Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
36 ja 10
27.06.2009
Lõpp on taastatud algsest asukohast diagonaalis, kirjapulga leiad mõned sentimeetrid topsist eemal.
Aare jääb linnast välja kuid maakonna piiresse.
Vihje: Nii algpunkt kui aardetopsi peidupaik on seotud ühise tegusõna kui ka nimisõnaga.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: drive-in (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC19QQB
Logiteadete statistika: 137 (89,0%) 17 14 3 1 0 0 Kokku: 172
Täpp oli kaardil ammu paigas oma aega ootamas. Lõpuks jõudis aeg siiski kätte! Korraks olin veidi nõutu, kuid siis meenus autos olev abivahend tänu millele jalad maas aarde ikka kätte ning ka tagasi peitu sain. Aitäh!
Hehehee. Ei tea, mitu korda, kuid igatahes mitme aasta vältel on aeg-ajalt jälle see mõistatus pähe tulnud ja ajusid ragistatud. Idee tuli millalgi sel kevadel Getteril ja nüüd võtsine viimaks nõuks asi ära vormistada. Lahendus oli õige ja takkajärgi ju nii loogiline, lausa klassika. Tänud!
Täna oli mul natuke märksõnaks 2008 peidetud aarete logimine. Seegi oli üks selline, millega tema ilmumise ajal oleks ilmselt peast segi nuputanud, kuid nüüd tundus peale vaadates vaid üks võimalik lahendusvariant. Kohapeal nägin aaret juba mitme meetri kauguselt, kuid kättesaamiseks pidin mõned trikid tegema. Õnneks oli õige abikas autos olemas ja saigi nimi kirja.
Sai poindile peale üht Raadi aaret kogemusega kiirelt pihta ja täna lõpuks ka järgi mindud. Suured tänud!
Lasin ennast eksitada logidest. Tegelt oli väga sirgjooneline aare ja oleks võinud selle kiirelt ära lahendada. Aga ikka oli vaja müstika ja okultismi radadele laskuda ning hakata numbreid ja seoseid välja posima. Ja siis nii on, et kui ikka väga tahad, siis leiad seoseid ka üleeilse võileiva ja Siberis toimunud meteoriidi langemise vahel. Lõpus kiire leid ja kõik korras. Aitäh, sai jala siin sirgeks korraks ja teadmisi jälle juures. Aitäh.
Eks natukene mõistatus endalegi, et miks ma seda siia kirja panen kuid mitteleide olen ikka loginud. Need on kohati väärtuslikumadki kui leiulogid. Leitud, siis on lihtne ja võib eluga edasi minna. Mitteleiu või enda siniseks vihastamisega ei teagi, et kuhu see elu siit läheb. Puresin sea aaret paar tundi nüüd. Küll tekib tunne, et täiesti rumal, et kuidas leidnute nimekiri on nii pikk ja ma ei saa mitte udumütsigi aru. Mitte kohe midagi. Tasapisi midagi koorub ja koorub, pigem teiste logidest, kui aardekirjeldusest endast. Lõpuks suudad midagi kokku panna, et umbkaudne asukoht. Nimisõna nagu sobib. Tegevus nii ja naa. Aarde alguspunktiga pole nagu seost. Samas aarde nimetusega on. Ühe numbrigi saab klappima. Aga vägisi tekib tunne, et kui ka kõik lõpuks õige on, siis punnitad lihtsalt ja vägistad, et asi klappima saada. Ei teagi, mis sellega siin edasi teha. Võiks ju tuima panna ja küsida koordinaadi kelleltki. Või siis lihtsalt ignore listi selle aarde saata, sest kontrollida pole ju võimalik mitte mingit oma teooriat. Eh, ei teagi. Paar aastat seda vahitud siin. Võiks ju jätta ootele aga peab ikka hea tahtmine olema, et viitsida jälle käsile võtta. Ja ei usu, et kuidagi lähemale jõuaksin, kui praegu juba olen. Või äkki siiski? Eks ta keeruline ole. Kui ka lõpuks mingi sihtkoha paika võiks sättida, siis kust täpsemalt otsida? Eh, raske on see pettunud inimese süda :)
Mai just küsis, et ega mapsil meil midagi märgitud ei ole ja mina vaatasin järgi, et midagi on küll. Kuna see oli Mail väga ammu lahendatud ja ta ei olnud kindel, kui täpne aarde asukoht on, siis lendasin mina innukalt peale ja ka märkasin üsna ruttu aaret. Sai üks vana lahendus ka kirja. Aitäh!
See mõistatus potsatas peale lahendamist sellisesse kohta, et kohaleminekut pidi ta ikka pikka aega ootama. Täna lõpuks siis sai leid ära vormistatud.
Tänan peitmast.
Üks päris vana aare, mis meil veel seni oli leidmata. Punkt sai kaardile maalitud juba mõnda aega tagasi ning täna kui olime siit möödumas, tegime peatuse ja panime nimed kirja. Aitäh.
Eks see lõpp oli nagu juba ammu välja joonistatud kaardile aga miskipärast on ta siiani külastamata jäänud.
