Kadunud hiilgus - Vooremäe suusatõstuk

 1 

No comments

Geojaanituuri leid #71. Mnjaa, toredad ajad ja suusatõstukid. Ise olen Prantsusmaal Val Thorensis näinud, kuidas suuskadel titele "nööp" samuti jope alla haakus ja ta enne tõstuki tagasikeeramist maast lahti tõstis. Keegi suutis õnneks kiiresti StTop-nuppu vajutada. Ja siis mõtled, et mis ohtu küll lumelaudur mõlemad jalad ankruga kinni sõites kujutab. aga näed, KÕIKE juhtub :-D
Siin juhtus ka nii mõndagi. Siin kohe kaks korda lahtiste plätudega ronida, sest mitmiktööriistata mina aaret kätte ei saanudki. Mis siis, et pisike, aga väga äge aare sellegipoolest, mulle meeldis. Ja tore, et tõstuk ei töötanud samal ajal :D Aitäh Tanelile!

Rattaga sai siia tuldud. Kahtlane objekt jäi küll silma. Sai mitu korda käidud üleval aga seekord kätte ei saanud. Polnud eriti kaua aega kuna kohe oli pime. Eks mingi aeg tagasi normaalsel kellaajal

Korraks juba tundus asi lootusetu, kuid siis laabus kõik. Õnneks polnud mägi väga järsk ja logiraamatut kaugelt otsima ei pidanud.

Vaadates maastiku raskusastet, oli selge, et ronida on vaja. Kui sellega saime hakkama, siis jäi veel see väike mure, et kus see logiraamat nüüd siis on, sest tahaks ka nimed kuhugi kirja panna. Peale mõningast näppimist ja kruttimist sai ka see asukoht selgeks ning kui tops lõpuks ka käes oli, saigi missiooni täidetuks lugeda. Täname killukese ajalootunni ja hea idee ning teostusega aarde eest.

No siin sai ikka turnitud. Kuna aega polnud palju, siis ma olin juba valmis edasi minema teiste aarete juurde, aga no härra ikka ei jätnud järgi :) Algul sai k6ik v6imalikud variandid yle silitatud ja mu viidatud variant ikka k6rvale jäätud kui sinna kuuluv ese.. aga ega ei olnud ju muud varianti ka enam, siis ei jäänudki yle, kui ikka lähemalt ja j6ulisemalt poleerida :) Logiraamatu saime kätte viimasel minutil, pikemalt enam ei oleks kannatanud seal kykitada ;) Vägev aare, hoiab geopeituse taset k6rgel, aitäh!

Ronitud, nähtud, aga kätte ei saanud :(

Ei lubanud ju tänaseks vihma?! Nii kui üles jõudsin, läksid taevaluugid valla. Aega läks parasjagu, nii et vihm jõudis kord lõppeda, kord uuesti alata. Kube ei täna mind üldse...Kahtlane koht jäi kiirelt silma, aga mehhanismi läbi hammustamine võttis aega. Lõpuks ikka see seesam avanes. Väga lahe aare, tühja sest kubemest! Aitäh installeerimast!

Istusin nagu kägu päris hulga aega ja keerutasin küll üht ja siis teistpidi. Lõpuks asi selge ja siis pani ajama. Õnneks olid teised all ja nii sai lihtsamalt. Tubli Leiutaja. Tänud ????????????

Turnitud ja logitud. Aitäh!

Siin olin ma juba ette veendunud, kus aare end peidab. Akrobaatika abil sain aarde kõrval suht muretult istuda ja isegi nägin logiraamatut, kuid selle kätte saamiseks jäi mul kannatusest ja osavusest puudu.. või siis hoopist jõust. Õnneks oli Marko nõus end samuti üles vinnama ja peagi saidki nimed kirja.

Tänan peitmast.

Upitasime last ja juhendasime erinevaid asju krudima. Edutult. Tore mahajäetud kohake. Didn't find it: 25.Jun.2022 11:05 Kadunud hiilgus - Vooremäe suusatõstuk. Loobusime.

Kui eelmise aarde juures jäime pikka ninaga, siis siin mängisime koos Marttiga oravat ja Martti osavate näpude voorus sai ka aardele küüned taha. Alumisel korrusel võttis logimisvaeva Juta endale.Tänud tänud toreda aarde eest.

Aitäh aarde eest!

Natuke turnimist ja pusimist ning lõpuks saime ka nimed kirja. Aitäh väljakutse eest.

Hommikul Vooremäe ringi alustades jalutasime siit lähedusest mööda, kuid polnud isu kohe päeva alguses ronimistrikke teha. Kui kõik normaalraskusastmetega aarded olid otsitud-leitud ja energiat veel oli, siis otsustasime päeva lõpetuseks korra ka seda tõstuki jäänukit vaatama tulla. Kiire hinnang objektile oli paljulubav, kahekesi ilma abivahenditeta täitsa ilusti tehtav.
Kokku kulus meil Vooremäel täpselt 5 tundi ja leidsime palju üliägedaid aardeid. Eks näis, kas satume siia rajale ka kunagi pimedas või ronimisvarustusega geokolleegidega. Suur tänu peitjatele!

