Metsavend Jan

Nagu vaikne jalutuskäik pargis. Tänan

Kuna aare töökohale lähedal siis sai lõunapausi ajal väike jalutuskäik tehtud. Lähenesin põhja poolt aga natuke vesine seal kahe tiigi vahel nii et tagasi läksin liini alt(tee puhas).Tuli kena ring- 3,5km. Aitäh peitjale

Seal metsades loodust ja värsket õhku nautinud juba aastaid. Onni asukoht oli ka teada. Aare leitud lihtsa vaevaga. Kedagi teist seal ei näinud. Kohalik linnuvaatleja võib olla oli oma putkas :D

Jaanide lõpuks otsustasime Rapla viimase tavaka ära vormistada. Google juhatatud paigast väga variante ei paistnud ja lokeerusine Paavo jagatud koordinaadile. Aia taga helkis vesi, maa-ameti geoportaal näitas veekogud ära ja valisime siis kuiva tee. Ja siis inetlesime orhideesid! Suvistes riietes sai kuivalt käidud, ainult sääred sais veits vatti. Aitäh peitjale! Pooletunni aare.

Kahelehine käokeel ehk ööviiul. Kaitsealune liik.

Aasta orhidee vööthuul-sõrmkäpp. Kah kaitsealune.

Proovisin esiti idast, Ussikuninga manu läheneda. Ei tihanud hakata eramajade vahelt läbi pressima, kuigi kaart nagu lubanuks. Sestap otsustasin samuti põhjast läheneda. Kui keegi tahab 500 meetri kaugusele Utilitase kanti parkida, siis see asub koordinaatidel N 58 59.753' E 24 48.054'. Siit mööda rohelist aiaäärt ja siis õkva ilma eriliste radadeta metsa. Joomaijoo, hea et üks kord siia kaasaga kahekesi ei tulnud. Ma ei tea, kas vale oli suund või tempo või tuju, aga minu maastik oli täna vähemalt 2.5. Ja talvesaapaga, mitte kummikuga, mis poleks ka sammu lihtsustanud. Samas, oma iga-aastastel matkadel meile selline maastik käib küll, mis siis täna siin häda, eks ole! Lõpuks olin lõõtsutades kohal, uudistasin endist onni ja kirusin, et see metsavend Jan võiks oma taara ise kaasa vedada. Alles nüüd logides näen, et need küll tema tühjendatud pole.
Aaret andis ka mitu minutit otsida, aga peitu ei jäänud. Oleks enne vaadanud, kes peitja on, oleks küllap kiiremini avastanud. Tagasitee möödus kiiremini (sel sündroomil on lausa oma nimetus) ja lõpuks tranduleti juures tagasi olles oli hea meel, et seda aaret lastelastega otsimiseks ei hoidnud. Kuigi neile oleks küllap meeldinud küll. Aitüma onni näitamast! Aare kombes.

Jan käiski eila

 1 

Pikalt on seda aaret ignoreeritud, aga kuna päev oli veel noor, siis lasin ennast alajaama juurde transporteerida ja hakkasin sealt astuma. Liinihooldajad olid võsa ilusti maha võtnud ja nii sai üsna mugavalt mööda liinialust kohale jalutatud. Varjualune oli küll veidi räsitud, aga aardetops oli seevastu nagu uus. Tänud aarde eest!

Selle aarde puhul on märgusõnaks õige lähenemistee.Kummikud sai ka igaks petteks jalga,igati õige valik hetkel.Kohapealne onn on näinud kindlasti paremaid päevi.Paistab sedamoodi,et alkoholi lembeline seltskond käib siin joovastavaid jooke manustamas.Tops leidus kiirelt ja tutvuse selle metsatukaga sai kordaläinuks pidada.Aitüma

Sellele aardele proovisin eelmisel aastal läheneda, aga ebaõnnestusin. Eratee sildid ja haukuvad koerad võtsid igasuguse lootuse kohelejõudmiseks. Tänavu tegin siis juba kodus eeltööd ja noppisin paar vihjet lähenemissuuna valikul. Seekord siis õnnestunud metsa sukeldumine ja igati meeldiv jalutuskäik aardeni. Kuna olime siiani noppinud vaid drive-in'e siis kulus see jalgade liigutamine vägagi ära. Tänud Janile ja peitjale mõnusa jalutuskäigu ja aarde eest.

Leitud, kena jalutuskäik sügiseses metsas. Tänud!