Nüüd õhtul ajaviiteks käisin sõitsin sups sinna, sups nimi kirja ja sups koju tagasi. Kõik tehtud vähem kui kahekümne minutiga.
Tänud!
Mitteleid pole häbiasi. Mida ja kust ma otsin? Põõsamikro? Vale koht. Ei saa aru. Tuleb otsast peale proovida. Kunagi hiljem.
Ega ei oskagi ütelda, mispärast selle linnu juurde pole kõigi oma geo-aastate jooksul lennanud veel. On's asi nüüd kogemuses, aga viimati kirjeldusele pilku peale visates sai küll kohe hoobilt selgeks, kuhu minna vaja. Vihje peab paika ja minu hinnangul pole ta lahendamiseks ilmtingimata hädavajalik, peidukoha raskusaste 4 sobiks geopeiturile vist ilma vihjeta kah. Aitäh.
Hoog oli meil korralik, õnneks mitte nii suur, et oleks tuule alla võtnud. Saime selle isegi päris nulli vahepeal, et aare logida.
Tänud.
Täitsa puretav kont oli. Kui lind lendab näiteks Helsingist Ateenasse ja vahepeal teeb kiire põike Amsterdami, ahjaa ja tuli meelde et miskit jäi helsingisse maha ja tuli sellele uuesti järgi minna, ja vahepeal paar päeva veel puhkust ja ykspäev oli 25ms vastutuul ja kolm päeva 12ms allatuult.... siis lendamise peale kulus ? tundi. Lihtne ju :D Aitähhid peitjale
Selle aarde otsimisele oleme kulutanud umbes paar aastat, õnneks küll mõningate pikemate vaheaegadega, nii et päris käegalöömise tunnet veel tekkinud ei olnud. Ka täna ei läinud alguses kõik libedalt. Esimesest kohast kus arvasime aare olevat, ei leidnud me midagi mõistlikku. Muutsime siis natuke sihti ja suunda ja ei teagi mida kõike veel ning võisime lõpuks selle aarde osas kergendatult hingata. Aitäh seiklust pakkumast!
Täpp sai mõned ajad tagasi õigesse kohta tõstetud. Täna juba kolmandat korda sain kasutada Silverit käepikendusena. Tänud!
Lugematu arv kordi on selle aarde kirjeldust avatud ja sama targalt kinni pandud. Mingi hetk tekkis nagu idee (mis lõppkokkuvõttes osutus ka põhimõtteliselt õigeks), aga kuna kas ühe numbri või minu vahendite täpsus annab soovida, siis päris paika ikka ei saanud. Ühelt georetkelt koju naastes sai sealt kandist möödudes isegi peatutud ja tunnistatud, et veel midagi ei jaga. Täna oli lõpuks see päev, kus jonni mitte jätmine viis sihile. Kodus sai paika pandud 4 võimalikku kohta ja välitöödel kolmandas kohas vaatas aare juba kaugelt vastu. Kui piisavalt aega anda, siis näritakse igasugu mõistatustest läbi, kui ainult aarded ise nii kaua vastu peaks. Aitäh peitjale ja taastajale.
Mitu aastat vaatasin niisama seda mõistatust. Selle ajaga kogunes geokogemust ja lõpuks arvasin, et sain pihta. Täna läksime teooriat kontrollima - edukalt. Aitäh!
Võtsin aarde lahti ja aare täitsa kadunud. Nii igaks juhuks mõtlesime vaadata. Üllatus, üllatus, keegi oli uue konteineri ja raamatu pannud. Panime oma nimed täitsa uude logiraamatusse kirja. Tänud
Alles on ainult topsi ümber olnud märgistatud teip ja magnet. Topsi kunagisele olemasolule viitasid selle killud. Sisu tõenäoliselt kadunud.
Seda mõistatust vaatasin ma päris kindlasti esimest korda aastal 2011 ja siis panin selle sama targalt kinni tagasi. Eks aeg annab arutust ja mingil hetkel sai oma põhilise geopeituse kambajõmmiga mõtteid põrgatatud ja teooriaid arendatud. Üks neist oli ka õige ja sõber on oma logi juba mõnda aega tgasi kirja saanud. Täna oli minu kord. Käisin üksi vaatamas, sain targemaks ja tulin mõne tunni möödudes abilistega tagasi. Lõpus on topsiga midagi hirmsat juhtunud. Väga viisakast ja aaret hästihoidvast kohast saime kätte ainult korrektselt märgistatud teibi, magneti ja topsiku killud. Logilehele genereerisime kõige piinlikuma ja kehvema asenduse koos minigripiga, kuid tervikuna tahab lõpp hooldust. Tänud peitjale väga pikka aega piinanud mõistatuse eest.
Aastaid tagasi oleks sellise napi kirjelduse mõistmisega kindlasti jänni jäänud.Nüüd polnud miskit muud,kui teekonnal punktist A punkti B antud aare üles leida ning ära logida.Tehtud
Ei mäletagi kuidas lõpp kaardile sai aga seal ta igatahes oli, igatahes meeldiv kiire leid, aitäh :)
Kui ma kunagi ammu tegin lahti seda ülesanne, siis esimene reaktsioon oli "Teete nalja?? 36 ja 10 - see ongi kõik?" Ma isegi kohale ei läinud, nii mõttetu ülesande kirjeldus oli.
