mõtet teisele kaldale minna, et lähme parem teise parve juurde aga no tema otsustas ikka lustida ja parvega sõita. Teise parve juures läks lihtsalt, jõudsime kohale, vaatasime ringi, suundusime paremale ja logisime aarde. Parve sihtotstarbeliselt ei kasutanud. Geopeituri instinktist rääkides siis aarde leidis mugu Aira, esimesest vaadatud kohast :) Üllatus oli muidugi üllatavalt suur, kui logiraamatut kõikides "paremale" suundades lehitsedes ei leidnud tähekombitsiooni FTF. Panime siis selle ise kirja kell 14:31 Suured tänud aarde eest! Väga hea ja põnev aare, eriti veel, kui saab rohkem parvi külastatud :)
Olin 62% kindel, et selle topelt "a"-ga Jaanika ja Marguse 2/2 aarde lehele ilmub esmaleiulogi ühekordse "a"-ga Janika ja Marguse poolt. Või siis alternatiivina registreerivad Kuldsed Pagarid hiljemalt järgmisel hommikul olukorra kuld-roheliseks. Aga nii ei juhtunud. Kui reede õhtuks oli seis endiselt endine, siis see tõmbas juba tähelepanu. Lugesin kirjelduse läbi ja asi hakkas jube huvitav tunduma. Laupäeva hommikuks niisiis siht paigas!
"Hommikuks" - muidugi :D Tund pärast lõunat + kopikad pealegi, maandusin parklas, mis sest, et võibolla täitsa vales. Kui kirjeldus lubab parvesõitu, siis see on ju juba elamus omaette! Käigupealt telefoni näppides eksisin kuskil rajalt ning avastasin end mingil hetkel täielikku kuumaastikku forsseerimas - 3.0 kindlasti. See võttis võhmale ja esimese lamedama lõigu peal rändas jope t-särgi pealt vööle - jäädes sinna kuni autosse naasmiseni.
Kena päikesepaistelise ilmaga oli objektil lausa järjekord, mulle umbes 15 minutit ootamist. Rahvast liikus peamiselt ühtpidi, aga osaliselt ka teistpidi. Teistpidi tulijate seas torkas juba kaugelt silma üks eriti ilus ja keskmisest aktiivsem koer. "Nagu hunt," ütlesid 15+ kiloste seljakottidega matkajamugud. Kusjuures, ka peremees ise kutsus teda Hunduks! Nautisin vaatemängu, kuni ärkasin parvelt kostnud hüüde peale: "Vabalt võib kaasa aidata!" Ma ei tea miks, aga kohe ei ühendanud ära, ilmselt olin maastikuvormide ja koera lummuses. Igatahes randudes mees tervitas ning küsis: "Ega sa juhuslikult midagi otsima pole tulnud?" Kinnitasin, et: "Jah, olen midagi otsima tulnud," ise antud hetkel täiesti teadvustamata nööriga kaelas rippuvat Garmini käsigepsu. - "Ära mine," kõlas soovitus. Aga no kuidas sa jätad minemata, kui oled juba veerand tundi lõbustuspargi põhiatraktsiooni järjekorras seisnud!? :D Niisiis - läksin (koos paari seljakotimatkajaga), nautisin veeteekonda ning kümmet minutit teisel kaldal 40-kraadise nurga all, mitteleidsin aarde, tulin tagasi, suundusin auto poole, vahepeal vahtisin jälle liiga keskendunult telefoniekraani, magasin maha õige rajaharu, eksisin teelt, võtsin terve kilomeetri võrra ülearu tõuse-languseid, seejärel korrigeerisin suuna ning lõpuks maandusin autos, sättides konditsioneeri minimaalse 16 kraadi peale, kuigi väljas oli 8 kraadi :o)
Mitteleid ei olnud sellega lõppenud. Pärast kerget kosutust jätkasin veel paar tundi :o) Aga päris "geopeituri instinkti" ilmselt peale ei tulnudki. Paarkümmend korda geokontrolli sõtkumist jätsid kontrolli endiselt punaseks. "Paremale" on muidugi geoloogikale võrdlemisi raskesti alluv suunamäärang, säilitades isegi 10m distantsi puhul mitmeid erinevaid tõlgendusviise, lumega_raske [jaika] aare vaid kasvatab mitteleiuhirmu :o) Täna igatahes pidin alla vanduma. Aga nii laiemas plaanis, koht ja idee on igatahes kuldaväärt, sellepärast juba soovitan!