Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Väga ilus koht kuhu jalutama tulla, vaade linnale ja uuele Kakumäe sadamale. Tore kant nii valges kui ka pimedas.
Läheneda aardele kas edela või loode suunast, majade hoovi mitte sõita.
Logiraamat asub vist seifis, aga võibolla ka mitte... Seifi võti asub seifi läheduses. Vajadusel saad seifi lukud ajutiselt asetada parempoolsele küljele ja seifi võtme vasakule poole. Lukku pannes ära üle pinguta, pole jõudu vaja.
Aare on peidetud 2021. aasta detsembriseeria 27. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Suvine parkla | Parkla | 59° 27.5244' 24° 35.0907' |
Talvine parkla | Parkla | 59° 27.2443' 24° 34.8320' |
Aarde sildid: lahe_teostus (16), soovitan (13), ilus_vaade (6), lumega_leitav (2), pliiats_kaasa (1), advendiseeria_2021 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9KKMR
Logiteadete statistika: 91 (100,0%) 0 3 1 0 0 0 Kokku: 95
Meelitasin mõned mugud jalutuskäigule aarete vahele ja selliseid on kohe uhke näidata. Tänud!
Oli viidud sinna gripkott koos logi paberiga mille ma ära korjasin, õige konteiner endiselt olemas seal
Aare ja näppu enne, kui sääskede parves jõudis suurem ahastus tekkida. Viisakas lahendus.
Alguses proovisime esimesest soovitatud parklast, aga seal läks mets nii märjaks et tulime tagasi. Uus katse poolsaare otsa poolt oli edukas. No on vahva asi jälle tehtud. Suur tänu meisterdajatele.
Reede õhtune jalutuskäik. Tore aare, tänud :) Vaade oli suurepärane!
Auto jäi talvisesse peatumiskohta. Konteineri leidsin kiiresti. Võtmega läks natuke rohkem aega, kuigi GC lehel nägin väga õiget kommentaari. Aga millal ma ikka üle mõtlemata jätan. Karp avatud, logitud ja esialgne olukord taastatud. Tänan siia juhatamast.
Leitud! Ei hakanud võtit otsimagi, sest keegi oli jõuga katust tõmmanud, nii et see vajus katsudes kohe küljele.
Aitäh peitjale!
Kui esimese hooga oli kerge WTH, siis kirjeldust lugedes tuli kerge kergendusohe. Õnneks ei pidanud kaugele minema ja varsti saingi nime kirja panna.
Kahjuks on mõned otsijad läinud raskema vastupanu teed ja kasutanud jõudu katuse lahti tegemiseks.
Väga äge aare! Seifi sai katsutud iga külje pealt, siis tuli meelde abivahendit otsida. Korraks tahtsid käed juba rippu vajuda, aga just siis leidsime abivahendi. Aare avatud, tekkis küsimus, et oot, aga kus on logiraamat? Hmm... Logitud ja endine olukord taastatud. Ettevaatust, sääsed!
Sõitsime jalgrattaga paarikümne meetri peale ja tatsasime veidi metsa all. Aare väga vahva ning lahenes kenasti. Suur tänu metsa kutsumast!
Ma vist ei olegi selles metsas varem jalutamas käinud. Igatahes nüüd sai tutvust tehtud ja kindlusega läks ka täpselt nii nagu vaja. Tänan.
Sumpasime läbi metsa ja jõudsime aardeni. Natuke nuputamist koha peal ja ka aarde sisu avaldus. Tänud peitjale!
Äge kindlus. Peitja on sellega vaeva näinud. Aitäh! Lisaks saime rannikult imelised vaated uttu mattunud merele.
Olen seda aaret varemgi leida proovinud,siis tundus üüberraske mõistatus.Seekord leidsin abivahendi ja asi oli väga lihtne.
Abivahendi otsimine võttis omajagu aega. Kui lõpuks leidsime, tõi ikka naeru suule. Tänud.
Abivahendit ikka omajagu otsisin, kuigi nohjah muidugi nina all oli :D
Lahe ikka, mis sa ikka kostad. Tore kui vaeva ka nähakse. Tänud ????????????
Sarnaselt Laurile arvasin, et nüüd saab mõnda punkrit külastada. Kindlus oli küll siiski ning ka logi sai vaevata kirja. Aitäh aarde eest!
Kartsin palju hullemat, kuid kohale jõudes oli täitsa tore ja meeldivalt hea üllatus ees ootamas.
Tänan peitmast.
