Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juba eelmise sajandi lõpus olid siin uhked valgustatud suusarajad. Osad on seni alles ja uhkelt valgustatud, ilmselt on neid juurdegi tekkinud, aga osasid on meenutamas vaid veidi hõredam võsa ja mõned eelmise riigikorra aegsed laternapostid.
Aardes puudub kirjutusvahend. BYOP.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9R174
Logiteadete statistika: 19 (61,3%) 12 4 1 0 0 0 Kokku: 36
Njaaa Voorekale peab vist vähemalt kahe aarde jaoks järgmine kord ühe suure abivahendi kaasa vedama. Käisime peale Vooremäe suusatõstuki kohta ka siin olukorraga tutvumas aga tegudeks täna ei läinud. Musta huumori kategooriast "..kui otsid Phantomi aardeid ja eluisu saab otsa.." oli aarde alune ka ühe silmusega varustatud :D
Hr. K tiirutas 0-punktis kuniks mina taipasin korra vaadata, kes peitnud on, et teaks enamvähem mida otsida. "Kuule, selle peitja on phantom" "Phantom või ? No siis on pekkis " :D Ühesõnaga härra otsustas, et kunagi sai ronitud selliste postide otsa ka ilma varustuseta aga vanus numbriga 33 on liiga vana, et neid vigureid teha enam :D no ma vanusega ei nõustu aga kõrgus on tõesti korralik. Arvatavasti jääb ka see tipp vallutamata.
Käisin ikka aarde alla kenasti ära, sest pahatihti juhtub, et 5.0 on ka ilma erivarustuseta tehtav. Täna üksinda ligi 30 kraadis, lühikeste pükste, palja ülakeha ja lahtiste kummiplätudega otsustasin siiski mitte proovida, kuigi korraks juba rippusin meeter maast. Tossud, pikk püks ja kindad - saab tehtud. Tänud peitmast!
Objektiga sai tutvutud. Ei hakanud täna ronimist harrastama kuna kell suht palju ja kohe ka pimedaks minemas. Nullist umbes 10m kaugusel oli ka kaugelt vaadates sildike ,,ERAVETS" kuid ligemalt lugedes oli ,,ERAMETS". Lihtsam ,,M" täht veidi ära soditud. Igastahes tulen tagasi normaalsel kellaajal.
Sellal kui sai unistatud, et mida kõik järgmisel korral vaja läheb, haaras orav härjal sarvist või siis postil juhtmest ja tiris aarde enda juurde. Võimas!
Ronimisvarustust peale redeli pole me geopeituse varustuse hulka veel tekkinud ja polnud seda redelitki meil täna kaasas. Mõtlesime, et tuleme ja vaatame ikka, mis siin ees ootab. Kohapeal sai selgeks, mis ootab ning suures plaanis sai selgeks ka see, kus aare on. Jäi veel küsimus, et kas teha katse sinna jõuda või siis mitte. Olnuks seal ainult puhas post, siis ilmselt poleks asjast midagi välja tulnud, kuna aga lisaks oli seal rippumas üks kaablijupp, siis mõtlesin, et plaanist võib isegi asja saada. Vähemalt oli idee proovimist väärt ehk siis kasutada seda hulljulget varianti üles pääsemiseks. Kui meeter sai mindud ja teinegi veel sinna otsa, siis tundus, et see meetod täitsa töötab ja plaanist võib isegi asja saada. Sealjuures muidugi polnud pikalt mahti mõtelda ja hoogu maha võtta ning kohapeal tiksumisega end väsitada. Rühkisin aiva edasi, teadmata täpselt, et palju neid meetreid veel ees on. Peagi sain aga käega ülemisest rauast kinni ning see asend oli juba palju turvalisem ning kindlam. Siis väike pingutus veel ning istusingi nigu kukulind pesal. Kes teab, mis see pulss siis täpselt oli, aga igatahes kõrge. Jututuju polnud üldse, püüdsin hingamise korda saada, enne kui asusin aardega tegelema. Selguski, et see oli täpselt seal, kus arvatud ning peagi olid ka logimisprotseduurid tehtud.
