Apuparra mägi BYOP

Geopeituseta selliseid kohti ei näeks.Aitüma selle eest!

Siia tasub seenekorviga tulla. Aitäh mõnusa jalutuskäigu ja aarde eest!

Vältisime taluõue ja peni ning ragistasime läbi metsa kohale. Tänud.

Lähenesime umbestäpselt soovitatud teed pidi, kuigi soovitust märkasime alles hiljem. Õnneks oli mingi Sportlandi üritus läbi saanud juba, tundub, et mõni aeg varem oli nendel radadel palju rahvast. Aga aarde koht oli lahe ja aare ise ka. Värv võiks natuke teine olla, oleks veel parem :P Tänud!

Otsustasime meiegi metsa kaudu läheneda. Äsja oli lõppenud Kõrvemaa neliküritus, viitasid jm korjati alles kokku. Mõnus jalutuskäik metsas, kohapeal üllatasid triangulatsioonimärgi jäänused ja igati viks aare. Alles logides näen, et tegu on 2021a aardega. Kus ma küll nii kaua olnud olen. Aitäh Tõnisele ja Hannesele!

 1 

Aitäh huvitavat kohta tutvustamast! Uus logirull konteinerisse.

Leitud, tänud!

Täpselt paraja pikkusega väga mõnus jalutuskäik. Tänu BYOP-ile logimisega probleeme polnud. Aitäh!

Selle aarde juurde oli jh lihtne jalutada, meil oli super autojuht, kes tegi head kodutööd. Mägi oli nagu mul Paides - ütleks, et tavaline mutimullahunnik. Tänud kutsumast, meil oli tore!

Märgitud lähenemiskohale täna ligi ei pääsenud, seega alustasime jalutust otse lõunast. Rada viis hästi kohale ning kuna kirjeldust polnud lugenud, siis ei osanud midagi oodata. Äge koht ja hea teostust. Purejat peni ka ei näinud, sest läbi hoovi ei jalutanud.

Mäge ei kohanud aga aare täitsa alles. Tänan

Kummalise nimega koht, näeb välja nagu mõne sektantliku religiooni riituspaik. Siin vist käivad need Kõrvemaa mägijalgratturid koos oma kergliiklustee jumalale autojuhte ohverdamas. Igatahes väärt võttepaiga saaks nii mõnegi filmi jaoks.

Veerand tundi uue päevani oli veel jäänud, kui nimi kirja sai. Apuparra kõlab ka minu kõrvus muinasjutuliselt (nagu meie oma Kurrunurruvuti). Aitäh!

Käisime kolmekesi Kõrvemaa matkaradadega tutvumas, oli üks äraütlemata tore nädalalõpp! Aarde eest kah aitäh!

Leitud

Leitud.

Leitud

Huvitav koht. Aitäh.

Väike kõrvalepõige Uuejärve loodusrajalt. Murphy oli ka platsis ja tegi kindlaks, et ikka viimane on see õige. Aitäh!

Kuhugi pidi ju minema koolivaheaja lõpus. Kõik koos. Laadisime palju varustust autosse ja suundusime kõrvemaale. Found it: 29.Oct.2022 13:09 Apuparra mägi BYOP Nöörid, kõied, tropid. Mida seal tehtud on. Täname

Leitud. Aitäh!

Kartsin hullemat. Tegelikult viis päris kena rada peaaegu lõppu. Kohapeal trianguleerisime aarde välja. Tundsin puudust ühest tööriistast, mis mul tegelikult enamus ajast on kaasas, aga näe just nüüd oli maha jäänud. Pärast logimist trilateratsioonisin auto välja. Aitäh siia kutsumast!

Andis seda nimetust ainuüksi otsingusse tippida, aga nagu näha, siis õnnestus. Kohale lonkimine oli muretu. Aga kui kohale sai jõutud, siis oli hämming, et mis pull siin nüüd püsti on pandud on. Mulle jäi asja mõte segaseks, aga ega ma ka kõike ei pea teadma.

Tänud.

Mina otsisin, Nils leidis. Tänan peitmast!

Leidsin! Aitäh!

