Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9XQFR
Logiteadete statistika:
39 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 41
Jätkasime eilsest pooleli jäänud matka. Aitäh aarde eest.
13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri leid #109. Tuul oli vaibunud, sääski hullupööra. Matka teine aare. Juhuu, siin oli kohe ida koordinaat olemas. Hing rahunes veidi. Ei pidanud nii kaua sääskedele doonoriks olema. Jätkangi tiiru vastupäeva. Aitäh Heigole mõnusa õhtuse jalutuse eest!
Aarete lahendus meeldib mulle kohe väga. Lumega leitav ning pärast niigi maastikuvälist tatsamist halastavalt lihtsasti märgatav. Viisakas teostus, mis vajab tunnustust.
Tuttav aardekarp paistis juba kaugelt, aitäh!
Tänane teine tipp. Metsatee pealt läksid kellegi suureks sulanud jäljed otse aardeni. Mugav. Aare korras. Tänan!
Ollallaa, jalutuskäigu viimane. Leid kiire, aga tee aardeni jätkuvalt raske. Kontserdile poleks enam mingi valemiga jõudnud.
Egas muud kui, et kes trenni-trenni tahab saada, siis praeguste lumeoludega on kaheksatuhandeliste vallutamine väärt mõte.
Võrus käime sageli, aga poolteise aasta jooksul pole kõiki tippe ära suutnud vallutada. Täna oli plaan otsida 2 tundi ja jõuda tagasi koju, et minna kontserdile. Teadsin küll, et Haanjas sügav lumi ja see ei kanna, aga nii rasket rada ka ei osanud oodata. Kui tavalise pikema matka puhul loen iga 100m tagant distantsi aardeni, siis siin võinuks teha seda 10m kaupa. Üks asi oli kummiku servani lumi, teine aga jääkiht, mis igal sammul säärt lõigata tahtis. Oli paras sumpamine, lõpu poole õnneks leidsime ka paremaid radu. Kilomeetri ajad olid 35min, 40min, 25min. Oli raske, aga enam ei kahetse et hea trenn sai tehtud.
Päeva teine tipp. Õnneks ei paku see Vällamäele konkurentsi. Aitäh!
Peale põhjatipu vallutamist võtsime suuna läänetipule. Midagi erakorralist siin ei juhtunud ja taas logi kirjas. Pidasime väikese mõttepausi, kas liigume nüüd auto juurde tagasi või ikka mööda rada edasi. Võitjaks osutus viimane mõte.
Tulin õigelt poolt. Aare jäi silma. See teekond oli natuke lihtsam
Jätkasime mööda juba tuttavat metsarada. Siin tuli rajast päris kaugele sumbata, muidu lihtne leid. Aitäh!
Siit nendest Hardomäe aaretest sai minu ja Liisi romanss alguse. Tulime koos matkale, terveks päevaks tuli meiega kaasa kohalik kuldse retriiveri tõugu koer, kellele panime nimeks Lurr. Ja nii me päev otsa vihmas siin matkasime, ilm oli maksimaalselt rõve ja pasane. Lihtsalt täiesti õudne. Aga millegipärast see nagu väga ei heidutanud. Täiesti rõveda koguse kilomeetreid sai ka selles vihmas ära käidud, ära eksitud ja mida kõike. Aga palju ilusaid mälestusi. Tagasi autoni jõudes, peale päris paljusid tunde, siis oli vähe neid kohti kehal, mis oleksid kuivad olnud. Aarded tulid täiesti okeikalt välja, ühega vaid läks kauem aega. Eks miskil hetkel peab jälle tulema ja seda aardeseeriat siin jätkama. Aga tundub, et jalgrattaga saab kiiremini, siia lihtsalt muidu jääbki neid võtma :)
Eelmine päev oli olnud ilus nagu värviline sügis! Ja sinna lõppu seltskond, unenäolises kohas ööbimiskoht, kunigliku maitse ja valikuga söögid.... ja loomulikult joogid. Hommik algas minu jaoks pilkases pimeduses, millele minutid ja tunnid tõid vaid kvantide kaupa valgust juurde. Õnneks tõid päevavalguse just matkakaaslased, kes tasapisi minu hommikuüksindust lõhkuma hakkasid. Päev oli justkui negatiiv eelmisest päevast. No mitte päris negatiiv aga selline veidi ülevalgustatud. Terve päeva oli kõikjal udu aga Haanja piirkonna ilu on nii vägev, et kogu seda võimsust ja hiilgust tajud isegi siis kui silme ees on lihtsalt hall mass. Aitäh kõigile! Mulle see pühapäev meeldis !!!!
Kõige ilusam riik on Lõuna-Eesti :)
Ja tänane sügis on IMELINE!
Aitäh!
Taaskordne tõdemus, et mööda radasid on palju parem liikuda kui ilma radadeta maastikul. Aitäh.
Siin oli juba täitsa hea metsa all ringi koperdada. Keegi oli vähemalt radadega vaeva näinud.
Üle märgade mahakukkunud puude sai ilusti aardeni jõutud. Huvitav ja omamoodi aarde teostus. Aitäh!
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa. Põhjatipust tulles ei saanud ju ometi läänetipust mööda minna.
Tänan peitmast.
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa. Põhjatipust tulles ei saanud ju ometi läänetipust mööda minna.
Tänan peitmast.
Keerasime pilgu taas põhja poole ja vallutasime, pisut madalama, selle jalutuskäigu viimase tipu. Andsime kaelarihmalt leitud numbri abil toreda neljajalgse matkakaaslase parkla lähistel elanud perenaisele üle ning sõitsime edasi uute kõrguste poole. Aitäh peitjale!
See aarde jäi jalutusringi viimaseks. Panime nimed kirja, lisasime trükkplaadi ja võtsime suuna parkla poole tagasi. Kuna satelliit oli endiselt meiega, siis helistasime igaks juhuks kaelarihmal olevale numbrile ja andsime teada, et oleme teel tagasi parkla poole. Selgus, et tegu on parkla kõrval talus elava koeraga, aga omanik tuli siiski parklasse rihmaga vastu ja viis koera koju. Aitäh peitjale.
Kaks purgis. Juba kahetsen, et tosse ei vootsinud jalga panna ja plätudes metsa tulin.
Tänud.
Rajad kaardil ja tegelikkuses ei tahtnud kuidagi kokku minna, aga aare sai leitud. Aitäh!
Kui ma õigesti mäletan, siis siin pidin ikka otsima ka - null kargas ringi nigu kevadine jänes. Gepsu viga oli peaaegu pidevalt üle 10 meetri. Aga noh, kui nõnda otsijasõbralikult peidetud, siis isegi täppispositsioneerimisraskused ei sega ju, aitäh.
Läbi võsa vedasime ennast kohale, midagi rasket ei olnud. Nullis vaatasime natuke ringi kuniks õige asi silma jäi.
Pärast Hardomäe põhjatipu edukat esmaleidu sai võetud suund sama künka läänetipule. Mööda rada nulliga risti, läbi võsase metsa kohale ja aaret silmama. Kuidagi jooksis silmavaade aardest mitu minutit mööda. FTF sai kirja pandud ca 10 minutit pärast eelmist aaret. Aitäh!