Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub teid matkama Eesti ühele suurimale laiule – Suurlaiule. Lihtsat pargijalutust siit oodata ei maksa, kuid metsiku looduse ja seikluste nautijatele on see kindlasti meelepärane koht. Aega võiks varuda mõne tunni, kui soovite rahulikult kulgeda ja laiul natuke rohkem ringi vaadata.
Aarde peitsime laiule mitmel põhjusel. Esiteks on see koht minu esivanematega tihedalt seotud. Siin asusid Suuremõisa küla talude (ehk platside) heinamaad. Nii käisid minu vanavanavanemad ja vanavanemad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses siin laiul oma loomadele heina varumas. Heinatööd ei tehta siin ammu, nüüd on suur osa saarest loomade karjamaa ja sõbralik veisekari hoolitseb selle eest, et saareke päris ära ei võsastuks.
Teiseks olen lapsepõlves siin läheduses Ahendas väga palju käinud, kuna seal oli Suuremõisa ja Laheküla talude lammaste suvekarjamaa. Kogu küla lambad aeti suveks suurele karjamaale, kus neid siis kordamööda kõik talupered iganädalaselt vaatamas käisid. Need päevad nägid ikka nii välja, et hommikul leivakott kaasa ja rattaga Ahendasse. Siis tiir ümber karjaaedade ja mere äärde ning kadakapadrikus ragistamine ja lambakarja otsimine. Umbes samasugune oli meie päev ka selle aarde peitmisel, kui väikese rattamatka Suurlaiule tegime.
Kolmandaks oli soov, et ka Geopeituse lehe mängijatel oleks põhjust laiule tulla. Siin lähedal üks aare juba on, kuid kahjuks see ainult GC-kogukonnale otsimiseks-leidmiseks.
Aare on peidetud meie talu maadele. Sõltuvalt aastaajast võib laiule lähenemisel kummikutest väheks jääda, kuid porisel metsateel on nad siiski liikumisel abiks. Auto on soovitatav jätta peale Laheküla metsatee äärde (sõltub kaugele sõita julgete) ja siis juba jalgsirännak. Kuskil padrikus murda ei ole vaja, metsarada toob ilusti mere äärde ja veetakistuse ületamise koht on kaardilt hästi nähtav.
Mõnusaid seiklusi Muhumaa lõunarannikul!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: väikesaar (1), rattaga_raske (1), puugid (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9WAR0
Logiteadete statistika: 16 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 17
Tegin pisikese päikeseloojangudessandi Saaremaalt. Suts ja kohal.
Eks kutse laiule oli üks, mis seekordse mõnusa nädalavahetuse plaanides oli. Kunagi sõpradega olime juba poolel teel aga kuna aeg oli piiratud siis jäi üritus katki, sest selge oli see, et ilmselt päris tunniga me hakkama ei saa. Seekord aga kiiret polnud ja matkad meile ju sobivad.
Eks nii mõnigi takistus polnud kõige meeldivam aga kuna ühe valearvestuse tegime ise siis polnud ka kedagi süüdistada :D
Tänaseks on ka kõik haavad paranenud nii, et suured tänud huvitava matka eest :)
Kutse oli lahke. Algne läheneminegi tundus päris lahke. kui autoga enam kaugemale ei saanud, siis kadus lahkus kuhugi ära. Teadlikult sai tossud jalast eemaldatud ja asendatud crocsidega (natuke nagu piinlik oli et äkki keegi tuleb vastu ja siis näeb seda sokid sandaalidega combot ja teadagi mis on siis esimene mõte) tee olukord pani seda mõtet kohe unustama. Samas ega siis miskit ületamatut või erakorralist siin ka polnud ja vägis ju keegi siia ka tulema mind ei sundinud. Peale veetakistus kulgesin kindlal meelel kaardil olevale metsarajale.... see tõstis meeleolu kohe pilvedesse. rada ennast polnud sageli nähagi, näokõrgusel oli iga puu ja põõsavahel korralik ämblikuvõrk, koos rasvase peremehega. Millist naudingut valmistas ülakeha ja näoga nendesse pidev takerdumine. Põlvest allpoolne osa oli kaetud taimestikuga mille väädid tekitasid jalgadele rebendid, mida ma siiamaani, mimeid päevi peale matka heldimusega imetlen. Kokkuvõttes seega igatpidi vahva ja meeldejääv ettevõtmine, Tulekut ei kahetse, tagasitulekus niikindel pole
Siia tõi mind iga-aastane saarereis, mis on Tantsuansambel Kuljuse mitteametlik üritus. Sel aastal Suurlaiul ja ise veel korealdustiimis. Oli mõnus ringkäik laiul.
Kui kutsutakse, siis tuleb tulla. Öömehe juurest mööda merd laiule ja kaks aaret siit leitud, asusime autode poole tagasiteele. Kohati ei tahtnud see meri meid kanda, õigemini meile tundus nii, sest pragunemine oli ulatuslik. Tagasi jõudsime kadudeta. Tänud aarde eest.
