Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Piimapukid hakkasid Eesti maastikku ilmestama 1960. aastate lõpus, mil oli maaperedes kombeks pidada üht-kaht lehma. Eralehmade piima kogusid maal kuni 200 kilomeetri pikkusi ringsõite tegevad piimaautod, mis viisid piima kombinaati. Pukki oli vaja selleks, et autojuht saaks piimanõud mugavalt kätte, et need siis tsisternautosse valada. Suvel koguti piima iga päev, talvel üle päeva. Et piim nõudes ei jäätuks, keerati nõude ümber kasukad ja kampsunid. Puki küljes oli ka rahakast, kuhu korra kuus jäeti ära veetud piima eest tasu. 1990. aastate algusest hakkasid piimapukid kaduma, kuna piimatootmise ja sanitaarnõuete muutumise tõttu ei kogutud enam üksikute lehmade piima.
Tänaseks on säilinud vähesed, mida nii heas seisukorras vaatamisväärsustena veel säilitatakse.
Palun veendu, et konteiner on lukus ja seda saab avada ainult võtme abil!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (10), lahe_teostus (7), lumega_leitav (2), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9HYMK
Logiteadete statistika: 111 (99,1%) 1 4 3 0 0 0 Kokku: 119
Kena piimapukk koos kõige selle juurde kuuluvaga. Isegi jõulukaunistused oli lisatud.
Aitäh näitamast, muidu ju sellises kohas ei uudistaks vaid vaataks kaugemalt.
Mäletan neid piimpukke ja autosid, mil paagi peal PIIM küll. Siin läks logiraamatusse sissekande tegemine probleemideta.
Tore teostus. See võiks isegi mõistatusaare olla. Tänud!
Sõitsime Võllilt Kasari jõe äärde suvemõnusid nautima. Valisime natuke käänuliesema teekonna, ikka selleks, et saaks teel olles külastada aardeid, mis on kaardil veel kollased ehk leidmata. See siinne oligi üks tänastest leidudest. Piimapukil istudes ja jalgu kõlgutades meenusid vahvad lapsepõlve mälestused. Siis olid ju piimapukid pea iga majapidamise teeotsas. Väga tore aare, meile meeldis :)
Aitäh aardemeistrile!
Ühel ilusal päeval Kasari jõe äärde minnes sai üks logimata aare logitud. Korralik nostalgia laks oli puki otsas istuda. Aitäh
Sai veits hüpatud, ronitud ja istuda. Ja leitud. Vihm jõudis ka just kohale kui asjatoimetused valmis. Väga lahe
Seda aaret olen üritanud lahendada 2 korral. 3 on kohtuseadus ja seekord tuli ka võtme leid sealt, kus ma selle arvasin kogu aeg olevat. Huvitavalt kombel pole ma seda võtit samast kohast leidnud eelneval 2 korral. Müstika! Sest sai seal korralikult otsitud ja pättigi tehtud... Nüüd olemas ja aitäh!
Võti on omas kohas tagasi. Palun pane võti peale kasutamist taas samasse kohta ka tagasi. Head leidmist.
Tuleb ikka vihjeid usaldada, mitte ainult oma geovaistu. Eelmisel korral lahkusin tühjade kättega. Seekord skoor: Piimapukk 1-1 Mina. Aitäh Peitjale.
Väga kena ja temaatiline teostus, lust leida ja logida. Aitäh!
Leitud teel Tartust Haapsallu :) No annab ikka kärutada sellist trassi,seega väikesed peatused koos mõne aardenoppimisega kuluvad marjaks .Vahetasin veel rändureid. Aitüma
Sõitsime varahommikul pukist mööda ja logisime aarde. Väga vahva meenutus ja teostus.
Minu pikkade astumiste, varem leidmata ja ääremaa nurkade aarete tuur. Found it: 19.Jun.2023 15:01 Piimapukk / Milk stand. Äge. Istusin seal ja vaatasin meistriteost. Nosisin kommi ja ootasin piimaautot. Ei vaja hooldust GC lehel (omanik eemalda vastava teatega see vajadus). FP+
Abivahend jäi kiirelt näppu, veidike roostes. Sorts WD40 kuluks hoolduseks ära siin. Mõnus logimispink. Tänud!