Mul on tunne, et siinkandis on midagi muutunud. Mis täpsemalt, ma ei teagi. Parkimiskoht oli juba tuttav ning sealt asusingi jalutama eesmärgi suunas. Eks ma sain ikka tükk aega pimesikutada enne kui nägijaks sain. Siis oli aga kõik juba lihtne. (1139) Aitäh!
Väike rattatiir sätitud selliselt, et saaks ka mõned aarded nopitud. Esimese hooga võttis kukalt sügama aga lugesin logisid ja saingi nime kirja. Oli tore kindlus. Aitäh.
Tore aare. Ek olegi siinkandis varem käinud. Võtit otsides kostsid hetkeks kohalike hääled ehmatavalt lähedalt, aga muidu rahulik koht toimetamiseks.
GP leht näitab enne selle aarde logimist "Viimane aardeleid: 18.01.22". Kuhu see kõlbab! Kassi saba alla küll mitte. Tuleb end parandada. On isu end parandada. Sest kas nüüd just aare päevas, aga aare nädalas võiks ju samuti tohtrist eemal hoida (kui pole just Peeter või Mart, kellest ei tahagi eemal hoida :)
Õnneks võtsid sõberid vedu ja vedasid meid oma urust välja. Kohe esimene tükk oli uhke ja hää. Võtmegi leidmisega ei läinud üleliia aega. Ilma ja kamp olid toredad. Aare oleks võinud kindluse suurust arvestades suurem olla, aga eks see ole maitse asi. Vähemalt polnud nano- või pikomõõtu ;)
Sandrile viis pihku ja kiitus ning tänud! Soovitan. Hiljem saime ka teada, kelle pisikest betoontarekest mere kaldale rajatakse. Kui võib lubada, miks ka mitte.
Millegi pärast kujutasin ette, et see aare asub mingis varemes :D Kohale jõudes oli müstika, et võiks juba ju hoonet näha olla...natukese aja pärast saime ikka nägijateks ja leidsime ka õige kindluse. Edasi läks juba kiirelt. Igati tore seif :) Tänud!
PS Suvine parkla enam ei toimi, sinna ehitatakse maja.
Leidsime! Täna täiesti kogemata siia jalutama tulnud ei osanud oodata, et võiks ka midagi leida.
Kohale jõudnud, vaatasin esmalt et mida mikro. Aga tuli välja, et ongi mikro. Tänud, tore oli, kuigi teekond metsa all oli kohati veel suht jäine
Tänud, väga hea aare ja koht ka mõnus ja ma sain veel ühe aardeleiu siit ka lisaks!
Korralik kindlus.Ja täitsa mõnusa jalutuskäigu sain veel boonuseks.Aitüma peitmast
Parkimiskoht oli varasemast selge. Jalutasime nulli ja kratsisime kukalt. Kui ütlesin Kasparile, et meil on võtit vaja, siis arvas ta, et emme taskus olevast võtmekimbust võiks abi olla. Usinalt proovis ta siis tšikk-tšikitada seal kuni ma õiget asja otsisin. Väike ring ja olingi õige asjaga tagasi. Edasi juba kõik lihtne ja lõbus. Aitäh!
Eesti sünnipäeva tähistamise puhul oli täna plaan Pikakari rannas toimuval ühisujumisel osaleda, EV104 kujundi moodustamiseni merevees oli veel pisut aega, täpselt parajalt kindlusega tutvuma tulekuks. Algul koputasime niisama uksele, aga keegi ei avanud. Tuli siis ise uks avada.
Lahe teostus! Kiitus peitjale.
Esimese hooga oli hämming, et kuidas sellele lähenema peaks, aga kui võti leitud sai, siis edasi oli juba kõik loogiline ja selge. Väga äge tükk igatahes. Aitäh peitjale.
Mõnus jalutamine mööda libedaid rajakesi viis meid vaadet nautima. Aarde teostus üllatas korraliku-asjaliku teostusega. Eks sedasorti lukke on teisigi aga see on nendest parim. Muukimise jätsin Maive hooleks sest temal oli huvitavam. Loodame et võti ikka kestab ja kaotsi ei lähe. Ei saanudki aru kus see täpselt peaks seisma. Noh panime siis oma maitse järgi. Aitäh väga mõnusa aarde eest!
