Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vooremäe on tõeline orienteerujate paradiis. Teeme meiegi korraks näo, nagu oleksime siin tõsiste sportlastena punkte taga ajamas.
Boonusena võite logisse kirja panna, mitut orienteerumispunkti õnnestus teil Vooremäe küngaste vahel keerutades märgata.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (7), lühem_matk (1), lahe_teostus (1), matkarada (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9R5TH
Logiteadete statistika: 98 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 99
Mõnus kiire leid. Orienteerumisse armusin 2006 aastal, juba omajagu tagasi. Siinse aarde jaoks sai ka oma orienteerumiskaart kaasa võetud. Tänud peitmast! :)
See leid tuli silmpointeriga päris ruttu, võtsime tazo/capsi ja jätsime mänguroboti.
Geojaanituuri leid #76. Kõige põnevam oli mööda lihtsamat maastikku e. sik-sakki kohale orienteeruda. Orienteerunud olen kunagi 15a tagasi küll, aga enamjaolt XDreamidel, nii jalgsi kui rattaga. Kunagi sai isegi Libahundi Jälg ära võidetud tiimiga. Tollest ajast on hästi meeles, et mägedest üles on lihtne, alla aga valusam laskuda. Ühel võistlusel oli lausa nii hull, et tuli tagurpidi mäest alla, et põlv ei huugaks.
Siin aga tuleb tunnistada, et nägin null või heal juhul üht orienteerumispunkti. Tead miks? sest ma tulin siia täna aardeid otsima ja mees näeb ju vaid seda, mida otsib. Kui otsid kruvikeerajat ja akudrell on sealsamas selle kõrval, siis toda ju ei märka, sest otsid ju midagi muud - monofunktsioonaalsed nagu me oleme :D Aitäh Martinile!
Aega läks aga asja sai ja pimedusest aare leitud! Aarded olid imetabased :)
10s Vooremäel. Aitäh. Oli kõrvalgi hää peidukoht. Mõnele kohe meeldib puid metsa vedada.
Jõudsime siia, leidsime kohe üles. Orienteerumis punkte nägime küll aga kokku ei lugenud. Kuna mina tegelen orienteerumisega siis leidus mul taskus üks vana kasutatud kaart kust on kohe näha et seda on kasutatud. Jätsin selle kaardi aardesse aga midagi kaasa ei võtnud. Kastil on oranž-valge värv maha kulunud. Täname peitjat
Orienteerumisega oli seekord enam-vähem. Paar apsakat tuli sisse, aga sellel mõnusal terviserajal teevad lisakilomeetrid ainult rõõmu. Päeva lõpuks kogunes neid umbes 15.
Metsas kulgedes nii enne kui ka peale seda aaret mõni orienteerumis- ja MOBOpunkt ikka silma jäi. Kuna ilm oli endiselt tormine ja puud kõikusid me ümber kogu aeg, siis siit aarde juurest lahkudes saime boonuseks meist ca 30m kaugusel hirmsa raginaga maha langeva männi. See intsident meid just julgemaks ei teinud ja edaspidi hakkasin rohkem ringi vaatama nii kõrvale kui ka üles. Õnneks rohkem nii lähedal ühtki puud ei langenud, aga nägime mitut äsja langenud jämedat puud siiski. Jah, loodusjõudude vastu ei saa. Täname aarde eest.
Meie otsisime seeni, mitte orienteerumispunkte :) Siin tõsisemate suusaradade vahel seene paraku üldse ei leidnud. Aga no oligi hea, sest seente osas lepin ma meelsasti vähesega.
Aitäh aarde eest!
Aare leitud ja logitud. Märkasin mõningaid mobo punkte, aga ei oska öelda kui mitut.
Ma olen Vooremäel orienteerumas käinud. Olin veel entusiastlikult meelestatud ja jooksin kuni jaksasin. Autossejõudes ei rahunenud pulss veel pikalt maha :) Aitäh peitjale!
See oli täitsa kiire põige. Taaskord sääsed ründasid agaralt, käekiri logiraamatus ei tulnud vast kõige ilusam, aga tänud aarde eest.
Orienteerumisega tegelesin ma kunagi isegi üsna tihedalt, maamärke ja kaarte oska(si)n lugeda. Küll aga siin metsas ei pannud ühtegi märki tähele. Võibolla oli meil sääskede ja vihma tõttu natuke liiga kiire punktist-punkti, et ringi vaadata. Õnneks selle punkti leidsime üles ja signeerisime end sisse. Aitäh!
Raskemat teed pidi kohale ja kergemalt minema.
Tänan peitmast.
