Algaja droonilennutaja

Leitud, tänud!

Täkkude ja kuldkeppidega läks mõnevõrra kergemalt. Siin saime natuke füüsist ka teha. Kuigi vahepeal ajas natuke ohkama, siis lõpust leitud äge teostus tasus kuhjaga vaeva. Aitäh!

Drooni lennutanud ei ole, aga vähemalt olen selle nüüdseks leidnudki. Võrreldes Täkusooga oli siin rohkem lund ja vajumisi, aga siiski kergem kui suvel. Siinses rabas võis ring võtta 50-60 minutit.

Tänane aardepäev läks otsati nahka, kuid õnneks mitte matkapäev. Hommikul koera jalutades puges kahtlus hinge, et kas niisuguse tugeva tuule ja taevast alla sadada lubatava vihmaga on ikka mõistlik kodust kaugele rappa minna, aga no kuidas sa siis ikka ei lähe kah, kui juba plaani võetud. Autost haarasin räätsad kaasa ja libistasin käsigepsu tasku, et ehk pakutakse koordinaate, aga asjatu lootus. Hoopis meetrid ja kraadid. Seadsin siis sammud omast arust ikka õiges suunas, aga kui nüüd vahepunkti kodus paika panin, selgus, et kaldusin ikka natuke kõrvale. Kusjuures arvasin, et kui, siis kaldusin vasakule ja laiendasin otsinguala paremale, aga oleks pidanud teisele poole tuulama minema. Mingi 30 meetrit ja mul meel mõru, no ei võinud siis sinnapoole ka otsima minna. No mis teha, eks millalgi äkki uuesti, seekord siis sedaviisi. Kusjuures nende puukeste ümbruses, kus minagi tuulasin, oli lumes näha vaevu aimatavaid müttamise jälgi, aga siiski äratuntavalt inimesi omi. Keegi küll ei leidu ega mitteleidu kirja pole pannud, aga seal ta igatahes on olnud. Vaatab seda asja, praegu tundub, et läheks millalgi tagasi, aga tegelikult on neid läbi käimata metsi ja rabasid küllaga, võib olla ei tekigi tahtmist siia enam tagasi tulla.

 1 

13654.

 3 

Kooliajast mäletan keskaega, vara-uusaega, uusaega, igasuguseid hilispaleoliitikume jne. Aga Algaega ma ei mäletagi. Ometi - just siin lubati, et leiab ühe Algaja droonilennutaja. Noo, see on pikalt kuklas kummitama jäänud. Ja kui päev enne tööl olles nägin, et uus aare on veel siia rappa pandud, siis tekkis tunne, et no nüüd on see päev käes, kus tuleb vaatama tulla. Eriti veel, et Lääne-Eestis oli päikesepaiste paar päeva jutti, maa juba hakkas täitsa tahenema. Et kabiinis tööd tehes tekkis tunne, et nüüd ongi juba kevad käes.

Ärkasin hommikul ja nägin täis sodi õues, jälle talv. Sadas lörtsi ja tuju läks täiega ära. Kui ma selle hommiku järgi oleks plaane hakanud tegema, siis oleks algaegkond jälle tegemata jäänud. Aga tehingud olid juba eelnev päev tehtud ja istusin autosse ja hakkasin põrutama.

Võib vist öelda, et natsa selline raba, et midagi jälle uut rabamaastikel nähtud. Räätsad kandsid hästi ja sai õõtsiku serval ka hüpatud, mõnusalt kõik lainetab all. Vat seda ma ei teadnud, et projektsioone siin vaja läheb. Käsigepsu ka kaasas polnud. Telefonis aga mul on alati nendega ikaldus, ka sel korral. Locus maps hakkas jurama ja ei tundnud algpunkti ära ja natsa jebisin, kuid lõin käega. Mul olid varuks salvestatud eelneva leidja vahepunktid, neid ei olnud vaadanud, kus nad on aga lihtsalt lõin siis sisse ja läbisin kõik ausal viisil. Ega ma eriti ei taha lihtsamat teed minna ja mõistatuste vastuseid ega midagi. Aga sel korral oli lihtsam, midagi kogemata jälle ei jäänud. Lõpus vaatasin alguses, et kas 3D print. Natsa nägi välja nagu laste mänguasi :D Aga ei, täitsa adekvaatne toode :) No noh :) Lahe putukas igastahes. Ja mis hea, aarde lõpp oli täiesti loogilisel kaugusel, et edasi uue aarde juurde minna. Võib tänada!

täpselt nii ilus ilm oligi.

 3 

Seda aaret pakkusin paljudele aga üllatavalt, muidu nii vaprad sõitjad-matkajad, kõik lõid põnnama, Mari oli kõige kõvem käpp algusest peale ja Epp teeb seda, mis mina ütlen st tuleb kaasa. Kogu Eestimaad vallutas küll räme tali aga suured teed olid sõidetavad ja midagi juurde ei tilkunud, pärast polnud teedel lumepoegagi.

