Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pargi auto parkimiskoha koordinaatidele ja jätka mööda Kulla teed.
Tegemist on mõnusa metsarajaga, mis on omamoodi metsistunud. Ümbruskond on pidevas muutuses ja on üpris vaheldusrikas.
Tegemist on minu lemmikkohaga, kus on meil lapsega alati tore käia, sest ka lastel on rajal põnev.
Aare on peidetud ühe väga silmahakkava puu juurde. Parkimiskohast on sinna umbes 760 meetrit. Pole vaja kaevata kuskilt ja jätame puu ellu. Infoks nii palju, et käisin kontrollimas olukorda ja tegelikult pole siin üldse palju kaevatud. See puu oli juba ennem selline kui aare sinna omale koha leidis.
Ole ainult ettevaatlik, sest selle tee peal sõidavad tihtipeale ka jalgratturid.
Tagasi võid tulla ka mööda rannaliiva,kus saad vaadata ümberkukkunud ja ka merevee poolt uhutud puid.
Naudi!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 18.5820' 24° 35.4230' |
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9TQ2Y
Logiteadete statistika:
54 (98,2%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 56
See Kulla tee on kuidagi minu poolt senini puutumata jäänud ja siinne aare külastamata. Täna sai siis see jalutuskäik ette võetud. Väga mõnus astumine oli, väheke porine ja lagematel kohtadel tuuline , aga tõele au andes on ju alles märts. Aaret päris kohe ikka ei leidnud küll, kõigepealt vaatasin väheke keerulisemalt ligipääsetavad peidikud üle ja kuna seal haigutas tühjus, siis juba muud ka. See tegevus oli juba edukas. Tänud peitjale aarde eest.
Väga posh elamurajoonike siin rannas. Seepärast (kahtlustavate pilkude vältimiseks) jätsin auto golfiväljakute juurde, kõndimismaa ilmselt sama. Rannaäärne tee oli veidike liivane, seepärast tagasitulekuks sai metsapoolne rada valitud. Vahepeal sai aardesse nimi kirja. Esialgu tundus, et mere mahamurtud männid takistavad otsingut aga ei, tops tuli päevavalgele väikese uurimisega. Maastiku raskus sõltub ilmselt siin lähenemisnurgast, peidukohas olles võiks "punkti" maha võtta. Tänud kutsumast!
Mets ja meri ning tore seltskond. Mida veel tahta. Aitäh!
Peale Lottemaad oli veel auru üle ning sai see külastus ettevõetud. Triinule väga meeldib metsas, ning juba puid nähes, võib ta "metsa, metsa" laulma hakata. Parkisime hoopiski teisele poole kui peitja soovitas aga ilmselt jalutasime sama pika maa. Oli väga mõnus metsas jalutamise õhtu ning kirsiks tordil oli muidugi aardeleid. Aitäh!
Hea ilm ja vastav meelestatus soosisid selle aarde valimist. Jalrattaga kohale ja logi kirja, päikese ja mere nautimine. Täis pakett. Tänud toreda matkks eest.
Konteinerit oli keeruline kätte saada aga lõpuks see siiski õnnestus.
Peidukas oli hästi leitud ja tegelikult hakkas kohe silma kui õigelt poolt lähened. Tänud.
Oh mis tore jalutuskäik rannaäärsel rajal koos päikesepaistega, mis päädis ka veel aardeleiuga. Aitäh peitjale. Siia tasub taas jalutama tulla.
Mõnus hommikune jalutustiir, tuul metsa alla ei ulatunud. Randa on ajupuidust katusealune püstitatud, aga nudiste päevitamas polnud. Aitäh!
Auto jäi põhjapoolsesse parklasse ja tegin väikese jalutuskäigu. Tänan.
Läksime teerada mööda j arvasime et jõuame randa, jõudsimegi, aga mitte sellesse kuhu emps. Aitäh paika tutvustamst!
Rattaga tiirutamas. Lahe puu. kasutaasin ka võimalust ja käisin ujumas. Tänud
Selle aarde järele minek pakkus täitsa mõnusa annuse värsket õhku.Aitüma
Alguses otsisin ikka kõik valed kohad läbi, lugesin uuesti kirjeldust ja varsti oligi käes. Ilus ilm jalutamiseks, aitäh!
Kui otsem tee valida siis see paras võpsik, kohapeal läks ka veits aega aga leitud ta sai
Ka meie liginesime aardele linna poolt. Ilus rahulik kant. Kogu maailmale naeruks sai ka lapse liivaämber kaasa haaratud (äkki just täna kukume seenekoloonia otsa!), aga ei miskitki! Vaid kaks nastjat vingerdasid soojas päiksepaistes.
Puu näitas end oma ilus üsna kohe, aga aare oli nime väärt - lubas ikka natuke otsida. Tänud metsarajale toomast!
