Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare ise asub Musukivist umbes 80m eemal. Aga nulli jalutades peaksite kivist mööduma, kui kasutate lähenemiseks rannajoont. Seda ma ka omalt poolt soovitan- mis sest võsast ja rööbastest ikka vaadata :) Lähenemise raskusaste sõltub muidugi palju mere seisust ja ei pruugi olla hästi alati läbitav, niiet sellisel juhul peab ikka kõrgemale ronima. Aaret ennast päris kivi juurde ei hakanud panema, sest ega seal väga kohti pole (mitte, et lõplik koht midagi erilist oleks) ja lisaks tundub, et seal käiakse üpris palju kivil istumas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (3), lühem_matk (2), lahe_teostus (2), ilus_vaade (2), lumega_raske (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9Y5RF
Logiteadete statistika: 53 (98,1%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 55
Tegelikult igati aru saadav, miks rahvas siin käib. Väga ilus koht. Liisi filmis siin natsa merelaineid, pani selle oma facebooki ja see suutis mingi facebooki algoritmialge ära tabada, sest sai mitmedsajad pöidlad sellele alla täiesti suvalistelt inimestelt. Leid tuli kenasti, ei pidanud just siniseks end võimlema. Lõpus käisime kivi enda juures ka istumas ja äge näha, palju ikka viitsitud oma nime siia sisse kraapida läbi erinevate aegade.
Õnneks siin mere ääres oli tsipa jahedam kui metsas ning sääski ka polnud. Eemal oli mingi mees just veest välja roninud ja vaatas alguses kahtlustavalt kuid edasi tegelesime igaüks oma asjadega. Inga lootis alguses, et ta ei pea raudtee juurest alla randa laskuma aga kannatus sai vist enne otsa kui ma õigesse kohta vaatasin ja nii ta siis tuli ka ise selle topsi üles leidis.
Sõin aardest 60 m kaugusel salatit ja paar rasvast-magusat rummipalli. Kuna värav on kenasti lukus, ajasin auto ikka raudteejaama juurde ning sammusin kilomeetri mööda mereäärset muruteed ligi. Sest eks off-roadi ole täna juba Pakri põhjakaldal piisavalt sõidetud. Aare oli kohe üks väga tore tükk! kenad rannakaunistused olid ka seal 4-4.5 m pikkused puukarva-helesinised ajupuit (haakrik?). Neid lähemegi Peraküla/Nõva kanti rannast kokku korjama. Sest selline ujuvrisu on ka surfari hirm, millesse ei taha 40 km/h sisse põrutada. Tagasi jalutasin mööda päris veepiiri, see oli eriti lahe, soovitan. Nagu aaretki. Kaldal olid punased, mustad, hallid, valged jpm värvi kivid. Lempar-aare. Laurile kniks ja kiitus selle eest!
Kaupole jäi kahtlane koht kohe silma. Logisime ja siis kasutasime kivi sihtotstarbeliselt. Aitäh!
Sellest kivist polnud enne teadlik ja tõesti äge asukoht. Esmalt logisime aarde ja siis läksime kivile musutama.
Pidin natukene aega parajaks tegema, et Triinu lõunaunest ärkaks. Mul on nii kopp ees juba sellest ussiajast, taha või talve tagasi... Ei, seda vast ikka päriselt ei taha... Kui Annile tundus lapsed sabas siia liikumine kahtlane, siis võin öelda, et laps süles ja koer rihmas, polnud vähem huvitav :D Igatahes peale rästiku nägemist olid ma mega paranoiline ja tahtsin lihtsalt kiirelt asjaga ühele poole saada. Õnneks aarde juures läks kiirelt ning sain tagasiteele asuda. Täna oli mere ääres täitsa tuuline. Aitäh! EVEJ
Ilus kõrvaline kohake, kuhu muidu tõenäoliselt ei satuks. Täname peitjat!
Mõnus päike kutsus jalutama. Eks see merele lähenemine siit veidi imelik on, eriti kui lapsed sabas on, aga saime ilma vahejuhtumiteta käidud. Aitäh!
