1991: Eesti piir

Olen kuulnud lugusid, kus tädike on tulnud sõimama geopeitureid hoovis olemise eest. Ma sain lihtsalt küsides ning paari vihjega tuli leid lihtsalt.

Tänud aarde eest!

 1 

Muuseumile sai ring peale ja lõpetuseks nimi ka kirja. Tänud toreda aarde eest!

Aitüma! Kvaliteetaare. SO

Geojaanituuri leid #95. Valgas oli kindel plaan ka siin ära käia, õnneks oldi ka pühapäeval valla. Kirjelduse lugesin nüüd, kuu hiljem veebis logides läbi. Olid ikka ajad, lausa uskumatu tundub nüüd. Pole siis ime, et tollal oli kõige loomisega kiire ning kõik asjaosalised panustasidki pikalt ja põhjalikult. Nüüd käib rohkem selline peenhäälestus ja mugavustsoonis kügelemine. Peaks kõik praegused poliitikud ja ametnikud 1991. aastasse õppustele saatma.
Aare oli ka lihtsalt superluks ja überäge! Kindel Aasta Aarde kandidaat minugi poolt, Kahju, et nii palju hiljem selle avastan. Au ja kiitus tegijatele ning kõik paslikud sildid ja lemmikpunnid külge! Võtsin ränduri Pinky, kus küll rändurit (roosa piraat) enam küljes pole.

Lunastasime pileti ning asusime väljapanekuid uurima. Väga tore koht ja aare südamega tehtud. Tänan.

Tegime muuseumile põhjaliku tiiru peale ja põikasime ka soojakusse. Tänud peitjale!

Leitud

See aare oli viimane aare enne piiriületust. Võtsin rahulikult, vaatasin muuseumi üle. Esimese hooga ei tundnud soojakut ära, mingil hetkel lõi pirni põlema, aga ot kus ma seda nägingi. Väga mõnus koht, siin tasub aega võtta. Aitäh peitjale.

Tänan aarde eest!

Leitud.

Uudistamist siin jagus. Peidik meeldis. Tänan!

 1 

Suur nälg ajas mind metsast linna. Olin sunnitud küll mitmetest aaretest mööda sõitma, kuid küll ma ka nendeni ükskord jõuan. Kõht täis, puhas särk selga ja võiski Muuseumit külastada. Kui ring peal, jäin ikka tühjade pihkudega. Proua õnneks aitas mind abistava vihjega järjele tagasi. Nüüd ei läinud enam kaua kui võis nime kirja panna. Igati uhke aare. Pole kahju seda siltidega üle kallata.

Tänud.

 1 

Leitud. Aitäh!

 2 

Ennem Valgasse jõudmist hoidsime snäkkimisega tagasi. Olin kirjeldusest ja logidest välja lugenud, et muuseumi külastuse tasuks ühildada Sinelis söömisega. Kõigepealt siis läksimegi punusid tankima, sest muidu äkki venib muuseumi külastus nii pikaks, et ei jõuagi sööma. Kõhud saime nii täis, et pärast oigasime. Kokku läks maksma nii vähe raha, et Tallinnas ei pruugi selle eest ühele inimesele isegi eelrooga saada.

Kui kõhud täis läksime muuseumisse. Kuulasime kus ja mis asub. Panime nimed statistika raamatusse kirja ja uurisime kus võiks asuda just meid huvitav ruum, et selle külastust kogemata ära ei unustaks. Anti suund kätte ja niisiis esimeseks ruumiks valisimegi aarderuumi. Väga ilus teostus sinna paigaldatud! Sobis nagu valatult. Ükski mugu ei eeldaks sealt aaret kogemata leida :) Kui nimed kirjas siis jätkus avastamist veel väga pikalt nii toas kui õues. Kõik ruumid ja masinad said üle vaadatud. Aitäh Marisele toreda aarde eest ja ka põnevasse muuseumisse juhatamast! Oli väärt ootamist see 1991 aare. Loodetavasti saabub peagi ka 1992.

 1 

Ajastasime ennast lõunasöögi ajaks Valka. Sõime oma kõhud Sinelis punni. Seal on ka poolikud praed metsikult suured. Edasi veeresime muuseumisse. Kohtusime väga toreda piletimüüjaga, kes andis meile ülevaate muuseumist. Ostsime piletid ja võisimegi avastusretkega algust teha. Esmalt tegime ära kõige tähtsama asja ja otsisime üles aarde. Väga äge ja tore teostus, aitäh! Peale kohustuslikku osa vaatasime üle muuseumieksponaadid ja tegime ka õuele tiiru peale. Veelkord, aitäh aarde eest!

