Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (18), soovitan (14), 2022_aasta_aarde_kandidaat (8)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9MKDT
Logiteadete statistika:
56 (100,0%)
0
2
1
0
0
0
Kokku: 59
Selgeltnägijana olen ma mittearvestav suurus. Vahel ei näe isegi prilliga, pimedas näiteks. Aga mõistatuse lahendamisega sain ma juba millalgi peaaegu hakkama, kuid siis kahjuks ununes. Täna tuletati meelde, et kas lahendatud, käime logime ära. Oi kurja, no ei ole lahendatud, polnud enam meeleski. Aga logi panime ikkagi kirja, faktselge, et selle asja lahendan nüüd takkajärgi kindlasti ära. Ja lõpp oli äraütlemata tore. Tänud vahva mõistatuse ja imelise aarde eest.
Mulle tundus, et lahendasin seda mõistatust kaks korda. Täna käisin nullis. Tore lõpp - aitäh!
Kuna Mail oli see aare lahendatud ja meie olime siinkandis, siis tuli see ära logida. Järjekordne äge aare täna. Karbist leidsime ainult ühe mänguasja, lisasime veel asju sinna. Aitäh!
Koordinaat oli millalgi ammu kätte saadud, täna siis käisin kohapeal. Korralik teostus, peitjale tänud!
Kui mõnikord juhe täitsa koos on, satun siia geolehele ning kui mõni vahva mõistatatus ette juhtub, proovin lahendada. Mingil hetkel, ise seda mäletamata, on mul ka selgeltnägemise võimed avaldunud ning koordinaat oli õigesse kohta tõstetud. Täna tegime mõnusa matkatiiru ja otsisime aarde üles. Väga vahvasti tehtud teine, supertöö. Aitäh!
Kõikvõimalikest selgeltnägijatest ja soolapuhujatest ei arva suurt midagi, aga mõistatus sai endalegi pisut üllatusena üsna kergesti lahendatud, täitsa mõistusega lahendatav;). Paldiskist tulles tegin kodutee sinka-vinka läbi aarete, siitki leidsin vahva teostuse eest. Aitäh peitjale.
Tuleproov sai väikestest tagasilöökidest hoolimata edukalt sooritatud. Täna oli aeg aardele otsa vaadata ja toredat teostust imetleda.
Tänan peitmast.
Selgelt nàhtud ja nimi kirjas. Vahva mõistatus ja konteiner.
Ega ma suurem asi selgeltnägija ei ole, aga mõistatusega probleemi kah polnud. Kohapeal ka väga kena temaatiline lahendus. Tänan.
Vahva aare. Mälestused selgeltnägemisest on ähmased. Oli see juba üsna ammu. Sai vist ühtteist ka tuleviku tarbeks ennustatud :) Aardeni läksin täna. Nagu ikka oli vaja aega aarete leidmisega sisustada. Tänan peitjat!
Mõistatuse lahendas Liis juba kohe alguses ära, kui aare avaldati, otsima jõudsin alles nüüd. Rongis kohtasin Piiat, kes hoiatas kruusatee eest. Polnud väga hull midagi, vaid viimane sirge oli paras logistamine. Aare oli kenasti koordinaatidel ja õige pea sain tagasiteele asuda. Aitäh aarde eest!
See oli üks vahva mõistatus. Eriti timm, et mõned asjaolud arvasin esimese korraga ära, isegi huupi :D Sellegipoolest sain mitu-setu korda lahendada. Seegi oli lahe. Täna kohapeal avastasime enda eest mõistatusele väärilise aardelaeka. Õite äge ja meeleolukas! Pisut nostalgilinegi. Kõik paslikud sildid said külge pandud. Selge see, et tuhat tänud, Laur! (-:
P.S. Metsa all olevast iidvanast saastast andsin ka Anna Teada kaudu vallale teada. Ise seda kõike sealt ilma sündmuseta ära ei tari.
Juba mõnda aega tagasi sai tuleproov läbitud. Väga mõnus katsumus oli. Ja nüüd sai tänutäheks ägeda teostusega aare ka leitud. Aitäh!
Aarde avaldudes läbisime Karliga mõlemad tuleproovi ja olime aarde otsimiseks valmis. Läks tükkjagu aega, aga lõpuks olid kõik asjaolud aarde logimist soosivad. Aitäh!
Soolapuhujatesse usku ei ole. Eestis on aga see tuleproovi saade kuidagi eriti popp. Võibolla sellest ka põhjus miks nii paljud kergeusklikud oma raha nii kergekäelistelt igasugustele petistele ära annavad. Mairega panime ennast siis aarde avaldumise hommikul selgeltnägijate rolli. Ilma suurema vaevata läbisime erinevaid takistusi. Korra pidin ühte punkti Maire pealt spikerdama.