Leiuga läks tiba aega.Õnneks polnud vähemalt lumeprobleeme.Aitüma
Täna oli otsetee vaba. Mõnusa ilmaga mõnus jalutuskäik. Aitäh!
Valisime raja kus oli neljarattaline sõitnud. Päris alla ei roninud, tundus libe. Nullis alles avastasime, et ei ole lumega leitav. Pidime meeli teravdama ja nii see leid tuli. Aitäh!
Poolel teel kivi juurde tulid minu juurde 5 tüüpi kes suitsu nõudsid. Seda mul neile anda polnud. Õnneks pääsesin ka edasisest motiveerivast vestlusest. Kivi ümbrus oli õnneks inimtühi ja logimist keegi ei seganud. Tänud!
Seda aaret oleksime poisiga külastanud praegu avaldamise päeval, aga nu laiskus oli nii suur, et ei viitsinud tormama hakata. Täna olin lugenud logisid ja võtsin ette lähima lähenemistee. Konteiner pikutas mõnusasti peidukohas ja ootas logiat. Aitäh toreda aarde eest.
Ega selle raja leidmine kõige lihtsam polegi. Tuli ikka üle raudtee sibada. Kohalikud noored kasutasid ka seda varianti. Aga rand on siin tõesti väga kena. Tänan.
Sellest algas õhtune väike georing. Katsetasime sadama juurest lähenemist, aga kuna seal tundus aed takistuseks olevat, siis parkisime auto raudteejaama parklasse. Tegime end madalamaks kui muru ning lipsasime üle rööbaste. Praegu oli panga serval liikumine lust ja lillepidu ning õhtupäikses tõeliselt ilusate vaadetega. Uhke rändrahn ära nähtud, tõmbas teel veel tähelepanu ka üks väike oletatavasti jalakas, mis tundus suisa paekivis kasvavat. Ümbrusesse ideaalselt sobituv aare ja paik ise oma õitemerega vägagi köitev. Aitäh peitjale lahedasse paika kutsumast!
GPS oli lähenemistee soovitamisel üsna korralikus segaduses, lõpuks tuli ikka oma peaga läheneda. Väga lahe koht tegelikult. Aitäh peitjale.
Siin oli kõige raskem lähenemis teed leida.Konteiner kena.Aitäh!
Oleme siia teed üritanud leida varasemalt kahel korral aga no ei saa mina mitte aru, kus kohast see legaalne mereäärest lähenemise tee peaks pihta hakkama - mõlemal pool ju sadamad ees ...aga no kui ei saa legaalselt saab veerand legaalselt. Jalutasime vanast raudteejaamast otse mööda raudtee äärt kuni ühel hetkel u 100m enne kivi tegime vilksamisi raudtee ületuse ja olimegi enamvähem õiges kohas. Koht ise oli uskumatult äge - just see mereäär, kus platood mõnusalt täna väljas olid ja kus soodsa tuule suuna tõttu oli täiesti tuulevaikne. Päike silitas mõnusalt põski, võtsime hetke, et niisama kive vette loopida ning sinna kõrvale otsisime ka üles hästi maskeeritud aarde :) Aitäh sellisesse toredasse kohta juhatamast - peab taaskord tõdema, ilma geopeituseta poleks siia ilmselt kunagi sattunud.
Navi saatis mind kukele lähenemisteed otsides. Õnneks loogika abil sain suht valutult jaole. Meri oli siinpool täiesti rahulik. Leetse poolsel toimuva mäsuga ei saanud üldse võrreldagi. Igatahes ilus rannik ja olin kohast meelitatud. Aarde otsimine küll võttis vähe aega, aga hakkama ma lõpuks sain.
Tänud.
Selle aarde juures oli kõikse suuremaks probleemiks aarde lähedusse saamine. Kui juba õnnestus juurdepääsutee leida, siis sujus kõik lõpuni kenasti. Tänud peitmast!!