Et Sindis said asjad mõistliku ajaga aetud, siis sai tagasitee Tallinnasse Vänndra kandist ka läbi painutatud. Igati viisaka teostusega aare, tänud peitjale!
Väga tore aare, aitäh selle eest! Õlitasime lukku, järgmistel leidjatel natuke kergem.
Ei tahtnud see võti algul end paljastada, aga õnneks teisel katsel ikka silm märkas õiget asja. Edasi oli juba kõik lihtne. Lapsed vahetasid nänni ja mina lisasin nimed raamatuase. Aitäh!
Siin üllatusin, lahe teostus. Leidmise ja avamisega probleeme polnud, läks kiiresti. Aitäh.
Lahe teostus, abivahendi töölesaamisega ka õnneks väga vaeva nägema ei pidanud. Tänud.
Lugesin logisid ja abivahend tuli teisel ringil välja. Aga kōige valusam oli see tööle saada. Oli kōvasti pusimist ja loobumismōtegi hiilis ligi, kui siis mingi nōks luku lahti klōpsas. Aitäh toreda aarde eest.
Kaunis pukk, oleme selle aasta seiklustel nii mõnegi temalaadsega juba tutvust teinud :) Siin nautisime kenasti kokku pandud aaret, logisime ja jätkasime oma teed sihtpunkt Viljandi suunas ;)
Käisi uuesti puki juures. Logi raamatus olemas. Arvutis mingil põhjusel kirja panemata. Tänud peitjale
Peale SPA aarete hooldust , tulime kodunt veel kaugemale piima jooma. Tänud peitjale aarde eest.
Võti oli nagu aare, kuna konteiner paistis autosse
Olime alla andmas, kuna võtit oli raske leida. Aga viimasel hetkel leidsime ka võtme
Konteineri leidsin kiirelt, aga avamiseks pidin vihjet kasutama. Naabertünn oli prügikastiks muudetud. Lisasin aardesse ka trükkplaadi. Aitäh peitjale.
Enne kui ise oma esimese peidad, tule siit läbi. Tänud peitjale!
Suveseigeldes viis tee mööda, patt olnuks mitte ka aaret leida. Kena kaks-ühes aardeleid. Ja täitsa tore aare tõepoolest, ka ajalugu aardekirjelduses oli vahva. See aare eristub heas mõttes peitjate paljudest teistest kiirtopsidest. Suur aitäh ja soovitus+lemmikpunn motiveerimiseks :D
Leitud Suveseikluse raames ja logitud tiimina Speedy&Co. Siit sõitsime lihtsalt mööda ja lihtsalt pidime peatuma. Künnivõistluse ja see aare on nagu öö ja päev, ei ütlekski, et samad peitjad. :) Aitäh!
Käisime seda toredat asja kaemas. Ronisime üles, alla. Võtme leidsime lõpiks ka üles kohast mida olin juba esimesena katsunud ja veel paar korda, sest see pidi ju seal olema. Lõpuks läks usk ja tahtmine nii suureks et võtsin sealt ta välja siis. Aitäh, meile meeldis!
Tõime oma kaherattalise jalutuskäigul. Või tõi tema meid tuulutama. Leid kiire. Tänud!
Kohale sõites jäi kohe juba kaugelt asi silma, kuidas see aga lahti käib? No selle vastuse sain ka väga kiiresti kätte. Väga väga äge. Aitäh!
Äge teostus - alguses tegi nõutuks, kuid siis loksus kõik omale kohale. Aitäh!
Küll on toredad need kohad, kus päeva edenedes jalg üle põlve istudes logida saab. Tänud peitjale
Piimapukid on toredad. Neid võiks rohkem teede ääres olla taastatud/ehitatud. Nende otsas oleks tore ränduritel jalgu kõigutada ja oma teemoona nosida. Lapsteelistel oleks ka ka palju põnevam. Ja sellised ministaabid elavdaksid teeääri ja looksid meeleolu. Hmmm...tekkiski kohe mõte, kuhu üks selline ise püsti panna. Võibolla tõesti..... Aitäh aarde eest! Aitäh idee eest!
Nooremale põlvkonnale peab vist pikalt seletama mis need on. Vanaema juures olen lapsepõlves tihti piima rattaga pukini vedanud. Aitäh!