3-4 aasta möödas, uued abivahendid said avastatud, kogemust tuli juurde - tegin uuesti Linnulennu lahti ja mõtlesin - kui on nii vähe andmeid, siis lahendada saab ainult nii! Leidsin lõppkoordinaadi 1 meetri täpsusega, aga.... Mina ausalt ütlen, et ilma vihjeta, mis on olemas Geopeitus.ee lehel, ja mida pole GC lehel, seda lahendada on peaaegu võimatu.
Nii et tulime kohale ja hakkasime ümbrust uurima. Just GP vihje abil avastasime objekti, mis vastab sellele, millest räägib vihje. Objekt oli palju lubav, otsisime väga põhjalikult, aga ei leidnud midagi. Mingi teine päev käisime veel abivahendiga, aga sama tulutult. Kirjutasin peitjale, selgitasin oma loogika, kuidas ma lõppkoordinaadi sain, siis kirjeldasin objekti, mida me poleerisime, rääkisin kõikidest kohtadest, kus sai otsitud, aga ei leitud. Lisasin ka pildi, et näe, no ei ole siin midagi. Peitja kinnitas, et koht ja objekt on õige, ja kui pole, siis kaduma läinud.
Mõne aja pärast peitja kontrollis ja kinnitas, et aare oli kogu aega olemas, ja pärast seda oli ka tehtud 1 leid.
Me jälle tulime kohale, jälle abivahendiga, kontrollisime absoluutselt kõik ja jälle ei midagi. Mina olin nii masenduses, et komistasin täiesti sileda maa peal ja väänasin jalga just enne tähtsa tennise võistlust. Otsustasin, et aitab, enam siia ei tule.
Nädal aega möödas, jalg paranes - ütlen mehele, võta redel, jaa, see kõige suurem, lähme veel, kontrollime veel paar kohta. Ja jälle mitteleid. Ma vahest võrdlen ennast praegust ja ennast 4 kuud tagasi - tol ajal mul oli kuidagi häbi või ebamugav isegi pingi all midagi otsida, isegi kui keegi ei vaata. Praegu ma väga julgelt võin keset linna suure redeliga kõndida, mõõta Pirogovi nina joonlauaga ja tunnen ennast väga enesekindlalt.....
Kirjutasin jälle peitjale, kuule, kas lõppkoht on ikka õige, no ei ole seal aardeid. Peitja ütles, et viimati aare seal oli, jah, just selles kohas, mis on pildil. No kuidas nii võib olla??
Ja siis õhtul mul käis klõps. Avastasin, et seal lõpppunkti ümbruses tegelikult on veel seda sama tüüpi objekte, mida me pole otsinud. Hüppasime autosse selle mõtega, et NÜÜD TULEME JA LIHTSALT VÕTAME AARDE! Tulime ja jälle ei midagi.... Seisime seal vihma käes, äike müristas. Ma ütlesin, no peitja ju kirjutas, et just selles objektis peab see olema, lugesin veel üks kord, ja selgus, et üks sõna jäi mul kahe silmade vahele:) Uurisime veel ühe objekti ja seal aare oligi.
No ei tea... On küll hea meel, et lahendasin mõistatust, leidsin õige lõpppunkti ja õige objekti ja vaatasin õige kohta, aga veidi kurb on, et jäin nii kinni selles esimesena leitud kohas, ja ei suutnud natukest laiemalt vaadata. Aga igal juhul aitäh peitjale, peamurdmist ja otsimist oli kõvasti! Ja hea meel ka, et ei pea uuesti sinna sõitma:)
Kontroll teostatud, olemas, ainult pisut teises kohas, kui peaks olema. Taastatud.
Täitsa uskumatu, lahendades üht naaberriigi mõistatust, ei osanud sellega siin midagi peale hakkata. Kulus ära üks müks kogenumalt mängijalt ja asukoht avaldus veel sama päeva õhtul. Tänud peitjale aarde eest.
Seda aaret olin ma kunagi vaadanud. Tookord ei saanud ma midagi aru, kuid oli ka kogemusi vähe. Nüüd lõin selle uuesti lahti. Lugesin ja vaatasin.. linnulennu, 36, 10... sain pihta, mis see on ja kuhu numbrid panna. Peale tulemust jooksis juba kenasti ka nimi- ning tegusõna välja. Nii sai ka selle aarde juures ära käidud. Peale mõningast vaatlust hakkas karp silma. Tore aare! :) Aitäh peitjale!
Huvitaval kombel oli see linnulend mul lahendamata, aga Sirja pani eelmisel õhtul täpi kaardile ja nii me kohale veeresimegi. Tänan.
Kuhu lind lendas oli ammu välja uuritud ja pesapaik kaardile märgitud. Nüüd lõpuks käisin kontrollimas, oligi linnuke pesas ootamas. Aitäh peitjale.
