Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Et päris aardekirstudesse peidetud varandusi ikka au sees hoida, siis sai täna peidetud aarde "Kõik ei ole kuld mis hiilgab" väikevend - kõik ei ole hõbe, mis hõõgub :) Midagi keerulist siin ei ole, tuled ja viled jäid ka kõik koju - küll aga on siin kuhjaga midagi müstilist ja kaunist. Kui nimed kirja pandud, siis vaata ringi, kui mitut ägedat mändi sa näed? Millised mõnusad rajad siin metsa all looklevad? Aga kui vinge liivarand siin kõrval on? Kõike seda saab veel täiesti tasuta ja tõendivabalt nautida ;) kühveldaga aga mõnuga oma "akud" head merehõngu ja männilõhna täis ja nautike kõike seda mida loodusel teile pakkuda on! :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9HYV5
Logiteadete statistika:
54 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 56
Eile möödusin siit 55km seiklusmatkal Taliharja vanakuri. Täna jalutasin aaret otsime, lootus suur polnud. Siiski vedss.
Piirkond on tõesti kaunis, mets ja meri. Lääne-Viru järel minu teine lemmikpiirkond;). Aitäh.
Merel ja tuulel oli siin täna kõva vaidlus pooleli - kõik mühises ja kohises. Jalutasime nulli, logisime ära ja mis muud kui - aitäh peitmast!
Tegime piirkonna puhtaks. See oli viimane aare selles nurgas. Aitäh!
Milline imeline metsaalune, millised imelised männid ja sini-sinine meri. Üldse ei kahetse, et ühe aarde pärast sai jällekord palju km-d sõidetud. Aardest õnnestus algul mööda vaadata. Oli ju ümberringi nii palju imelist. Aardele järgnes lõuna Dirhami kalarestos. Siin on alati mõnus kalapraadi süüa. Tänud peitjatele!
Siinkandis sai päris mitu tiiru joostud ja tõesti, männid on siin lahedad, aga sääsed küll ei arvanud et me siin pikemalt niisama ringi peaks vaatama. Tänud aarde eest!
Täielik kuuma ilma topsik. Eks sääski pisut ju oli, aga mets on keskpäeval ikka märksa mõnusam koht jalutada kui liivarand. Aitäh peitjale.
Millegipärast on see aare siiani oma leidmist oodanud ning nüüd, kui Helen pakkus välja, et võiks Noarootsi tiiru teha, siis olin kohe käpp. Aare just nagu olema peab, pirakas kast ilusas kohas. Meile meeldis! Peale aardeleidu kolasime niisama rannal ja proovisin, kui kaugele saab kivilt kivile hüpata enne, kui vette plärtsatan. Päris kaugele saab.
Siia kanti möödaminnes ei satu aga täna peale Haapsalu sündmust oli just sobiv hetk koduteel läbi põigata. Kõik, mida aarde kirjelduses lubati, oli olemas. Vaikus, ilus männimets, imelised uhked männid, meri, liivarand, põnevad kivilahmakad ja muidugi aare. Aitäh ilusat kohta näitamast!
Siin sai ka veidi ikka ringi vaadatud, kuid siis ikka loogilisest kohast välja võetud. Tänud siia juhatamast!
Tulime kulla juurest hõbedat otsima. Koht oli tore ja lund õnneks väga palju ei olnud. Väga korralik sisu oli kena üllatus. Rajake metsas oli ka eriliselt armas. Lahkudes otsisime seeriale järgmist aardenime. Sõelale jäi "Kõik ei ole pronks mis peibutab" (; Tervitused peitjale!
Ägedad puud on sealkandis. Leid kiire. Tundub, et mõned on sinna oma eraldi logilehed tekitanud.
Imeline inimtühi mets. Ägedad männid. Kärbseseenekasvandus. Tuul sasib rannas laineid. Tore aare! Aitäh!
Oleks võinud Andrese logi eelnevalt lugeda. Koht, kus kohvitada plaanisime oli kinni. Siin oleks olnud just õige aeg natuke näksida.
Leitud. Aitäh! Peale edukat logimist oli aeg teha lõuna. Lähim koht selleks oli google maps andmetel rooslepa puhkeküla restoran, kasutajate arvates viis tärni. Tellisin burxi ja pistaatsia koogi ning võin kinnitada, koht on väärt igat tärni.
Kuld üle vaadatud tuli otse loomulikult ka hõbe üle vaadata. Taas kena aardekirstuke. Siinses rannas oli juba rohkem rahvast kui kullarannas. Ei saanud kutsigi lahti lasta, käis siis paela otsas veest jahutust otsimas. Veendunud, et siin privaatsus täielikult puudub, suundusime juba metsa aaret otsima. Kuna täna õhtuks oli veel plaane, sõitsime peale logimist edasi, ei mingit molutamist. Tänud peitjale sedagi kaunist randa tutvustamast ja aaret siia peitmast.