Umbes kuu ennem aardeleiu päeva oli see aare ka nimekirja lisatud. Läksime seda ka otsima aga õige teeotsa juurde jõudes polnud pikemat mõtlemist. Selgeltnägija võimed ütlesid, et edasi minnes, sinna me ka jääksimegi. Sellist soovi meil ei olnud ja otsustasime talve möödudes uuesti katsetada. Pärast paljusid sulasid oligi paras aeg uuesti katsetada. Kui kõik ümbruskonna teed oli täielikult lahti sulanud, siis siinse tee peal oli jätkuvalt lund kuid seekord oli selgeltnägija sisetunne oluliselt optimistlikum. Ei pidanud kahtsema ja alles jäänud lumi kandis autot väga hästi. Nullist leidsime toreda teostuse ja panime endi nimed kirja. Pärast õnnestus ka ümber pööramine ja ka tagasi sõit. Aitäh!
Õige selgeltnägija oleks veel oodanud enne kui siia madalapõhjalisega oleks tulnud. Eks kõik need autolõhkumise logid suutsid mind piisavalt kaua eemal hoida ka, kuid nüüd on ju juba aprill ega ma arvanud, et kuskil metsateel veel peab muretsema lumerööpas sõitmise pärast. Enne viimast sirget sai auto pargitud, et ka väike jalutuskäik Exega teha. Kellel vähe vingem pill, saab ka täitsa aarde lähistele välja sõita ning kui autos ruumi, ka lume alt välja koorunud klaasi/prügi kaasa võtta. Tagasitee valisin juba teiselt poolt ning asfaltki jõudis kõvasti kiiremini kohale kui minnes. Vahva tükk! (1097) Aitäh! EVEJ
Mingeid erilisi selgeltnägemise geene me ilmselt ei oma. Seepärast tuleb kõik variandid mitu korda läbi proovida. Nii ka siin. Lõpuks saime asjad paika ja karbi asukoha selgeks. Tore lahendus. Jätsime TB. Tänud!
Selgeltnägemisega oli kõik hästi ja lõpus ootas ka väga äge kast, tänud peitjale!
Esimestest logidest sain lugeda sündmustest, milles ma ka juhtumisi osaline olin. Mis ma muud ikka öelda oskan, kui et juhuseid maailmas juhtub ja tuleb õppida nendega elama ning mitte teha kaugemaleulatuvaid järeldusi (sisesta siia soss-soss nõialoits).
Mõistatus ise mulle ülimalt meeldis, algus hakkas kenasti minema ja üllatavalt palju läks hoobilt pihta. Lastemõistatuse ajaks olin oma üleloomulikes võimetes nii kindel, et lihtsalt klõpsisin erinevaid (valesid) variante, selle asemel, et nõks süveneda. Aga kui kõik läbi näritud, siis jäi ainult oodata, et millal logima jõuame. Kohapeal kahjuks üllatusmomenti polnud, sest mõni agar tšukš oli jõudnud uuest aardest pildi GP-lehele üles laduda.
Ma nii ootan seda aega, mil kaob ära komme riputada värsketest lahedatest aaretest GP-lehele, instasse või mujale sots.meediasse pilte. No tõesti kaob leiurõõm ära.
Mõistatus oli äge, läks ikka mitmed katsed, enne kui koordinaati selgelt nägin. Pikalt kruusateid sõites tundus, et kuhu küll siin mõni kinni on jäänud. Kui aga viimane kässarikurv võetud, siis tuli reaalsus kohale. Pisut küll proovisin edasi, aga varsti oli tugev lumi vastu põhja ja loobusin. Eks jõuga oleks pisut läbi ramminud, aga lõpuni ikka mitte ja vaevalt ka auto terveks jäänuks. Jalutasime rõõmsalt kohale ja leidsime ägeda teostuse eest.
Minust selgeltnägijat ei saa, see on nüüd küll ilmselge. Enamus etappe olid minu jaoks tehtavad, kuid ühes punktis jäin ma täitsa jänni ja küsisin kolleegilt abi, äkki näeb paremini. Lõpuks oli abi muudest vahenditest ja nii end läbi närisin. Viimast lõiku autoga ei läbinud - jalutasime need mõnisada meetrit. Täitsa mõnus päikesepaisteline ilm oli ja mis nii viga siis aaret logida, sisu ju väga uhke. Aitäh!