Mõistatus lahenes veidi aega tagasi ja täna sattusime lõpp punktist mööda sõitma. Väga hea, et keegi minust pikem kaasas oli, tänu sellele sai kiiresti ja sujuvalt.
Küsimus, kas poolik või mitte poolik, on suhteline. Kes on abi vajanud, on saanud seda geopeituse sõnastikus linnulennu tähendust uurides või küsides peitjalt/adopteerijalt lisavihjet.
Käisin natukene kolamas. Minu hinnang mõistatusele: poolik. Nimelt see vajab edasist suunitlust veel, päris ehku peale saab otsida küll, aga natuke liiga kauge. Põltsamaal saadud vihjed aitasid lõppu jõuda, nagu ka mõne teise aarde puhul, tänud! Konteiner ise oli tipp-topp, esmalt uurisin õigest kohast, siis läksin diagonaalis ja otsisin sealt ning seejärel liikusin tagasi, otsisin, leidsin ja logisin. Tänud!
Lahendasin aarde Kaupo juhendamisel ja tutvusin toolsidega. Aarde saime ruttu kätte ja hmm 10h? pikkuseks veninud sõit Tallinna algas.
Seda aaret on ka palju vaadatud ja mõeldud. Kunagi abiga sai ära tehtud, aga kunagi ei sõida siit kaudu. Seekord parandasime vea ja võtsime selle Tartust Tallinna sõidu esimeseks aardeks.
Mul olid hoopis omapärasemad lahendusideed seoses selle mõistatusega. Kõigepealt tuletasid need numbrid mulle meelde millimeetri paberit, mida ma pole enam 100 aastat näinud. Nulli asukoht paneb samuti fantaasia liikuma. Lõpuks see õige lahendus tundus nii lihtne ja otsejooneline, et oli lausa kerge pettumus. Kohapeal proovis sadama hakanud vihm mu nägemismeeli piirata kuid jõudsin siiski leiuni. Aitäh!
Kui ma selle aarde kirjeldust lugesin, siis tuli mul kohe mõte, mis võiks lahendus olla. Proovisin oma ideed kaardil ja sain asukoha ka kätte. Kuna vihje tõttu oli mul eeldus, missugust sorti see koht võiks olla, välistasin tulemuse kohe.
No ja siis juhtus nii, et kurtsin Jürxile, et nähh, ei oska selle aardega midagi mõistlikku teha, ainult 1 idee ja sellest tuleb koht, mis kuidagi vihjele ei vasta. Jürx soovitas mul seda kohta kontrollida. Tänane kontrollimine päädis logimisega.
Selle aarde ajalugu ulatub (geo-)ajaloo algusesse, kui uudistasin kaarti ja vaatasin, kus Tartus aardeid leidub. Iga kord kui kaardi lahti tegin vaatas vastu suur sinine küsimärk ja nii saigi sellest üks esimesi mõistatusi, mille ma avasin. Hämming oli suur - kas kõik mõistatused ongi sellised keerulised, imelikud, rasked - kuidas ma peaksin sellest aru saama. Proovisin ühtemoodi ja teistmoodi, käisime ühte mõtet kontrollimas, kuid edu ei paistnud kusagilt. Ühel heal päeval, missiooni "Tartu puhtaks" raames, võtsin kindla plaani välja selgitatada selle aarde loo. Pidasin nõu teadjamatega ja vähem teadjamatega panime pead kokku. Lõpuks oli ka üks potentsiaalne koht olemas ning kui sain teate, et see ongi õige koht jäi koordinaat jälle laagerduma. Täna tegime kiire lõppmängu 1:0 meie kasuks. Aitäh aarde eest, nüüd see pind silmast välja tiritud!
