Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Alyxandria, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
See geoaare viib sind tutvuma Kaeravälja metsatukaga.
Mingeid tööriistu või abivahendeid pole vaja, kuid kindad ja veekindlad saapad võivad siiski kasuks tulla.
Karbi sisu: geopeituse juhend, logiraamat, pliiats, pliiatsiteritaja, natuke nänni.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (6), lumega_raske (2), puugid (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9B2RC
Logiteadete statistika:
94 (100,0%)
0
4
0
0
0
0
Kokku: 98
Algus oli ilus lumine, lõpp väga vesine. Leid tuli kiirelt ja õudsalt. Karbist valasin vee välja, õnneks logiraamat kuiv. Aitäh!
Õnneks olid õudsamad tegelased alles talveunes ja nii saime rahulikult nimed kirja panna. Aitäh!
Veidike aega nulli ümber tiirutades jäi silma kleepekas, millel GP logo peal. Jäime siis mõtlema, et kas aare on laiali lammutatud.. aga õnneks asju teise nurga alt vaadates torkas ta kena geokuhja alt silma. Õuduskarp logitud ja lumekrudina saatel liikusime edasi :)
Oli tõesti väike ja need õudused olid kõik nii nunnud, väljaarvatud üks. Mis, eks kõik leiavad siit endale sobilikku hirmu. Tänud peitjale aarde eest.
Väga lahe konteiner, või täpsemalt öeldes selle sisu. Metsaalune on küll päris niiske aga igaks juhuks kaasavõetud kummikuid vaja ei läinud. Esimene sissekanne uude logiramatusse tehtud :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus aare on peidetud! Toredat Halloweeni!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aarde karp oli ära võetud ja sisu laiali loobitud.
Algul oli küll veidi otsimist, sest telefon küll juhatas nii siia kui sinna, kuid siis jäi ka geokuhi silma. Korralik teostus, kummikuid ja kindaid vaja ei läinud. Suurem karp ei ole eriti veekindel, valasin vee välja, kuid logiraamat on see-eest kenasti kaitstud ning korras. Tore jalutamine, peitjale tänud!
Leitud! Kummikuid vaja ei läinud. Kallasime vihmaveest tühjaks, logiraamat oli kuiv. Ettevaatust, näljased sääsed! :)
Hää suur ja julge karp! Ja ainult julgetele see ka passib ;-P Kummikuid ja kindaid ma täna ei omanud ega vajanud, aga see ei seganud tee pealt šokolaadipaberit ning metsaserval kaht paari tosse (ilma paelteta) prügikasti viimast. Oli meeldiv lühike jalutus. Aitäh peitjale!
Nägin Jussi kunagi raja parkla lähisel ilmehtsast tihnikust välja tulemas keskealist ülikonnas meest ratastel reisikohviga. Ta konkreetselt vedas oma kohvrit mööda metsaalust samblakatet justkui oleks tegemist lennujaama sileda põrandaga. Siis ma küll katsin veidi oma julgeoleku üle.
No ei ole midagi õudsat siin karbis ju. Kui siit vastu kargaks mõni meigitud nooremapoolne naisterahvas või ülikonnas müügimees või lihtsalt paljas ärimees, siis peaks küll kartma hakkama.
Karbisisu oli vahva. Karp päris kergesti leitav praeguse ilmaga. Lisasin omalt poolt natuke kõdu peale. Tänud peitjale.
Karbiserv piilus veidi välja, muidu poleks paksu lume alt kätte saanud. Sees oli jääd, kuid logiraamatuga kõik korras. Aitäh!
Tänu vihjele ja üsna silmatorkavale karbile said nimed suht ruttu kirja. Sisu oli õudsalt vahva. Aitäh peitjale!
Koordinaat polnud küll ülearu täpne, aga karp oli piisavalt suur ja jäi sellegipoolest silma. Täitsa korralik tükk, hea kontrast võrreldes tänaste varasemate leidudega. Aitäh peitjale.
Jõudsin siia eile nii hilja, et pidin täna uuesti tulema. Natuke õudne karp oli küll. Samas mahuks sinna auku ka pesakond vaablasi. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Kiire leid, kuna aare oli täiesti ilma maskeeringuta. Sisu väkk :D
Igasugu huvitavat nänni oli seal. See mets ka külastatud. Tänud ????????????
Väänasin tööle mineku teekonda veidi ja käisin sääski toitmas :D Lahe kast, aare korras. Tõuksiga andis seal juurikate vahel laveerida ikka. Aitäh aarde eest!
