Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsanduslik õpperada on 5 km pikk ja 22 rajapunktiga, raja viimane lõik kulgeb läbi arboreetumi taimegeograafilise osakonna. LT ehk Luua terviserada kutsub avardama geopeituri silmaringi ning kasutama rada sihtotstarbeliselt. Head otsimist.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9VRY7
Logiteadete statistika:
50 (96,2%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 53
Vastupidiselt eelnevatele ma leidsin põrnika, aga konteineriga jäin küll hätta :/
Leid #89 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru neljandal päeval. Täna teen Jõgevamaal juuli lõpus toimuvaks Suveseikluseks sooja :D
Seda sindrinahka sai otsida üle veerand tunni. Peidik 1.0?! Metsas, püstiste ja pikali puudega mikrot otsides? Puuduva põrnikaga pealekauba. Ilma hädaabikõnedeta poleks seda ilmselt leidnudki, sest ei taibanud sellisest asendist ja niivõrd pisikest potsikut otsida. Ma hindaks praegust peidiku raskusastet 3.0-3.5. Mis pagana päralt siin mikro olema peab, ei mõista. Aga küllap minu halva maitse asi.
Ei leidnud. Nullis oli suur puu horisontaalasendisse liikunud, võib-olla tegi see leidmise liiga raskeks
Väike jalutuskäik ja väike tiirutamine, enne kui õige asi silma jäi. Tänud
Aarde leidsime, kuid põrnikas oli plehku pannud.
Tänan peitmast.
Sipelga juurest mööda rada siia liikudes sai netist ka raja kaart üles otsitud, et teaksime, kus rajal me nüüd siis oleme ja kuidas siin liikuda.
Nautisime siis täiega pakutavat võsa, sääski, puuke, nõgeseid ja kõikeveel mida Eesti mets endas peidab
Leidsime nii põrnika kui ka topsi. Tänud!
Leitud teelt geojaanilt koju. Jalutasime pool rajast läbi, teise poole jätsime teiseks korraks. Saime veidi vihma, sääski oli palju aga see meid ei seganud väga. Vahvad topsid, aitäh!
Kõndisime sääsekaitse pilves kohale ja leidsime ühe kogemata ühe täissöönud puugi. Found it: 02.Jul.2023 15:20 LT Põrnikas/ LT Beetle. Veidi hirmutav, sest paljud ootasid nunnut lepatriinut. Täname. Aare oli korras.
Siin lähenesin eelnevaga võrreldes teisest suunast, peitmise üldlahenduse idee oli juba teada ja selle võrra läks kiiremini. Aitäh!
Kõige pikemalt aega nõudnud LT seeria tavaline aare. Omades võrdlemisi selget ettekujutust, mida ma otsin, teadsin et vihjest on umbes sama palju kasu kui teadmisest, mitu sõõrikut Sõõrukas eile sõi. Võttis kõva pool tundi, enne kui põrnikaga teineteist põrnitsesime. Kohe kindlasti pole see peidukoht 1.0, antud juhul isegi mitte spetsiaalse Wazzyly skaala peal :o) PS. peategelane ei jaksa varsti enam oma varandusest kinni hoida. Aitäh.
Kuigi aimasime, mida otsima peab, läks ikkagi omajagu aega, et õigesse kohta vaadata. Tänud peitjale!
Seda põrnikat tuli tiba kauem otsida, aga lõpuks ikkagi märkasin.Mulle millegipärast tundus, et oli vist oma algsest asendist lahti murdunud, aga hetkel veel püsis küljes.Aith.
Need põrnikad on lahedad tegelased, kui nad just juustesse kinni ei lenda. Hea et pea kiilakas on.
Tänud.
Sõnaga põrnikas meenub minule esimese asjana tegelikult üks rahvaauto millest isegi mitu filmi vändatud. Taaskord õks lahe tegelane purgis. Tänud peitjale
Vahelduseks üks väheke kergemalt tulnud leid, mis aitas motivatsiooni taastada.
Langenud lehtede maastikul sai leitud põrnikas. Tänud peitjale.
Põrnikas valmistus talveks, oli end hoolega sügisesse peitnud. Ei pääsenud ta meie käest. Aitäh!
Ajasime jupp aega eestpõgenevat nulli taga, lõpuks saime kätte nii selle kui ka põrnika. Aitäh!
No kui juba pisilaste otsimiseks läks, tuli põrnikaga ka tutvust teha. Piilusin siia, piilusin sinna, kuni ta vastu piilus. Aitäh peitjale!
Olles tulnud ämbliku juurest, siis eeldasin mis siit eest võib leida. Nii ka läks.
Üllatavalt prügine koht matkaraja ääres. Sellest mööda saades jõudsime põrnikani. Aitäh!