See aare ootas lahendamist juba üks kuni mitu aega. Ei mõistnud, kuidas see seos on niivõrd ilmselge, et isegi geokontrolli pole tarvis. Käisin mõttes ära lennujaamas, lennukolledžis, lennundusmuuseumis, Lennujaama teel, E36 raudteeliinil, 36. maanteel, Lennu teel, Linnu teel, Lennu tänaval ja Linnu tänaval. Homseks oli kokku lepitud kohtumine Eesti Ornitoloogiaühinguga, mille nüüd tühistan, sest täna hakkas linnuke ootamatult kooruma :)
Erlelt kuulsin, et Jürgen ka parasjagu maadleb selle aardega, tegin talle kohe ettepaneku oma teooriaid jagada. Selgus, et suund oli meil mõlemal õige, aga kirjelduses lubatud seost me ei näinud. Jürgen fikseeris asja kaardile ning sai parimaks tulemuseks 35,04. Kõlab nagu close enough? Erle kinnitas meie teooriat, aga see tundus ikka seosetu. Küsisin Jürgenilt, kas lähme vaatama, selgus, et poisil täna plaan hoopis oravaks hakata :D Mul sellised "peaaegu-lahendatud-aga-mitte-päris"-mõistatused püsivad max 15minutit nagu juhtus ka Võrgu aardega. Ma ei tea, mismoodi see poiss öösel magada saab :D Üks mugu ei vastanud kõnele. Teine mugu ei vastanud kõnele. Helle-Mari tegi ettepaneku ülehomme minna, no mis jutt see on ometi? :D Vaatasin marsa aegu. Nulli saaks, tagasi peaks jala tulema. No mis see ära ei ole siis see x km maad kõndida. Ajasin juba papusid jalga kui Helle-Mari kirjutas, et pistab põnni autosse ja käime ära ikka, aga paari tunni pärast. No jeesus, vähe sellest et sul poiss tõbine on, nüüd tegin su enda ka päris peast haigeks oma jutuga :D Otsisin paariks tunniks muud tegevust ja kella 22.30 paiku korjatigi mind peale, visati veel kott imemaitsvaid küpsiseid autos krõbistamiseks ka sülle! Nullis märkasime aaret kiiresti, aga mu käesirutus polnud piisav. Tahtsin just öelda, et oot, üritan hüpata kui Helle-Mari juba minu suunas jooksis ja mind sõna otseses mõttes kannipidi üles lükkas. Nii ootamatult polegi mind veel kunagi krabatud :D Naersime seal kõht kõveras ning läksime autosse rahunema-logima. Siis tuli see topsik veel kuidagi tagasi ka panna. Ütlesin, et oot, ma üritan vähemalt hüpata. Mul hakkas temast lihtsalt kahju, ega ma ka mingi 50kg ei kaalu. Helle-Mari aga ütles, et ära nüüd põe ja järgmisel hetkel lükati mind jälle ootamatult kannipidi üles nagu ma kaaluks 2kg :D Jälle kõhud kõveras ja tops endiselt pihus, nii seda küll tagasi ei saa panna. Mõtlesin siis pisut teise taktika välja ja Helle-Mari peab nüüd edaspidi jõudu jõusaalis tegema :D
Aitäh kaaslastele selle ehtsa tiimitöö eest, kus igaüks andis oma panuse, sellised spontaansed lahendused-tuurid võiksid vabalt lausa traditsiooniks saada :)
Elu on ikka täiega seiklus. Täna kirjutasime Kerliga niisama, uurisin, kuidas tal NKT-vallutus nädalavahetusel läks ja muud taolist. Olime varem Linnulennu aardest rääkinud ja mõte oli meil mõlemal sarnane ja täitsa õiges suunas. Kerli oli suunanud Jürgeni kaarditöödele ning peale mehitatud andmetöötlust saime paar võimalikku kohta, mida võiks kontrollida. Päev oli selliseid tähtsaid toiminguid nagu jalutuskäik, küpsiste küpsetamine ning õe Hollandisse saatmine täis planeeritud. Pakkusin Kerlile, et lähme siis ülehomme, mille peale Kerli ütles, et ta ei suuda nii kaua oodata. Egas midagi, läksimegi siis hoopis täna kell 22.30, soojad küpsised Kerlile kaasas. Nalja sai ikka rubla eest ning topsiku kättesaamine vajas tugevat minupoolset füüsilist survestamist. Tagasi pani Kerli ilma minu abita, sest me lihtsalt hakkasime nii kõvasti naerma, et sama asja teist korda ei saanud korrata enam. Aitäh väga meeleoluka päeva lõpetuse eest, kuigi see seos sõnade ja loogika vahel siin aardes on ikka Linnuteeni segane.
Põltsamaa koosviibimisel sain vihje, et olin selle aarde lahenduse puhul liigutanud omi mõtteid täitsa õiges suunas. Püüan tulevikus end rohkem usaldada :)
Tänud aarde eest!
Alguse mõte oli õige, aga lõpu osa vajas siiski sõbra-geokontrolli ja siis juba mööda lennates sai ära logida. Tänud.
Iga Tartus käiguga on see aare risti jalus. Nüüd proovisin kuidagi moodi selle asja endale selgeks mõelda, aga oleks peaegu rongialla jäänud.. Mõtlesin vist veidi üle. Konsulteerisin Mentoriga ja siis lõi õige lambi põlema, vastus oli ju kogu aeg selgemast selgem, aga ei kasutanud kaasasolevat abivahendit õieti. Kohapeal sai algul valelt objektilt otsitud enne kui logi kirja sai. Tänud peitjale!
Õige idee tekkis kohe peale vaadates juba ammuilma. Ka koordinaadid ootasid juba ammu, kuigi geograafina peaks ütlema, et on võimalik saada erinevaid tulemusi. Kunagi mitu kuud tagasi käisin pimedas ja lumesajuga ka nullis otsimas, aga ei leidnud. Sai omanikult kinnitust küsitud oma lähenemise õigsuses ja täna märkasin kohe kui nulli jõudsin. Ei teagi, kuidas eelmine kord siis nii geopime olin.
Aare oli juba mõnda aega tagasi lahendatud ja pandud ilusamate ilmade ootele. Täna saabuski lõpuks see ilus kevadine õhtu, et võtta rattad ja teha väike sõit linnast välja. Aitäh :)
Tänane viimane leid ja nüüd kanuudega koju ära. Tänud peitjale.