Tuleproovi läbis Märten, mina saatsin talle lahendamise ajal ainult hea auraga võnkeid. Metsas käisime siiski koos. Muidu üsna sündmustevaene käik, aga aare oli küll selline, et ainult päise päeval ajal kui päike paistab. Muidu oleks täitsa koll olnud.
Peitjale aitäh, karp tundus hea koht ka ränduri hoiustamiseks!
Kui see aare ilmus sain selle selgeltnägemisega endalegi suureks üllatuseks päris kiiresti hakkama. Ju ma olin siis hea soone peal. Igatahes väga humoorikalt kokku keeratud vidin. Suu oli enamasti naerul. Välja arvatud need mõned asjad, mida ma lihtsalt ei näe ja luup ega prill ninal siin ka asja ei paranda aga siis kasutasin seda kõrgemat väge, mis ei kusagilt appi tõttas.
Täna, kui olime juba nii ehk naa siin kandis sai otsustatud see asi oma silmaga üle kaeda.
Viimane pool kilomeetrit astusime kand ja varvas kohale. Ümbrus oli vaikne ja pime. Jalgealune kahtlane. Igal sammul hoidsin hinge kinni, et kusagilt läbi jää ei vajuks ja varbad ikka kuivaks jääksid. Vedas seekord. Ei pidanud jälle jalanõude rivi radika ette tegema. Aarde leidsime kenasti ja seda ma olin juba justkui kuskil näinud, kui ma just selgelt ei näinud :P
Tagasitee autoni oli aga koguaeg selline tunne, et kohe kohe keegi hammustab säärest või tõmbab noaga kõri läbi. Mina ei näinud kedagi ega midagi aga S muudkui keerutas ja valgustas lambiga me seljatagust, ning rääkis, et ta nägi kedagi, kes nagu liiguks meile lähemale. Kui autosse jõudsin ei julgenud ka veel kergendatult hingata. Rahunemiseks kulus ikka mõned läbitud kilomeetrid.
Aga aarde eest tänan, mulle meeldis!
Tee oli suht hea va viimane 500 meetrine lõik mis sai jalutades ära tehtud, aitäh :)
Ma ei oma mingeid selgeltnägemise võimeid, aga selle aarde lahendus tuli kahtlaselt ruttu. Ma igaks juhuks ennustama ei hakka. Aitäh! Uued mõtted ja lahendused on lahedad.
Selgeltnägemise oskust tuleb veel kõvasti harjutada aga koordinaadid ma lõpuks ära nägin.Kohapeal oli vaja ainult teiste jälgi näha ja kohale minna.Aitäh!
Tee läks ja lausa jäljedki läksid. Üllataval kombel aga ei tahtnud auto seal liiga hästi liikuda. Jätsin ta seisma ja läksin jala edasi. Aarde leidsin ilusti üles, panin nime kirja, jätsin trükkplaaid ja jalutasin tagasi autoni. Ja oh seda janti, mis siis pihta hakkas. Georont on kõrge küll, aga tagumised rattad tal ei pööra ja kui esimesed rattad on rööpas, siis on pööramine üsna keeruline. Hea, et vähemalt tee ääres puid oli, sain koormarihma abil saba õigemaks sikutada. Aga ikka korralik kolgata tee oli see 100 meetrit tagurdamist. Küll kiskus saba vasakule küll paremale, aga mitte sinna, kuhu vaja oleks olnud. Paar korda olin hooletu ka ja lõpetasin poolenisti kraavis, loendamine läks sassi juba, mitu korda ma koormarihmaga kaasa aitasin enne kui lõpuks tee peale tagasi sain. Vähemalt sain oma jõududega hakkama, hea, et see korralik koormarihm autosse ostetud sai. Aitäh peitjale.
Tark oli auto teeotsa jätta, sest nagu mönest logist nüüd loen, siis oht kinni jääda praegusel ajal oli kõva ja no mina oleks siis abi poolest, mõtetu mees olnud.
Aare jahmatas, no niiii hea teostus, kust need ideed küll tulevad? Nii mõistatus kui teostus on suurepärased ehkki mina kuulun nende inimeste sekka, kes teatud pilte ei näe aga ega siis sellepärast “sõit sõitmata jää kui rott rongi all”!
Tänud, sildisadu tuleb!