Minu nimi kirja ei saanud aga vahel on niisama tore kaasa tiksuda ja pärandkultuuri objekte lähedalt vaadata. Õpetab mõndagi. Aitäh kutsumast!

Mustikad olid boonuseks. Tänud aarde eest!

Peaale ratta-O võistlust Kõrvamaa keskuses. Tegin lõdvestus tiiru aarde juurde. Aitäh, ei olnudki varem selle kaadervärgi juures käinud.

Teel aardeni astusin mööda elanu aia taga olevast komposthunnikust ja nägin esimest korda minu jaoks ikka väga suurt seatigu!!! Oli ikka kole küll! :D

Miks minna otse, kui saab ringiga? Veidi tibutas, sääsed pinisesid kõrva ääres, aga muidu oli tore! Aitäh!

Otsustasime teha ühe mõnusa georingi. Selle aardega läks nii, et kõigepealt raginal läbi metsa, siis tagasi tulime mööda rada ja otse kellegi kurja eravalduse aia taha. Teekond jätkus raginal läbi veel tihedama metsa :) Aitäh!

Täitsa huvitav koht. Isegi teed oli hooldatud ja puid eest ära võetud. Tõepoolest siis tähtis punkt.

Ka minu jaoks seostub nimi Apuparra orienteerumisega. Silmad kinni kaarti joonistada ma ei oska, aga üks esimesi orienteerumismaastikke oli see mulle küll. Ja tunduvalt meeldivam kui Patika või Voose. Kellele siis männimets ei meeldiks. Noh, tõusu ja langust siin on, aga tarkusega sai hullemaid kohti vältida. Täna mul seda tarkust kaasas polnud. Tahtsin lihtsalt männimetsas kõndida ja see oli lähim aardega võimalus. Nii et tavaliselt autoga suht kenasti läbitavale teele ma pöörasin, et Hannese märgistatud alguspunkti jõuda. Tee oli kaval. Libistas rehvid rennidesse. Õnneks sain kärmelt neist välja, sest pärast muutusid rennid sügavamateks ojakesteks. Siis ei tea, kas auto kõht oleks kandma jäänud või mitte. Hea, et seda proovida ei tulnud. Jõudsin kenasti parklasse ja asusin matkama. Alguses kasutasin matkarada. Kahju, et suuski kaasa ei võtnud. Ilmeliselt head suusaolud olid! Isegi jääs polnud see rada. Tore uisustiili harrastamise paik oli see tee aprillikuus. Edasi kulgesin natuks jäisemat rada pidi, aga ka seal oli kõrval küllalt ruumi suuski tavalisel lumel libistada. Kaarti mul kaasas polnud, aga kõhutunne viis väiksemate tõusuvormidega rada pidi kohale. Päris lõpus oleks ma suusad ära võtnud. Siim kindlasti mitte. See tüüp naudib niisuguseid vorme. Aare leidus kenasti ja oli ilusasti kättesaadav ka. Tagasi tulin otsemat teed pidi. Need kaardilt tunduvad väiksemad meetrid said juurde võetud sügavuse arvelt ja seal olevat langust poleks ma tahtnud suuskadel läbida. Nii et ikka oli tore ka, et jalutasin. Kuulasin linnulaulu ja elu oli ilus.
Aitäh, Hannes!

tänud

Tegime Uuejärve loodusrajal ringi ära ja tagasiteel siis väike kõrvalepõige aarde juurde. Ses mõttes talvel ikka hea, et jäljerada läks ees õigesse kohta, aga me vaatasime ikka kõik võimalikud variandid kiiruga üle ja alles siis jäi esimese juures õige asi silma. Hea, et Elve kaasas oli, tema küüntega sai logilehe kiirelt kätte. Huvitav vigur siia metsa sisse ehitatud ja hakkasin ise ka mõtlema, kuidas peitja selle leidis või selle olemas olust teadis? Igatahes oli hariv leid ja tore 10km ring. Täname.
Logirull kergelt niiske. Varsti ehk saab juba päikse käes kuivatada aga minigrip võiks ka abiks olla.

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh!