Nüüd tuli siit veel tagurpidi turvaliselt alla tagasi saada ning kui võiks arvata, et allaliikumine on lihtne, siis mitte alati. Sarnaselt üles tulemisele oli ka nüüd vaja ohtralt jõudu kasutada, et end posti külge klammerdada ning pisitasa allapoole liikuda. Kokkuvõttes õnnestus see edukalt ning kenasti maa peale tagasi jõudsingi. Mõned marrastused jalgadel ning valusad reielihased täna, 2 päeva hiljem logiteadet kirjutades annavad sellest ronimisest veel veidi aimu, aga see on mööduv. Kõrge pulss ja vähe keerulisem hingamine andis veel jupp aega tunda ning olukord normaliseerus alles mitu aaret hiljem. Tasus seda nüüd niiviisi ette võtta või mitte, võta sa kinni. Mis tehtud, see tehtud, teistele selle kordamiseks soovitust ei anna. Aitäh.
Siin sai aastake tagasi juba edutult võimlemas käidud. Kuna ma vahepeal pikemaks pole kasvanud, siis lootsin end lihtsalt võimatult slingidega turvata ja igaks juhuks informeerisin peitjat ka oma hullust plaanist. Poolel teel aardeni otsustas aga Marko siiski mulle abiks tulla ja tänu sellele saigi see hullus lõpuks seljatatud.
Tänan peitmast.
Tükk aega plaanisin minna seda üle vaatama, aga kord polnud aega ja kord polnud meeles. Täna tegin koduteel põike. Vahepeal oli keegi posti markeriga ára märgistanud ja kuulutanud selle erapostiks, millel ronida ei tohi. Igaks juhuks kontrollisin maa-ametist järgi, endiselt riigimets. Miks ja kuidas keegi riigimetsas oleva vana betoonposti ära on erastanud, jäigi segaseks. Aare oli veidi kõvasti tõesti kinni, aga sain siiski kaubale. Logiraamat ja ilusti kuiv ja korras. Head otsimist!
Esimese ringil slingidega ei küündinud aardeni. Pärast Inge turnimist käisin köie ja slingidega teisel katsel ning vist küündisin, aga logiraamatut siiski kätte ei õnnestunud saada.
Meie teele jäänud neljanda Vooremäe aarde jätame sinna kus ta on. Ju peab olema ka raskemini kättesaadavaid aardeid. Ronida looduslikes oludes võin, aga ronimisvarustust kaasas kandma ei kavatse hakata, nii et jalutan edasi.
Didn't find it: 25.Jun.2022 11:16 Kadunud hiilgus - Vooremäe suusarajad Pole varustust. See aare pole meile.
Ronitavat objekti käisin vaatamas juba eelmisel päeval. Täna siis tulin siia kogu ronimisvarutusega kohale aga ronimiseks kasutasin siiski ainult slinge kuna nii tundus kõige mõistlikum. Aardekarpi avades suutsin logiraamatu maapinnale poetada ja kuna olin üksinda ronimas, siis tuli teha üks ülearune laskumine ja uus tõus. See ronimine oli vähe teissugune kui varasematel sarnastel objektidel.
Käisime vaatamas, tuleb kunagi õige varustusega tagasi tulla.
Mõnikümmend sentimeetrit jäi aardest puudu aga ei hakanud Hundut kurvastama kes oleks pidanud liikumatu peremehe juures lamama kuni järgmise geopeituri saabumiseni.
Raivolt kutse Vooremäele tulla, sai minu poolt kohe jaatava vastuse. Betooni vallutamiseks rauad said ka kaasa. Kohapeal ilmnes, et polegi nii lihtne ja armatuuri turritav metall segab. Tänase päeva teistele slingitajatele sai peagi objekt vabastatud ja nägime slingide eelist tipus. Kohapealsest AMKA-st oli abi alla kukkunud logirulli tagasi saatmiseks kõrgustesse. Tänud peitjale.
Miskipärast osutus selle aarde puhul kõige keerulisemaks nulli taga ajamine. Miskipärast ei tahtnud esimese hooga keegi tunnistada, et just see siin aardevalvur on. ja Kui posti all lõpuks kõik peapidi kokku jooksime, oli asi selge kuhu edasi. See kes kõige rohkeb kibeles, saigi löögi endale. Vahepeal meeskond täienes veelgi ja tänu sellele oleks saanud Tarmo veelgi suurema aplausi osaliseks. Aga ei, nagu eestlastele kombeks, hoopis nokkisime teda seal nüüd veelgi rohkem. Väärt köiejupi sain ka omale kaasa haarata, mis seal niisama tilbendas.
Tänud.