Aare on juba varem silma hakanud, kuid ei olnud lahendamiseni jõudnud. Kaks päeva tagasi juhtusime peale jaaninädalavahetust selle asukohast mööda sõitma ning tänu Matule sain ka ära logitud. Aare oli alles ning heas seisukorras. Aitäh!
Ka tükk aega pinnuks silmas olnud aare ja oli vihjet vaja, et asjale pihta saada. Edasi läks juba ludinal. Kaaslane arvutas õige koha välja, mina punnisin vastu ja tahtsin hoopis teise suunda lennata. Ilusal suveõhtul läksime siis ikka tema varianti kontrollima, sest ega ju midagi kaotada olnud (kui, siis veidi kütust ainult). Suureks üllatuseks vaataski tops meile seal rõõmsalt vastu. Kui vähe on ikka inimesel õnneks vaja. Aitäh!
Ei teagi, miks see nii kaua võtmata. Tuli lihtsalt minna kirjelduses antud kohta ja ära logida.
Tänud!
Tükk aega pinnuks silmas olnud aare, kuna siiani pole tee sealt mööda viinud. Täna otsustasin kodutee siis lõpuks nii sättida, et Linnulennu ka peale jääks.
Küll oli ikka tegu, et aare kätte saada ja veel suurem tegu, et tagasi panna, aga loodetavasti õnnestus ja maha ei pudene. Tänud aarde eest.
Lihtsat ei olnud siin midagi, oli mitmeid versioone ja üks valem kui teine. Kuna aaretega mul kiiret pole, jäi asi ootele. Täna joppas, nägin aaret aga kättesaamine, see on ilmselgelt teine teema teises kohas. Tänan, lahe idee, et niikaua laagerdus, seda magusam oli täna!
Selle aardega olin nagu väike koolipoiss, kes teab mida teha tuleb, aga ikka vajab tuge. Tegelikult veelgi enam, teadsin mida teha tuleb, kuid ei saanud vajalikku täpsust kätte. Siis leiutasin mingi raketika, mida peitjalt kontrollisin, mispeale sain teada, et see raketikas ei päde ning esimene mõte oli ikka õige. Nüüd kasutasin elektroonilist abivahendit ning väljas leidsin aarde saadud nullist. Tänud!
Kui nina sai õigesse suunda lükatud, siis edasi läks kiiremini. Lihtsalt senimaani sai hoopis teise suuna ja teistsuguse linnuga arvestatud. Aare tahaks uut logiraamatut, lisasin küll uue lehekese sinna topsi. Tänud!
Täna oli Tartus nii kõva tuul, et kandis linnulennul lõppu. Logiraamat endiselt pilgeni täis. Selle aardega lõppesid meie jaoks Tartu linna mõistlikud mõistatused. Registreerime end meeleldi Geoakadeemia avatud loengutele sarjas: Anne kanali Mariaani sügavik Leiutaja silmade läbi.
Selle geomaratoni esimene aare. Segaste seltskond oli mõne tunni jooksul komplekteeritud, seega saime oma missiooni täitma. Esimene saak tuli... nuuh... Ei saaks just öelda, et liiga leebelt. Oli ikka sebelemist ja seiklemist küll... Logiraamat on küll ilmselgelt pungil täis, nõuab vahetust, muidu on aare korras :)
Selle linnu lennuteekonda sai uuritud juba aastaid tagasi. Pärast suuremat sorti rehkendamist sõelusime välja ühe kohakese, mis jäi küll meie suvisele liikumisteele, ent ometi me sinna tuhnima ei jõudnudki. Lasksime end mõnede logide ebaselgusest alt vedada ja asusime mõtetes juba hoopis teise ilmakaarde. Nüüd jõudis meieni teave, et see esialgne väljamõeldis peabki just õige leiupaik olema. No nii, seekord väikesed täpsustused, igaks juhuks mõned abivahendid kaasa ja püüdsime linnukese kinni. Hää, et niigi läits! Aitäh peitjale.
Lahenduse saime juba tükk aega tagasi kätte ning käisime ka otsimas, kuid siis ei leidnud. Seekord vaatasime õigesse kohta, väike sirutus ja käes see aare oligi.
Eelmisel korral jäi lend natuke lühikeseks, nüüd jõudsime kohale. Aitäh!
Oi jah, lõpuks sai ka see aare leitud. Lahendus oli tegelikult juba hulka nädalaid tagasi kätte saadud, aga kohale polnud jõudnud veel.
Lahendus ei tulnud kergesti, sai ka abi küsitud. Lõpuks tuli välja, et kunagi oli õige lahenduse idee ka peast läbi käinud, aga kuna linnud lendasid siis liiga sirgelt, ei jõudnud nad oma pessa, ehk mõistatuse lahendus kandus ebamõistlikku paika.
Seega said välitööd omal kolmel korral ette võetud hoopis teise ilmakaarde, lootes kirvega linde püüda, mis aga teadagi pole teab kui edukas tegevus.
Seepeale saime kinnitust oma ammusele mahamaetud ideele ja pisut oma lahenduskäigus korrektuure tehes õnnestus ka aarde ligikaudne koht välja peilida.
Täna sõitsime kohale ning aare paljastus kiirelt. Märkasime ka, et lindudele meeldib ka õlut juua.