 4 

Algselt oli eile hilisõhtul plaan see leida kui üks lähistel olev aare tehtud sai. Teeotsale jõudes ja sobiv parkimistasku leitud tekkis aga mõte hoopis ööseks siia jääda ja hommikul päikesetõusuga metsa minna. Sellised mõtted on kerged tulema kui sul ratastel tuba kaasas. Ja hommikul valgenevas päevas oligi mõnus astumine, metsa sai kohe keeratud esimeselt saanidega sissesõidetud sihilt ja ka edasi oli maastikul laiemaid ja kitsamaks radu.

Aga selles on peitjal 100-ga õigus - mulle tõesti seondub Apuparra nimega orienteerumiskaart ja isegi suudan seda visualiseerida aastakümnete järel. Seda enam on see üllatav, et ma ei ole jooksnud konkreetse kaardi peal. Küll aga oli see kodus isa kaardimapis, mida noorukieas sai ikka kordi ja kordi inspekteeritud (õpitud). Praegu EOL andmebaasist vaatasin, et tegu 86-87 aasta kaardiga, tuttav tuli ka 97 aasta kaart ette, ilmselt sellega käisin ise metsas, kuid tõenäoliselt oli rada mingis teises kaardi osas. Ja need kaardid on mul kindlasti ka veel praegu alles, peakski välja otsima ja lappama veidi. Seega Apupara (mäe kirjapilt maaametis erinevalt külast, talust on ühe “r”-ga) mäe vallutasin esimest korda. Tänan peitjat siia aaret lisamast ja meenutusi esile toomast, seosed, mälupildid on vahel hämmastavad!

Multi ja mõistatus sai täna juba leitud aga kuri kalender nõudis hoopis tavalise aarde logimist ja seetõttu siia tuldud ka sai. Täitsa tore juppstükk siia pistetud, mis siin kusagisest tri..(liiga keerukas sõna)..märgist säilinud. Tänx.

 1 

“Nonii, nüüd enam lähemale ei saa.”
jätkab sõitmist
“No nende puude vahelt ikka ei saa.”
ikka jätkab sõitmist
Ja nii me lõpuks ikka väga lähedale jõudsimegi. Tõesti põnev klops seal mäe otsas. Aitäh!

Madala linnaauto omaniku ja vähe võimekama auto omaniku mõttemaailmas on ikka suur erinevus. Mina, kui selle esimese valiku esindajana, olen harjunud, et kui lõppeb sahaga lahti lükatud tee, siis on aeg auto parkida ja jalgsi edasi vantsida. Täna aga oli õnn istuda tubli maastikuauto tagapingil, kus piloodiks julge sohver, kelle jaoks väljakutsed alles siis algavad kui lumi kahte lehte lendab või põhi lumekoorikusse vagu künnab ;) Nii me minu mõistes täitsa imelikes oludes kruiisisime ja umbes 85 meetrit enne aaret lõpuks jalad kõhu alt välja võtsime. Vaatasime põneva rajatise üle, tegime tiiru peale ja oligi aare leitud. Lahe koht, aitäh kutsumast!

Automatka viimaseks sihtpunktiks jäi see mägi. Kui põhirada ära käänas, siis vaatasime, et näe ilus paks georada läheb edasi. Läks küll, kohale viis ka, aga georada see vist ikka ei olnud. Kuhu nemad sealt kõik lähevad, see jäigi mõistatuseks. Tänud aarde eest!

Eelpool kirjeldatud transpordilahendused pädesid meie puhul selles osas, et seal, kus sahaga lahtilükatud tee lõppes, jäi ka meie auto. Viimane mäkke ja mäest alla nõudis ikka ilmselt väga kõrgetasemelisi sõiduoskusi. Igatahes jalgsi oli see jupike talvist matkarada väga mõnus ning kohapeal jäi vaid imestada, kuidas peitja järjekindlalt selliseid pärandobjekte välja raalib.