Ei suutnud enam toas istuda ja tegime väikese aarde ringi. Metsaalune oli radasid täis tallatud, seega lume pärast seal hirmu pole. Püüdsin pingsalt meenutada, et miks me sealkandis ühegi merekindluse juures käinud pole? Kui seal mingi punker oleks, siis seal oleks pidanud kindlasti ka varem juba aare olema. Mõttekäik katkes aardest paarikümne sammu kaugusel Jaaaa.... Andsime kindlusele turmtuld ja peagi logisime aarde. Vahva teostus!
Peale Taarakolli suundusime selle aarde juurde ka. Veits mässaja tunne küll oli - pole ju ammu otsinud aardeid nii, et täiesti challengevabal päeval mugav kodulähedane aare ekspromt külaskäigu ja tagavaraks hoidmise plaan sirge seenelesaatmise saab :D - aga seekord lihsalt jäi peale soov too ohtrate soovitussiltidega kindlussüsteem üle vaadata :). Ja pettuma muidugi ei pidanud ning õigel ajal märgatud Tarmoxy logi suunas tegutsemise ka õnneks kohe peitja ettenähtud kanalisse :).
Väga äge teostus, minu poolt tuleb samuti siltidele lisa ja aitäh Sandrile järjekordse kvaliteedika eest!
Lahe asi! Ma ei viitsinud väga täna üldse välja minna, aga Kärt ikka välja vedas, sest no vaja ju täna tava-aaret ja üks lihtne advendiseeriast ootab meid ja sellel üldse nii palju FP nii lühikese ajaga, et kindlasti lahe ja Sandri oma ju pealegi… lõpuks lasin end veenda, vedasin diivanilt üles ja sai autotuled aarde ooole suunatud. Pakkisime talvisesse parklasse, mis kenasti praegusel hetkel mitu autot mahutab (suure lumega ilmselt nukram seis oleks). Sealt näitas kaart linnulennult veidi üle 500 meetri… Esimese hooga peale veidikest kõndimist nägime kahtlaselt puhtaks järatud looma konte (sellist jalga, millel kabi vms otsas), väga creepy. Edasi kalpsasime mingeid väiksemaid kahtlasi radu ja ilmselt mitte kõige otsemat teed aardeni ja tegime toimingud lihtsalt ära. Tagasi Kärt üritas suuremaid radu pidi suunata, aga need päris libedad, nii et ikka mingeid väiksemaid radu ka kasutatud sai. Lõppkokkuvõttes mõnus jalutuskäik, täitsa tehtav sellise ilmaga kui viimased nädal aega nulli ringis temperatuurid, samas lumi polnud sula, vaid ikka mõnusa kõvema koorikuga. Peitjale aitäh!
Ah et selline keskaegne kindlus kohe. Eks vanadest aegadest on ju teada et selliseid kindluseid vallutasid raudsed mehed raudsete knipexi pistodadega. Ise ei pannud esimese hooga abivahendit tähelegi kui poiss hõikas et näe mis see veel on. Ihusime mõõgad teravaks ja lõikasime läbi kõik kütked, kütked millesse sattusime teel. Vahva kindlus tõesti :) Kiitused meistrimehele
Selle aarde lausa pidime veel võtma. Meie jälle siin. Seekord siis geonaabrite seltsis. Päris libedad rajad ja sillakesed. Meid ootas ees tore seif. Found it: 15.Jan.2022 15:56 Kakumäe kindlus. Võtit me ei leidnudki, kuid kuulasime, proovisime kombinatsioone ning avasime laeka mõtte jõul Found it: 15.Jan.2022 15:56 Kakumäe kindlus Nelkodluk. Lukkudele ettenähtud kohad katsetasime ka ära. Tore kui kõigele on ette mõeldud. Kaasa tuli minuga üks kahest aardes olnud rändurist. Nüüd olime piisavalt osooni saanud ja veidi ka väsinud. Lugesime geotuuri lõppenuks. Aitäh!
Viimane jalutuskäik, hakkas hämarduma ja väsimus tuli ka peale. Väga ilusad vaated siin ja vahva aare ka. Aitäh meistrimehele!
Mida see normaalne inimene ikka öösel teeb, kui kogu pere on läinud unede riiki. Panem ennast vaikselt riidesse ja hiilib kodunt välja, et minna siis aaret otsima. Nii ma siis siia aarde juurde sattusin. Esimene pilk aardele pani vanuma, et mul pole ju ühtegi abivahendit kaasas, aga kui sai juba käed külge panud, siis kadusid ka muremõtted. On teine kohe täitsa kena tükk siia metsa ära eksinud. Suured tänud aarde eest.