Võtsin kaks tühja õllepudelit, ei jätnud midagi!
Tänud peitjale (minu jaoks) raske mõistatuse eest!
Panime täna raudlinnule hääled sisse ja käisime Linnulennu leidu vormistamas. Leid oli kiire, kuna kodutöö oli seekord oluliselt paremini läbimõeldud, kui eelmistel kordadel teises ilmakaares otsides.
Enne seda oli paar korda käidud ka alternatiivses lahenduskohas otsimas. Esimene idee oli meil tegelikult õige, aga kuna koordinaadid näitasid ülesande/või meie töövahendi ebatäpsuse tõttu võssa, välistasime selle asukoha ja võtsime liigselt kinni nendest vihjesõnadest. Nii me siis omaarust maru loogilisse kohta jõudsime, aga mida polnud see oli aare. Pärast välise abiga selle asukoha ja piirkonna välistamist asusime taas õige lahendusviisi juurde ja valisime sobivaima peitmiskoha selles piirkonnas.
Lahendus tuli kiiresti, kuid kõik need hirmsad jutud, mis selle aarde kohta käivad (nii palju pidi otsimas käima, nii raske jne), ei vasta minu arust küll eriti tõele, sest esimene pilk, mille ma heitsin, sattus täpselt aarde peale ning kümne sekundi pärast oli ta tänu minu isale näpus. Raskusaste võiks peidukohal pigem 3 olla, aga see on muidugi peitja otsus.
Loona isa nõustus täna meid siis sinna sõidutama. Mõõtsime kaardil välja (tänud Matule [matu07] õpetuse eest), printisime kaardi välja ning hakkasime minema. Kui olime veel linnas, hakkas mul ninast verd jooksma. Läksime siis tagasi Loona juurde, pesin nina puhtaks, võtsin taskurätikud kaasa ning asusime teisele katsele. Õnneks seekord ei tulnud midagi vahele ning jõudsime kohale. Kobisime autost välja. Mina läksin üht objekti uurima, Loona teist ning juba ta hüüdis, et leitud. Wow, päris kähku käis see võrreldes nende hirmsate juttudega, mida me aarde kohta kuulsime. Aitäh! PS! Meil on Tartus ainult 1 aare veel leida! :D
Lõpuks ometi tänu arvukatele vihjetele leitud. Eelmistel kordadel ei hakanud nii kaugelt nullist otsimagi. Küünitamist ikka oli selle järele, aga sai abivahenditeta hakkama. Ütleme lihtsalt nii, et sai lõpuks selle täpi roheliseks ja jumal temaga :)
Tänud!
Viimaks napsasime ka sellel siristajal sabasulgedest kinni.
Kasutajate oiorokko ja phantom abita poleks me kindlasti niisugusele loogikatasandile küündinud, nii et tänud!
Margus lahendas, mina leidsin. Tasakaal peab valitsema :) Tänud!
Pärast kinnitust, et esialgne loogika pidas paika, oleme logide põhjal mingi kujutluse loonud ja nüüd käisime kontrollimas. Valgustasime kümneid objekte nii arvutusliku nulli kui ka sellest paarisaja meetri kaugusel oleva loogilise nulli juures, aga leidu ei tulnud. Üks huvitav objekt on praegu ajutise aiaga ümber piiratud, eks see ole hetkeseisuga viimne lootus...
Lõpuks siis käes. Alustasime geopeitusega vaiksemalt 2010. ja aktiivsemalt 2011. aastal. Ehk siis kaks aastat tagasi sai pilk visatud ka sellele mõistatusele. Proovisime nii ja naa. Käisime isegi paaris kohas, kuid ei miskit. Jätsime sinnapaika, et ehk aja jooksul tuleb mõni hea mõte. Nüüd siis nädal tagasi GeoMinutil sai Lõvi phantomilt vihje ja lõigi pildi selgeks, et kus ja mis. Olime sealkandis isegi käinud, kuid otsinud natuke liiga kaugelt natuke valest kohast. Täna vormistasime asja ära. Hea, et Lõvi taipas kodunt abivahendi kaasa võtta. Täname.
Võtsin läbi kõik Tartus leidmata aarded. See on üks nendest ning mäletan Geopeituse algusaegadest (mõtlen seda aega, kui meie geopeitusega alustasime), et käisime Martaga alguspunktis otsimas, sest me polnud tookord veel aarde tüüpidega tuttavad. Nüüd, kaks aastat hiljem otsustasin selle jälle käsile võtta. Proovisin erinevaid võimalusi, aga mitte kui midagi. Lõpuks otsustasin mõtted natukeseks ajaks mujale viia ning hakkasin ruubiku kuubikut keerutama. Kuubiku klotse silmitsedes tekkis hea mõte....
Ah, unustage ära, mingit mõtet ei tulnud. Eks see ongi üks nendest kahest aardest Tartus, mis jääb leidmata ideede puudumise tõttu.
Teel Tartu poole tuli see aare jutuks ning sai minu poolt ka oma lahenduse, sinnapaika ta jäi. Siis kästi üks hetk logima minna. Vaatasin gepu, mis asja ma siin login? Aa, seda aaret. See aare on juba pikalt huviorbiidis olnud, hea, et tehtud sai. Aitäh!
