Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See on aarde "Lost Place: old peatmoss mine /vana turbakaevandus" uus versioon. Vanas aarde peidukohas võeti maha mets ning lähedal pole head ja mõnusat peidupaika, seega tuli aaret ca 600m edasi nihutada. Seetõttu ka uus aare.
Aare asub Põdra turbarabas, mida kunagi kasutati turbakaevanduseks. Mida siit näha saab, on vanad turbakaevanduse väljad. Siin kaevandas umbes aastani 2015 turvast firma nimega AS Ket. Turbakaevandamine lõpetati, sest turba kvaliteet ei vastanud enam nõuetele ja turvas polnud enam nii puhas. AS Ket’i tehas asub aardest umbes 2 km kaugusel. Tehas on praeguseks maha jäetud, isegi osa vanast tehnikast on seal veel alles. Tehase kõrval on elumaja, kus tookord elasid mõned töötajad ja praegu elavad ikka veel osad endised töötajad. Endise tehase alal saab ringi kõndida, soovitan aga ettevaatlik olla ja mitte inimestele silma jääda. Google Maps’i satelliidipildi pealt on näha, kus tehas asus.
Mu isa töötas selles turbakaevanduses päris palju aastaid. Tema kirjelduste põhjal seletan, kuidas turvast toodeti ja pakiti. Kõigepealt kaevandati soo peale kraavid, kus soost üleliigne vesi ära juhiti. Siis freesiti turbast üks kiht spetsiaalse freesiga lahti. Järgmisena segati lahtist turvast selleks, et ta ära kuivaks päikese käes. Seejärel lükati turvas vaaludesse, mis olid 5-7 cm kõrgused, ja siis hakkasid kogumismasinad turvast vaaludest punkritesse koguma ja soo äärde toimetama. Kuivatatud turvas oli suhteliselt kerge ning punkrite mahtu mõõdeti kantides (kuubikutes). Soo ääres aunatati spetsiaalse roomiktraktoriga turvas suurtesse vaaludesse, mis olid 8-10m kõrged. Sealt vaaludest hakati siis turvast suurte autodega tehasesse viima, kus turvas spetsiaalsetesse kottidesse pakendati. Pakendamine toimus nn. tsehhis. Pakendamise käigus sõeluti turvas vastava suurusega fraktsioonideks ja pakendati kottidesse. Pakendatud turvast viidi enamasti välisriikidesse, põhiliseks importijaks oli Holland. Soos kuivendatud turvas, mis üle jäi, viidi kolhoosidesse ja sovhoosidesse lautadesse loomadele alla panemiseks, sest turvas imes kogu virtsa väga hästi endasse. Tehases oli püsivalt 15-20 töötajat tööl, kõrghooaegadel isegi rohkem. Praegu on endisest kaevandusest näha aarde ümbruses vanad väljad, kus loodusel on vaja nüüd ennast taastada. Vaikselt hakkab mets peale kasvama ja osa endisest sooalast on isegi vee all. Erinevatest väljadest viivad läbi betoonplaatidest ehitatud teed, mis praeguseks on juba kohati paigast nihkunud ja seal autoga sõita ei soovita, sest kui ühel hetkel tee väga nihkunud peaks olema, siis keset teed ümber pöörata ei saa. Kuna vana turbakaevanduse ala on tume ja päikselisel ajal on seal väga soe, siis armastavad selliseid kohti ussid, k.a. rästikud. Kõndides peab väga ette vaatama, sest rästikuid on palju ja nad on mürgised. Soovitan kummikuid kanda. Tuleb ette vaadata, et rästikupesasse ei satu – ka neid on seal palju. Vana turbakaevanduse alal saab üldiselt ringi kõndida (soovitan betoonteedel püsida) ja seda sürreaalset loodust nautida.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: rästikud (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9VRBE
Logiteadete statistika: 23 (95,8%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 25
13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri otsing #91. Peale GeoOlümpiat ja enne Haanja 30 tipu vallutamist. Sest päev on ju meeldivalt kuiv ja soe ;-) Sellest hoolimata olid turbaväljad kohati vee all, ju on nii tihedad. Jätsin auto plaattee algusse, sest lõpuni ei tahaks vist mõni korralik romugi sõita - puud on kohati juba päris jämedad. Hea, et rästikute kohta alles nüüd lugesin! Käisin plätudega nagu ikka. Lõpus oli hämming suur kui logiraamatust oma varasema logi leidsin. Mida värki! Kuna aare aga uus, siis tasus ikkagi uuesti tulla ja muidugi tulebki logiraamatuid taaskasutada, tore et alles on! Võtsin aardest ränduri, mis vähemalt 2-3 nädalat minuga kaasas püsib. Kast on ka äge ja hoolega tehtud. Suur aitäh Mariale uuesti kutsumast! Selleks, et näha uusi asju, tuleb ikka samas kohas korduvalt käia - nagu ütlevad targemad :-)
Selline logiraamatu taaskasutus mulle meeldib. Nüüd on nimi topelt :) Aitäh!