Eks teame me ju kõik, et geopeitus on üks huvitav mäng. Vahvad aarded nagu see siin, või ilusad kohad ja eneseületused tulevad tihti ette. Eriti põnevaks teeb selle mängu challenge aarded. Kui mina logiraamatu avasin, oli järgmise päeva kuupäevaga logi seal juba ees. No juhtub ikka. Kahtlustan, et mõne sellel aastal leitud aardesse kirjutasin isegi kogemata vanast harjumusest eelmise aastanumbri juba sisse. Põnevamaks läks aga siis, kui too sama mängija eksis ka teiskordselt oma leidu weebis ära vormistades. Vabandage väga ja lubage naerda! Olen juba ammu jaganud soovitusi neile kes tüssata soovivad, et manipuleerige mineviku kuupäevadega. Nii on palju raskem vahele jääda. Aga sellega ei maksa ka üle pingutada. Kui silma jääb, et mõni teine tegelane logib tagantjärgi massiliselt juba aastaid arhiivis olevaid aardeid, tuleb taas naerupahvakas peale.
Peitjale muidugist tänud selle vahva aarde ja nurina ära kuulamise eest.
No Sander ikka teeb viisakaid aardeid. Esmapilgul tundus asi keerulisem aga kui nimed kirjas, vahetasin ka rändureid - ühe võtsin, kaks jätsin.
Tänud!
See kindlus oli õnneks selline, et rahuliku diplomaatiaga suutsime vajalikud PIN koodid lahti muukida. Oh, oleks see naiste PIN koodide avamine ka sama lihtne nagu siin. Neid kindluseid olen kogu elu pidanud pea vallutamatuteks, kuigi tundub, et olen paljus vist ülemõelnud.
Lähenemistee valikuga läks, nagu ta läks, aga ega see väike lumes sumpamine ka paha ei teinud. Kindluse vallutamisega probleeme ei olnud, nimi kirjas, kulgesin veel mõnda aega mööda kohalikke tupiktänavaid ja mereranda ja võtsin bussi linna tagasi. Tänud aarde eest!
Kindlus mis kindlus. Esmalt tekkis väike segaduse hetk aga see kestis vaid Kalvi hüüatuseni "leidsin". Siis vaid kiire logimine. Tänud meisterdamise eest!
Jäljerada viis meid ilusti aardeni. Vaatasime natuke nõutult kasti ja hakkasime abivahendit otsima. Mina vaatasin veidi Kaugemalt, Karl veidi lähemalt ning tal läks õnneks. Muukisime kasti lahti ja saimegi oma nimed kirja panna. Aitäh aarde eest!
Aasta esimeseks aardeks suundusime Kakumäe kindlust vallutama. Jäljerada viis ilusti kohale. Eest leitud kastid ei jätnud palju fantaasiat, et mis abivahendit me otsima peaksime hakkama. Maire läks vaatama kuhu jäljed viivad ja ma jäin rohkem lähiümbruses otsima. Üks neist kahest variandist viis meid tulemuseni ja muukisime kindluse lahti. Tore teostus, aitäh!
Siin metsas jalutamas oleme ennegi käinud, aga mitte sellisel lumisel ajal. Mööda jäljerida oli hea kindluse juurde jalutada ning peale mõningast nuputamist pääsesime sinna ka sisse. Hea teostus, nagu oligi oodata, aitäh!
Kõigepealt proovisin tükk aega aru saada, mis kindlus? Kus? Seal? Miks ma ei tea? Lõpuks tuli ikka oma tagumik kohale vedada ja üle vaadata. Lahe teostus, aitäh!
Tänane koerajalutusring sai tehtud Kakumäe kindluse lähistel. Jõudsime kohale hämaras, kuid taskulampi polnud vaja eriti kasutadagi, sest lumi andis valgust ja georajad viisid ilusti kohale. Vaatasime rajatise üle, saime aru kuidas kaitsemüürist läbi pugeda ja oligi varsti logiraamat näpus. Just sel hetkel kui nimesid hakkasime kirjutama jalutas meie juurde ilus suur koer. Mõtlesime, et nüüd astub pimedusest välja ka mõni geopeitur, kuid seda ikkagi ei järgnenud. Kui koerad olid tutvumisringi ära teinud, siis tundmatu neljajalgne lippas edasi ilma peremeheta. Jalutasime meiegi veel pärast natuke kaldapealsel ja loopisime lumepalle enda koerale.