Natuke silkasime ringi: Mae, kogenud orienteeruja, otsis mingeid kindlaid värve-lippe või mis-need-olidki, aga leidsime ka nõnda kenasti üles. Pärast nägime ühte päris punkti ka. Aitäh!
Vaikne, nii vaikne on see mets. Vaid linnupojad valmivad munades.
Pühadeaega anti ikka üks täitsa vaba päev ka. Kuna kilulinna perimeetris haigutab paras tühjus siis seadsime sammud siia. Tegelikult oleme oma seltskonnas seda ammu planeerinud aga ikka pole tulekuks kõik nagu sobinud. Ka nüüd terendas ees tulevik nii, et enne sügist ei saa kui kohe ei lähe. Saime seltskonna poole suuremaks ja asusime pühapäeva hommikul teele. Kohapeal oli kõik väga vahva. Päike säras terve päeva. Kus oli lumi, seal oli see tugev ja kandis, kus oli lumi läinud, oli pinnas kuiv ja mudata. Mõne lombi Indy ikka leidis ja siis oli taas lusti. Kogu teekond oli kaunistatud kingitustega geopeituritele ja kohati oli tunne nagu see pühapäev on üks kiirelt korduv jõuluõhtu lapsepõlvest. Mõned olid küll puhkamas ja mõnedeni ikka ei küündinud ka aga küllap teevad need rõõmu neile, kellele sellised meeldivad. Tagatipuks kohtasime jõuluvana ennast ka. No mida ühest päevast veel soovida... Suur tänu kõigile peitjatele ilusa päeva eest.
Ootamatute plaanidega pühapäev 500, palun!
Järgmiseks külastuspunktiks valisime orienteeruja. Siin oli ootel mugav võtmislahendus ja suur karp, igale geopeiturile mokka mööda kombinatsioon :). Aitäh Matu07-le selle lihtsasti leitava aarde eest, ilmselt on konteinerit uudistamas käies mõned orienteerujad vastuteenena ka geopeitusest teadlikuks saanud :).
Tänase päeva viimane. Ootan kui lund on vähem ja uuesti vaba päev tekib, siis tagasi.
Rajake viis siia kenasti juurde, aga ühtegi teist KP-d meie Vooremäel ei kohanud. Aitäh peitjale.
Orienteerumine on by far kõige ägedam spordiala. Peale suusatamise muidugi... :) või noh, tegelikult ikka ägedam. Mõtestatud metsajooks. Ma olen ikka juba lapsest saati aegajalt orienteerumas käinud, kuigi minu kodukohas keegi päevakuid ei korraldanud. Sai koolibussiga lausa Pärnu päevakutel käidud. Siis tuli noorkotka aeg ja kasvasin kaardi-kompassi-metsaga ikka täitsa kokku. Mõned aastad tagasi sai ikka usinalt päevakutel joostud, sel aastal vist olen ainult korra Maruga mingil Tartu linna päevakul käinud. Nadi jah.
Mõned aastad tagasi sai veel usinalt orienteerumas käidud nii Põlva, Tartu kui ka Seiklushundi päevakutel, aga siis tuli Maru ja no algul käisin usinalt ka Maru kaenlas Seiklushundi päevakutel, aga edasi... ilmselgelt laiskus. Aitäh meelde tuletamast, et võiks liigutada, endal Tartu päevakute pääsmedki olemas.
Hea lihtne aare. Vanad head orienteerumisajad tulid kohe meelde.
Midagi pole teha, orienteerumisega kehvasti. Täna nii mõnigi vale rada valitud, sest mõne aja möödudes otsustab rada hoopis mujale tüürida. Aga aega ju on ning mets ilus. Eks ma siis muudkui jalutan. Tänud peitjale
Orienteerumine on mulle keeruline ja alatasa eksin ja pean uuesti õige suuna leidma, selle aarde aga leidsime suhteliselt kergesti - otsijasõbralikud ja hea mõtte ja osava käega aarete meistrid siin Vooremäel. Vahva leid! Aitäh peitjale! P.S. kuskil Orienteeruja ja Väikese raja kandis kaotasin oma prillid.
Ühtegi päris orienteerumise asja pole seniste Vooremäel käikudega silma hakanud, aga sellest siin ei saanud lihtsalt mööda käia. Tänud!
Hea , et ise ka orienteerun ja märgid on mul seega selged! :D Aitäh!
Lootus oli, et orjenteerujad Martti ja Mare, teevad jooksu aarde juurde ja näitavad orjenteerumise klassi, aga ikka jõudsin mina enne neid kohale. Väga tore teostus. Väga tänud.
Ootused olid kõrged, lootsin vähemalt tähist metsavahel näha. Oligi orienteeruja aare, tähis siiski oli aga juba tuhmunud. Tänud peitjale.