Selle aarde juures käimisega oli prioriteediks nr.1 auto sealt metsa seest ühes tükis välja tuua.Õnnestus.Lumeolud polnudki kõige hullemad.Aitüma peitmast
Anna näeb täitsa selgelt ja seda ilma prillideta, mis üldlevinud arvamuse kohaselt nägemist parandab. Igatahes oli tal üsna aarde ilmumise aegu sobiv punkt kaardile joonistatud. Olime ka tutvunud varasemate logidega ning lugenud kuidas suisa auto põhjakaitseid on sinna teele jäetud. Tulles ise samuti natuke liiga madala autoga sai proovitud ca 20m sõita, korra kinni jäädud, välja saadud, auto tee äärde pargitud ja siis aarde juurde jalutatud. Tundus kõige mõistlikum lahendus ja liikumine on ju igati kasulik. Kohapeal ootas väga vinge aardekast. Meie poolt pöial ja tutid ning viled külge. Aitäh!
Leitud. Kui aare avaldas, proovisin kohe lahendada, kuid ainult üks asi mida ei osanud ning küsisin peitjalt ja sain targemaks, aitäh laheda aare eest :)
Ja päeva lõpuks tõi peitja isiklikult meid selle aarde juurde. Saime põhjapesu ja libedust tunda ning lõpuks leidsime ennustaja eest. Väga kaunis, vaatame siis kas mu ennustused ka täide lähevad. Aitäh, kniks ja kraaps järjekordse kvaliteetaarde eest!
Kui aare avaldus, olin mina rabas ja Dauno tegi kodus tööd. Loomulikult lahendas ta selle kohe ära aga piisavalt kaugel , et kohale kulgeda. Õhtul koju jõudes tahtsin ka lahendada, paar vastust läks mööda ka aga no mitte millegi üle pole viriseda, kõik on täiesti tehtav ja palju lihtsamalt, kui ühe teise peitja aare, mida eelmise aasta lõpus lahendatud sai.
Täna tulime siia kõrvale Pannkoogilõunale ja otsustasime siis oma auto võimed proovile panna. Meie subarule see lume all tee läbida ei olnud miskit rasket, eks meie auto on ka kõrgem nii mõnestki teisest või kolmandast, lisaks all ka spets maastikurehvid.
Aare ise oli tore, algusest lõpuni.
Tänud peitjale
Lauri aarded on alati pakkunud meeldivaid üllatusi. Eks ka see aare oleks selle positiivse üllatuse teinud aga seekord jäi üllatus ära, sest...
Kurb kui mõni mängija on unustanud geopeituse põhimõtted, mis on meie kodulehel kirjas ja mida oleks viisakas järgida. Selgelt on kirjas, et reetev logi või pilt rikub teiste otsimisrõõmu (tänaseks on see pilt küll logi juurest eemaldatud). Soovitan need reeglid üle lugeda.
Laurile aga tänud ägeda teostusega aarde eest!
Selgeltnägijate tuleproov!!!???
Mina oma miinus 7- ja 8-ga võiksin vabalt sellel alal paraolümpial osaleda (Aga tegelikult ka - sellise lühinägelikkusega pidigi olema võimalik paraolümpila osaleda).
Õnneks olid abivahendid ninal, millega sain spordialale sukelduda. Väga mõnus kulg oli läbi kõigi nende takistuste. Minu jaoks oli kõige mõnusamaks veetakistuseks see unenäo küsimus... Kahju, et lõppu jõudsin. Trahviringe tehes tekkis aina paremaid lahendusi sellele müsteeriumile.
Lõiguti olen lugenud ka foorumit ja seal kajastatud probleeme, et Miki(Hiir) oli liiga väike ja vaid kohati aimatav.... oli jah, aga ometi oli lahendatav. Teisalt oli originaalis päris hea näide, kuidas näebki maailma see, kes alati väga selgelt ei näe. Kõike ei peagi nägema, paljutki võib tunnetada teiste meeltega.
Oli täitsa lõbus katsetada, et mida need selgeltnägijad seal televiisoris tegelikult leelotavad. Mõned vastused läksid täppi, mõned mitte. Mõnele küsimusele annab vastust aeg. Täna nägime selgelt, et on aeg aaret külastada. Geoparklas keerutasime veidi rohkem, kui vaja oleks olnud, et mõni ei peaks jälle oma autot nügima hakkama. Õhtul koju jõudes, päeva logisid lugedes märkasime, et olime oma jälgede tegemisega veidi hiljaks jäänud - põhjakatteid juba langes :)
Tänase ilmaga polnud isegi vaja olla selgeltnägija, et näha ette lumes aardeni viivat jäljerada. Selgeltnägija teenused jätsin seekord kasutamata ja piirdusin oma külastuse logimisega.