Venemäe platsil kohtusime mootorsaanide safaritamise jõuguga ja suusarajal oli tihe liiklus. Me olime päeva esimeses pooles täna põlvini lumises metsas sumbanud. Siinsel metsasihil ootas meid meetri laiune sile ja kõva pinnasega talvetee, justkui saali põrand. Poolel teel selgus, et see oli värske jälg eemal käänaku taga peatunud kelguga tõuklejatele rajatud. Edasine rada oli paljude matkajate poolt sisse astutud. Vajaliku objektini tuli mitmest suunast sisse tallatud rajakesi. Kohapealset bilansitamist me ei proovinud. Pusisime külma kiuste vajaliku peidukast välja ja matkasime tagasi autoni. Tänud peitjale.

Mõnus oli hommikut selle väikese jalutuskäiguga alustada. Tänud!

Tänud viisaka teostuse eest.

Tänast geopäeva alustasime selle aardega.Auto pargitud jalutasime mööda lumiseid matkaradu kohale.Natuke uudistamist ja saimegi nimed kirja.Aitäh!

Aardeni lähenesime mööda lumesaaniga kinnisõidetud matkarada. Sellist hooldatud lähenemisteed ei osanud isegi mitte oodata. Nulli jõudes leidsime eest omapärase ehitise ja peagi ka aarde. Aarde kättesaamisega oli aga tükk teemist kuna see oli kinni jäätunud vaatamata sellele, et seda oli vähem kui tund aega enne meid logimas käidud. Kohapeal on ka aarde lahtisulatamiseks mõeldud vahendid aga Margusel õnnestus aare püksitaskus üles sulatada.

Aare jäi koduteele lihtsalt ette. :) Pool teed nagu asfalt. Ainult, et valget värvi. Pool teed ka lihtsalt tore rada. Tuli välja, et kohalik turismivärk. Raja pöördel ootas hulk inimesi oma tõukekelkudega, et hoogsalt mööda ülikõva lumerada meist mööda kihutada. Nii võiks isegi kelgutada! :) Aitäh toreda aarde eest vahvas kohas!

Kui ma kunagi, aastaid tagasi, kuulsin kohast nimega Apuparra, siis kõlas see pigem multifilmi paigana, umbes nagu Prostokvašino;). Aga nüüd ronisime lausa sellenimelisse mäkke.

Kõrvemaa on ikka üks väga tore piirkond, ükskõik kui palju siin käid, endiselt tuled hea meelega, igal aastaajal. Täna oli eriti huvitav matkamine meil, sest lapsel oli kooliprojekti raames vaja koostada kaardil matkamarsruut ja see ka läbi viia. Me olime hea meelega katsejänesteks, omalt poolt palusin kaardile lisada ka Apuparra punkti. Nii me siia sumpasime.
Eelmise, ilmselgelt geopeituri (kes ikka kõnniks otse vaid ühe või kaheni neljast ja siis lahkuks sama teed), jäljed olid veel vaevu nähtavad ja saime omajagu värskeid jälgi paksu koheva lume sisse teha. Eest leidsime põneva objekti, veetsime siin tükk aega, igatahes peale meid polnud kohevast lumest enam miskit järgi, kõik oli ära rullitud, sest hullamist jätkus. Peale minu ja matkakorraldaja keegi rohkem aardest väga ei huvitunud, aga selle leidmiseks ka suurt abiväge vaja ei läinud, oli teine pisut külmunud, kuid natukese silitamisega paljastas meile logiraamatu. Rulliti ja turniti veel pisut ning jätkasime tänast matka, veel oli ju punkte lisatud, mida läbima pidime. Vältides suusaradu saime sumbata ja lumes lustida mõnuga.

Oli taas vahva päev Kõrvemaa metsas, kolm tundi uitamist ja üks leid kirjas nagu niuhti.

Aitäh peitjale. Kõrvemaale mahub veel.

Olles Kõrvemaale juba tulnud, siis oli mõistlik ühe ropsuga ka teine siinne aare üle vaadata. Auto sai parkida mugavalt peitja poolt ette antud raja algusesse. Sõna mägi oli veidi hirmutav aga õnneks on sellest rohkem aru saada pigem kõrguskaarti vaadates. Kohapeal ootas meid ees omapärane objekt. Uudistasime siit ja sealt. Üks hetk märkasime, et Klaara on oma luti nelja tuule poole saatnud. Vahepalaks otsisime siis boonusaarde üles. Uuele ringile läksin ma valelt poolt ja alles 4. variant osutus õigeks. Tänud aarde eest!