Lähenesime aarde poole peitja näidatud suunalt. Kuna väljas oli hullu moodi palav, siis tahtsime enne aarde juurde minekut ujumas käia. Paraku oli tuul vee minema vedanud ja veetase oli väga madal, siis tuli päris pikalt jalutada, et põlvekõrgusesse vette jõuda. Kaugemale ei viitsinud minna, sai seal end märjaks kasta ja jahutada. Madala veetaseme tõttu oli palju merepõhja nüüd välja tulnud, aga see oli selline väga mudane ja savine, mis tähendas, et puhaste jalgadega veest välja saada oli võimatu. Nojah, mis siis ikka, võtsime kasutusele jalgade puhastamise liivas ja see enam-vähem õnnestuski. Aarde endaga läks aga eelnevaga võrreldes päris kergelt. Aitäh.
Soovitatud parkimiskohta eirasin, valisin hoopis linna poolsema, tundus mõnusam ja rahulikum, vahemaa aardeni sama. Jalutasin mööda rada rannamännikus, tagasi mööda veepiiri, oli igati mõnus astumine. Nullis ikka minuti, kaks pimesikutasin, siis nägin ja panin nime kirja. Aitäh kutsumast!
Jalutasime Unustamatu juurest mööda varjulist metsateed aardeni. Veidi aega otsimist ja uurimist kuni aaret märkasin. Enne tagasiteed uudistasime veel mererannas. Täname!
Vaikselt hakkasin juba närvi minema. Kolmas kord logi lugedes vōtsin ōigest kohast konteineri ja logisin. Maas oli kraami, roheline pastakas ja ninainhallaator. Naabruses olev telk on suht armetus seisus. Aga muidu satttusin siiakanti Elamusi täis Eesti vōtetel. Vaata saadet 20.07.
Algul plaanisin läheneda golfiväljaku poolt aga lõpuks otsustasin siiski soovitatud parkla kasuks kuna tundus, et sealkaudu on rada rohkem kuuma suvepäikese eest kaitstud. Lõpus ootas ees üllatus kuna täpselt aarde kohal ja vaid mingi 10 m eemal parkis auto. Üks mugu jalutas auto kõrval rannaliival ringi alasti ja oli väga imelik seal niimoodi aaret otsida. Õnneks leidsin aarde ruttu ja sain sealt ruttu lahkuda.
Meie jaoks mitte Kulla tee, vaid nudistide tee. Polegi kunagi nii palju paljaid inimesi lühikese aja jooksul kohanud. Kuigi aardeni viis mõnus tee, siis aaret ennast otsisime kaua. Lõpuks sai õlekõrrega leitud. Aitäh!
Jäi mulje, et see on kohalik nutistiderand, sest neid ikka sai nähtud. Algul arvasin, et aardeni tuleb mööda mereäärt jalutada, õnneks aga proovisime rada ja sealt mööda sai palju lihtsamalt käidud. Lisaks oli huvitav seda rattarada vaadata ning ei seganud teisi. Nullis aga oli ikaldus, otsisime igalt poolt ja lõpuks tundus juba kadunud olevat. Geokõnest saime abi ning siis leidsime, ei osanud sealt otsida. Hästi peidetud.
Autot parkides imetlesime kõigepealt rikaste ja ilusate elu ning siis alles leidsime teeraja kust mööda metsa pääses. Kuuma suveilmaga oli selline metsaalune kulgemine mõnus ja jahutav aga hoiduda tuli kõrgetest kõrvenõgestest, mis vahepeal soovisid meie paljaid sääri paitada. Teepeal saime kokku ka seljatagant kiirelt lähenevate ratturitega. Õnneks märkasid nad meid piisavalt kaugelt ja kokkupõrget ei toimunud. Aaret ennast sai natuke aega tuhnitud kuniks Marat ta oma peidukast sujuva liigutusega nähtavale tõi :) Vahva koht tõesti, tagasi suundusime läbi ranna nagu soovitatud, lasime neljajalgsel vees solberdada ning nautisime kellegi savikunsti rannal :)
Leidsin, algul läks pisut aega aga uuesti kirjeldust lugedes oli kohe selge kus kohast otsida! Mõnus rada, sellised ürgsed rannamännid, tasus tulla juba vaate pärast! Tänud aarde eest!
Kohale mööda liiva, jalanõud said kõik seest liivaseks, õnneks tagasi minnes leidsime metsaraja. Aarde läheduses toimetas mingi noormees, arvasime, et tema ka otsib aga võta näpust, jalutas hoopis paljajalu mere poole. Siis silmasime ka tema ajutist kodu eemal. Panime ruttu nime kirja. Tänud
Jalutasime mööda metsarada kohale, sääski oli ka mõõdukalt, isegi vähem kui tee ääres sääri silitavaid nõgeseid ;) Algul vaatasin ühte potentsiaalikasse kohta, aga seal polnud miskit. Siis lasin silmadega ringi käia ja teises katsutud kohas see topsike oligi. Tagasi autoni jalutasime juba mööda merekallast. Väga mõnus jalutuskäik, aitäh kutsumast!