Enda selgeltnägemise võimeid sai testitud juba aarde avaldumisel ja päris ladusalt kulges see tuleproov. Eks ajaga ole näha, kas tulevikku vaatavad ennustused täide ka lähevad. Igatahes peale esimesi logisid olin veendunud, et talvel pole parim aeg väikse autoga aardeni trügida. Ja kodus sai juba valmis mõeldud, et viimase sirge kõnnime küll jala. Kui see sirge aga kätte jõudis, siis olid kõik plaanid justkui peast pühitud, sest silmasime enda ees veeremas üht autot. Ja üldse mitte kõrge maastikuauto vaid täitsa tavaline linnakas. Aimasime küll, et nüüd võib kergelt jamaks minna selle ringi pööramisega, aga samas oli väike lootus, et nüüd on auto lükkajaid rohkem, kui vajadus peaks tekkima.
Kohale jõudes tuli autost välja Anni ja varsti supsasid lumehange ka Silver ja Kaspar. Vahvad väikemehed, aga auto lükkamiseks siiski pisut pisid ;) Aga probleemidega tegeleme ikka siis, kui nad kohal on ja nii me autod keset teed jätsime ja metsa suundusime. Ägeda lahendusega aaret otsima ei pidanud, ilus jäljerada viis otse kastini. Kui kõik vajalikud protseduurid tehtud, siis oli autode juures vaja otsustada edasine tegevus. Kiiresti jõudsime ühisele meelele, et teeme väikse autokooli korduse ja proovime mitusada meetrit tagurdada. Kõik sujus peaaegu viperusteta, kui välja arvata see, et tsipa suuremale teele jõudes andis Anni märku, et meil auto all miski must asi ripneb. Asja kontrollides selgus, et põhjakate on selles lumevaalus tagurpidi rammides kinnitustest lahti tulnud ja nüüd lihtsalt maas lohiseb. Proovisime seda natuke sikutada, kuid ei miskit. Selliselt väga sõita ka ei tahtnud, Salme hakkas kõrvalistmel guugeldama, kus mingi töökoda võiks olla ja mina võtsin suuna Keila poole. Kuna meil oli niikuinii korraks Leho juurest vaja läbi sõita, siis küsisingi temalt, kas teab soovitada, kuhu Keilas autoga võiks abi saamiseks minna. Leho oli aga ise nii abivalmis, et viskas end kohe meie auto alla külili, uurist pisut asja, tõi vajaliku tööriista ja oligi see laperdav plastik põhja alt välja võetud. Suur aitäh Lehole!
Meie saime rõõmsalt oma geopäeva jätkata. Ja kui kellelgi veel on vaja oma auto võimekust testida või lihtsalt tarbetutest plastdetailidest vabaneda, siis tundub, et just pragu on õige aeg Selgeltnägijate tuleproovi külastada :)
Aitäh Laurile aarde eest, päris meeldejäävaks kujunes see külastus.
Kuna lahendasin asja telefonis, siis oli paaris kohas keeruline, aga süüdi on ikka minu enda laiskus, et ei viitsinud arvuti taha end ajada. Lõpuks mulle siiski vajalikud numbrid avaldusid.
Lõpu võtsingi tänaseks eesmärgiks ja et ikka motivatsiooni oleks kodust välja tulla, siis tellisin toidukraami ka siia lähedale toidukappi. Mida lähemale me aardele sõitsime, seda lumisemaks muutusid teeolud. Ometi otsustasin ma ikka viimase sirge ka autoga teha, sest ei tundunudki ju nii hull. Peagi nägin, et eikusagilt oli mu taha tekkinud auto. Eks oli kohe arvata, et tegemist on geopeituritega, aga kuna ma auto järgi kedagi tuvastada ei oska, siis alles autodest väljudes nägin, et need on Helen ja Salme. Saatsin Silveri nende sabas aarde poole ja ise liikusin Kaspari tempos järgi. Aare oli uhke ja korralik, nagu tegelikult ju oodata oligi. Kui nimed kirjas, oli vaja otsustada, et kuidas siit minema saab. Ümber pööramise mõte väga ahavtlev ei olnud ja seega jäi vaid üle üksteise järel tagurdamine. Kuskil poolel maal tuli minu autolt kahtlane krõpsatus, aga ristmikule välja jõudes midagi auto all rippumas ei näinud. Küll aga nägin peeglist, et Heleni autol oli miskit valesti ja andsin neile teada. Kahjuks minust selliste asjade juures palju kasu pole. Targem oli neil edasi sõita ja suuremal teel, kus lund vähem, asi üle vaadata. Mina sõitsin teises suunas minema, aga sain varsti aru, et miskit vist on ikka enda autol ka valesti. Toidukapist veel asju ei saanud, seega parkisin meid mänguväljaku juurde. Lapsed said mängida ja mina pidin hakkama autolt opereerima mingit väikest põhjakaitsme juppi, mis ikkagi katki oli rebenenud, aga veel siiski väga jonnakalt ennast ühest nurgast kinni hoidis. Tundsin sellel hetkel väga puudust mõnest asjalikust tööriistast. Ükski inimene end kõrval olevast kortermajast näole ei andnud ja esimene mööduja oli ka pensionärist naisterahvas. Natuke veel ootamist ja järgmiseks möödujaks oli üks meesterahvas, kellele siis muret kurtsin. Abivalmilt vaatas asja üle, kratsis korra kukalt ja siis keerutas selle jonnaka jupi sealt alt ära. Tegelikult oleks ma ilmselt isegi lõpuks selle peale tulnud, et saab ilma tööriista ja toore jõuta ka hakkama. Tänasin ja vabandasin, et ta oma põlved nüüd märjaks pidi tegema. Pakkisin lapsed autosse, haarasin toidu ja veeresime kodu poole. Õppetund käes ja saan vaid tänulik olla, et päriselt kuskile kinni ei jäänud nagu siin teiste logidest viimasel ajal palju lugeda saab. Järgmine kord lähen sellise tee ikka jala. Aitäh!