Parkisime nulliga kohakuti, võtsime suusad-räätsad ja asusime teele. Alguses läks rada ja kui oli vaja keerata, siis panime suusad alla ja nalja hakkas saama. Kui viimase 5-e aastaga pole mitte 5 kilomeetrit ka sõidetud, siis tulem oli aimatav. Polnud ju meeles, et need suusad paganama kitsad kitsekeeled on ja nii pikad ja nii terava otsaga. Ukerdamist oli omajagu aga ka pikemaid libisemisi sai hulka tehtud. Kui laugastest oli kitse jäljerida ees, siis astusin julgelt, sest no kui kitse kannab, siis mind kannab ju kindlasti. Vahepeal tuli päikegi välja, oli imeilus, nautisime kõike ja matk oli lihtne. Ei saanud 2-te tundigi täis. Kes nüüd minna tahab, siis pole gepsu vajagi, minge mööda meie suusajälgi.

Vahepunktid tulid lipsti ja no see lõpp lihtsalt imevahva. Mina muidu rabafänn ei ole, ise ei peida ja suvel siia rajakatega sõitlema pole asja aga siuksel ilusal talvepäeval ikka tulen. Tänud, sulle Mari, ma üksi poleks tulnud ja tänud ka kutsujatele, meil oli väga tore!

 2 

Hommikul õue minnes ma juba kahetsesin, et raba tuuri plaani võtsime. Sadas mingit vastikut lörtsi ja auto oli paraja lume kuhja all. No aga kui juba õue sai tuldud, siis tuppa tagasi oli kah imelik minna. Mis siis ikka, autole hääled sisse ja minek. Kohale jõudes oli ilm lausa imeline, isegi päike piilus natuke pilve tagant. Sättisime end minekule, mina räätsadega, teised suuskadel. Tegime raba peal sikk sakke, laugastele igaks-juhuks ei läinud, sest mõned kohad olid täitsa lahti. Vahepunktid tulid kenasti ja lõppu jõudsime samuti. Üle ootuste väga mõnus päev ja matk. Tänud.

 10 

Sügisese puhkuse üks päiksepaisteline päev tuleb ikka ära kasutada. Tuli kohe tahtmine rappa ronida. Esmalt käisin natuke Keava raba pildistamas ja seejärel tundus mõistlik ka see kõrval raba ära teha. Multi kulges edukalt ja kuidagi kiirelt oligi lõpp käes. Pole ammu rabas käinud, niiet esimese punkti juures suutsin end ikka laugaste vahele kinni jooksutada ja pidin tuldud teed tagasi minema, sest supluse soovi polnud. Peale vea avastamist tuli meelde, et tasub ikka laugastega ortofotol silma peal hoida ja nii on juba lihtne lauka labürintide vahel seigelda. Teise punkti juures lasi algaja droonilennutaja ka oma drooni teele ja tegin mõned klõpsud. Õnneks ei läinud nii halvasti nagu sellel esimesel versioonil ja sain enda oma ikka tervelt kätte :) Mõnus raba kuhu kindlasti ilma karbida poleks kunagi roninud. Ja lahe aare veel ka lisaks. Suured tänud!

Ligi kaks aastat tagasi olnud matkale mõeldes ei meenu, et oleks just midagi väga seiklusrikast toimunud. Eks sai piisavalt värsket õhku ja pisut füüsilist koormust ja leitud ta saigi. Tänan.

Tänud aarde eest :)

 1 

Meie kõrvu jõudsid jutud, et praegu on hea aeg seal rabas käia. Otsustasime meiegi oma väikese väljasõidu seal rabas lõpetada. Auto juurest läksid sammud metsa ja sealt otse edasi rappa. Eeldasime, et need on varemkäinute jalajäljed ja mõtlesime veidi pättust teha. Hakkasime jäljerada tagurpidi käima ja lootsime niimoodi aarde niiöelda tagurpidi lahendada. Ilusa ilmaga oli hea jalutada, lumi enamasti kandis ja sisse ei vajunud. Sammud juhatasid meid aina edasi. Mõne hetke pärast hakkas aga veidi kahtlane, et kui kaugele veel minema peab. Karl tegi abistava telefonikõne ja selgus, et olime üles korjanud täitsa suvalise jäljeraja ja omadega täiesti vales kohas. Saime kohe oma vitsad kätte ja õppetunni, et asju võiks ikka teha nii nagu nad on ette nähtud. Õnneks oli ilus ilm ja mõnus rabas jalutada. Aitäh aarde eest!

 7 

Koduteel kahepäevasel geotuurilt otsustasime kasutada soodsat võimalust jälitada droonilendu. Päev varem geovastlapäeval kuulsin kui hea ja mugav seal käia olla olnud. Lootus oli, et äkki on isegi jäljed ees ja saab ilma gepsuta hakkama.

