Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9XDT0
Logiteadete statistika: 32 (100,0%) 0 2 0 0 0 0 Kokku: 34
Suusatamise asemel sai valitud jalutuskäik juba tuttavatel radadel. Aitäh.
Tänane teine saavutus "Kaheksatuhandeliste" seerias. Meie maal kannatab kõrgemaid künkaid skoorida kümnete kaupa päevas. Enamike muude maade mastaapides poleks säärast tüüpi ralli üldse mitte mõeldav. Üks või kaks tähelepanuväärsemat tippu päevas on piiriks enamikes riikides. Muidugi leidub neidki tippe, mille vallutusretkeks pühendatakse päevi, et mitte öelda nädalaid. Aitäh.
13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri leid #112. Selle matkakese viies aare. Kaks veel ja siis lõpukoll - Vällamägi :D Enne lagendikku märkasin eravalduse silti, keerasin selle juurest kalda peal aardeni. Leid lihtne, aga edasi rammisin läbi võsa rajale tagasi. Tänan Arturit ja Heigot matka eest! Aare korras.
Tänane neljas. See oli juba keerulisem tükk. Kui kohale minnes tegin õige otsuse liikuda metsa all mitte raiesmikul, siis edasi Kunnimäe suunas tuli raiesmik ületada. Lumi oli veel täna mõnes kohas põlvini ja jänesepabulaid täis. Saapad said lund täis, kahtlustan et sekka ka mõned pabulad. Mul on hea meel, et maaomanikuga asjad joonde said. Tänan!
Selle aarde puhul enam ei lootnud, et tee kergemaks läheb. Läks teine ikka üha hullemaks. Lõpuks lõõtsutades kohale jõudes selgus, et aarde juures on käinud maaomanik, kes soovis, et teda oleks ka teavitatud. Võrumaal elab sõbralik rahvas ja loodame, et peitja annab maaomanikule aardest märku. Nadi värk, kui geopeituse mängule mõne rumala olukorra pärast kehv maik külge jääb.
EDIT: kiitus peitjale:)
Võrus käime sageli, aga poolteise aasta jooksul pole kõiki tippe ära suutnud vallutada. Täna oli plaan otsida 2 tundi ja jõuda tagasi koju, et minna kontserdile. Teadsin küll, et Haanjas sügav lumi ja see ei kanna, aga nii rasket rada ka ei osanud oodata. Kui tavalise pikema matka puhul loen iga 100m tagant distantsi aardeni, siis siin võinuks teha seda 10m kaupa. Üks asi oli kummiku servani lumi, teine aga jääkiht, mis igal sammul säärt lõigata tahtis. Oli paras sumpamine, lõpu poole õnneks leidsime ka paremaid radu. Kilomeetri ajad olid 35min, 40min, 25min. Oli raske, aga enam ei kahetse et hea trenn sai tehtud.
Siit aardest leidsime maaomaniku kirja.
Suutsin Pille ära veenda, et sama teed pole mõtet autoni tagasi minna. Teeme parem väikse tiiru ja saame ehk selle aarde ka. Olime juba üsna lähedal kui pisut vihamseks kiskus. Algul vaatasime, et vastik võsa, aga tiiruga sai kenasti kohale. Mul on hea meel, et seda aaret ka külastasime, sest leidsime palju metsvaarikaid. Juba mõni päev hiljem korjasin siit 10 karpi ilusaid marju. Aitäh!
Ärge uskuge lumekaarte, mis väidavad, et lund Eestimaal enam pole. Siin oli seda kohe väga palju. Eriti just lagedamatel kohtadel. Kui tihedama metsa all oli täiesti paljas maa, siis siin teelõigul ja tee kõrval oleval raiesmikul oli ülipaks lumi. Esmalt üks väike puhkus ja päikese nautimine teel lebades, et seda lumetakistust ületada ja siis karmauh sisse. Kõige pullim oli see, et umbes kolm sammu kandsid sind lumel ja siis kui hakkasid valvsust kaotama, olidki kahe jalaga täiesti sees. Nii me seda jupikest läbisime päris koomiliselt. Aarde juures oli ilus puhas metsaalune ja kenasti leitav karbike.
Seda lähenemisteed piidlesime hirmunult juba esimest korda mööda minnes, aga nüüd ei jäänud muud üle, kui tegudele asuda: ületada tuli sügava lumega raiesmik, kuhu oli juba uus tihe võsa peale kasvanud. Kui olime paar esimest korda hargivaheni lumme vajunud, siis saime liikumisrütmi kätte ja oli täitsa võimalik aardeni jõuda. Tagasi oli mööda samu jälgi juba lihtsam tulla. Aitäh!
Meie ajal lund polnud, siiski pidi päris üksjagu seda aaret otsima. Tahtis vist meid loksutada. Ei tea. Lõpuks tuli ikkagi kenasti välja. Siit sai edasi juba normaalse raja peale mindud, enne tulime küla poolt ja oli ikka korralik off-road mõningatel lõikudel, turbasemad augud ja selline lainjas maastik. Aitäh aarde eest.
Eelmine päev oli olnud ilus nagu värviline sügis! Ja sinna lõppu seltskond, unenäolises kohas ööbimiskoht, kunigliku maitse ja valikuga söögid.... ja loomulikult joogid. Hommik algas minu jaoks pilkases pimeduses, millele minutid ja tunnid tõid vaid kvantide kaupa valgust juurde. Õnneks tõid päevavalguse just matkakaaslased, kes tasapisi minu hommikuüksindust lõhkuma hakkasid. Päev oli justkui negatiiv eelmisest päevast. No mitte päris negatiiv aga selline veidi ülevalgustatud. Terve päeva oli kõikjal udu aga Haanja piirkonna ilu on nii vägev, et kogu seda võimsust ja hiilgust tajud isegi siis kui silme ees on lihtsalt hall mass. Aitäh kõigile! Mulle see pühapäev meeldis !!!!
Kõige ilusam riik on Lõuna-Eesti :)
Ja tänane sügis on IMELINE!
Aitäh!
Eelmise aarde juures sai tõdetud, et metsas on hea matkata, kui rajad olemas on. Noh, siin enam väga ei olnud, aga saime aardega edukalt hakkama. Aitäh.
Metsa all oli täitsa hea liikuda. Tagasi rammisime otse läbi vaarikavartemetsa. Karm.
Ka siin polnud tippu ennast nagu eriti ollagi. Aga topsi leidmisega läks siin veidi rohkem aega.
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.
Tänan peitmast.
Seegi Kunnimäest mõned meetrid kõrgem tipp vallutatud. Meeldiv vaheldus oli kännu otsast avanev ilus vaade sügisvärvides sügavikku. Aitäh peitjale!
Kunnimäelt siiapoole tulles leidsime jälle sobiva metsatee, mida mööda oli väga mõnus astuda. Raiesmikust ei hakanud üle forsseerima, selle asemel tegime metsa all kerge kaare. Lisasime aardesse trükkplaadi. Aitäh peitjale.
Ainukese kõndimist keelava sildi leidsime siit raiesmiku servalt. Kuna metsas oligi mõnusam astuda kui vaarikatihnikus, siis põikasime kõrvale. Et aare oli teistmoodi kui senised peidetud, siis otsisime küllalt kaua. Õnneks on vaarikad raiesmiku serval suured ja mahlased, karusid nendega maiustamas ei näinud. Aitäh!