Selle aardeni proovisime algul trügida mingilt niisuguselt alalt, kus poleks nagu ilus olnud ja tegelikult ei tohtinud ka trügida. Värav oli lukus ja kui ringi vaatasime, ilmus vahimajakesest valvurionu, kes võõramaakeeles tahtis meid kenasti aidata minna kuhugi, kuhu minekust ta kuidagi kohe aru ei saanud ja tegi vaid suuri silmi. Aga kui me endale kindlaks jäime, siis naeratuse saatel seletas, et ringiga jaamahoone juurest saab. Läksime siis ringiga jaamahoone juurest. ega see ring polnudki midagi, mingi 300+ meetrit sinna ja samapalju tagasi. Otsimiseks eriti aega ei kulunud, igati stiilne ja keskkonda sobilik konteiner. Meile meeldis, tänud peitjale
Sellest lähenemisteest on mitmeid kordi juttu olnud ja otsimine tulevikku lükkunud. Täna tundus tähtede seis sobiv olema ja laine laksus uhkelt. Aare sai leitud kiirelt. Musukivi on ka äge. Tegin tiiru peale ja käisin otsas ka. Tänan!
Kivi me leidsime, raja temani me leidsime ja toreda peiduka leidsime. Tänud peitjale.
Päris merepiiril jalutada ei saanud, oleks üle pea märjaks saanud, aga pisut kõrgemal jalutades jõudsime ilusti aardeni. Äge koht. Aitäh.
Aitäh peitjale!
Segavat lund enam ei olnud, aga oli tormine meri ja külm tuul. Väga lahe konteiner, selliseid on huvitav leida.
Tulenevalt atribuutidel märgitust, aarde leid kõige primaarsem ei olnud, sest maad katab korralik lumekirme. Käisime lihtsalt huvitavat kohta uudistamas ning põhirõhk oli ikka aarde nimest tuleneval tegevusel. Ega head asja ei saa kohe ühe korraga ära raisata. Teinekord jälle!
Rebane on ilmselt hea tervise juures, kõik kohad olid tema jälgi täis.
Kivi juurde minnes oli kõik kena, kuid siis ilmus kuskilt vedurijuht, kes vedas hunniku vaguneid kohale ja seadis need sujuvalt teele ette, et jalutuskäik ikka korralikult pikemaks kujuneks..
Tänan peitmast.
Ega ma aardekirjeldust hakkasin lugema muidugist alles nyyd kodus kui logi kirjutama hakkan. Nii veeresingi esimese asjana sadama väravate juurde ja parkisin auto. Aarde poole minema hakates vaatasin seda l6iketraadiga pealistatud v6rkaeda ja m6tlesin endamisi et vist tulin valest kohast. Aianurgas nägin siiski jalgväravat ja m6tlesin et lähen vähemasti katsun seda, ennem kui uut lähenemissuunda valima hakkan. Minu üllatuseks oli see täitsa lahti, mis tekitas muidugi veelrohkem kysimusi selle lõiketraadi vajalikkusest. Yhtegi raudrattalist liikumas ei olnud ja sai sealt rahulikult kohale kalpsata. Korra käis peast ka m6te läbi et kuidas selle aardega huvitav rüsijää ajal on, aga ega ma täpselt ei tea kas siin seda tekib ja vast siiani ta ikka ei ulata. Peitjale aga tänud kivi tutvustamast ;) Korraks jälle Pakri ps täpikestest puhas :)
Aardeni otsustasime minna mööda mere äärt. Päris mõnus ja huvitav jalutuskäik oli. Karl viskas lutsu ja Klaara uudistas kiv. Eest leidsime lihtsa kuid huvitava aarde. Aitäh!
Auto jätsime raudteejaama ja läksime mere äärde. Põnev ja ilus koht kuhu keegi peale mõne üksiku kohaliku arvatavasti ei satu. Veeseis oli selline, et napilt sai kuiva jalaga mööda panga alust. Vahepeal kohtasime ka aardenimelist Musukivi. Aarde teostus tundus esmapilgul lihtne vanakoolikas aga tegelik oli Laur isegi siia suutnud teha igati korralikku ja loodusesse sulanduva teostuse. Meile meeldis nii jalutuskäik, koht kui ka aare. Aitäh!