Parkisime auto lisapunktina toodud koordinaadile. Seniks kuni Maire pakkus lapsele süüa, tegin ma kiire eeltöö. Täpselt raja algusest läksidki tossu jäljed ja naasesid paar räätsa jälge. Kui kõik olid matkaks valmis, siis haakisime Klaarale mulle kõhule ja võtsime suuna rappa. Jäljed viisid ilusti rabasse. Algaja jäljelugeja silm ütles, et ühed jäljed tulevad ja teised lähevad. Täpselt sellised jäljed nagu üks geopeiturite seltskond võiks tekitada. Liikusime kindlameelselt mööda neid jälgi. Üks hetk läksid jäljed aga lahku. Vasak poolsed jäljed olid minemas ja parempoolsed tulemas. Olime dilemma ees. Mõtlesime, et mis siis kui teeks multi aarde hoopis tagurpidi. Mõeldud, tehtud. Hakkasime aga minema. Ilm oli väga ilus. Sinine taevas, soe päike, tuulevaikus. Teeviidaks otsejoones aardeni sissekäidud räätsajäljed.

Jalutasime ja jalutasime. Ületasime hiiglasliku lauka, mille nimeks üllatus-üllatus - Suurlaugas. Ületasime veel Kõrtsilauka ja Vanamatsi lauka. Olime kindlad, et nüüd oleme küll kohe kohal. Koht tundus nagu ideaalne rabamatka multiaarde lõpuks. Aga jälitatud jälgede puhul polnud mitte kordagi kuskil põiget suvalise puu juurde või lihtsalt sihitut ringi tatsumist. Äkki siis esimene rabasaar Palasi raba põhjaservas? Sealne metsaalune oli aga nii kõva lumekattega, et jäljed haihtusid. Kohale hakkas jõudma tõdemus, et mis siis kui äkki.. Äkki need ei olnudki geopeituri jäljed? Mis siis kui me olime parklast kõndinud 2,5km suvalisse suunda? Ei tahtnud endale siiski tunnistada, et sellise orgi otsa olime sattunud. Tegin kõne varemleidjale, kes kinnitas, et oleme aardest ikka lootusetult kaugel.

Ei jäänud muud üle kui sama tee tagasi võtta ja mitte usaldada enam suvalisi jälgi. Kohtasime raba peal veel väga palju matkaliste jälgi. Lisaks max 1 päeva vanustele räätsa jälgedele olid veel sama päeva vabatehnika suusajäljed laugaste peal (3 suusatajat). Veel ka niisama saapajälgi. Rabas oli ka klassikalise suusastiiili jälgi. Metsatukkade vahel olid veel paksult sissekäidud rajad. Jäi vaid imestada, et kuidas see raba nii populaarne on. Asub nagu ei kuskil. Samas ühtegi teist inimest me ei kohanud. Lõpuks aarde radadele jõudes leidsime täpselt 0 jälge inimtegevusest. Terve see matk tundus üks suur müstika. Algajad geopeiturid ajamas taga algaja droonilennutaja jälgi.

Kokkuvõttes matkasime rabas 7-8 km jagu. Olime päris väsinud. Klaara oli ainsana vist puhanud, sest jõudis matka ajal teha oma 4 erinevat kiiret uinakut. Lõpetuseks võib elamusega siiski rahul olla. Paar tundi D-vitamiini doosi, jumet näole ja ka aardeleiu. Boonuseks saime õppetunni, et ei maksa ikka võõrast jälge usaldada ja multiaardeid tuleb lahendada õigetpidi.

Aitäh aarde eest!

Rabakülastuseks valisime küll väga hea ilma.Lumi kandis kenasti ja päike paistis.Kõik punktid olid kergesti kättesaadavad ja lõpuks leidsime drooni ka.Aitäh!