Metsa all oli tuulevaiksem ja soojem kui rannal. Aitäh!
Päike oli kohe vette sulpsatamas ja seetõttu oli valgus metsa all päris mõnus. Aitäh!
Peidukas jäi kiirelt silma ja ega siis polnudki muud, kui kohaliku noorsoo kunstiteostega tutvuda ja nimi kirja panna. Tänud aarde eest!
Selle hõõguva täpi leid tuli meeldivalt kiiresti. Aitäh!
Väga mõnus koht jalutamiseks. Täitsa juhuslikult olime siia saabunud just perekonna järel, kes sarnases suunas jalutama läksid. Meie vahepeal hüppasime teelt kõrvale ja otsisime aarde üles. Väga mõnus mets ja selliselt peidetud aardeid meeldib otsida. Õnneks polnud tulnud talvel, sest siis poleks seda leidnud.
Viiamane peatus enne Dirhami sadamat ja Kosmikute kontserti. Siin leidsime sellised ämblikuvõrgud, mis Lauri kinni lausa püüdsid ja Kristel nägi nastikut. Hämmastusime geokuhjadest. Aitäh!
Teistel oli kuld ka leidmata, niiet esmalt käisime seda seal otsimas ja ujumas. Seejärel tulime siia. Aardel oli kena nastikust valvur :) Edasi siit Kosmikute kontserdile Dirhamisse. Aarde eest tänud!
Ehhee, hõõgus lausa kaugelt vastu! Päike ka oli vaikselt loojumas. Oli kena õhtu! Tänud!
Nullis aaret ei olnud aga kui vaatasin veidi eemalt, siis sai tops kiirelt leitud.
See oli ikka valus, et samal päeval kui aare peidetud sai, samas rannas olin olnud. Nüüd oli aga hea, et maakodu lähedal oli üks väike aare veel üles otsimata. Nimelt eelmine aasta sai kogemata 16. kuupäeval logitud mikro ning sellega jäi üks auk väikse aasta täitmisse. Kui külapeal oli saunas käidud ning ka kergejõustikku vaadatud, tegime koduteel kiire peatuse. Koerad läksid Andresega randa, Kersti jäi Triinu-Lysiga autosse ning ma käisin aaret otsimas. Esmalt kõndisin aardest mööda kuna meetreid nagu kaardil veel jagus. Kuna sealt midagi ei leidnud, siis jalutasin loogilisse kohta tagasi ning juba teise kummardusega sain aarde peidukohast kätte. Aitäh! EVEJ
See oli päeva esimene peatus. Parkisin auto ära ja jalutasin kohale. Aarde leidmisega muret polnud. Kui autoni tagasi jõudsin, siis selgus, et vÕtit pole kuskil. Jalutasin siis tagasi aardeni ja seal kõrval see võti mind ootaski. Aitäh peitjale.
Siin tegime palava ilmaga selle aasta esimese ujumise. Ja seda veel enne aarde otsimist. Assa, kui mõnus see oli. Ei tahtki välja tulla. Mina veel paljalt, sest ujukad jäid autosse. Õnneks suutsin rahvast vältida :) Pärast ajasime mööda jalutanud prouaga pikemalt juttu.
Kõik oli väga tore - rand, meri, mets, rajad, vahvad männid. Aare ka meeldivalt suur ja "hõbeda" all peidus :) Aitäh-aitäh peitjaduole!
Lähenesime ka põhja poolt. Madalama autoga veidi hoogsam sõit võib esile kutsuda ootamatu õlivahetuse. Geokuhi paistab tõesti kaugele ja lubab otsijatel rahulikult metsavaikusele keskenduda. Täname ilusat kohta tutvustamast. EVEJ
Söed hõõguvad. Tuli hõõgub tuha all. Keha hõõgub palavikust. Suu hõõgub vürtsidest. Kas ka hõbe tõesti hõõgub? Ju siis! Peaasi, et aare on olemas ja ei hõõgu! Tänud!