Päeval tuli mingi idee, kuidas neid numbreid võiks tõlgendada. Eks siis vedasime maa-ameti kaardil jooni ja leidsime lõpp-punkti, mis tundus kaardil ka enam-vähem adekvaatse peidupaigana. (Ainus sõnaseos asus küll mõnisada meetrit eemal.) See illusioon aga haihtus märgatava kiirusega, kui sügiseselt krõbiseva ja helkiva heina ja võsa sees taskulampidega ringi tiirutasime ja erinevaid puid ahistasime, mõeldes, et mis ometi paneb kahte muidu normaalset inimest selliste lollustega tegelema. Eks nüüd tuleb ennast natuke koguda ja võib-olla ideed ümber hinnata.
Kolm on kohtu seadus. Linnapreili nõuande peale läksin veelkord kohale ja seekord lõpuks näkkas. Oli ikka salakaval aare, sellises kohas, kus kahtlustada ei osanud. Olin eelmisel käigul sellest vaid 10 cm eemal oleva koha põhjalikult läbi uurinud ja veendunud, et seal pole, aga aare ise oskas end nähtamatuks muuta. Täna sai veelkord vaadatud ja lõpuks sain tal kratist kinni. Aare muidu korras, aga logiraamat ajab üle ääre. Oma nime sain kirja seal konteineris olnud kollasele postitile. Jätsin omalt poolt aardesse ühe mikroskeemi. Suured tänud peitjale vahva mõistatuse ja juhendamise eest.
Saime peitja käest kinnituse, et loogika õige ja läksime lootusrikkalt kohale. Tükk aeg otsisime oletatava koha ümber erinevatest kahtlastest kohtadest, aga aare jäi esialgu peitu.
Olles aarde peitja, siis ei poolda geokontrolli vajalikkust. Mõni aare võiks ikka jääda ka teemasse - kontrollime paika pidavust pit-stopi tegemisega. Kui mõnel otsijal on kahtlusi siis alati saab küsida peitjalt kommentaari.
geokontroll oleks lausa ülivajalik, kuna selle aarde loogika ei tundu päris selge ja üks-ühene (kuigi võibolla ma lihtsalt ei tea). ühe korra uuele omanikule see ettepanek ka tehtud, kuid miskipärast tuli push-back.
Vihjed GP ja GC lehel on erinevad. Geokontroll ei teeks paha.
Vaatasime hoolega kodus eelnevalt multikat "38 papagoid" boade mõõtmise kohta, et saada aimu linnumõõdustikust ja arvutada lindude lennu pikkust, kestust ja maandumisplatsi asukohta. Kahjuks ei saanud kinnitust lindude ja kilkide koostööversioon. Seega, papagoisammu pikkust, hoojooksu distantsi ja tiibade siruulatust arvesse võttes, pakkisime autosse 3 suurt ja väikest Papagoid ja lendasime (loe sõitsime ikka) aarde juurde. Aarde kätte saamiseks oli tarvis 1,5 Papagoid, kirjutamisega sai hakkama üks Papagoi ja kolmas oli pikast lennust nii väsinud, et lausa tukkus... Boonuseks saime päris mitu pudelit taarasse viimiseks.
Aitäh peitjale ja adopteerijale ka muidugi. Et Sa Kalle ka nii pikk oled... :D Aare korras!
Ka sellel puhul tuleks saboonislik olek kasuks. Aare igati korras. Tänud.
Eks ma kahtlustasin seda ise ka, kuidas see mõistatuse osa käib aga ikka on ju vaja kahelda endas. Kohapeal tundsin jälle selgelt, et tuleks rohkem rippuv asendis aega veeta, siis oleksid ka aarded kergemini kättesaadavad. Tänan.
Asi hakkas hargnema suht juhuslikult, üht sõiduplaani lapates. Tekkis seos, see sobis aardekirjeldusega kenasti, mõttes kirjutasin juba logi ja kiitsin peitjat teravmeelsuse eest. Täna kohapeal selgus, et olin peitja teravmeelsust ja huumorimeelt üle hinnanud - palun vabandust! Võtsin siis sõiduplaani asemel lahti kaardi ja kätte mootorsae, vingusin natsa telefoni otsas ilma targemaks saamata, sõitsin kah 700 m ja leidsin täitsa tavalise aarde. Oh jah.
Linde ei leidnud, küll aga surnud kähriku. Ja paduvihmas liguneva ingli ka.
Esimesel korral ei õnnestunud leida. otsisin küll õigest kohast kuid tulutult. Teine kord näkkas.
Kammisin pea tund aega ala läbi , kuid siiski ei leidnud aaret :(
Võib öelda, et esimene kindlam mõte töötas, olgugi, et lasin end vahepeal ühest logist eksiteele viia. Aga nimi- ja tegusõna olid algusest peale õiged. Ühel sügavalt isiklikul põhjusel meeldis mulle väga selle koha nimi, kus aare end peidab :) Aitäh!