Aitäh laheda aarde eest ilusas kohas!
Nii ilus ilm oli, et patt oli seda toas istumisele raisata. Koht ja vaade olid, nagu ikka siin, suurejoonelised. Rada viis algusest lõpuni rohkem või vähem sissetallatuna, kohale. Võtme leidis Herki kiiresti ja mis siis muud kui seifi avama ja logima. Jällegi kord oli tegu soliidse käsitööga - tänan!
Kasutasime talvist parklat. Lõpus mingit segadust ei tekkinud, kõik oli selge ja arusaadav. Täna oli siin väga ilus. Aitäh!
Tore lihtne ja loogiline aare. Kerge mõttetöö ja sai logima hakata. Tänan
Kuna Arabella käes viimasel ajal kõik aardeuksed nagu imeväel avanevad, jätsin ka selle kindluse vallutamise talle, mida ta ka heameelega tegi. Hea tüngakas, aitäh peitjale!
Kakumäe on ju tuntud oma kindlustus-, kaitseehitiste poolest. Nüüd siis ka logiraamatule omapärase projektiga kindlus ehitatud. Vist. Aitäh ja soovitan kindlalt külastada!
Niii kaunis vaaade! ????????????
Ja äge aare ka ????
Leitud ja logitud!
Olime Kalamaja kuulsusi lahendamas, kuid viga oli sees ja checkerit roheliseks ei saanud. Kuna kell hakkas 21 saama, siis sõitsime sealt ära suunaga lennujaama poole, kus esialgne plaan oli aaret oodata. Aaret märkasime Paks Margareeta juures olles ja ~ 17 min näitas sõiduaega. See tundus liiga pikk, et esimestena kohal olla, aga kohale võib ikka minna. Parkisime auto ja jalutasime pimedasse metsa, kus ühtegi jalajälgne ei märganud aarde suunas minevat. Ühel hetkel märkas Liis kasti, eks siis nägin ka mina. Kui logiraamat käes, saabusid ka kolmas ja neljas leidja ning jutustama jäädes saabus riburada pidi neid veel hulgim. Aitäh kindlust näitamast, mulle meeldis.
Tänane stardipositsioon ei saanud sugugi sama hea kui eile. Miskipärast panustasin Maardu-Viimsi piirkonnale ning valmistusin reageerima algusega Viimsist. Kolmveerand tundi varem foorumisse ilmunud vihjepusle jäi muidugi märkamata, samas isegi kui seda kokku pannes targaks oleks saanud, siis minu tempo juures kindlasti mitte piisavalt vara, et end enne üheksat kuhugi lähemale sättida.
Kui kell kukkus, näitas Waze 40 minutit puhast sõiduaega läbi terve Tallinna. Selge see, et mingist kiirreageerimisest sedasi juttu ei ole, aga minna võiks ju ikka. Fooride taga jäi niipalju aega, et tuvastada peitja poolt lisatud talvine parkla. Sinna sõitsingi, ühtki autot ees polnud, värskeid rehvijälgi nagu ka mitte. Ainult üks täiesti terve sinine Salvo kelk seisis lumevalli otsas. Geomobiil? :o)
Kui nulli lähedusse jõudsin, siis seal valgust ei paistnud, aga summutatud juttu võis kuulda küll. Tervitasin neid, keda nägin, aga tegelikult ka neid, keda ei näinud. Maailmaparandajate ühingu esinaine Liis ja vääramatu tugijõud Kaupo, tuttav-teiega-uuesti-meeldivaks-saada Mirjam ja Märten, moonutatud häälega gimme-a-real-challenge Ove. Enne kindluse vallutamist lugesin kindluse mõttes kirjelduse lõpuni läbi. Nii juhtus, et peitja poolt pakutud mugavusvõimalusi kasutasin senistest leidjatest esimesena :o) Loba jätkus sinnamaani, kuni tuli mees, kes ikka internetis ka logis. Enam-vähem sellega lugesime koosoleku lõppenuks ja hargnesime autode poole. Aitäh kiiremate seltskonnale, et ära ootasite! Aitäh peitjale eeskujuliku mikrokindluse eest!