Peale sipelgat suundusime põrnikat otsima. Saime nimed kenasti kirja. Tore aardeseeria! Temaatiline - matkarada ja putukad. Aitäh peitjale!
Silm oli juba kalibreeritud ja seega oli vaid vormistamise vaev. Aitäh peitjale.
Põrnikas oli võrreldes eelmiste leitud pudulojustega päris nunnu. Aitäh!
Nii kurb oli see, et unustasin pliiatsi autosse ja lootsin, et aardes see leidub. Oleks ju nagu mahtunud ka, aga ju keegi kogemata kaasa võtnud. Ma nii loodan, et sellest pildist hetkel piisab ja luban nime kirja panna järgmisel korral kui siia satun. Väga vahva põrnikas, meenutas stseeni Lion Kingist. Ilm oli liiga palav selle matkaraja jaoks ja parme ka oli liiga palju :D Aga muidu niiväga suur aitäh kutsumast! Täpsustus: 26.07.22 lõpuks ka nimi kirjutatud!
Täna jäi see aare Luual viimaseks. Multit ja teist mõistatust ei hakanud üldse üritamagi, sest niigi veetsin rajal pea 3 tundi. Kokkuvõttes, LT meeldis mulle väga: siin olid aarded, aaretel olid nunnud valvurid, korjasin talveks angervaksa, toitsin sääski oma verega ning toitsin ennast metsmaasikatega, mida ühes kohas oli ikka väga palju. Suur tänu siia juhatamast!
Oi siin läks kaua, oli isegi oht saada sääskede poolt täitsa söödud, aga õnneks ühel hetkel paistis see põrnikas oma peidukast välja. Põrnikas ei tahtnud eriti oma aardevalvuri tööd teha ja seega sai talle turvavöö peale pandud. Seega omanik võiks üle vaadata. Tänud!
Tagasiteel Sipelga juurest sai ka see mutukas üles otsitud. Ei läinud lihtsalt, õnneks ühel hetkel jai ebakorrapära silmanurka ja seal ta end peitis. Siin paneks raskusastmele hea +2 juurde, sest "GPS võsas" ja "on plain sight" see "putukas" küll ei ole. Tänud ikka!
No vähemalt sitika ma suudan metsast üles leida, hea seegi :)
Geokambaga läks põrnika leidmine kiirelt. Kõige teravamm silm põrnika tabamisel oli Mikil.
Tuli leida üks võssa pugenud põrnikas. Tõele au andes oli selleks hetkeks igasugusest võsast kõrini saanud. Selle tunde põhjustas üks kolmetunnine võsa-multi. Õnneks Mikil käis põrnikavaatlus mängleva kergusega. Tänud peitjale!
Geps käskis minna 10 meetrit ühele poole ja siis jälle teisele poole. Segadust kui palju. Hakkasin siis lihtsalt ringi vaatama, sest peitja selle raja aarete stiil oli juba tuttav. Nii saigi väga hästi maskeerunud põrnikas tabatud. Väga nunnu tegelane, mulle meeldis.
Leidub siin metsas ikka igasugu elukaid. Mõningaid rohkem (sääsed), teisi vähem. Põrnikaid võiks rohkem olla, Aga kus loodus hätta jääb, seal geopeiturid aitavad. Täname!
Tänase Luua tripi kuues ja viimane aare. Kui sipelga juures oli kahtlaselt vaikne ja sääski nagu polnudki, siis siin sai kinnitust tõdemus ... neil kurivaimudel oli luureinfot, et ma olen siia põrnika poole teel. Kõige hullem on see, et vana hea sõber põrnikas on ülejooksik ning teeb sääskedega koostööd! Ma olin seda lahingut kaotamas. Minust oli saamas supikogu sääskede peakorteri edevas köögis. Jooksen siin ümber põrnika. Jalgratta lühikesed püksid jalas. Jalgtatta lühikeste käistega särk seljas. Kiiver peas. Sääsed reaalselt jalgu otsast ära närimas. Jooksen endiselt ümber põrnika. Peksan ühe käega kiivrit. Hämarus. Päikseprillidega ei näe enam hästi. Põrnikas on peidus. Ta juhib sääskede tuld. Sääsed armutult tündavad. Ma tilgun verd ( see on tegelt sellest käna käimisest .. mäletad kull, ühes eelmises logis kirjutasin .. ). Võtan prillid eest. Pilt läheb heledamaks. MA NÄEN SIHTMÄRKI! Põrnikas, seal! Tõmbasin sellel tegelasel soolikad välja ning ülima kiiruga kribasin nende soolikate vehele oma nime kirja. Minu .. võit .. kuramuse .. sääsed! Tagasi parklasse ja koju ära. Täna ei viitsinud ma küll kuskil mujal veel ennast sääskedel pureda lasta. Mõistatusi ka ei viistinud teha .. arvake ära kas sääskede pärast või jah.
Tänud!