Huuhhh, no ega sellise seltskonnaga ükski aare kättesaamatuks ei jää, eriti kui multitööriist Tarmo kaasas on. Niisiis me kambakesi all targutasime ja Tarmo tegi musta tööd, aga tegi väga hästi ja saime kõik nimed kirja.
Vooremäe seeriale esmast kiiret pilku heites oli selge, et siin niisama tipatapa jalutada ei lasta, tuleb ka vertikaalset liikumist harrastada. Teel nulli köitis tähelepanu hoopis teine amortiseerunud konstruktsioon, aga kaart suunas siiski edasi. Nojah, sarnased nimed kadunud hiilgustel eksitasid hetkeks. Veendusime, et oleme õige objekti juures ning hoogsa ergutamise tulemusel olid meie kamba ja vahepeal meiega liitunud geoseltskonna nimed varsti logiraamatus. Aitäh.
No eks arvata oli et siin piirkonnas on ka selliseid nac kr6bedama maastikuga aardeid ehk siis just selliseid mis meile meeldivad. Nac aega sai nulli taga aetud, aga ega seal ju tegelikult väga valikuv6imalust polnud kus ja mis :D Ja l6puks ta muidugi k6ige esimesena m6ldud ja viimasena kontrollitud kohast välja tuligi. Omamoodi vaatamisväärsus ikkagi kui kohtuvad tänapäevased lumekahurid ja eelmise sajandi mäeatribuutika. Tänud peitjale
Hea, et siia kambaga sai tuldud. Aarde leidmine oli nii minu kui enamuse tiimi jaoks sedasi palju kergem. Ei läinudki palju aega, kui nimed logiraamatus ning sai jätkatud oma tuuri. Hea teostus, mida kõike mõni mees välja ei mõtle.
Järjekordne taasühinemine suurema seltskonnaga, sel korral siis juba pikemaks ajaks. Endal oli plaan kohale pilk peale visata, et hinnata oma abivahendite sobivust (ei olnud sobivad), aga kohale jõudes oli mees juba pooles mastis, nii et elasime kaasa ja tasuks saime ka nimed kirja. Kuna seltskond oli hästi varustatud, siis otsustasime koos kangemad punktid üle vaadata ja suundusime suusatõstukile - kohaselt mööda lumelaikusid ja seda maikuule vaatamata. Täname kiuslikku peitjat, kelle huvi kõrguste vastu sunnib ka enese üles upitamisele rohkem mõtlema.
Laenasin töökaaslaselt spetsvahendid just selliste takistuste ületamiseks. Kuna ei ole neid vist oma 30 aastat kasutanud siis läks ronimine üsna aeglaselt. Aga tehtud sai. Aitäh!
Raja peal sai tuttavaks ka teiste geopeituritega, kes olid tulnud samal ajal Vooremäe aardeid vallutama. Kohapeal saime aru, et omaltpoolt kaasavõetud abivahendiga ei ole siin midagi teha ja vaja on ikka erivarustust. Õnneks teepeal tuttavaks saadud geogrupis oli varustus olemas ning tänu nende ponnistustele said ka meie nimed kirja. Vaatlejatena üritasime vähemalt panustada aarde asukoha leidmisele. Täname!
Saabudes oli pool eelmisest ekipaažist juba kõrgustes ja tegeles laskumiseks valmistumisega. Kuna kompaktne varustuskomplekt sai ettenägelikult kotti pakitud, siis võtsime sappa ja kui objekt vabanes, siis käis Madis ja tegi meie tiimi kirjatööd ka ära. Tänud aarde eest!
Käisime vaatasine selle kadunud hiilguse üle. Uurisime ka erinevaid võimalusi topsini jõudmiseks, aga õigeid vahendeid polnud ja hulljulgusest jäi puudu.
Esimene mõte osutus õigeks , aega läks sinna jõudmisega, tagantjärgi võib öelda, et suht verine aare. Tänud
Päeva esimeseks võimlemisharjutuseks oli meie tiimi poolt valitud ja ühehäälselt heakskiidetud just antud aare. Eks oli ka ette teada,et niisama pole mõtet siia nalja tegema tulla ning vajalik atribuutika oli kaasa võetud.Peale veriseks saadud näpu läks kõik muu nii nagu me olimegi ette näinud.Kirja läks STF
Kunagi teinekord tuleb õige varustusega objektile tulla.
Teele ta jäi, nii et nullis on nüüd käidud. Nimesid kirjutama ei ulatunud.