Aarde asukoha mõtlesin enda peas täiesti valesse asukohta ja aarde avalduses olin aardest 30 minuti kaugusel ja oli ilmselge, et esimesena ma kohale ei jõua. Sõitsin rahulikult kohale ja läbi lumise metsa kohale jalutades olid aarde juures juba FTF ja STF meekonnad oma logid kirja pannud. Kuna kasti koodid olid juba suletud, siis sain ise kogu avamisprotseduuri läbi teha. Kõiki elemente juhendi järgselt päris sihipäraselt ei kasutanud aga sai edukalt ka ilma selleta hakkama. Jäime veel kohapeale jutustama ja ootama järgmiseid saabujaid ja väikeste vahedega lisandus seltskonda juurde. Peale tunnikest kohapeal tundus, et rohkem kedagi ei tule ja lahkusime autode juurde.
Olime just kodus alustanud igaõhtuse AK vaatamisega, kui Märten andis teada, et Kakumäele avaldus aare. Kuna meil tänane karp oli juba võetud ja kodulähedasi ikka tuleks hoida, siis esimesed 10 sekundit mõtlesime, et ei hakka minema. Siis aga tulid suured süümekad, et kuidas sa kodulähedalt ka kiirreageerima ei lähe. Eriti veel kui me pole sellel detsembril õieti üldse FTFi peale välja läinud.
Niiet ajasime suusapüksid jalga ning kihutasime kohale. Mina uurisin veel kaarti, et kuhu tasub autot jätta, sest sel hetkel abistavaid parklaid polnud peitja veel avaldanud :)
Sumpasime natuke läbi metsa ning üsna pea paistis kellegi tuluke kuuse tagant. Olime esimestele kaotanud täpselt nii palju, et teised võtsid just logiraamatut karbist välja kui meie kohale saabusime. Aus värk, panime siis oma STFi kirja minuti peale neid.
Jõudsime natuke juttu ajada, kui saabus juba järgmine seltsiline, ja siis veel üks ja siis veel üks. Kokku veetsime kasti juures mõnusa tunni, kuulasime teiste geojuttu, panime paar märget endagi tarbeks kõrva taha ning läksime laiali.
Oli meeldiv käik, AK ongi nagunii ülehinnatud :) Aitäh peitjale ja seltskonnale!
Johhaidii, isegi kodulähedase aarde puhul kaotab FTF-i... Taipasin siis alles kell 21:05 telefoni vaadata, et aare avaldus ja et veel ka Kakumäele. Esmalt kulus paar minutit aruteluks, kas kiirreageerida või mitte. Otsustasime minna. AK vaatamine jäi katki ning nii need soojemad riided selga lendasid. Kimasime siis kohale. Auto jäi hoopis teise kohta kui peitja soovitas, aga polnud üldse halb lähenemistee. Ca 45m enne nulli nägime üht taskulampi vilkumas ja nii sai FTF-ijad Kaupo ja Liis teolt tabatud. Logiraamat sai välja võetud juba mõlema seltskonna juuresolekul, aga FTF-i jätsime ikka neile, olid nad siiski enne meid kohal olnud. STF on ka ikkagi tore. Hiljem kogunes seltskonda juurde. Kokku tekkis vist kolm sellist olukorda, kus otsustasime peaaegu laiali minna, aga järgmine tuluke ikka paistis. Natuke sai arutatud eri aardeid ka. Tänud sellise mõnusa metsa-aarde eest.
FTF kl 21.21 vms
Peitja nime nähes viskasin oma kirve Lasnamäe või Kakumäe kanti. Kaups aga tuletas meelde, et Harjumaa on ikka Harjumaa ja mõtles ühte teist piirkonda. Niisama huupi kirvet viskama enne kl 21 ei hakanud, vaid lähtusime klassikute õpetussõnadest ,,kindlasti ei lähe kirvega, sest võin kindel olla, et head see mulle ei too".
Kui kl 21 sai, siis tiksusime Kalamaja kandis ja maps näitas ca 20min autosõitu. Peale parkimist tegime pikad sammud aardeni ning kuigi jäljerada oli pigem värske, oli õhk puhas. Kohale jõudes esmalt otsisime natuke kasti ja siis saime natuke nuputada, et kuidas üldse kast lahti käib. Seejärel pusis Kaupo aarde lahti ja ma otsisin logiraamatu üles. Kui logiraamat avatud, siis jõudis ka STF meeskond. Peagi tulid veel paar lampi juurde ja ajasime veits geoloba, parandasime palju maailma ja lõpuks läksime laiali.
Kuigi oli tore üle pika aja geofänne kohata, siis ma veel viimse hetkeni mõtlesin, et äkki peitja kõõlub kuskil 5.0 ladvas ja vahib tsirkust pealt. Aga küllap siis vist ikkagi polnud.