Väänasime rattamatka siit mööda ning õnneks sai rattaga peaaegu et nulli. Päris jube karbike tõesti. Aitäh hirmutamast!
Rattatiiru lõpetuseks natuke ka õudust, et päev oleks ikka vaheldusrikas. Tänud peitjale.
Ahsa raisk kui jube, tõstsin kaane pastakaga pealt, kaaslane kohe naeris. Peidukast tohutult hea, kuda sa peitja küll oled raatsinud geomängu nii kalli asja tuua. Mina vana kooner teen ju taaskasutust vaid.
Tänud kutsumast, lumi kandis kui laial maanteel!
Levia kamandas meid jälle metsa :P, valisime programmi täitmiseks kodule lähima. Boonuseks saime kottpimeduse ja hulga õudsaid asju. Võib lühidalt kokku võtta märksõnadega “iseloomu kasvatamine treener VOL’liga”, aitäh Alyxandriale toreda linnametsaka eest :).
Tulime tegime väikese tiiru metsas. Õnneks oli maapind kõlmunud ja jalad märjaks ei saanud. Karp oli lihtsalt leitav. Tänud
Kõige õudsam oli selle aarde juures hoopiski miiniväli mis seal metsateedel oli. Leid ise kiire karp seest õudsalt märg. Logiraamat õnneks kuiv tänu lisatopsile. Tagasiteel õnnestus ikka ühele hästi maskeeritud libask miinile otsa astuda ja see pahaaimamata autosse tassida. Õnneks on kummimatid ja neid on lihtne pesta.
Õuduste karpi tuleb ikka kottpimedas otsida.Suutsime ikka kuidagi nimed kirja panna.Aitäh!
Täitsa tore aare, õnneks on hirmutamiseks rohkem vaja :)
(Oletus) Lukk mis karpi peaks kinni hoidma on katki? Found it: 15.Jan.2022 12:26 Väike Õuduste Karp / Little Box of Horrors Geonaabritel oli pakkumine millest keelduda ei saanud. Ja väga äge oli avastada kohti, kus me enne käinud polnud. Tänumad kõige eest.
Polnud see karp nii õudne midagi. Täiesti tavaline. Rabasime kaasa ränduri.
Appi, kui õudne aare! :D Karpi lahti tehes, panid osad asukad ajama aga surusime nad karpi tagasi, et võõrliike loodusesse ei pääseks. Jätsin maha ränduri. Aitäh!
Selliseid aardeid on mõnus talvel otsida. Kogu õudus liigub palju aeglasemalt. Tänud!
Tulime Kaupoga pimedas otsima, aga küllap oli meil omavahelist soojust nii palju, et kollide ja tontide asemel lendasid Pandora laekast välja hoopis liblikad ja üksiksarvikud.
Kuna jäljerada viis otse kohale, siis polnud muud teha, kui aare välja võtta ja nimed kirja panna. Õudne karp meid ei hirmutanud, eks neid ole juba leitud ka. Antud metsas on ka saadud jalutada, küll aga mitte siinses nurgas.
Siin viis värske jäljerada aardeni, lund oli küll sadanud ja jäljed kehvasti näha- tänu jälgedele tuli leid kiirelt. Lumega siiski raske. Olis siin alles ämblikke. Tänud peitjale.
Jäljeküttimine viis sihile. Nii õudne aare va must nurrumootor selles.
Kui korralik puuderlumi maha sadas, käisin siin proovimas, aga oli see alles lootusetu. Nüüd aga oli suur osa sellest lumest kadunud ja leid tuli kiirelt. Metsaalune muidugi ei näinud kahjuks üldse nii kena enam välja. Karbi sisu meid õnneks kiljuma ei pannud, poistel oli pigem ikka põnev. Aitäh!
Natuke sai ikka tuhnitud enne kui õige asi silma jäi, aitäh :)
ei ole geopeiturile lumisel talvel nullis õuduseks karp ja see mida see sisaldab, vaid hoopis kõike kattev paks valge ja kohev külmunud vesi. Kui sellest õudusest mööda saime, siis karp ja selle sisu oli lausa nunnulasteaed. aitäh
Jah need on need talver66mud. Jaludat aga m66da jälgesid kohale ilma et gepsugi vaja oleks. Kui aga eelmine otsija on samuti nulli taga ajanud siis v6ib nende jälgede järgi minnes endale hoopis karuteene teha. L6puks tuli ikka oma gepsuga asi paika ajada ja siis ei läinud enam kaua. Ohoo täitsa lahedalt 6udne karbike. Tänud peitjale
Mõnikord lumi raskendab otsimist aga mõnikord hoopis kergendab. Just siis kui oled sel päeval kolmas leidja ;)
Tänud, täitsa õudne oli :)
Korduskülastus seekord logiteate kirjapanemiseks. Täna öösel mahasadanud 20 cm-ses lumes oli võrratu täna mööda lumist metsa aardeni astuda.