Meie nädalane puhkus/geotripp ümber Eesti algas sel korral Raplast. Käisime kõhte tühjaks jalutamas just selle aardega, et siis minna traditsiooniliselt Meie pubisse lõunat sööma. Nagu paljud eelnevad võtsime märksõnaks Utilitas ja otsisime sealt poolt lähenemisteed - esimese hooga ei oleks seda isegi peaaegu märganud, nii rohtus oli teine aga õnneks saime õige tee otsa kätte ja mõnus jalutuskäik metsa radadel kuni aardeni võis alata. Leid ise käis kiirelt :)

13659.

Peale ronimist uurisin peremehelt, et kas ja kus ja kuida? Nu ja kui sain julgustust, et saab saab saab, siis võtsimegi poisiga suuna siia. Nu igatahes jätkus radasid ikka kogu meta alla. Õnneks oli poisi soov kogu rada läbida joostes, seega põgenesime sääskede eest ja saime vähe neid toita. Ees ootas huvitav ehitis ja kiire leid. Tagasi tegime jälle kiire jooksu ja olimegi auto juures tagasi. Suured tänud aarde eest.

Lähenesin aardele garaažide poolt, aia äärt pidi ja läbi metsa. Ühtegi rada metsaall ei märganud. Tänud peitjale!

Rada viis sinka-vinka kohale. Aitäh!

Kõige keerulisem oli raja alguse tabamine, kõikjal tundus aed ees olevat. Kui raja ots käes, oli juba lihtsam, kuigi meetrid aardeni vähenesid väga visalt. Punkri ümbrus tahaks korrastamist, topsiga kõik hästi. Aitäh!

Parkisime ka kuhugi katlamaja juurde ja panime otsejoones aarde poole minema. Õnneks suutsime vältida kõike märga. Tagasi tulime siiski mööda rada. Tänud!

Käisime Arturi pubis hiigelpraade söömas ja vajasime nende alla raputamist. See aare sobis hästi. Nagu ikka läksime mööda metsa kohale ja ilusat teed tagasi.

Leitud, tänud!

Päeva viimane matk tehtud.

Aitäh aarde eest!

Vaatasime onni üle ning panime nimed kirja.Aitäh!

Siin saime tervele kvartalile ringi peale teha ja sobivat lähenemiskohta otsida. Taustaks muidugi Simpsiku undamine, et lähme sealt katlamaja juurest ja lähme ikka sealt ja teised on ka sealt läinud ja bla bla bla. Lõpuks läks ikka nii, et naine, ise tead - lähme siis sealt ja Sina vastutad, kui puusse läheb. Muidugi tuli välja, et tal oli järjekordselt õigus ja see oligi tegelikult kõige mõistlikum lähenemistee. Nullis ei läinud ka just kõige sujuvamalt ja loodetud rahu ning vaikuse asemel oli nunnu porisemine teemal, kuidas "ma vihkan kuusemikrosid ja miks me siin oleme"? Selle sai õnneks vaigistada paari snickersiga (ma olen õppinud geokotti uut tüüpi varudega täiendama) ja enne, kui mu varud ammendusid, oli meil aare käes. Vedas :D Logi läks kirja juba paar tundi üle südaöö. See jäigi mul aasta viimaseks leiuks ja otsustasime geoöö kokku tõmmata, et aasta viimaseks ei jääks mitteleid :)

Esimene katse viis tupikusse, uut lähenemisteed otsides jäi logidest silma märksõna utilitas, sealt leidsime ka raja metsatukka. Onn oli küll üsna trööstitu, pigem nagu prügihunnik metsas. Aardega läks kiiresti ja jalutuskäik oli täitsa tore. Aitäh.

Esimene katse viis eramajade hoovi, lugesime siis logisid ja lähenesime utilitase poolt. Täitsa mõnusad rajad viisid peaaegu kohale. Kohapeal meenus, et tegelikult oleks võinud lambi ka kaasa võtta, sest metsa all on päris hämar. õnneks sai topsik siiski leitud. Aitäh peitjale.

KEKi juurest tulema hakates oli peagi sobiv rajake leitud ja pisikese jalutuskäigu ning sookailu okste korjamise kõrvalt sai aare edukalt logitud.

Tänan peitmast.

Utilitas oli hea võlusõna, et õiges kohas jalutamisega algust teha. Tänud peitjale.