Kuna ronimisvarustus oli kaasas, siis kasutasin seda sihtotstarbeliselt. Aare ei tahtnud oma pesast kuidagi välja tulla aga lõpuks see siiski õnnetus.

Ott ronis, mina juhendasin. Väga äge värk, aitäh!

Tänu sellele aardele annab hüppeliiges veel siiamaani aegajalt tunda (dets.2022)

Tore turnikas!

Tulime juba niigi suurendatud koosseisus ja kohapeal olles voolas geopeitureid juurdegi. Ronikas oli aga väike ja turnima said minna ainult vähesed. Ma õnneks olin kiiremate seas ja sain isegi löögile. Natuke nuputamist ja näppimist ning käes ta oligi.

Tänud.

Kadunud hiilgus oli suusatõstuk, aga praegune hiilgus olid Silveri ja Tarmo ronimisvõtted ja terav geonina, mis kaua etendust nautida ei lasknud. Äge koht, äge aare, tublid poisid!

Üks turnis, teine kirjutas ja nii need nimed kirja saidki. Tänud aarde eest!

Suusarada kõrgelt kontrollimise järel otsustasime koos täienenud seltskonnaga jätkata kõrgema maastiku raskusastmega aaretega, et need üheskoos vallutada. Siit leidsime eest ootuspärase objekti. Kui kiiremad juba kõrgustes olid kuuldus metsa vahelt hõikeid ning seltskond suurenes veelgi. Konteineri leidmisega läks kiiresti, nimede kirja saamiseks tuli pisut pusida, aga sai seegi edukalt tehtud. Aitäh.

 2 

Kirjeldus oli omamoodi m6nus lugemine. Eks n6ukaaegse väljalaskena ole ka ju igasugu asju oma varases nooruses nähtud. Eks siis just selliseid mistänapäevaste normide järgi jah korralikult kukalt kratsima v6taks. Kas siis auto "turvav66d" mis olid tavaliselt k6ieks keerdunud ja kokkup6rke korral oleks "pinguldunud" alles m6ni cm ennem esiklaasiga kokkupuutumist. V6i siis ntx kui kunagi Hakkas Jawa tootma 500 kuubikulisi mottorrattaid. Eestisse j6idis neid esimese satsiga ca 7 tk ja esimese nädalaga olid 5 tk nendest puruks s6idetud. Mootorile lisav6imsust osati anda, aga unustati asjandusele teelpysivust ja juhitavust lisada. Ohutus missugune. Ja eks sellise konksulaadse asjaga on isegi korralik 6hulend tehtud kui 6igel ajal ei taibanud end lahti haakida. Peitjale muidugist kiitused näpuosavuse eest ;)

Ise seda tõstukit töötamas ei näinud ja pisut raske ettekujutada selle ohutust kirjelduse põhjal. Tänapäevastest tõstukitest erinevad siinsed postid ikka väga palju. Aga mägi oli mõnus ja kujutan ette, et suusatada Eesti mõites sai siin küllaga. Täna jalutasime ilma suuskadeta mäe otsa ning ronijad olid õige kiirelt aaret otsimas. Üks kahtlane koht jäi silma ja peale pisut tegelemist tuli sealt ka logiraamat välja. Ega Eestis vist palju peitjaid pole, kes sellist teostust järele teeksid.

Ma vaevu jõudsin oma suusad kohale vedada, kui ahvid olid juba kõrgustes ja kõlgutasid jalgu. See peidukoht küll mulle 4,5 maasikku välja ei andnud, aga ei kurda - mida suurem number, seda uhkem tunne nimi kirja saada. Ja kus on, sinna tuleb juurde. Keset logimist kasvas seltskond veelgi, nii et võis juba täitsa geokogunemiseks pidada (paneb veelgi enam mõtlema, et peaks ka ükskord mõnele kohale jõudma). Nimed kirjas sai päris tippu suundutud. Täname!

Jõudsime kohale kui logimine käis. Läks lihtsalt, aitäh!

Vooremäe suusaraja aarde juurest suurenenud seltskonnaga siia jalutades kohtusime järgmiste geopeituritega. Hakkas tunduma, et siin toimub planeerimata geokokkutulek. Oli igatahes rõõm tutvuda järgmiste inimestega, kelle näod ja logid saab nüüd kokku viia. Aare avaldas end suht kiirelt, kindlasti oli abiks suurenenud silmapaaride hulk. Tänud peitjale!

Järjekordne aare mis nõudis ajakulu,kuigi peiduka tuvastasime praktiliselt momentaalselt.Aga geopeitus on ikkagi peremäng,kuhu meil ikka kiiret!