See oli päris suur piimapukk, muidugi suurema maantee ääres ka. Meil maal külas oli kolm korda väiksem, kuid eks möödagi läks vaid väike kruusakas ja kuigi piimanõusid oli seal tihti sama palju kui siin, tulid need kõik ühest majapidamisest. Aitäh aarde eest, kuid kahjuks nõud olid tühjad ja piima ei saanud!
Peale eelmist leidu läksid meie teed teistest lahku ja meie asusime spa poole hooldust tegema. Teekond aga viis selle aarde kõrvalt mööda. Kuigi kaarti enam ei vaadanud, siis selline suur GC logo lihtsalt hakkas kaugelt silma ja pidime peatuse tegema. Kole kahju, et tegu mõistatuse lõpuga polnud, mis lihtsalt sülle kukkus :D
Möödasõites sai ka see kena aare üle vaadatud. Tõeline "nostalgja laks". Aegu tagasi olid teede ääred selliseid rajatisi täis ning hommikuti käis seal vilgas tegevus. Aitäh peitjale selle toreda meenutuse ja vinge aarde eest!
Siin polnud kahtlustki, kus aare on. Kuidas ta kätte saab, on ka kohe selge, aga vot võti puudu. Kontollisin peitjalt, et kas on seal, kus arvan, pidavat olema. No käisin veel paar korda selle ja teise võimaluse üle - lõpuks leidsin - ikka ise lohakas. Tänan, ilus aare.
Lugesin hiljuti üht põnevat uurimusraamatut piimapukkide seostest maastikega. Sain targemaks küll. Näiteks antud kohta ei saa me käsitleda loodusena vaid siiski maastikuna. Täpsemalt siis kolhoosimaastiku vastumaastikuna. Ilmselt, kui minna veel sügavamale, siis läbi viite Cosgrove mõttesuunale, saaksime ehk rääkida ka postmodernistlikust maastikust kus on jäänukina säilinud nõukogude maastik, kui lähtuda Palang/Mander jaotusest. Pole veel täielikult üle kirjutatud. Aga teadusest hoopis erinev on minu isklik mälestustel põhinev käsitlus. Minu jaoks on piimapukk ikka lapsepõlvest tähtis koht, kus tuli igal õhtul nõud käruga ära tuua, kus ootasime teisi külalapsi, kindel kohtumiskoht ja kindlus. Ka hilisemas elus oluline märk - mööda sõites ikka alati pilk peale - kas ikka on veel alles. See meie piimapukk, viimne kindel kants.
Aitähhh mälestusi toomast!
Suur aitäh Mart (mmrrtt) kes nii lahkelt ja kiirelt aitas aarde taastada, kuna ise ma sinna poleks veel lähipäevil jõudnud.
Liikusime Saskiaga konnafoobia aaret remontima, kui märkasin, et mitte kuigi kaugel täiesti uus aare püsti pandud. No läheme otsime siis vahelduseks ka aardeid, mitte ainult ei hoolda omasid, otsustasime Sassuga. Kohale jõudes seisin nõutult puki all, kuniks Saskia teatas, et ma pime olen ja vales kohas luusin. Õnneks vihjet olin lugenud ja selles osas oli kõik täiesti selge. Istusime siis, nautisime päikest ja panime nimed kirja. Väga teemakohane teostus ja vahva aare, aitäh!
Alati, kui tütre juurde läheme, siis ei tea kuhu poole meid järjekordselt suunatakse. Seekord siis Risti ümbrus. See aare jäi teele. Aitäh.
Üle pika aja õnnestus taas rännuteele sattuda. Või noh, mis sattumine see nüüd oli või mis rännutee, aga vahelduseks argipäevale ikka. Kui saab vahelduseks nimetada seda trassi, mida niigi aastaid sõelutud on. Igatahes Viljandist me startisime ja meeles mõlkus mul see piimapukk küll. Seekord sai mul logi kirja pandud kolmes kohas, mida olen aastate jooksul imetlenud või imestanud, et aaret nende juures ei olegi.
Kui Piimapuki nimega aare üles tuli, siis oli kindel ilma "aadressi" vaatamatagi, kus ja millega tegu. Murphy seadustele kohaselt tuli aare üles üpris kohe, peale mu viimast sealt mööda sõitmist. Nagu ikka, eksju?