Ei olnud nendel tuleproovi küsimustel ennem ka midagi viga. See sai ju juba esimese küsimusega selgeks et kas on selgeltnägemis võimeid või mitte ;D ja kui oleks viitsinud kohe autosse hüpata, oleks vast isegi ftfima jõudnud. Nii et küsimused olid igati selgelt nägemisele sobilikud ;) Palju lõbusam oli kuulda kuidas Silver ennast sinna kinni sõitis. Tol hetkel tormama ei hakanud kuna olin kindel et uuele aardele kindlasti lähedasemaidki reageerijad kes appi tõttaks. Täna tulin siis ise ka katsetama et kus siin kinni jäädakse. Jalastumiskoha lähedal nägin lumes ringikeeramisjälgi ja tagurdasin ise ka julgelt teepervele. Üpriski kiirelt sain aru et see auto kes siin ümberpõõramist oli teostanud oli tunduvalt kõrgemapõhjalisem kui minu oma. Hetkeks sain ennast siia kõhu peale kinni aga õnneks sai ikka teele tagasi nõksutatud. Lõpp oli muidugi ülilahe. Igati kvaliteet kaup mis muud õelda ;) Tänud peitjale
Tänu mu kobisemisele sain ka piisavalt tagasisidet, et asja loodetavasti paremaks muuta. Tegin küsimused selgemaks ja seal kus võimalik pildid suuremaks. Kahjuks waldoga seda teha ei saanud, niiet telefonis on selle osa tegemine kindlasti kõige keerulisem.
Ma saan mitmetest valedest vastustest aru ja neid erinevaid ei hakka kommenteerima...aga mitte ei saa ma aru kuidas ülisuur osa mängijatest valesti vastavad väikelastele mõeldud Miki Hiire mõistatuse? Olge ikka tähelepanelikumad ja ärge tehke endale ise asja raskemaks :)
Edit2: Siin oli enne väike ülekeemine. Vabandan kõigi ees keda häiris. Eks ikka vahest läheb üle kui elatakse oma isikliku viha välja selliste allikate kaudu.
Selgeltnägijad on lahjad, ma olen oma elus kokku puutunud ikka PÄRIS nõidadega ja see ei ole mitte mingi nali. Meenuvad kohe igasugused juhused, näiteks kuidas ma ühte "nõidist" veits kiusasin ebamugavate küsimustega, kui kusagile Maardu poole sõitsime. Ühel hetkel sai nõiaplikal villand ja tegi lihtsalt "nips" ja parem esinurk vajus, rehv oli hetkega tühi. Lonkasin autoga lähimasse bensukasse, seal ratas alt ja otsin seda suurt auku, mis hetkega rehvi tühjaks lasi. Pole, pole kriimugi. Lasin siis õhku täis ja see rehv peab siiani. Ebamugav teema oli kohe päevakorrast maas. Ning selliseid erinevaid juhuseid võib kamaluga tuua. Üks selline kord juhus, teine kord "peaaegu juhus", kolmas sarnane kord.. kahtlane. Kümnenda sarnase korraga hakkasin juba uskuma, et päris nõiad ongi olemas. :D Selgeltnägemisega on lihtsam, seal võid igasugust umbluud ajada ning ei ole vaja nipsuga asju muuta oma käe järgi, vaid lihtsalt "midagi" näha. Piisab, kui korralikult musta meiki näkku toppida ja salapärase häälega ümiseda ning kõik usuvad, et vist näebki midagi. Aga sa proovi ta käest küsida, et mida teeb elektri börsihind järgmise poole aasta jooksul..