 3 

Ma olen juba mitu aega üritanud Aivele auku pähe rääkida, et käime seal droonilennutaja rabas ära. Edutult. Täna, mil autos oli teinegi matkahuviline ja kadunud droon ei jäänud meie Viljandimarsruudist kaugele, asusin taas oma ettepanekuga lagedale. Helduri seiklused on vist paljude rappaminekuisu heidutanud, viimasel ajal pole seal külastajaid veebilogide põhjal olnud. See tegi ettevaatlikuks. Küll aga oli ilm olnud imeliselt soosiv ja maa-ameti kaart andis alust loota, et saame hakkama.
Aive oli õnneks seekord nõus. Ei teagi, kas pelgas kambakat või lootis positiivsetele argumentidele. Parklasse me igatahes veeresime, kuigi midagi parklalaadset seal ei tuvastanud Tee oli piisavalt laialt lahti aetud, nii et sobis küll. Ingrid ja mina võtsime räätsad kaasa, aga selga nad jäidki. Väike metsaviir ja lihtne kraavike ning peagi olime rabas. Lumi kandis mõnusasti. Laugastega olime ettevaatlikud. Igale ei roninud. Kui kahtlesime, siis vaatasime kaarti. Punktid tulid kenasti. Kuulsime kellegi lõbusat jutuvada ja vaatasime, kus need järgmised peiturid on, aga nägime varsti hoopis paari tüüpi koeraga. Meie rõõmsale lehvitusele nad ei vastanud ja kõndisid kah täiesti ebavajalikus suunas. Ju jalutasid koera.
Rabal oli suusajälgi ja loomajälgi ja inimeste vanu jälgi oli kah. Vahepeal leidsime jupikese vana räätsarada, aga see suundus 170 kraadi valesti, nii et tulime ilvese jälgi pidi üle suure lauka tagasi. Aive alguses eelistas metsaalust pidi liikuda, kuid nähes, et me Ingridiga rahulikult üle vee kõnnime, liitus kindlasti kergema edasisaamise variandiga. Lõpuks nentisime rõõmsalt, et nii kerget ja imeliselt päikeselist rabamatka ei meenugi. Suur tänu kutsumast ja tänud kaaslastele! Oli imeline!

 1 

Võimalus matkale minna sadas sülle meeldiva üllatusena. Ega kaks korda ei pidanud mõtlema.
Taevaluugid olid sel päeval nii pärani ja lund muudkui tuli ja tuli. See oli katnud ka kõik vähem ja rohkem lahtised veesilmad enda alla. Mul ei tekkinud hetkeksi mingid hirmutunnet. Hea, et ma Krista&Co logi polnud lugenud...
Kadunud droon leitud, nimed kirjas ja sama rada tagasi.
Suured tänud aarde eest ja loomulikult kaaslastele matka ning afterparty eest ;)

 8 

Selle aasta teine geoleid kiskus kohe omadega rappa. Kuhu mujale sellel geopeituril ikka minna on :) Ma nüüd ei tea, kas Algaja drooni lennutaja on? Unus eelmisel õhtul Maire käest küsida :), aga mõnedel alustavatel drooni lennutajatel on sääraseid äpardusi juhtunud küll nagu me seal rabas näha võime. Tihti juhtub ka nii, et kui see droon omapead lendama läheb, siis pärast ei tea isegi omanik, kuhu see maandus. Veel vähem oskab ta geopeitureid sinna saata :) Meil seekord vedas, leidsime üles.
Eks tuli meilgi sel teekonnal omajagu põnevust ette. Kui mingil hetkel jälg väga märjaks muutus ja hakkas tihedamini läbi maa vajuma, otsustas kõige kergem omale räätsad jalga panna. Seejärel triikis otse läbi lume, sahiseva. Ülejäänud kari muidugi järele. Kuniks, ühel hetkel sain teada, et ühe jääkihi all on õnneks veel üks kiht. Seejärel läks kohe suuremaks räätsastumiseks. Meie Kalloga, kui kaks kerget linnukest, ennast painutama ei hakanud ja paterdasime ilma abivahenditeta edasi ;) Kuid edaspidi olime jalge ette vaatamisel hoolikamad. Tagant järgi logisid vaadates, peab õnne tänama, et varem ei hakanud radasid otseks ajama. Oleks ka ootamatult ujuma saanud minna.
Täname peitjat õue kutsumast ja värske õhuga mürgitamast. Aitähh!

Seltskond rajal

Georivi

Kahtlane

Kahtlased kohad

 7 

Kuhu kutsub algaja geoaasta geoepeituri? Ikka avarale rabamaastikule või kutsusid ikka kallid geokaaslased...?
2. jaanuari hommik on sageli paljudel selline, et tahaks nagu lennata aga mitte eriti kõrgelt. Aga noh, ega udune hommik polnud ka teab mis hea lennuilmaga ja üldse - ülevalt ja ülbelt suure pildi ja ilu naudisklemise asemel matkakaaslasele alt ülesse ja samal ajal samas suunas vaadetes on kindlasti ka omamoodi väärtus.
Aitäh droonilennutajale ja matkakaaslastele.

 8 

Meie muidugi nii ärksad ei ole, et aasta esimesel päeva hommikul kell 10 oleme omadega teel rappa. Sellal meie veel taastusime aastavahetusest ja tegime päevaplaane, kuid neisse plaanidesse ükski selline matk ei mahtunud. Küll aga sobitus selline rabamatk tänasesse hommikusse väga hästi ning kell 10 parkisime end metsa serva ja seadsime sammud raba poole.