Tavalise aarde päev vahelduseks. Kuna õhtuks oli jaks üsna läinud, siis võtsime ühe kodu lähedal oleva. Lähenesime kaardil kujutatud rada pidi, nullis oli mingeid jälgi näha, aga värske lumi ikka petab natuke. Karp tore, sisu uhke. Meie lisasime oma nimed. Aitäh!
Kui olime kinnitust saanud, et bogüfoobiat meil ei ole, julgesime ka siia asja vaatama tulla. Võibolla oli mul mõttes siin üks varasem logi, kus puu otsas titte nähtud, aga üsna kõhe oli selles metsas küll. Õnneks karp ja selle sisu mingit tugevat negatiivset reaktsiooni ei tekitanud ning saime julgelt nimed kirja.
Aitüma peitjale!
Valge talv langes sel aastal maha keskmisest varem. Kuna kõhutunne ütles, et see asi võib tõsisema lumega raskeks osutuda, siis novembri viimasel päeval tulin vaatama, mis väike õudus siin ootab. Polnud hullu midagi, täitsa normaalne õudus :o) Alles kuu aega varem avaldunud foobiaseeria lõi küll suht samas temaatikas lati lakke, aga kiidan siiski teostust siingi - vaeva on nähtud ning vanasti oleks säärast aaret täitsa palju soovitatud. Igatahes tubli ja aitäh!
Tegin öise jalutuskäigu. Õnneks enne mind olid ees jäljed, mis mind viisid aarde juurde. Aare oli väga tore. Kast meeldis, sisu meeldis. Tänud tänud.
Täna sai siin kõikjale kuiva jalaga. Taevast pildus lumekonfette ja oli ka selline pidulik tunne, et jõulukuu vahetab kohe õudse ja halli ja lägase aja välja. Karp oli väikestviisi õudselt õdus. Konteiner oli kuiv ja korras. Aitäh.
Geopäeva ehk "tondi ja kollilugude" tuuri lõpetamiseks sobis see aare nagu rusikas silmaauku :) Aitüma peitjale
No millal siis ikka õuduste karpi otsida kui ikka kott pimedas. Täitsa tore sisu karbil. :D Tänan.
Sai taas kinnitust, et linnamets on tondimets ;) Hämaras poleks mina siia üksi julgenudki tulla, õnneks oli julgem laps kaasas. Metsaservalt rajale astudes ja tabas kohe väike ehmatus puu ladvas, silmadeta ülespoodud nukk - tõeliselt creepy. Julgesime siiski edasi minna, nullis tuli veidi tiirutada, aga lõpuks jäi karp siiski silma. Kallasime vee välja ja jõudsime ka logiraamatuni ning elusalt tagasi metsaserva. Aitäh!
Kuna päev oli täna väga tihe, siis olid õhtuks kõik vajalikud sammud tegemata. Võtsin siis lambi kaasa, koera näpu otsa ja asusin õuduste poole teele. Piirkonda jõudes hakkas Lissi vastu, et tema küll siin võsavahel ragistada ei kavatse. Seega panin ta puu külge kinni ja ise asusin otsima. Vaatasin veel ta poole, et kas ma ta pärast üles ka leian. Silmad hõõgusid nagu söed patsikust vastu, seega leian ikka küll. Võttis kohe suu muigele, kuidas ta selle aarde juurde sobis. Leid tuli üllatavalt kiiresti, sihtisin siis lambiga ümbrust ja saingi oma särasilmse kaaslasega kodupoole astuma hakata. Tänud peitjale
Selle aasta esimene siinse kandi lumevaip oli maha sadanud, nii oli palju valgem metsa all jalutada. Sattusime lähenema sellise nurga alt, et õiget rada aardeni ei viinud, aga sellest polnud ka miskit lugu, metsaalune oli kõikjal kuiv. Eks oli arvata, mis meid ees ootab, aga me verest välja ei löönud ja peagi olid nimed kirjas. Aitäh.
Oli vaja kas või natukene värskes õhus olla. See karp oli kenasti lähedal ja lihtsalt leitav. Eks oli arvata mis seal sees on, aga vahva oli, mõned isendid lausa liigutasid ja tahtsid välja pugeda. Tänan!