Mina õpetasin oma GPS'i selgeltnägijaks - asetasin ta teleka ette, kui seal Nastja või Marilyn Kerro saade käis. Peale seda juhatab ta mind ilmeksimatult aarete juurde, tuleb vaid sirgelt mööda lillat joont rohelise karbikeseni ragistada ja hiljem võib muidugi kergendustundega mööda normaalset teed autoni tagasi minna.
Selle aardega läks halvasti. Nimelt õnnestus mul sama päeva hommikul üks päris nõid kurjaks ajada ning igasuguse selgeltnägemisega on mul nüüd pikaks ajaks kööga. Ilmselgelt pandi korralik needus peale ja seda ei võta enam ükski Timmer ega muu murjan maha. Aga mul on lahendus! Öösel sadas ju lund ning aare on kusagil Vasalemma kandis. Haa, lihtsalt oota, Miki, oota oma õiget hetke nagu kass varitseb rotti ja mine lihtsalt õigel ajal. Otsi 3 km raadiusest seda suurt vonklevat jälge, mis meenutab paksu anakonda lohisemist. Ja kuna paksud anakondad tavaliselt talvel Eestis ringi ei vonkle, siis võib tegemist olla Vasalemma fatbikega, mis on FTF'i jahtides aarde poole teel. Ja see jälg viis mu ilmeksimatult karbini. Kohale jõudes proovisin veel lisaks jälgi ajada ja lugesin sealt välja, et keegi on osanud autoga keset teed kinni jääda. Sarnase olukorra vältimiseks parkisin lihtsalt hooga tee kõrvale metsa ja see päästiski, sest pole ju mõtet parkida sinna, kuhu juba teised eelnevalt kinni on jäänud, loogiline eksole. Loo moraal on siiski see, et tegelikult ei ole erilist vahet, kui kõrge või madal auto sul on, lihtsalt vedaval sillal peab korralik rehv olema, siis pääsed igale poole ligi ja hiljem igalt poolt välja.
Nulli lonkisingi mööda tuttavat paksu mao jälge ning ees ootas väga laheda teostusega aare. Sealne nõid oli oluliselt sõbralikum, kui mu hommikune - lubas logida ja pääsesin ka tagasi koju ilma, et peaks kevadet ootama ning oli üldse selline tore. Aitäh juhatamast!
Jalutasime ristmikult kohale, sest Herkil olid eelmisest aastast siitkandi lumistest teedest hirmsad mälestused. Enne meid oli paar julget juba lähemale sõitnud ning mööda neid jälgi oli kena ja lihtne lähemale jalutada. Natuke vinnetuulik tunne oli ka neid jälgi uurida ja arvata, mis, kellega ja kus juhtus. Üleüldine kokkuvõte oli siis selline, et enne meid oli käinud 2 autot ja 1 fatbike. Lõpp-punktile kõige lähemale sai fatbike:) Ja muidugi need kondimootoriga isikud, kellest ühe auto oli kaugemal ja teise auto veel kaugemal. Jälgedest lugesin veel välja, et ühel autol olid naastrehvid. Ja miskit põnevat oli ka 1-2 kohas tee peal juhtunud :) Või siis olid autoomanikud kesk teed autost välja karanud ning ümber sõiduki tantsu löönud. Igatahes - ristmikust alates ei pidanud päris lõpuni kordagi oma navigeerimisseadet taskust välja võtma. Lihtsalt kõndisime kohale. Ja noh - lõpus ootas meid ka tore meisterdis. Logisime ära ja suur aitäh!
Irvitage mõnuga, eks ma olen selle mitmekordselt ära teeninud. Pärast hommikust sulpsu oli niikuinii siiakanti plaanis tuuritama tulla. Seega oli värske aare nagu kirss tordil. Eks ma seal lõpusirgel korraks kõhklesin küll, et kas peaks jalastuma või edasi rühkida. Laiskus sai võitu ja proovisin ikka võimalikult ligi masinaga saada. Täitsa paljulubav oli kuni ise samuti peitja jälgedesse parkida proovisin. Ilmselgelt pole minu masin nii võimekas ja olin hetkega põhjapidi kinni. Jätsin selle probleemi hilisemaks pusida, ning käisin panin esmaleiu 11:44 kirja. Eks pärast sai siis lumeharjaga seda põhja hoolega puhastatud, enne kui uuesti liikuma sain. Edasi sõita ei julgenud ja otsustasin tagurdada. Ega kaugele ei jõudnudki kui käsi vääratas ja olin teepervel taas põhjapeal kinni. Järjekordse lume urgitsemise käigus jäi silmanurgast üks tuttav kuju rattal silma. Ise veel rõõmustasin, et ojee, abivägi saabub. Siis aga järgnes järgmine dialoog:
"Abi kuluks ära, kinni jäin."