Jalutasime nii metsas kui rabas üsna muretult ning eilsetest ärevatest hetkedest ei teadnud me midagi. Tõsi, nägime, et mingid paigad olid olnud märjad ja vesi jälgedesse valgunud. Nii me mõnest laukast läksime küll üle, aga kui Bruno ühe lauka peal olevast pealmisest jääkihist läbi vajus, aga leidis alumisel kihil kandepinda, siis pidasime vajalikuks sealt laukalt lahkuda. Peale seda juhtumit panid neli meist räätsad alla, kuid kaks jätkasid ilma ja seda lõpuni välja. Kui hoolikalt käia ja jalgeesist valida, siis tegelikult polnud häda kedagist. Suurem osa teekonnast oli kuiv ja kõva, vaid mõnes paigas pidi olema hoolikam.

Nii mööda raba punktist-punkti jalutades leidsime ka selle sündmuspaiga, kus algajal droonijuhil oli asi veidi näpust läinud ja lõppenud nii, nagu see lõppema ei pidanud. Aga ühe õnnetus on teiste õnn ning nii on meil, paljudel geopeituritel taas põhjust üht mõnusat raba külastada. Täname aardemeistreid toreda emotsiooni pakkumise eest!

 4 

Minu uue aasta esimese päeva hommiku seklust on siin juba piisavalt kirjeldatud ja isegi trooniga ülesse filmitud (ei usu et algaja lennutaja). Ega mul rohkem polegi midagi muud lisada, kui et tore oli! :) Ma usun (loodan), et minu aasta ei saa nüüd olema vesine vaid seiklusrikas. Mina väga tänan peitjaid huvitava uue aasta alguse eest!

 12 

Head uut! Millega seda head uut veel alustada, kui mitte mõnusa rabamatkaga kusagil karutaguses rabas :) Ühesõnaga, kõht oli pühadenodi kurguni täis ja tekkis lihtsalt isu looduses lonkida. Kuna plaan oli hästi rahulikult võtta, pilte klõpsida ning vaikust ja loojangut rabas nautida, siis kedagi kaasa ei ässitanud. Jääb ära see "lähme võtame veel 15 aaret, ära nüüd uimerda" stiilis kädistamine. Teekond ise oli mõnus, selline sahistamine räätsadel. Koordinaate või vahepunkte ei külastanud, jäljed viisid õkva võssa maandunud lennuvahendini. Panin sellele akupanga külge ning lasin lendu. Töötas küll :) https://youtu.be/PdekeUtRIrA

Mingil maal rabas avastasin minagi, et näe - keegi on läbi jää sadanud, kuid tokiga sudides sellest keegi kinni ei haaranud ja kedagi seal sügaval tunda ei olnud. Ju siis pääses. Arvata on, et nii paksu lume all jää pigem sulab, kui kasvab ning inimest ei kanna. Kui väljas juba päris pimedaks läks ja mingi susi rabasaarel ulguma hakkas siis viisin drooni tagasi ning seadsin sammud auto poole. Aitas küll. Aitäh!

edit: Kuidagi imelikult tumedad jäävad pildid GP veebis, reaalselt nii pime ei olnud :)

 3 

Talviselt autoteelt oli rada metsa kulgemas. Kuni esimeste laugasteni sai astutud ette astutud rajal. Laugastel oli ühtlane lumevaip ja tuisuvaalukesi, eelmiste jälgi enam ei märganud. Hoiatuseks homsetele või lähiajal rappa minejatele, et esimese vahepunkti juures on korralik kaaneta vesi kõigest meetri kahe kaugusel. Helduri poolt sai täna testitud lumevaiba all peidus olnud jääkaaneta ala. Hiljem tegi sama ka peremehe sõber. Kõne „keskusesse“ ja sisse kukkuja otsustas, ta ei lähe tagasi, hoopis kiletab ja vahetab. Edaspidine kulg sai olema väga ettevaatlik, hirmul on suured silmad ja tegime lisasamme enamgi, kui vaja oleks. Päike paistis ja ükskord jõudis kätte aega siinsel maastikul, et avastasime tuisust puutumata eelmiste külastajate jäljed. Julgelt olid üle laugaste paaris kohas kulgenud, me kulgesime turvalisuse huvides rohkem mändide vahelt. Drooni ka lõpuks leidsime. Tagasi auto juures, raporteerisime keskusele, et oleme tänaseks siinse rabaga lõpetanud. Tänud peitjale.

 5 

Tänaseks lubas ilusat ilma ja meil oli plaan seda kasutada, et rabas ringi vaadata ja mõnusat lumevalgust nautida. Auto teeserva ning ise seadsime sammud rappa. Võtsime räätsad näpuotsa, et võib vaja olla. Eelmiste külaliste jalgrada lookles meil ees, jalajäljed ja aegajalt rajalt kõrvale silkavad Indy jäljed. Esimene oli Mariann, kes otsustas räätsade kasuks ning ühel märjemal lõigul tegime seda meiegi. Ja tegelt oli nii mõneski märjas kohas räätsaga mugavam üle pehmete kohtade jalutada. Just siis kui hoo sisse saime trehvasime seda va kadumaläinud drooni. Suured tänud peitjatele meid siia rappa meelitamast! Oli vahva matk.

tagasiteel hakkavad varjud juba pikemaks muutuma

Mitte eriti tihti ei õnnestu peitjatega koos aaret otsida, veel vähem seda natukene putitada. Sel korral just nii toreda üllatusena juhtus. Tulemuseks oli mõnus rabamatk, mille käigus sai ka kadunud droon üles otsitud. Aitäh!