Leitud ja logitud

Päevavalgust oli veel natuke alles ja otsustasime veel ühe aarde logida. Autoga saime päris lähedale ja lõpuni läksime jalutades. Lisaks aardele saime otsida Klaara kaotatud lutti. Lõpp hea kõik hea, mõlemad otsitavad asjad õnnestus meil leida.

Hommikul tuli sõbral soov looduses jõulueelseid pingeid maandada ja nii saigi siia tuldud. Auto jätsime suure tee äärde ja leides kaardilt sobiva raja sai edasi jalutatud. Peab mainima, et küll on ikka neid radu ja märgistusi tehtud. Meie valisime sellise punase jõuluteemalise märgistuse, mis viiski lõpuks suuremale trassile. Ausalt, ega polegi varem siia sattunud ja nüüd jälle targem. Logirulliga jäin esimese hooga hätta, aga tänu sõbra pikematele küüntele sain nime kirja. Tänud aarde eest.

Jõuluvärvid

Meil oli arvestatav hulk jalgu, et radu teha, nii me neid siis siin mäe juures ka kasutasime. Päris toredad rajad said lõpuks valmis

 2 

Eelmise aarde leidmisest oli möödunud napilt tund, kui astusime sirge seljaga sama reha otsa. Teaduse ja enese harimise huvides panen selle tarkusetera siia veelkord kirja. Ehk jääb siis omale ka meelde ;) Liikuda tuleb mööda neid jälgi, mis metsast tulevad, mitte mööda neid, mis metsa lähevad! Sest küllalt sageli leidub logides lause: läbi võsa kohale, mööda rada tagasi.

Sellele mäele lähenedes olime tublid ning lugesime korralikult aardekirjeldust ja ei hakanud taluhoovist läbi trügima, Tõsi, seal oli ka keelumärk ees ning liikleme ikka nende järgi. Lähenesime siis hoopis "siit saab ka" suuna kaudu ja see lähenemisnurk sobis väga hästi. Viimase lõpu viskasime jalgsi ja olimegi mäe tipul päral. Täitsa omapärane mäetipp, tundub, et seda kasutavad teisedki mängijad usinalt, aga nemad ei geopeitu. Täname aarde eest siin lumises metsas!

Esimene aare vist kus reaalselt sai stardi valmis oldud. Aga juhtus nii, et enne seda mingiaeg käisin autot pesemas aga ei arvestanud sellega, et velgedel vesi ja sodi ära jäätud. Seega max kiirus oli 80km/h ja siiski tahtis vibra pärast pea otsast ära kukkuda, 95km/h oleks juba liig olnud. Seega sai sinna kulgetud ja juba sihtkohta jõudes nägin autot ära pööramas, kahtlane... Kohalenjõudes ei saanud ikka aru kellega oli tegu, alles siis kui autost välja läksin :D Jätkasime siis teekonda aardeni, väga huvitav asi ülesse ehitatud keset ei miskit, aitäh :)

 1 

Olin just koju jõudnud, kui aare avaldus. Üsna kiusatust tekitavalt lähedal tundus teine olevat. Kaarti uurides 29min ja kutsuvalt sobivas suunas. Avasin värava, haarasin Katja kaasa ja nii me liikuma hakkasime. Maanteelt maha keerates veidi pelgasin liigset lund, kuid viimasel teeotsal ilma autojäljeta teed nähes lohutasin end mõttega, et maa on ju külmunud ja küllap kannab. No kandiski, kohe täitsa aarde lähedale kandis.

Parkimise järgselt ootsin teise samal teel liikuva masina ka ära ja hakkasime siis koos aarde poole liikuma. Mingi hetk kerkis teele väga kahtlane moodustis.. samas vihjele justkui vastas ja nii me seda uurima asusime. Minu poolt teises ei olnud midagi, kuid teiselt poolt teisest tõmbas Sander aarde välja. Peale logimist släkkisin rõõmsalt teisele poole tagasi. Korraks tuli Katjat veenda, et rappimiseks on oksad siiski paremad, kuid muidu sujus kõik suurepäraselt.

Tänan peitmast.

Leitud :)