"Aga aare?"
"Ära selle pärast muretse, mul see juba logitud."
"No siis ei aita"
Jäin siis mokk töllakil vahtima kuidas Erko ratta selga hüppas ja edasi vuras. :D Õnneks üks kohalik uudishimulik koeraga jalutama oli palju abivalmim ning paari tõuke pärast olin taas rajal. Minema aga ikka ei saanud kuna peagi saabus kohale ka Leho ja nii me teineteisel seal jalus olimegi. Tegin siis teistega veel ühe tiiru vahva aardeni ja edasi kulges juba vähemalt selle aarde juures probleemideta. Etteruttavalt võin öelda, et mul õnnestus täna veel põhjalikumalt ennast lumme kinni sõita. Seega irvitage-irvitage.
Igati vahva tükk taaskord Lauril kokku meisterdatud. Tänud.
Täna oli plaanis teha väljasõit Tallinnast läände. Enne kui kargu alla sain oli tekkinud uus aare kaardile. Algul torkisin niisama, aga kuidagi tiksus lahendus kohe lõpuni välja. Ennustasin isegi lotonumbrid õigesti. Enne minekut ostsin pileti nende numbritega ja bronnisin ühe maja. Kindel võit ju! Olen kindlasti selgeltnägija - kuidas muidu ma koordinaaadid kätte oleks saanud?
Eesmärgiks sai siis see aare. Tee oli tuttav, eelmisel talvel olin siin korralikult kinni istunud ja väga suur õnn oli, et ise välja sain. Huvitav, et ma seda ette ei näinud? Seekord parkisime targalt juba eemale ära. Aardele lähenedes oli jälgi huvitav vaadata. Kaks jalastuskohta ja ümberpöördeid null. Selgitasin Catibergile oma teooriat, keegi on lumes kinni istunud ja keegi on pidanud eemale parkima, välja on tuldud tagurdades. Logisid lugedes selgub, et enamik järeldusi olid õiged. Telefoni võisin rahulikult taskusse pista, korralik maantee viis aardeni. Lõpus panime pirni põlema ja logisime ära. Mis vastuseid ma sain? Vaat ei ütle. FP. Aitäh!
Kui koordinaat oli selgelt ära nähtud ja lehel ei olnud veel ühtegi logi tekkinud otsustasin kah reageerida. Oli se null ju väga lähedal.
Mõni kilomeeter enne lõppu aga hakkas lumes kahtlane FATbike jälg silma ja lootus FTFile kadus. Nulli parkla juures oli veelgi üks masin mis oli just ennast hangest välja saanud. Kuna ma olin tee temale kinni pannud ei jäänudki Silveril muud üle kui uuesti aarde juurde jalutada. Lahe kast.
Aardest eemaldumine läks täitsa ilma viperusteta. Minu "sport"sedaan oma AWD veoskeemiga sai häst hakkama seal lumevaaludes isegi kõht ei käinud vastu.
Jajah, mu isa Tarmo osales kunagi selgeltnägijate tuleproovi saates. Oli lõpuks lausa võitmas, aga finaal osutus pähkliks kõigile osalejaile ning võidusumma läks heategevuseks. See geopeituse ülesanne oli tegelikult päris vahva ja naljakas. Õnneks mitte kaelamurdev. Väljasõiduga väga ei tormanud, olid veel mõned toimetused kodus. Nullile lähenedes paistis ees juba kahtlane ilmselgelt geopeituri auto lumes kinni. See ju Silver! Tuli välja, et tal aare juba esimesena logitud. Jätsin ta lund kaevama ja läksin aarde juurde. Päris lahe kast! On ikka Lauril viitsimist meisterdada! Kui metsateele tagasi jõudsin, siis tulid vastu juba Silver koos Lehoga. Käisisime uuesti aarde juures ja ajasime veidi juttu. Autod pääsesid kenasti tagurdades minema. Ma sõitsin loomulikult oma FAT rattaga. Polnud ka mingit probleemi. Tänud peitjale värske õhu kätte liikuma kutsumast ja loomulikult silmailu eest!