Õnneks oli keegi oma logis salasõna Utilitas maininud ja Waze mind selle juurde tõigi. Väike jalutuskäik põnevas linnaääre metsas ja onn sai leitud ning peagi ka aare. Aitäh kutsumast!

Kui Metsavend, siis mul kohe kirgastus silme ees punker, lahingud ja kurbus. No kes siis kirjeldust enne loeb. Kohapeal oli mul küll möhh ja aru ma ei saanud, mida siin näidata taheti. Nüüd loomulikult lugesin ja kohta võib näidata küll.

Koguaeg mõtlen, kuidas saab siu-lips peidetud, minul kunagi topse taskus ei ole, sest iga peidetud aare on pikalt läbimõeldud ja pusserdatud teostust aga aitäh ikkagi kutsumast.

Meie tulime Olerexi tankla poolt, ega sealtki paha tulla polnud, kuid vist garaazide juurest oleks jah mõistlikum olnud. Kohapeal komistasime kellegi linnuvaatluspunktile otsa, palju linnukesi ja nende mõned söödamajad, seemned söödud, kuid pekki oli veel kõvasti. Ja siis camo telk, milles istuda ja linde vaadelda. Et siis keegi siin käib. Aarde enda juures tundus küll lahe laager olevat olnud, keegi saab linnalähedast matkakogemust siit :) Aitäh, huvitav koht.

Hulkusime ratastega Raplas. Kuna labist jäi väheks tegime mõnusa ringi ümber linna. Väga toredad järvekesed ja rajad leidsime. Maivele meeldisid eriti romantilised sillakesed. Aarde lähistel on väga tore ja vaheldusrikas mets.Maive leidis aarde kiiresti. Lahkumine oli ka põnev seiklus, päris soorajale ratastega me ei pressinud. Pärast läksime pubisse Villu Tamme kõrvale suppi sööma. Tänud peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud. Aitäh!

Tagantjärgi võib öelda, et valisime õige tee. Korralik rada viis, hoolimata pööretest, aardeni. Lõpus läks nagu ikka kuuseaaretega. Kolmanda ringiga leitud. Ise ka ei tea miks kaks korda mööda kõndisin. Aitäh!

Lähenemine oli küll üks paras ukerdamine :D Kõigepealt pani Kaupo tõsimeeli läbi soo ajama. Meie vaatasime hullu pealt ja otsustasime, et peab ikka mõni parem rada ka olema ning meie rõõmuks üks naabritäidi selleni meid ka suunas. Siis tatsasime mööda rada kohale ja kolmekesi lõpuks tagasi. Aitäh!

Ma parkisin tennise väljaku kõrvale ja hakkasime mööda sood tulema. Liis ja Loona keeldusid ning leidsin raja üles. Jõudsin küll kiiremini kohale, aga kui poleks nii palav ilma ja sandaale jalas olnud, siis poleks soovinud siit kaudu tulla. Kahjuks metsavenda ei kohanud, küll aga sai onn leitud ja kiirelt ka aare.

Arvan, et hea mõte on raja alguse koordinaat ära märkida, sest muidu võib nii minna nagu meil. Esmalt üks väike Kaupokene hakkab tõsimeeli läbi mülka raiuma ja minu ja Loona päeva päästab aknal istuv proua, kes hõikab, et teab, mida me otsime ja annab raja alguse kätte ja hoiatab rästikute eest. Kaupo jõudis küll topsini kiiremini, aga miskipärast tuli tagasi ka mööda rada.

Lähenesime katlamaja poolt. Auto aknast välja vaadates paistis aarde suunas vaid ettevõtete piirdeaiad ja võsa. Salme küsis mult vähemalt kolm korda, kas ma ikka tahan sinna parmude ja sääskede ründeobjektiks minna. Mina arvasin, et millalgi peab ju siia tulema ja käiks siis ikka kohe ära. Nii kui olime autost paarkümmend sammu astunud, märkasime väga kobedat rada, mis aiaäärt mööda metsa juhatas ja metsas olid samuti väga mõnusad rajad. Praktiliselt mitte ühtegi putukat meid ei kiusanud ja jalutasime mööda radu aarde suunas. Mets meenutas natuke Harku raba ja eks ole sealgi ette tulnud, et kui tahad minna otse aarde suunas, siis satud kiirelt mülkasse, aga kui lähed rahulikult mööda radu ja väikse ringiga, siis on tore jalutamine. Onni märkasime juba eemalt, aarde otsimiseks pidime ikka mõned tiirud vihjeobjektidele tegema. Alles nüüd ahistasid meid ka mõned üksikud sääsed, aga ei midagi hullu. Seega õigest kohast lähenedes ja mööda metsaradu jalutades võin pidada seda vägagi meeldivaks aardekülastuseks. Aitäh!