Ei näinud täna ühtegi orienteerujat ega ka märki siin metsas. Muidugi kui see aare välja jätta, kus natuke orienteerumise sümboolikat oli. Aga nimed panime kirja, sest muud märgi läbimise nõuet siin polnud. Aitäh!
Nägin aaret orienteerujale kohaselt juba kaugelt aga kuna ma polnud aarde nime vaadanud, siis ei osanud seda esimese hooga aardeks pidada.
Orienteerusime aardeni läbi huvitava lageda: nägime rongakamba edasi-tagasi ringisööstmist ja oli armas lähikohtumine kitsega. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Peale väikest tiirutamist jäi ka kahtlane koht silma. Ootuspäraselt ootas seal ka logiraamat sees. Panime end siis ka sinna kirja ja lisasime ka trükkplaadi. Aitäh peitjale.
Ronisin alguses valele tasandile, ajan selle gpsi ja väheste detailidega kaardi süüks. Orienteerumiskaardilt punkti otsides poleks seda kindlasti juhtunud. Tegelikult küll orienteerujad ei otsi punkte, vaid läbivad neid. Veidi olen seda ala harrastanud, nii joostes kui rattaga. Samuti ala, kus orienteerumisel on samuti väga suur osakaal. Geopeitus pole mingi orienteerumine! Ikka väga suurte mööndustega võib nii mõelda. Kõige suurem seos ongi sellisel punktimerel,nagu siin Vooremäel, rogainiga, mis on orienteerumisvõistluste üks alaliike ehk siis ka siin on kasulik planeerida endale võimalikult lihtne, optimaalne ja kiire teekond erinevate punktide (aarete) vahel. Aitäh peitjale, punkt võetud!
Orienteerumistähis püüdis üsna ruttu silma aga olime väga valel kõrgusel võrreldes aardega. Ümber nurga lähenedes saime kõik ilusti kohale. Aitäh aarde eest!
Kuna tegime vaid pool rada, siis see oli üks ja ainus orienteerumist meenutav punkt.
Geopeitus on lähim mida ma orienteerumisele teinud olen. See tuleb mul juba täitsa enam vähem välja. Kaardi ja kompassiga üksinda olles tõenäoliselt hakkama ei saaks.
Lähenesime eri suundadest ja lõpuks orienteerusime ühte kohta kokku. Aitäh
Siin sain ma jälle Vooremäe künkliku reljeefi võlusid avastada. Aitäh!
Ma olin ka aegajalt kohal kui Tarmo Regio kaardiga mööda Eestit ringi tiirutas. Olid ajad. Eks väga palju sõltus siis kaardilugejast. Enam ei mäletagi millal viimati paberkandjal kaarti ültse katsutud sai. Märgid aardel olid siiski tuttavad ja konseptsiooniga kursis. Eelistan siiski geopeitust.
Vahva temaatiline kast. Tänud.
Tõsist nägu võib ikka teha :) Aare ise jällegi topnotch ja kohe rõõm on selliseid logida. Kui muidu orienteerumisest rääkida, siis minu tase on jätkuvalt selline, et käin kolm korda ümber puu ja olen eksinud :S
Siin läks kõik ladusalt, nimi kirja ja ülesmäge edasi. Tänud aarde eest!
Orienteerumine on tegelikult ju yks omaette lahe tegevus. Esimese asjana meenuvad loomulikult xdreamid milledest mingi vahe sai ikka osa v6etud. Ei mingit gepsu vaid puhtalt tajumine ja loogika. Ja kui nyyd ajas 15-20 aastat tagasi kerida siis kogu tripitamine ja telkimis kohtade otsimine m66da eestit oligi ilma gepsuta regio atlaste abil. Eks toona tuli neid ekstrakilomeetreid ka muidugist kui kaardilegend enam mingil hetkel reaalsusega kokku jooksma ei hakanud :D Olid ajad Aga tegelikult geopeitus on ju ka orienteerumine nac moodsamal moel ;) Tänud peitjale
Tegimegi aarde lähedal tõsise sportlase näo ning panime oma saavutuse (leiu) kirja. Vähemalt ühte orienteerumispunkti nägin mina küll ka. Aitäh.
Orienteerusime täna kõvasti, aga see oli ainuke taoline punkt, mida ma täna nägin. Huvitav, kui siin võistlus oleks ja mõni orienteeruja selle leiaks. Kunagi oli Raudalus võistlus ja samal ajal Silver ronis köiega puu otsa. Kuigi nende punkt tundus kaugel olevat, siis mõnele osalejale korraks tundus, et äkki puu otsas on punkt.