Tegime ühe pikema turbarabamatka, püsides kenasti betoonplaatidel. Tänud peitjale!
Jõudsime Geojaanile natuke vara ning mõtlesime, et vaatame enne selle aarde ka üle. Valisime kõigepealt lühema, aga vale lähenemistee, seejärel saime suure ringiga kohale, aga meie auto on ikka liiga madalapõhjaline isegi sellise maastiku jaoks. Hinge kinni pidades sai ikka soovitatud parkimiskohta jõutud ja sealt edasi jalutatud. Väga äge maastik, mida iga päev juba ei näe. Aarde koordinaadiks sobib Markosu pakutu tõesti rohkem. Aitäh korraliku aarde eest huvitavas paigas!
Esimese hooga panin sõnaotsesmõttes rappa :) Järgmisele jätsin väikse üllatuse
Jõudsime päris ligedale, aga kohalik härra koos koeraga pidas meie matkasaapaid ja linnamaasturit ebapiisavaks, seega soojemal ja kuivemal ajal tagasi.
Esimese hooga sattusin tupikusse, eks tuli siis kaarti uurida ja alternatiivne lähenemistee leida. Koht oli tuttav, olin siin eelmist versiooni leidmas käinud. Põnev on vaadata, kuidas loodus üle võtab. Maasturiga oleks siin hätta jäánud ilmselt, aga üherattalisega sain veel hakkama, vaid paaris kohas tuli maha tulla. Aitäh peitjale.
Väga ilusasti vormistatud aare. Mulle kohe kõik meeldis siin. Lisaks oli mõnusalt soe ilm koos jahutava tuulega. Aitäh siia huvitavasse kohta juhatamast!
Mõte oli Luhasoos murakaid korjata. Polnud hea mõte. Murakaid väga vähe, korjajaid - hõikujaid väga palju. Saak sai üpris kesine, jalad väsinud soos kummikutega sumpamisest. Mõtlesin, et teen päeva paremaks Vana turbakaevanduse aardega. Jäi see ju nüüd rohkem tee peale seoses Pärlijõe silla ehitusest tekkinud teesulu ja ümbersõiduga. Planeerisin teekonna varasema aarde parkimiskohtade ja minu asukoha järgi kaardil. Polnud hea mõte. Esialgu hea metsavahetee muutus kiiresti jubedaks kraatriväljaks. Minu Fabia kraapis päris mitu korda põhja või esiotsa. Teele õnneks midagi maha ei jäänud. Olin meeleheitel, sest ümberkeeramiskohta ka polnud. Ja siis... keset metsa ja patsikut tõeliselt korras ja hea kruusatee! Kaardil sama tähistusega kui läbitud meeleheide. Nii läkski edasi. Päris lõpus pidin aeglustama ja ettevaatlik olema kuid saime autokesega koostöös hakkama! Aarde juurde jalutasin ja imestasin maastikku. Tõeliselt äge koht ja aaret väärt! Kastike ise on ka väga armas! Tänan! Päev sai päästetud! Tagasi Valga maanteele sõitsin juba mööda väga head kruusateed.
Kui ma parkla poole triivides ennast keelumärgi tagant leidsin, sain aimu, et olen seda aaret juba varem proovinud otsida. Seekord ei jätnud jonni ja leidsin teise lähenemistee. Oma masinaga sain isegi lähemale kui märgitud parkla. Veel väike jalutus läbi kasepadriku ning võis käigu õnnestunuks lugeda.
Tänud
Algul proovisime ühelt poolt läheneda ja lõpuks hoopis suurema ringiga teiselt poolt. Natuke sai ka mööda betoonplaate sõidetud, kuid mingil hetkel oli siiski parem mõte jalutada. Turbaväljad olid enamuses vee all, luiged ja mitmed väiksemad linnud tiirutasid neil tekkinud veekogudel. Üsna huvitav vaatepilt keset turbaraba. Aare ise oli väga toreda teostusega, rõõm on selliseid käsitöö hõnguga meisterdusi leida. Aitäh kutsumast!