 5 

Jõulud on teadagi suur söömapüha ja nii möödus ka minul kaks esimest õhtut lookas laudade ääres. Ja kui siis Helen kirjutas, et nad on täna minemas algaja droonilennutaja üht vahepunkti üle vaatama ja kas me ei taha kaasa, kisasin “jaa, muidugi me tuleme, aitäh!!!!” juba enne, kui üldse mingi muu jutt edasi jõudis minna :D. Sest võimalus koos kaaslastega loodusesse jalga lasta ja istumise asemel mitu kilomeetrit hoopis põlvini lumes sumbata tundus peale kogu seda mitmepäevast ülesöömist lihtsalt su-per-lux päevakavana... :D.

Raba serva kl 11 kohale jõudes selgus, et Ingel ja Markol on selle drooniga tänaseks täpselt sama plaan ja nii me kõik koos oma teeäärsest parklast astuma hakkasime :). Räätsadeta, sest tundus et küll see maa kannab niigi. Ja noh, kandis ju ka aga kui Heleni ja Salme seiklused mu enda rabaka juurest oleks vaid mõni päev varem meile siia lehele tekkinud, ma poleks nõtkunud kohe kindlasti ilma seal ringi kooserdama, kohe kindlasti… :D.

Kõigest edasisest, mis meil seal oli, annavad parima ülevaate teile hoopis pildid :). Aga päris droonifotod rabast oleks ikka veel ägedamad :). Seega ühinen Tunkiga otsa vaatama meie oskajatele droonilennutajatele ;) ja Helenile / Salmele ütlen aitäh mugava ja käepärase teostusega vahepunktidega ning ägeda lõpuga multi eest. Ja matkamisele kaasahõikamise eest teile samuti tänud ning tervitused veelkord ka Ingele ja Markole, oli tore :).

 4 

Mul on iga uue multi aarde üle kohe eriti hea meel. Tänagi sai geopeitumise kant just multi järgi valitud.

Parklasse jõudsime täpselt õigel ajal, et oleks koos kindlam seda paksu lumega kaetud kahtlast pinnast väisama minna. Hoolimata lumest tabas nina kohati ka sookailu lõhna, nii et kõik oli õige, mis siis et lume all peidus. Kergeid sissevajumisi tuli vist kõigil ette, kuid õnneks pääsesime siiski kuivade jalgadega. Drooni leidsime üles ning kauneid rabavaateid saime kohe hulgim nautida.

Tänan peitmast.

 4 

Aitäh kõigile, kes juba algajale droonilennutajale appi tõtanud on ja lõppu oitsides täiesti planeerimatult aarde nimikangelase rolli sattunud on. Täna on kohapealset infot korrigeeritud ja aardeleid peaks muretumalt tulema. Seda kinnitasid ka meie tänased kaaslased ...

Nimelt olime Marise ja Indyga just autod parkinud ja hakkasime rappa sättima, kui meie autode taga peatus veel üks auto. Ja sealt astusid välja Inge ja Marko. Täitsa uskumatu, kuidas me täiesti juhuslikult nii üheaegselt sinna sattusime. Võtsime siis rabamatka ühtse seltskonnana ette. Lund oli päris palju, kuid vaated selle eest teistmoodi ilusad. Vett ega laukaid polnud peaaegu kuskilt näha, tõsi mõnedes kohtades õnnestus siiski ilma räätsata ka jalg vette supsata. Väga mõnus käik rappa koos toredate kaaslastega.

 9 

Nähes eelmisel päeval selle aarde logisid, oli tahtmine ka rappa tulla. Nii saigi peale kahte Tallinnast sõitma hakatud, et ehk jõuame enne pimedat ära käia. Laukad olid mõnusalt jääs,teekond oli täitsa mõnus. Ei saa öelda, et lõpp näitas aiateibaid, tühja kohta näitas. Valisin sobiliku puu välja ja läksin vaatama ja seal end aare peitski. Täna,kui seda kirjutan, juhtus lõuna ajal uskumatu lugu. Tulin just söömast ja sammusin üle õue, kui kuulsin suminat. Üles vaadates silmasin drooni lendamas. Suundus hoovis oleva masti poole,kuulsin raginat ja siis kukkus droon alla. Läksin teisele poole maja ja seal mu ülemuse auto kõrval jupid kõik vedelesid. Aku ühes kohas, drooni kere teises, kaamera aga veel eemal. Algaja droonilennutaja , ma ütlen... Aga ärge seda nüüd otsima tulge. Seal sees aaret ei ole. Tänud

Selline värk siis selle drooniga

 7 

Täna oli ideaalne ilm rabas jalutamiseks. Vahepunktid läksid kiirelt ja jää kandis väga hästi. Jää paksuseks mõõtsime 18 cm. Rabamatka boonusena leidsime üles ka kadunud drooni ja andsime oma leiust ka kirjalikult teada.