Siin piiri ääres lõpetasin sellenädalase väikese piirideületamise ja kuigi soovisin kiiremini orienteerumist vaatama minna, ei saanud õigel ajal Valgas olemist leiuta jätta.
Seda soovin küll, et piirid peaks. Aga praegusel ajal pole mul soovi militaarseid asju kaeda. Nii et kiirkülastus tehtud ja aare signeeritud. Aitäh!

Alustuseks läksime jutuka muuseumitädi audientsile, kelle käest lunastasime piletid ja saime kiirülevaate, kus ja mida siin muuseumis külastada tasub. Seejärel läksime parkisime Sinelis kõhud korralikult täis, et kõige pakutavaga ikka tutvuda jaksaks. Praed on siis tõesti üüratult suured. Kui märkasin, et mu taldrikule juba teist peopesa suurust karbonaaditükki tõstetakse, siis piiksatasin kiirelt, et ma tahan ikka pool praadi :)
Muuseumi ringkäiku alustasime juhtumisi täitsa õigest kohast ja kohe kohtusime geopeiturite kollektiivse peenema näputööga. Tõesti vinge aare valmis tehtud, väga lahedad piirivalvurid :) Peale logiraamatu täitmist tegime põhjaliku tiiru kogu muuseumis, nii hoones sees kui väliekspositsioonil.

Tore, et ajalooseeria aare siia muuseumisse tõi, ilma selleta poleks ise siia kindlasti tulnud, sest esmapilgul tundub rohkem selline poisikeste mängumaa. Tegelikult täitsa huvitav kõigile. Suur aitäh kutsumast Eesti piiri äärde!

Ma küll ei ole absoluuselt sõjatehnika või sellega seonduva fänn, aga selle aarde pärast tasus tulla küll. Professionaalne teostus. Aitäh!

Alustasimegi muuseumi ringkäiku toast, kus asus aare. Panime nime kirja ning uudistasime siis veel kogu maja peal ja õues. Uhke masinapark on väljas. Oleks tahtnud ka kohvikus käia, aga sel päeval oli kinni. Täname!

Leitud, logitud, tänan!

Nii on, et sellised muuseumid tahaks ikka rohkem aega saada, et kõik väljapandu üle vaadata ja põhjalikumalt tutvuda. Esmalt ajasime aardega asjad korda ning seejärel vaatasime veel jupp aega ringi ja vestlesime väga jutuka peremehega. Saime targemaks ning loodetavasti oleme nüüd veidi paremad inimesed. Aitäh.

 2 

Vabatsooni ja piletiala piiril sai meid kätte peakorraldaja. Kes rõõmuga väljastas piletid ja juhatas meid joonelt soojaku juurde, omi toiminguid tegema. Peale logimise protseduure juhatas meid veel siia-sinna. Teisel korrusel saime omapäi käia. Tulenevalt elu keerdkäikudest tõmbas enim politseiga seonduv. Sealt ajaloo seinalt leidsin ka mõned fakti vead, milles ise õnnestus osaleda. Selle peale arvas korraldaja, et tema ajalugu ümber kirjutama ei hakka ja läksime sõpradena laiali. Kokkuvõtteks võib öelda, et selle aardepaiga külastamiseks tuleb varuda ikka rohkem aega ja kui veel giidi ka kõrva äärde saab, siis on päev rahulikult läinud. Täname aarde eest!

Üks segane aasta

 1 

Oi kui tähtis on piir. Et see oleks tõmmatud ja kindla müürina sinna, kuhu tahaks ja et seda poleks seal, kus pole nagu miskit piirata. Samas üheksakümnendate alguses meenutan ühte ööd just Valga piiripunktis, kus mingil põhjusel suutsime koos kaasas olnud kahe soomlasega tekitada olukorra, mis lõppes nii, et vot ei saagi aru, miks meid lubatud kolmeks päevaks plekile ei tõmmatud. Nojah küllap oli piirikaitselgi sellel ajal mõistus peas ja närvid korras.

 1 

Tänud peitjale!
Väga tore lahendus. Ootasin ja mõtlesin midagi muud, aga see oli igal juhul parem.

Väljas lugesin infostendil peretuttavate kohta, sees oli omajagu uudistamist, kuid aeg surus takka ja suundusime vajaliku ruumi poole. Peale seda sai Sinelis kõht korralikult täis söödud ja söögipaik enese jaoks maha märgitud kui ,,võiks veel külastada".