Sai ka mingi aeg orienteerumas käidud ja isegi voorekale jõutud, aga seda kõike pigem kaardi pärast. Joosta pole kunagi meeldinud ning tuli välja, et põlvedele meeldib see veel vähem, mida vanemaks saad. Mistõttu mul on eriti hea meel geopeituse olemasolu üle. Orienteerumine ilma jooksmiseta - ideaalne. Täname!
Orienteerumine oli kunagi üks mu lemmik spordialasid. Paari punkti Vooremäel ikka silmasime enne siia jõudmist. Tänud.
Nagu korralikule orienteerujale kohane, printisin tööl Vooremäe orienteerumiskaardi välja, märkisin punktid kaardile ja enne rajale asumist panime teekonna paika ja nii jõudsime ka siia kenasti kohale. Tänan.
Kuna teised grupiliikmed olid orienteerujad, siis leidsid nad aarde väga kähku üles. Suur aitäh peitjale!
See oli nüüd küll lihtne leid. Äkki oli aarde leidmisel abiks pea 12-aastane orienteerumiskogemus ja varem siin metsas võistleminegi? Kes seda küll teab. Väga tore oli näha oma spordiala teemalist aaret. Aitäh!
Punkt jäi kiiresti silma, teisi täna ei näinud. Võibolla järgmisel otsimisringil? Jätsime ränduri. Aitäh!
Pohkem selliseid kaste, kus logimisprotsessile ka mõeldud. Tänud!
Eks selle Vooremäe raja läbimine vajab tiba orienteerumise väikest kogemust samuti,et jalavaeva vähendada.Aitüma
Punktini kulgemiseks esines kevadiselt porist pinnast, kuiva liblikatega metsaalust ja rohket lund koos jäise rajaga. Punkti lähistel turritas sambla alt kärakas betooni, mõlemal pool rajakest paksu lumevaiba alt. Tänud peitjale.
Nüüd juba tagasiteel autoni jäi see aare samuti ette ja panin logi kirja.Vinge pesa mis kestab loodetavasti kaua.Aitäh.
Mul oli kaasas väljatrükitud o-kaart mobo punktidega. Aga o-punkte me otsima ei läinud. Orienteerutud ja suusatatud on siin maastikul küll ja veel. Olin lisaks olemasolevatele punktidele kaardile joonistanud rõngad aarete kohtadesse. Nii oli lihtsam orienteeruda eri lehtede (GP ja GC) vahel olevate aarete kohtade vahel. Alguse asi - mõlemasse kohta polnud kõik aarded veel üles jõudnud.
Aarded o-punktidega samades kohtades polnud. Kogemata sattusime kahte Ilvese Vooremäe Mobo punkti. 44 ja 31, kui mu mälu pädeb. Kaugemalt nägin mõnda veel, aga numbreid vaatama ei läinud. Boonusena nägime 2 mobo-orienteerujat ka.
Aare oli kenasti olemas ja nimed said sisse kantud. Aitäh!
Kui keegi tahab, siis punktideta kaarti saab näiteks siit.
Orienteerumisest ma ei tea suurt midagi, kuid aare oli lahe :) Aitäh!
Aarde nime nähes, ütlesin juba ette, kus see olla võib ja täpselt nii see oligi. Miki veel ütles, et mis pistmist on orienteerujal sellega- orvandid, lohud, augud jne. Ütlesin, et neid tavaliselt reljeefselt kaardilt suht keeruline otsida. Oli täitsa orienteerumise punkt- Karl veel hüüdis, emme me ju käisime see nädal sellist punkti otsimas, kus siin piiksu saab teha! Tänud peitjale laheda teostuse eest.
Käisin siis ka veidi selle uue toreda seeriaga tutvumas. Täitsa meeldis. Aitäh
Orienteerumas sai kunagi päris usinasti käidud, isegi Põlva päevakutele argiõhtuti sõidetud, aga nüüd on laiskus nii suur, et ka Tartu kesklinn tundub liiga kaugel olevat. Tegelikult on lihtsalt huvi raugenud, aga eks ma omal viisil orienteerun ikka ja metsast välja tulen ka alati (iseasi, millal see juhtub).
Käisime jalgratturi vahepunktile viimast lihvi andmas ja tagasi auto juurde minnes jäi orienteerumise punkt teele. Ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja astusime rajalt kõrvale. Nii hea oli üle hulga aja aaret otsida ja leiu üle rõõmu tunda. Väga sobiv koht ja kõik muu, mis käib selle teemaga kokku. Minul on nüüdseks Vooremäel orienteerumisega lood päris head. Kunagi tekitasid siinsed rajad mingil määral segadust, aga nüüdseks on pähe kulunud :) Boonuseks siis, aaretele kohti vaadates jäi 6 orienteerumispunkti silma.
STF 17:17 Aitäh!