Selle pildi oleks pidanud tegema drooniga maapinnast veidi kõrgemalt

 3 

Esialgne plaan oli meil t6esti täies koosseisus teisele poole Eestit vallatlema minna aga eks elu teeb ikka omasid korrektuure. Aga linnaluba oli ju ammu välja kaubeldud ja ega seda tuusikut ei saanud nyyd ju raisku lasta. Nii tegimegi kiired korrektuurid et jätame esialgse plaani ikka täiskoosseisu ootama ja suundume siia rappa. Jah t6esti nädalake on juba m66das ja yhtegi logi veel ees pole. Täitsa piinlik lugu kohe :D Väike lootus oli et äkki olemegi esimesed kuid juba tee pealt metsa vahel maha astudes vaatasid sealt lume seest värsked jalajäljed vastu- Mingil hetkel jalajäljed kadusid ja ... kuid nac aja pärast kattusid need taas meie trajektooriga ja ega kysimus polnud enam jah et kas vaid kes nagu Silvergi mainis. Kotis olid meil ka ujumisriided kaasas et äkki laukast läbi vupsata aga need olid nii paksu jääkaane all et m66da neid oligi k6ige lihtsam liikuda. tegelikult oli muidugi kogu raba jääs ja räätsad mis sai igaks juhuks koti kylge seotud, olid nyyd lihtsalt lisaballastina kaasas. Raba ise oli muidugi väga ilus. Eks nad ole igal aastaajal omamoodi ilusad ;) Peale m6ningast matkamist sai siis ka selgeks et kelle saapajälgi me siis alguses näinud olime ;) Igati m6nus rabamulti ja l6pp oli minu jaoks täitsa yllatus omaette. Päris nii yks yhele teostust ei osanudki oodata. Ja see et l6pu koordinaat nac Elvasse oli andiski p6hjust rohkem selle maagilise rabamaastikuga tutvuda. Meie täname m6nusa rabaka eest ;)

 6 

Ja mis selles halba on, et üks rabaaare nädal aega esmaleidu ootab? Raba on mõnus koht ja seda tuleb nautida, seega ka õige aeg valida, mitte ftfi sõltuvuse pärast kasvõi keset ööd teise riigi otsa kimada, et ära skoorida:).

Alles paar päeva tagasi peitjatega detsembriaarde minisündmusel trehvates vastasin küsimusele, miks ma siis juba ei lähe nende suunatud rappa kui rabas meeldib, et kindlasti sobival ajal jõuan ka sinna. Paksu lörtslumega ei ole rabas väga mõtet sumbata, kogu rabailu jääb nägemata.

See tore raba olekski ilmselt veel mõnda aega oma õiget hetke oodanud, aga tänaseks oli geopäev planeeritud ning viimase hetke marsruudi muutus tundus just väga sobivalt Raplamaa kasuks suunama. Vahepeal ära sulanud lumi mõjus ka rabamatkale soosivalt.
Muidugi me arutlesime, kas esmaleid võiks veel saadaval olla. Minu jaoks ftf nii oluline pole, aga ega selle vastu pole ju ka miskit, ikka teeks rõõmu. Olin siiski täiesti veendunud, et üle-eestiline esi-ftfija on juba ära käinud, hiljemalt eile. Raja alguses nähtud jäljed andsidki kohe kinnituse. Lõõpisime küll, et pisut sulanud jäljed ei tundu suure mehesaapa jäetud, äkki on siiski vahelduseks mõni tubli naisgeopeitur esmaleiu au omale lunastanud, aga ei, esmaleidja nimi oli siiski ootuspärane;).

Jälgi me ei järginud ja kaotasime need õige pea, nii sammusime oma valitud rada. Räätsasid alla ei jõudnudki panna, külmunud pinnas kandis meid enamasti ilmagi, vähemalt said räätsad ikka kodust kuurist välja rabaõhku hingama. Laukajää tundus esialgu kahtlane, aga peale esimesi katsetusi astusime juba julgemalt. Vahepunktid leidsime ilusti ja saadud infoga jalutasime jälle edasi, kuni punktini, kus midagi ei leidnud. Multi puhul ei tea ju ka, kas otsid vahepunkti või lõppu. Peale ringi tuiamist ning otsinguala laiendamist kostus lõpuks kusagilt rõõmuhüüd.

Mõnus raba ja tore multiaare. Aitäh siia rappa jalutama kutsumast.