Navigeerin end rõõmsalt nulli ja leidsin algatuseks kondi. Vaatan ringi, ei midagi, mis aaret meenutaks. Teen aina suuremaid tiire, leidsin veel peegli ja mingi augu, mis oli prügi täis ja pisut edasi veel mingi ahju moodi asjanduse. Peale ringi uudistamist mõtlen, et olgu, vaataks siis uuesti, et kus see null peaks olema ja nüüd väidab GC äpp mulle, et aare on saja meetri kaugusel. Mida? Sada meetrit! Sellist asja pole küll varem juhtunud. Kuna ta jäi endale kindlaks siis liikusin uude nulli ja seekord oli tegu siiski õige kohaga. Täitsa armas õudus. See teekond aardeni ise oli palju hullem. Aitäh!
Kaeravälja metsatukka olen varemgi sattunud. Kiire jalutuskäik lähimast parklast aardeni ning silmad lahti käies, õnnestus üsna ruttu õige asi tuvastada. (944) Aitäh! EVEJ
Nimi logiraamatus kirjas, leiulogi jääb ootama sobivat kuupäeva.
Kui nüüd õudustest rääkida, siis kahe koeraga jalutamine on üks omaette õudus, sest loomulikult on vaja tavapäraselt minna ühe posti/puu erinevatelt pooltelt ja siis kinni jääda rihmadega kõikvõimalikesse kohtadesse ning kõnniteel just erinevates servades seigelda. Sest noh, miks mitte. Aga see selleks, sest tegelikult nunnude koertega võib ikka jalutada, ka siis kui õudne ja ees ootamas õudne karp. Õnneks Kärt tegeles otsingutega ja mina koertega jalutamisega ning lõpuks olid kõik õnnelikud ja rõõmsad ning logiraamat meie nimede võrra rikkam. Aitäh peitjale!
Hea aare koertega jalutamiseks. Tuline siia kanti kahe šnautseriga jalutama. Kuna me ei julgenud neid lahti lasta, siis Mai sai nendega jalutada, kui mina aaret otsisin. Üks vihje paistis, aga aaret ei olnud. Otsisin veel veidi ringi ja aare oligi käes. Hõikasin Mai koertega aarde juurde ja panime nimed kirja. Hea aare heas kohas. Koerad olid ka õnnelikud, et said metsavahel ringi joosta. Aitäh!
Tegime väikese jalutuse Kaeravälja metsatukas ja leidsime ka karbi, mis tegelikult väga õudne polnudki. Täitsa nunnud tegelased seal omale pesa leidnud ;) Aitäh aarde eest!
Ausalt, päris, päris kaua keerutasin ja otsisin seal. Lähenesin nullile lausa mitu korda uuesti, aga ikka oli ta mujal kui aare. Võimalik, et siiski kõik õige, sest kui lõpuks suuremat perimeetrit kontrollisin tuli ka leid ja pilk telefonile ei näidanudki nullist hirmus kaugele. No oli kuidas oli, pime igatahes väljas oli ja õudne ei hakanudki. Aitäh!
Jalutuskäigul aardeni oli Klaara kohe ekstra põnevil ümbritsevast loodusest. Aardest ta aga suurt ei hoolinud. Seda imetlesid hoopis ta vanemad. Maire ehmatas aju peale :P Õudust jagus selles karbis igale maitsele. Aitäh jagamast!
Hämaras võib teekond aardeni üksjagu õudsam olla. Aimasin mida eest võime leida, aga üllatus oli ikka. Laegast avades ehmatasin ikka korralikult. Aitäh aarde eest!
Tulin Kakumäele uusi avaldunud aardeid üle vaatama ja tegin siin esimese peatuse. Nullis sai ikka vähe tiirutatud kui alles vähe kaugemalt miskit silma jäi. Uhke sisukas karp meil siin pealinnas juurde tekkinud. Eks avaldumise päeval sai koduski seda õudust tekitatud.
Tänud.
Selline halloweeinileid.
Aarde poole lonkisin 23:45 paiku ning ümisesin Mari-Leen'i häälega:
Kõik suure linna nõiad lendavad kõrgel.
Nulli poole viib neid tee.
Öises linnas seiklusi veel leida.
Neile meeldib see, meeldib see.
Kohal olles tuterdasime natuke pimedas metsas paar ringi (ilmselgelt nõiad eksitasid) ja võisingi rahulolevalt logida. Huh, vedas, pääsesin! Napilt oleks luuaga vastu kuppu saanud. Nunnu teostus, aitäh!
Huvitav, kas seoses kellakeeramisega teavad ka nõiad, et südaöö on nihkunud tunni võrra ning kell 12 öösel pole kuue tee ristis midagi teha?