Need vanad turbakaevandused on täiesti sürrealistlikud kohad. Hommikuse päikesetõusu ajal oli siin huvitav jalutada ja lihtsalt kuulatada looduse vaikust. Tagasiteel auto juurde oli päikesetõtu juba pilvede taha peitu kadunud ja järgmine kord õnnestus päikest korraks näha õhtuse päikseloojangu ajal.
Imeline kuldne sügis ja loodus oli täna. Jalutasime hea meelega. Teel ütlesin, et me oleme siin vist olnud aga karuonu arvas, et see oli kuskil põhja pool ikka. Aarde leidsime kiiresti ning päris suur segadus oli enda nimed logiraamatust juba eest leida. :) Väga kaunis aardekarp ja geopeituse juhend. Lahkudes korjasime ka pannitäie seeni, 2 puravikku ja riisikaid. Aitäh, koht väärib kindlasti aaret ja siia uuesti tulemist.
Väga tore aare, aga mu arvates on aare tubli 12m teises kohas, koordinaatidel N 57° 40.310', E 026° 48.475'.
Aitäh aarde eest!
Viimase otsa lähenesime sama teed nagu talvel eelmist versiooni otsides. Seekord murdis Mikk autoga isegi lähemale, oli väga sürr raba peal mööda betoonplokke veereda. Lõpu pidime siiski jalutama. Raamatust leidsime ka oma eelmise sissekande ja tagasiteel jalutas juba järgmine otsija vastu. Aitäh!
Kui aarde esimese versiooni puhul saime drive-in teha, siis seekord õnnestus ka natukene jalutada. Ilm oli väga mõnus, rada hea ja ümbritsev taaatumise märke näitav loodus põnev. Lõpus väga viisakas teostus. Kokkuvõttes igati 5+ aare. Aitäh!
Siin turbakaevanduses oleme varem käinud, aga mitte nii kaugel. Auto jätsime esimesele betoonplatsile ja seadsime sammud aarde poole. Eest leidsime väga korraliku aarde. Aitäh!
Eelmises aardes sai autoga nullis käidud. Selle aarde juurde end enam ei murraks, kased päris jämedad ja pole ilus neid ka lõhkuda. Väike jalutuskäik ja tore aare sai nime võrra rikkamaks. Leidsime ka enda eelmise külastuse. Tänud
Minul oli siin kaevanduses kolmas kord käia. Loodetavasti see koht lageraie alla ei satu ja uut versiooni peitma ei pea. Üldse ei tahtnud uuesti tulla, aga tegelikult tänase ilmaga oli väga mõnus jalutus. Lisaks nägime ka rohkemat, kui eelmise versiooniga ja teostus oli "lahe_teostus" silti vääriv. Mõnusalt kvaliteetne ja vaeva nähtud. Siia sõites sai käidud Rõuges ujumas, tagasi sõites Kubijal ujutud.
Eks õigel eestlasel käib elu jõuludest jaanipäevani ja jaanipäevast jõuludeni. Meil on nüüd selle aarde otsimine käinud täpselt neid tähtpäevi pidi. Päeva pealt pool aastat tagasi panime logiraamatusse nimed kirja ja nüüd tegime uue külastuse. Kui alguses olime küll natuke niuniu, et miks lihtsalt koordinaati ei muudetud, siis uhke aarde ümbris tasus taaskülastuse ära.
Neile turbaväljadele lähenedes oli tuttav-segane tunne nii meil kui sõpradel. Mõlemad olime kindlad, et oleme siin juba käinud, aga midagi täpsemat ei suutnud meenutada. Kui arhiveeritud aarde info üle vaadatud, siis hakkasid mälupildid paika loksuma. Tookord sai madala autoga nulli välja sõidetud, aga täna mitte. Polnud õige auto ega õige päev ja aaregi on võrreldes eelmisega veidi kaugemale nihutatud. Seda parem oli jalgu sirutada ja jalutada. Jah, kuigi ühtegi logiteadet ühelgi veebilehel ei olnud, oli esmaleidja meist kõvasti kiirem olnud ja saime kuulsusetu teise kohta. Täname aarde eest!
Esmaleiust jäime napilt kuue tunniga ilma. Sellal kui me alles plaani pidasime, et kuhu üldse minna, pandi juba nimed kirja. Terve tee oli selline tuttav tunne, päeva lõpuks õnnestus ikka pildikesed mälusopist ritta seada ja eelmine seal olemine omale selgeks teha.
Rästikuid ei kohanud.