Hagudis rongi oodates tuli Rapla rong varem ning enne koju minekut käisin veel Raplast läbi, et metsavend Janile tere öelda. Lähenemine läks valutult, tõuksi jätsin kuskile elektriliinide alla posti najale ja sealt läksid alguses niidetud laiad, hiljem niitmata ja aina kitsamaks muutuvad rajad. Kohale siiski jõudsin ja onni juures ei läinud ka kaua. Aitäh siia radadele juhatamast, mõnus jalutuskäik!

Tänud aarde eest!

Teinekord metsa minnes, vaadake palun taskud üle, et ei unustaks sinna liigset nodi ;) Aaret tasub otsida nulli ümbrusest ja silmadega. Tekitab vähem frustatsiooni.

Võiks öelda, et see onn on näinud ka paremaid päevi ja praegusel ajal ilmselt väga aktiivset kasutust enam ei leia. Samas, strateegiliselt on valitud väga hea koht, sest kõik lähenemisrajad lõpevad tükk maad eemal ära. Metsavendadele see meeldiks. Küll aga üldse ei meeldinud see, et sääski oli siin koledal kombel kõvasti. Õnneks mootorratturi varustus aitas, aga kui logimise ajal olid ainsad katmata kohad labakäed ja nägu, siis ka need oli hetkega sääskedega kaetud. Väga ei liialda kui öelda, et 10 logimissekundiga oli kummalgi käel ca 10 sääske ja vast samapalju ka näol. Oeh, suvi on ikka õudne aeg! :) Aitäh ka.

 1 

Metsavenna radadele pihta saamine oli alustuseks väljakutse. Aga need peavadki varjatud olema. Mida edasi seda mõnusamaks maastik läks, Pepal kindlasti meeldib siin. Kahjuks onni asupaik ise jättis trööstitu ilme, meenutas prügihunnikut looduses. Ilmselt peitja käis siin talvel kui praht lumega kaetud. Leitud, aare ise korras.

Kõik mehed jäävad tegelikult poisteks. Isegi siis kui ei mäleta enam täpselt, mis pagana pärast sai neid tüdrukuid kunagi taga aetud. Ja vist enamik poisse on kunagi ehitanud onni (või siis veidi vanemana garaazi - aga see on küll üsna sama asi).

Minagi ehitasin koos klassikaaslastega. Meil oli ikka selline palkidest seina ja laega, isegi betoonist valatud põranda ja korraliku raudahjuga. Sissepühitsemiseks oli isegi vene sõjaväe tagant varastatud 20 liitrit alumiiniumi pulbrit (mida see teeb lõkkesse visates teab see, kes seda on teinud). Nojah, ja just enne onni valmissaamist rüüstasid seda totaalselt eakaaslased. Nii see vastikult vägistatud koht jäigi mälestusteta, mida oleks olnud tore mäletada.

Esmalt proovisin läheneda lõuna poolt aga seal taksitasid mu tee uhked häärberid. Edasi parkisin auto juhatatud garaazide juurde ja hakkasin sealt otsemat teed aardeni astuma. Peagi muutus aga veetase matkasaabaste jaoks liiga kõrgeks ja käisin vahetasin autos jalga kummikud. Kummikutega oli juba mugav aardeni astuda mööda rohkem loomarada meenutavaid läbi vee kulgevaid jälgi. Kuidagi huvitav tundus see lubatud maastik 2,5, minu hinnangul oli see pigem 3,5. Aaret sain otsida juba pealambi valguses ja kõik noorkuuzed tuli ikka mitmeid kordi üle vaadata enne kui aare lõpuks silma hakkas. Tagasiteel valisin teise teeharu, mis viib suurema kaarega tagasi autoni ja seekord jäi teele vaid mõni laiem kraav milliste ületamine oli aga tänu isetekkelistele purretele väga lihtne.

Lihtne leid. Aitäh peitjale.☺️

Polnud just kõige lihtsam rada, mida mööda sai aardeni mindud kuid kohale sai jõutud ja aaregi leitud. Polnud esimesed. Janist ei teadnud ka midagi aga ühel üritusel hulka aega hiljem kohtasin ka nimitegelast. Tänan.

Tänud aarde eest :)