Parkisin auto ära ja viskasin pilgu kirjeldusele, et kui suur või väike või kas vihje ka on. Lugesin vihjet ja kehitasin õlgu, eriti siis, kui aare ise kogemata silma jäi ja logiraamat juba peos oli.
Et mis loom see vihje seekord on ja millega seda sööma peaks?
Praeguseks on Peep peitjaga suhelnud ja selgunud on tõde, et aare ei käitunud meiega sedasi nagu peitja ette näinud on. Ja nii ei saanudki meil vihjega mingeid mõistlikke suhteid olla. Täiesti loooooogiline ju?
Lapsepõlves olen korralikke, suuri piimapukke kohanud küll, aga nii uhkete postkastidega ja lilleamplitega tol ajal ei olnud. Ikka veidi lihtsam joon oli. Parlanksis vist kõik, tol ajal ökonoomsus ja otstarbekus, tänapäeval nostalgia ja praktilisus koos ilumeele nuumamisega.
Tore, et on selliseid tegijaid, kes võivad enda (ja teiste) rõõmuks kasvõi nikerdustega esmaabikapi teha või postkastide hoidjaks piimapuki koos lilledega.
Aitäh aarde eest!
Kui taas lukku saab, siis on aare korras jälle! :)
Vihje tekitas omajagu segadust. Aare muidu igati tore. Lillelised postkastid imponeerisid eriti. Hea jõmakas aare. Aitäh.
Teel Viljandist koju otsustasime ühe peatuse siiski teha. Kui juba suur aare on nii tee peal, siis mis see peatus ikka ära ei ole. Tuttav logo jäi kohe silma ning panime nimed kirja, aitäh!
Geovastlapäeva-tuuri viimane punkt sattus seekord siiakanti, sest miks künda tagasiteel Tallinna seda tobedat Tartu maanteed. Siit oli hulga huvitavam sõita. Samuti oli meil selle aarde osas sportlik huvi.
Täitsa uhked tünnid siin, meile meeldis! Aitäh!
Õnneks ei pidanud Vändrast kaugele sõitma kuna suund oli tegelikult teisele poole. Vihje küll tegelikult aarde leidmisele kaasa ei aita, küll aga suur GP kleeps, mis juba mööda sõites silma jäi. Veidi vaatamist ning sain ka suure konteineri lahti. Kahjuks logiraamatu mingirip oli lahti nii et kõik need donotiidid kukkusid konteineri põhja ning sain neid ükshaaval minigripi tagasi nokkida. (1018) Aitäh! V: TB EJ
Väga äge aare. Just selline, milline üks lastesõbralik aare olema peab. Põnev, hea parkida, lähedal ning sisaldab nänni.
Logisime täna kolmandatena. Ilus pukk on see jaa, meil oli kunagi vanaema-vanaisa tee otsas hoopis lihtsam ja robustsem. Aitäh aarde eest, oli meeldiv peatuda.
Sellest toredast piimapukist olen kunagi pilti teinud. Aitàh! Vàga vahva!
Oh, piimapukid on kuidagi nii nostalgilised. Kui väiksena Vastseliina printsess olin, siis sai seal ikka päris palju piimapuki otsas mängitud, kuigi keegi kahjuks piima sinna ei toonud. See piimapukk oli aga oluliselt mittekõikuvam ja turvalisem ja hoolitsetum. Jää tõttu läks aarde lahtinokitsemisega väheke aega, aga muidu tore teostus, aitäh!
Igati äge aare. Mu arust oli lukk jõudnud paari päevaga jäätuda, nii et Liisil oli pisut tegemist, aga siiski saime logitud.
Taba õlitatud ja töötab jälle ilusti. Hoiame konteineri lukus, et sisu kaotsi ei läheks.
Iga-aastane traditsiooniline Tunne kodumaad tuur, nimega jõuluralli, hakkas selleks korraks läbi saama. Suund koju. Vahepeal on selle tee äärde uued aarded tekkinud ning tänane pingevaba kulgemine soodustas teeäärsete aarete noppimist. Sõitsin tegelikult juba aardest mööda, kui otsustasin, et ikkagi võiks... Tagurdasin siis tagasi puki kõrvale ning läksin kaema. Asukoha osas kahtlusi ei olnud aga avamisega hakkama ei saanud :) Kätlin tegi nagu naksti asja lahti ja pani logi kirja.