Ma märkasin küll, et enda maakonnas on siia-sinna tekkinud uusi aardeid, aga kuidagi keeruline on sattuda siia maailmaservale. Aga nüüd, kui Arvo hommikul tuli üht abivahendit laenama (millest kahjuks kasu polnud) ja mainis Vedama kõrtsi, mida ma juba pikemalt olen plaaninud, siis sündis kiire otsus end kaasa kaubelda ja ka see väike kõrvalepõige ära teha. Lähenesime aardele täitsa erinevatest suundadest ja kohale saime mõlemad edukalt. Meie küll pisikese hilinemisega, nii, et meile viibati õige suund kätte ja mul jäi vaid imestada, et no mõni haarab lihtsalt metsas jalutades kohe kõike. Muidugi oli tegu väga laheda kohaga. Tops ilmutas end kiiresti, ilmselt sattusime õigest nurgast vaatama. Mere äärde meie täna ei kippunud. Oli väga tuuline ja kiskus vihmale. Suvel kindlasti imekaunis paik. Aitäh!
Ilm oli tõesti koerale täna kohane. Õnneks polnud koera, keda kaasa võtta. Siia sai tehtud kahe autoga ühisdessant. Eelsoojendus vähe pikema ja vaevanõudvama aarde juurde minekul. Siin suutsin mina Rooslepa randa end navigeerida ja teine auto sai kuskilt põhja poolt tulles üsna lähedale. Kohe oli selge, kus see aare end peita võiks, väga hea koht on valitud. Ega ei saa öelda, et see koht just väga tuttav oleks, teadaolevalt olen vaid korra Rooslepa rannas käinud. See kant jääb kuidagi igasugustest trassidest juba täitsa mööda, kus käima peab. Loodus on siin ilus ja imetabasel kombel keegi isegi jalutas mererannas. Ma vaid korraks piilusin ja jooksin kohe minema, polnud ikka üldse see rannailm. Aarde eest aitäh, kõik kenasti korras.
Tänase ilmaga mereäärde väga ei kippunud, kuid aarde juures käisime küll ära.
Tänan peitmast.
Eks see talvisel ajal mere ääres käimine on teistmoodi. Maru vinge ja jäine tuul oli siin, katsusime end kiirelt liigutada nii teel aarde juurde kui ka tagasi autosse. Õnneks tuli leid kärmelt. Usun, et suvisel ajal on siin palju mõnusam ja soojem. Aitäh.
Kohale sai jõutud pimedas, aardes oli lahe pisike taskulamp. Kui sellisega peaks metsa tulema siis mets näed nagu ehe tondi loss välja :D tänud :)
Leitud ja logitud.Jalutasime päris suure ringi,väga mõnus koht.Tänud peitjatele.
Kui mingi väärimetall on ilus ja mis mind ligi tõmbab siis see on just hõbe. Kui kogu inimkonna jooksul on kaevandatud kulda midagi 170000 tonni ja seeb mahuks ära ühte ujumisbasseini, siis hõbedat on kaevandatud umbes 10x rohkem ja see mahuks ära umbes 12 sse ujumisbasseini.... Kahjuks on inimkond sellest aga peaegu poole suutnud ära kaotada. Eks see siis hõõgub salaja kuskil
Saime täpselt seda mis aardekirjelduses kirjas.Mõnus tuuline meri oma aroomidega ja omapärase kasvuga mänd.Aitüma juhatamast
Siin rannas olen varem olnud, aga mööda radu polegi jalutanud. Aitäh, kaunis koht.
Ega jah, mullegi oleks see aare eile pärastlõunal avaldudes küllalt lähedale potsatanud. Samas tänane ~120 km mööda teed ei olnud ka ulmeliselt palju. Vilsandile poleks vast hakanud kohe kihutama, aga Rooslepa peaaegu Harjumaa piiri ääres ju :o) Tähelepanuväärselt kena päikesepaistelist ja kuni 14-kraadise soojaga päeva ei raatsinud niikunii koguaeg kodukontoris ekraani vahtides õhtusse saata. Õnneks kannatas osa tööasju pimedamatele tundidele lükata, võimaldades Noarootsi sõidu umbes lõuna peale sobitada.
Nulli jõudsin 13:40 ja leidsin kohe aarde ka. Prügikoti teema kohta Laur just foorumis kirjutas ja temaga tuleb nõustuda. Kilekott suudab niiskust koguda ja aaret ligasena hoida isegi täieliku põua ajal. Lisaks, kui ikka korralikult sajab, siis kilekott ei päästa mitte midagi. Kui konteiner on veekartlik ja peidukoht pole ilmastiku eest kaitstud, siis parem juba kasutada eraldi külmutuskarpi lisaümbrisena.
Kirjeldusega nõustun täiesti. Liivase põhjaga hõredates männimetsades, kus kuused ja lehtpuud päikest ei varjuta, võib eriti selgelt näha kui imelisi vorme see puu vabalt kasvades võtta suudab. Moodsa kunsti muuseumide skulptuurisaalidele annab igatahes pika puuga silmad ette. Aitäh.