Kui töö tõi Valka, siis lõunapausi aeg oli paras ka aare üles otsida. Uudistamist jagus ja üpris kiirelt jõudsime õigesse tuppa. Ilma vihjeta seda küll leidnud poleks, aga väge äge teostus. Pisut raskelt käis, aga avatud saime. Pärast läksime Sinelisse sööma ning 4,5€ prae eest sai tõesti maitsva suure prae.

Selle aarde külastamine vajab eraldi ettevõtmist. Aga et meil Mariannega jäi eelmisel suvel pooleli kõrval asuv lab, siis hakkas vaikselt tekkima mõte teha emadepäevatrip Valka. Sõidu peal mõtteid vahetades muidugi Martin ütles, et kui see on see koht, kus helikopter on õue peal, siis ta seal juba käinud. Nii et minge vaadake, kas on ja mis põnevat seal õue peal veel on. Muuseum ise oli põnev. Tundsin puudust kas audiogiidist, kes mulle kõrva räägiks, mida kõike mulle näidatakse või siis päris giidiga tuurist. Sest ise vaadates jäi nii palju asju adumata ning nii mõnigi eksponaat tekitas küsimusi, kuid vastuseid ei olnud. Ühele küsimusele saime tegelikult ikka vastuse ka. Olime üsna varajased ning seetõttu leidsime ühe ukse alles lukustatud olekus. Martin küsiski, et mis selle ukse taga on, tundus nagu muuseumi osa, aga sisse ei saa. Kui juba rahvast rohkem liikumas, siis avanes ka see "salakamber" ning nägime miks ja milleks see suletud oli. See vist oligi kõige põnevam tuba, just seetõttu, et algul oli suletud.

Aga aardest ka. Aare, millest juba enne aarde loomist räägiti lugusid ning tekitati huvi. Eks seetõttu oligi vaja teise Eesti otsa sõita, et oma silmaga ära näha. Kuna olin oma pettekujutelmas kujutanud ette midagi muud, siis esimese hooga panime mööda. Aga alati onju teise ringi võimalus. Kui kõik muu juba ülevaadatud oligi aega, et rahulikult süveneda ning näppida. Täitsa ümbritsevasse sulanduv. Tänud kohta tutvustamast! Meil oli põnev.

Lahe lahendus aardele. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Uudistamist jagus. Aare ise toreda teostusega. Aitäh!

Värskelt piiri ületanutena oli igati sobiv selle aarde juurest läbi tulla. Juhuslikult sattusime esimesena täpselt õigesse tuppa ja saime kenakesse aardesse nimed kirja panna. Edasine uudistamine võttis nii kaua aega, et kõht läks kohe päris tühjaks. Kohalik söögikoht oli kahjuks suletud, kuid kõrval tänava Voorimehes sai ka üsna soodsalt kõhud kenasti täis.

Aare meeldis väga.

Tänan peitmast.

Piirasime piiri. Aitäh.

Äge lahendus. Eriti tõi muige näole see b olevus. Kui töö, siis töö. Aitäh!

Oleme juba ammu tahtnud siia vaatama tulla, nüüd saime siis lõpliku tõuke. Päris omapärane muuseum ja arenguruumi jagub ka. Oleks rohkem teada tahtnud, kelle vormid, mis ajast jne. Aare leidus kogemata kombel esimesest toast, kuhu sisse astusime. Avanes veidi kangelt, soovituseks järgmisetele - vajutage veidi allapoole.
Aitäh, väga uhke teostus! Võtsime ränduri, mis rändas vastlapäeva sündmuselt edasi.

Siin sai ikka pikalt ringi vaadatud nii sees, kui pärast koos Hunduga ka väljas. Kaks päeva tagasi alanud ja nüüd logi kirjutamise ajal juba 8 kuud kestnud õuduse valguses ikka väga mõtlema panev. Voodi alla sai ronitud ja aare leitud kohe ringkäigu alguses. Karbi voolimisega on hoolega vaeva nähtud. Tänud!

Ukrainas käiva sõja puhul täitsa teemasse muuseumi külastus. Uudistasime mõlemat korrust, tegime ka väljas tiiru. Naine vastuvõtulauas karjus meile aknast, ostke pilet ka, niisama ei tohi isegi õues käia. Paraku oli meil majas sees käies juba piletid soetatud, nii et tõmbas oma akna ikka kinni. Hea, et parkida tohtis, kuigi ,seal,kus P silti näitas, sinna edasi ei tohtinud sõita.

Aardekarp oli tore. Tänud