Kõigepealt läks Mihkel otsima. Jauras seal miskit ja ronis siis autosse tagasi jutuga, et tema seda lahti ei saa. Ronisin siis ise pukki ja tegin peiduka naks lahti. Piimanõude kõrval vedeles ka üks taba, mis tn oleks pidanud aaret lukus hoidma? Kuna ei teadnud, kuidas ta seal olema peaks, siis panin ta lihtsalt keti külge rippu.
Minul on lapsepõlvest täitsa selged mälestused piimapuki juures toimuvast. Vanaisal oli jalgrattale spetsiaalne rakis tehtud, et saaks kaks piimanõud korraga rattale kinnitada ja need hommikul külavahel asuvale piimapukile viia. Reeglina meie sel ajal veel magasime. Kuid tühjad nõud jäid päevaks sinna ja õhtuks oli nendesse toodud lõss, mida kasutati näiteks sigadele söötmiseks. Ja siis õhtupoolikul läksime juba koos vanaisaga nendele nõudele järgi.
Täna piimapukil istudes ja aaret logides tuli kõik meelde ja täitsa mõnus nostalgiline aare. Võtsime aardest kaasa ühe ränduri. Aitäh!
Väegade kena ja uhke ehitis ning toore are! Tänud!
Tore objekt koos lisanditega. Tuttav teema, on plekke saanud keti otsas kaevu ujuma lasta, kui tagasi üles vinnatud, et jahutatud toode piimakogujani jõuaks. Tänud peitjale.
Talv... Siin on täitsa talv. Maa on valge ja kõik on jääs. Kõigepealt pidi seda käepidet soojendama ja ketti niiöelda õlitama. Siis läks aega, et lukku sulatada. Meelitasime tükk aega ja lõpuks see aardeke avanes. Tänud
Tuttav piimapukk, olen siit palju kordi mööda sõitnud, on silma jäänud ja meenutab lapsepõlve. On olnud tahtmine peatuda ja istuda. Nüüd siis on see tehtud. Leitud rikkalik aardekott ja kena logiraamat, nimi kirjas. Aitäh peitjale!
Väga korralik piimapukk ja toredasti peidetud aare. Tänud peitjale!
A mulle meenub piimatootmisega lugu sealt kuskilt nõukaaja lõpust. mu vanem vend oli lõpetanud EPA ja kirjeldas tavalist hommikut piimakombinaadis, kui piimaliinid tööle pandi... Kui liinidel olid tegutsemas vaid hiired, siis polnud lugu, need läksid masinate vahelt läbi, jama algas siis kui mõni kass oli hiirte jahtimisega kauemaks jäänud, siis tuli liini puhastada ja sotsialistlik töövõit lükkus edasi
Eks veel ca 20-25 aastat tagasi selliseid piimapukke olid Eesti külad täis ja väiketalupidamine populaarne. Järjest karmistuvad toidukäitlemise nõuded, aga ka turumajandus on sellised väiketalud praktiliselt välja suretanud ja piima toodetakse nüüd suurfarmides, kus kõik piima käitlemine toimub suurima hoolega väga kontrollitud tingimustes. Eks nii saame ka kindlad olla, et kõik müüdavad piimatooted on kvaliteetsed, nagu olema peab.
Sellist piimapukki nähes oli nagu minek minevikku, aga see oli selline tore meenutus ajaloost. Meie täname!
Provvad kaesivad, kuidas herrad leidsid ja logisivad :)
Aitäh!
Korralik suur konteiner. Logiraamatusse sai ka kohe laia vaba käega kirjutada.
Eks mäletan minagi lapsepõlvest, kuidas neid pukke veel täitsa otstarbekohaselt kasutati. Mis tänapäeval veel alles, leiavad kohati rakendust alusena teeäärsele kunstiprojektile. Eesti geopeituses on ka päris mitu piimapukki mängus, siinne tõesti kõige temaatilisem, aitäh!
Alles me käisime teisipäeval pärast tantsutrenni seda teed sõitmas. Jälle põhjus! Kuigi tops jäi kärmelt silma, siis abivahend peitis end jupp aega. Jõudsin mõttes juba esmaleidjat kiruda, et on avaja ära kaotanud ja tuustisime kulu sees. Lõpuks tuli otsitu ikka esimesest kahtlustatud kohast välja. Logisime toreda aarde ära ja saimegi õhtule. Aitäh!