 11 

Oli küll suur plaan kogu gängiga Tartusse sõita ja see seal pahupidi pöörata, kuid kahjuks ühe kurva sündmuse tõttu jäi see väljasõit ära. Kuna aga linnaluba oli osadel meist endiselt kehtiv, siis tuli ruttu välja mõelda plaan-B. Esimese asjana tuli kohe meelde üks värske rabakas ning sellest lähtuvalt sai ka kiiresti uus kondikava kokku pandud. Tundus ju isegi esmaleid veel õhus olema, mille lootuse muidugi Merle kiirelt maha mattis ja ära mainis, et raudselt on tunk värskelt juba ära käinud. Veenduma tuli ikka tulla. Eks raja alguses olidki juba värsked jäljed ees ja enam polnud õhus küsimus KAS?, vaid KES? on see võrukael, kes pole oma leidu veel portaalis ära vormistanud. Rappa jõudes läks mul suht kohe nunnumeeter põhja, nii ilus ja laukarohke raba. Räätsad olid küll kaasas, aga need rippusid terve tee lihtsalt koti küljes lisaraskusena kaasas. Pinnas ja laukad olid piisavalt läbi jäätunud, et kulgemine oli lausa lust. Punkt punkti järel kulgesime aina lõpule lähemale. Kõige keerulisemaks osutuski just see lõpp, kuna miskit silma ei tahtnud jääda. Aga kambaga otsimisel oli oma võlu ja peitu ta ei jäänud. Tundub, et koordinaat on mööda ja otsitav jäi silma kuni paarkümmend meetrit eemal suunal eelmise vahepunkti poole. No ja kui kõik aarde ümber olime, siis sai veel imestatud, et kuidas me küll suutsime seda märkamata mööda jalutada. Logiraamatut avades oligi näha, et see oli alles eelmise päeva õhtul juba ära määritud. Lisasime oma nimedki sinna ja võis geotuuri alanuks lugeda.

Väga mõnus matk oli, kindlasti päeva üks lemmikuid. Tänud.

 19 

Ma isegi ei vabanda :P No kuulge, kui 2.0/3.5 advendiaare peaaegu Harjumaa haardeulatuses peaaegu nädal aega üksinduses ootab, siis muidugi tunk lõpuks läheb! Peitjate ees hakkab piinlik muidu... Umbes nii ütlesin maha ka Tähesära lõkkeringis 5 päeva tagasi. Tegelikult paiknesin avaldumiskuupäeval isegi Raplamaal, kuid õigesse "päris" rappa ei raatsi üldjuhul suure lumega minna, pealegi statistikaameti päringu kohaselt polnud mul 11.12 üldsegi tarvis multiaaret leida :o)

Enda aasta viimasel tööpäeval võtsin viimast, et veel viimase päevavalgusega rappa saaks. Eks neid viimase minuti ülesandeid tuli igast küljest ja nii võisin autost välja ronida alles 20 minutit pärast päikeseloojangut. Nulli jõudsin siiski veel loomulikus valguses. Teatav iseloomulik heliefekt konteineriga toimetamisel (pluss loomulikult värskete inimjälgede puudumine lumel) lubas oletada, et siia ei ole aardeotsijaid veel sattunudki. Kodunt startides eeldasin muud muide. Peaaegu lootsin, võiks vist öelda. See selleks.

Aga kui Helen ja Salme koos Aarega rappa multi-Aaret peidavad ning otsustavad avaldumiskellaajaks määrata 9:00 laupäeva hommikul, siis on see üpriski kõnekas fakt. Mõneti heidutav võibolla koguni :o) Mine tea kui pikaks see tiir kujuneb, eksole! Täitsa võimalik, et mingi 6 tundi ja näiteks 20 km hiljem jõuan jalgade kõrgele tõstmisest valutava seljaga ja lirtsmärgade külmunud varvastega autoni tagasi - olin sellekski valmis! Ok, tegelikult polnud hullu midagi, kõik vahepunktid leidusid küllalt kergesti, ainult lõppu otsisin täpselt tund aega. Kahe korraliku lambiga. Laias laastus tundus koht loogiline, aga 10 meetri raadiuses mitte midagi silma ei jäänud. Proovisin ka viimasest vahepunktist saadud arvude vahetamist - tulemuseks samuti päris loogiline koht, kuid kohale minnes paistis veelgi vähem mõistlikke peidikuid. Pärast üha suurema kaarega tiirutamist ning loetud minutid enne loobumist, sain viimaks logi kirja, kell 17:38. Nõus Silveriga, lõpp-aarde jaoks tasub silmad lahti hoida umbes-täpselt 24 meetrit enne kalkuleeritud punkti kohale jõudmist.

Sookailu lõhna täna ei tundnud, aga raba ei olnud siiski päris talveunes, mis tähendab, et teatud emotsioone sai ka teine ajupoolkera. Aitäh peitjaile ning jääme ootama edasijõudnud droonilennutajate logisid - vaatan sinu otsa, Sander!