Autost tulema hakates sadas, meid see veel ei heidutanud, ehk saab kiirelt leitud. Ei saanud, või siis sai küll aga konteiner keeldus meile end kätte andmast. Isegi vihm jõudis järele anda enne kui aarde kätte saime ja nimed kirja said. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Ojah. Valguspostist tühja kätega lahkudes, jõudsime siia, tundus nagu tühiasi, varustust polnudki vaja. Üleval stabiilses ja suht mugavas asendis vaatasin ringi. Klassikaline Taneli aare, peidukoht tuvastatud hästi kiiresti, aga ei julgenud alguses liiga palju jõudu rakendada, seega läks mõni minut. Siis juba sain aru et asi vajab tugevat kätt. Õnneks oli haamriasendus käe ulatuses. Kahju et telefoni ei olnud kaasas, tahtsin pildistada kolme inimest kes huviga vaatavad kuidas üks meeskonnatööd teeb :) Aitäh peitjale!

Valgustuse juurest üles tulemise rada oli ägedalt lumine, kohati kandis, aga valdavalt kukutas ikka läbi lume sumama. Tipus sai lumiselt rajalt ära pöörata, lageda metsa alla kulgema. Tõstuk oli olemas ja katsetasime nii ja naa. No ei saanud kätte, mida arvasime vaja kätte saada olema. Silu ja sikuta palju tahad. Eemalt kostus, et keegi on mäe otsa jõudmas. Õnneks kõik koheselt lahenes, kui teavitati ka huvist tõstuki vastu. Vahetasime positsioonid. Pikapeale selgus, et mina poleks küll kätte saanud. Tänud Edgarile ja peitjale.

Kui hakkasime nulli jõudma, märkasime objektil 3 naist, kelle tegevuste järgi kohe saime aru, et on geopeiturid. Üks neist isegi näppis ja kahtlustas õige objekti, aga ei saanud sellega midagi teha. Siis meie oma proovis ka, näppis ja kangutas seda ka umbes 20 minutit, ja ütles, et see KINDLASTI POLE ÕIGE ASI. Meie omakorda palusime uuesti uurida, sest meie kõik olime juba väga hästi tutvunud Leiutaja teiste peidukohtadega, ja teadsime, et kui asi ei näe välja peidiku moodi, siis see ongi peidik. Ja lõpuks ta sai aarde kätte! Ja kättesaamine lihtne üldse polnud...

No mis siin öelda - teostus lihtsalt kosmos!

Alguses oli girl-power. Oi, me katsetasime igasugu värke seal. Loovus oli korralikult töös. Kõik kaasasolnud ja kohapealtleitud abivahendid said ära kasutatud. Millimeeter jäi leiust puudu. Kui kirjanduslikult väljenduda. Hea oli proovida: mets oli vaikne ja kell juba üsna õhtu. Ja siis jäi mäe otsas seisma ja meid vaatama üks kolmik. Õnneks ütlesid nad kohe, et nad on seal sama asja pärast. Muidu oleks olnud lõbus põhjendada, mida me seal teeme.
Noh, edasi said nii eelnevalt toimetanud kui juurde lisandunud naised nautida noormehe esitust, kes puuduva millimeetri üsna mängleval kergusel ära lahendas ja saimegi oma nimed kolmandale leiureale lisada. Rõõmsalt veidi lobada, võidutantsu lüüa ja kumbki kamp eri suunas uute seikluste poole pöörduda. Aitäh! Ilma aardeta... Ha-ha-haa!

Siin läks meil kaua,kuigi esimene mõte osutus õigeks.Meiega liitus ka Tarust kolmene seltskond(grouperbobo)Ühendasime jõud ja 30min.pärast võiski logida.Aitäh!

Siin vaatasin algul nõutult ringi kuna peitja armastab ronida ja täna mingit isu kuhugile kõrgele ronida polnud küll tahtmist. Aga kuna kirjeldust lugedes selgus, et raskusaste on kraad madalam, siis ikkagi otsustasin proovida.Lõpuks õnnestus kuidagi kõrgustesse saada ja suure hädaga ennast positsioneerida.Ega ei läinudki kaua kui aare oli käes.Kohe aga selgus kurb tõsiasi, et ainult pool aaret ja tuli uuesti maapinnale tulla.Peale logi kirjutamist alustasin uuesti seda vaevalist protsessi ronimise näol.Juba ohkasin, et nüüd on kõik ja saab alla tulla kui see sunnik libises jälle järjekordselt näppude vahelt. Ühesõnaga tuli uuesti kogu toiming teostada ja nüüd olin ettevaatlikum. Lõpetuseks mis siin ikka öelda, super teostus ja kaval peidukas.Arvata on, et peitja on siin rohkem kui korra viibinud, et kõik ideaalselt klapiks.Aitäh.

Kaval teostus. Kamba peale ja kohaliku looduse abil saime hakkama. Tänud!

Siin kulus parajalt palju aega ja parajalt palju tsirkust, kuid lõpuks saime siiski logiraamatut määrida ja boonusena käid kõik elus ja terveks ka. Aitäh kadunud hiilgusega kohta näitamast!

FTF leitud tänan väga hea teostus.

Rudolf tegi akrobaatikat ja teised juhendasid, mida näppida, pöörata, torkida või kõditada. Seekord jäi kavalusest puudu, peame veel mõtteid koguma.