Leiu juurest kadakais väikseid põikeid tehes jõudsime tagasi merejääle. Liuglesime kaht laidu ühendava mõttelise rajani. Kahtlaselt tume jää lahutas pikalt meid huvitava raja algusest, taustaks rohkelt roogu. Piret oli julgeim me seas, kes testima asus ja edukalt. Peagi olime praksuva jää maastikult pikale sirgele jõudnud. Jällegi oli kerge kulg mööda külmunud rada külani. Tänud peitjale.
Nüüd oli tarvis väike sutsakas edasi minna. Vahepeal üritas kadakas meid peatada, kuid ei saanud sellega hakkama. Peagi olime nullis ja nimed logiraamatus sees. Ma vihjasin, et võiks seljakotis kaasa matkavaid termoseid sihtotstarbeliselt kasutada. Sellega oldi nõus, nii et tähistasime leidu kes söögi, kes joogiga. Siis rühkisime taas jääle, kust väljusime tee kaudu. Tee oli üsna korralikult jäätunud. Paar kaart tegime sealt, kus kõige suurema vooluga kohad olid. Kadudeta saime sealtki üle. Nüüd jäid mõned kilomeetrid autodeni vantsida. Lobisesime ja vahetult enne auto juurde jõudmist, näitas maa peremees oma suurt traktorit ka. Aitäh!
Tänane päev oli kokku lepitud ühiseks kalapüügiks ja ühe patenteeritud haugi landi proovimiseks. Veetsime oma kuus tundi merel ning muhujan sai kaks korralikku haugi, mitte küll selle patenteeritud omaga. Mina peesitasin nagu päevakoer paadis ja ainult nautisin päeva. Ma pole elus merel kalal käinud, saati siis näinud, kuidas haugid vups ja vups paati tulevad. Hiljem nägime veel muhujani meisriklassi fileerimises ja praadimises. Merel saime päikest ja vihma ja vikerkaart. Päris huvitav ilm oli. Laiul maabusime lehmade juures, kes meid siiski veidi pelgasid ning kaugemale kablutasid. Jalutasime aardeni logima. Aitäh põhjuse eest laiule jalg maha panna. Ning ajalooline dimensioon annab veel väärtust juurde.
Aardeni kulgemiseks valsin mugavaima variandi ehk siis Vaimeranna sadamast SUP-ga lähenemise. Aerutada oli vaja vaid napp pool tundi ehk 3 km. Laiul jalutasin aardeni ja peale seda ka naaberaardeni ja siis aerutasin tugevas vastutuules tagasi sadamasse. Tänan mõnusa mereretke eest!
Milline kaunis soe pühapäev selliseks laiu matkaks. Tänase päeva nael see ja siinne naaber. Võtsime isegi laiufänni Klaarika kaasa :) Auto jäi loomaaia juurde maha, kuigi saanuks vabalt ka 1.25 km edasi, selgus hiljem. Silmasime metikotkast ja muudkui sammusime. Saime ületada nii vett kiu põhjamuda. Mõnus! Aardeni lähenesime mööda metsast metsa, tagasi tulime mööda veel lihtsamat rannikut.
Mõnus oli see laiul käik, väga mõnus. Aitüma Helenile ja Salmele selle eest! Ja veel vanavanamate maapind, ohoo. Aare korras.
Kui kusutakse, siis tuleb minna. Peale mõnusat hommikusööki pressisime end autosse ja asusime laiu poole teele. Jalutada sai omajagu. Minnes, metsa vahel, jäime oma kohaloluga merikotkale vahele ja tagasi tulles tegi olemise huvitavamaks pullide möiramise kuulamine. Vahepeal sai poolde reide ulatuvas veetakistuses kahlata ja laiul endal pidi üsna palju lehmakoogi põiklemist tegema. Laiule jõudes lähenesime aardele metsasemat rada pidi, mis oli kindlasti pisut raskem, kuid huvitavam. Teele jäid vana talukoht ja ägedad harulised sammaldunud põlispuud.. neis on oma salapära ja põnevust..
Tänan peitmast.
Mulle meeldis see aare. Korralik vanakoolikas, et ilge matk. Erineva maastikud ja takistused. Ja siis ports kohalikku ajalugu juurde, tekitab kohe mitmedimensionaalse vaate. Ega see lehmade eest põiklemine oligi põhivaev, muu oli ju lihtne. Palav küll, kuid lihtne. Äge teada, millise maatüki peal lõpuks ahvi mängisin, kõik oli kena ja korras. Aitäh. Peale siinsete aarete juures käimist ja tagasi jõudmist autoni oli võhm väljas ja ega rohkem ei viitsind kottigi sel päeval ette võtta.