Käisime, jalutasime - täiesti seni käimata metsarada meie jaoks. Loodus on siin küll oma võimu korralikult näidanud. Aardeobjekt jäi juba eemalt silma. Kõndisime selle ümber ja kordasime endale, et kaevata pole vaja, kaevata pole vaja. Väga kaua ei läinudki kui midagi geokuhjalaadset silma jäi ja nimed kirja saime. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Rada aardeni oli tõesti väga mõnus. Kohale jõudes vaatasin, et tore-tore, keegi on mõnekümne meetri kaugusele telgi püsti pannud. Telgis õnneks mingit elutegevust ei paistnud ja nii asusin vaatlema. See sai üsna kiirelt selgeks, et mõistlik on vihje võtta ja nii saigi. Päris õel peidukas. Tagasi tulin mööda randa, aga kuna ilmaolud seda marsruuti väga ei soosinud, siis mingi hetk keerasin ikka metsavahele tagasi. Tänud aarde eest!
Parkisin auto peitja soovitatud kohta ja leidsin raja alguse. Oli väga nauditav jalutuskäik. Aarde juures tõesti kaevata ei ole vaja. Aare end siiski kergelt kätte ei andnud. Lõpuks aitas lisavihje. Tagasitee valisime mööda merevahupiiri. Siingi oli vaatamist küllaga. Meeldiv oli ja soovitan teistelegi siia tulla. FP ka.
Milline kaunis metsarada siin on! Nautisime kõike - linnulaulu, vitamiinirohket rohelust ja merekohinat! Kahjuks mitte aardelogimist, sest objekti praegune olukord pehmelt öeldes vapustas :( Aare on siin olnud vaid paar nädalat ja juba on meie mängijad puu ja puu ümbruse sõna otseses mõttes läbi kaevanud.. ometi juhis ütleb, et seda teha pole vaja. Meie ka seda teha ei tahtnud, ammugi pere noorimale eeskuju näidata, et selline oksadega sonkimine ja pinnase ümberkaevamine okei oleks. Kõne varemleidjale kinnitas, et siiski midagi ümber pöörata tuleb ja geokuhja olemasolu on tõenäoline. Kui peitja just ei soovi, et see ümbrus täiesti peeneks poleeritakse, võiks õrn vihje abiks olla… Aga täname siiski - kindlasti tuleme siia veel. Loodusest on kahju :(
No vaatasime meiegi ka kõik valed kohad üle, enne kui topsik näppu jäi. Tänud!
Kavalatena üritasime kõikse lähemast punktist otse läbi metsa läheneda. Õnneks seal sai metsatee kiirelt otsa ja olime sunnitud ikka valge inimese teed mööda astuma. Metsarada pidi ligi ja mereäärset liiva mööda tagasi, väga kena kant.
Aardeotsing võttis parasjagu aega. Ei olnud lihtne, peidikuid jagus. Kaevamisjälgi ka. Eks peitja saab alati ise peidupaigaga otsustama, kuidas ta tahab, et seal toimitaks. Tänud Pillele kena jalutuskäigu eest! Aare jonksus.
Omaarust olime kavalad ja üritasime läheneda kõige lühemat teed pidi. Sellest ei tulnud aga miskit välja ja lõpuks tulime hoopis Pärnu poolsest otsast. Aardeni jalutasime metsa alt, tagasi rannast. Väga mõnus koht, kuhu pole varem sattunud. Tasub soojemaks ajaks ka meeles pidada. Peidukas tasuks aga üle vaadata. Geopeiturid on korralikud kaevajad ja varsti on terve see puu sealt maast välja kaevatud. On ka paremaid pesasid valida, mis silma ruttu hakkavad. Või võiks vihje aidata otsida. Kasvõi kirjelduses lause, et kaevata pole vaja. Seal jagus neid geokeppe küll, millega kõik juure alused olid lahti torgitud. Aga koha eest suured tänud!
Kuna Reiu aarde juures peeti parasjagu piknikku, siis käisin vahelduselks selle aarde juurest läbi. Parkisin motokutsika järjekordse tõusiku kurjade siltidega aia taha ja jalutasin aarde suunas. Kui hakkasin kohale jõudma, siis jäi metsa all silma valge COOPi kilekott. Tohoh, kes selle siia vedelema on jätnud... Hetke pärast selgus, et koti omanik on kaasgeopeitur. Mõningase otsimise järel panime nimed kirja ja jätkasime oma teed. Aitäh peitjale.
Tegime õhtuse jalutuskäigu rannas. Veidi sonkisime maad, vaatasime valed kohad üle ja panime nimed kirja.
Lähenesin põhja poolt mööda kallast.. klaasikilde korjates. Suviti meeldib endalgi just seal käia, ei ole ülerahvastatud ning ei tahaks isegi ju jalgu puruks astuda. Algul jäi jalutades paar tükki silma, haarasin need kaasa kuid mida edasi ning mida otsivama pilguga ringi vaatasin, tuli juba kilekott välja otsida. Ehk siis sai ka kodumaa veidi kaunimaks. Aga see selleks. Nulli jõudes sain minuti või paar otsida, kui kostusid kellegi sammud. Nägu paistis tuttav- Phantom, kes tuli motohooaja avamisest osa võtma. Veidikene puu ja juurikate uudistamist ning käes ta oligi. Peitjale tänud!