Väike aardetuur ümbruskonnas. Õnneks oli peitja kaasas meil täna, saime suht ilma orienteerumata aarete juurde. Jalutasime mööda mereäärt ja tagasi mööda rööpaid. Mööda mereäärt oli huvitavam, täpselt nagu soovitus oli. Aitäh, siia poleks ise tõesti osanud tulla.
Jaamas oli üks pikk kaubarong ennast peatanud ja tatsasime mööda perrooni niikaua kui sai. Eemalt märkasime, et rongi otsa tagant ukerdavad mõned mugud end üle raudtee. Kasutasime siis sama taktikat ja esmalt jõudsime kohani, kus just oli lõppenud väike grillpiknik. Söed veel hõõgusid lõkkeasemel. Vaatasime ka kaldapealselt alla, aga seal loksus vesi, seega tuli ikkagi kõrgemal olevat rada kasutada. See viis mõnusasti kivini ja edasi ka aardeni. Aare oli turvaliselt oma kindlas pesas. Uudistasime natuke ka murenevat paekallast, vaatasime hülgehallile merele ja oligi aeg tagasi jalutada. Aitäh, huvitav koht, kuhu muidu küll ei satuks.
Täitsa kena rannik ja pangaalune, kui nina ette vaadata. Kui pilk kaugemale tõsta tabab tööstuslik reaalsus. Ainult päikese käes põõnava rebase ehmatasin minema, vabandust. Musutajaid ei näinud.
Ilusa ilma puhul sai väike rattasõit ette võetud. Kivini sai rahulikult välja sõita edasi tuli juba jala minna. Leid oli kiire ja siis tagasi. Kivi juures tahtis mind üks kohalik rebane pikali joosta. Nu nii lähedalt nina eest jooksis läbi. Ja nagu kiuste oli just logimise ajal ratta GoPro aku tühjaks saanud ja ma olin otsustanud, et kui jaama juurde välja jõuan siis vahetan ära.
Alguses oli muidugi tarvis leida lähim lähenemkisviis, siis joosta 10 sek säästmise eesmärgil läheneva veduri eest läbi. Aga lõpetuseks oli hommikupäikeses imeline mererand. Aitäh juhatamast
Nagu mitmed eelnevad, silkasime ka meie Musukivi juurde õkva üle raudtee. Sealjuures pidas vedurijuht vajalikuks lasta meile kõva signaali, mis sest, et vedur liikus teokiirusel ja oli nii kaugel, et me jõudsime juba kivini ja ka kivi taha selleks ajaks kui tema jõudis selle ohtliku kohani, kus me ennist olnud olime. Vaatasime merd, ronisime mööda kive ja ega väga kaua ei läinudki kui aardetops meil käes oli ja nimed kirjas. Ega ilma aardeta me ilmselt siia poleks sattunud, seega tänud kutsumast!
Astusin hommikul rattaga rongile ja sõitsin Paldiskisse. Vahepeatuse tegin Keilas ja peale sealsete uute aarete logimist sõitsin rongiga edasi Paldiskisse. Aardeni lähenemiseks tuleb üle raudtee minna ja sel hetkel kui seda tegin tuli üks raudteetöötaja hoonest välja mind kahtlase pilguga jälgima. Õnneks ta midagi ei öelnud ja sain aarde suunas edasi liikuda. Rattaga sain sõita praktiliselt aardeni välja. Siia ei olnudki varem sattunud, tänud juhatamast! Edasi jätkasin sõitu uue moosiriiuli poole ja sealt oli plaan juba rattaga tagasi Tallinna sõita.
Kõigepealt tervitas meid rongijuht siis nautisime kaunist rannajoont ja alles ärkavat merd ning kõige tipuks leidsime ka toreda aarde. Musu tegema ei hakanud ;)
Aitäh aarde eest!
Ajastus oli hea, jaama saabudes oli raudtee tühi ja nii sai üsna otse randa jalutada. Kui mõnus väike jalutuskäik rannas tehtud ja aare logitud, kolasin veel veidi linnaservas ja kui sellega ka ühel pool, kobisin rongi peale ja sõitsin pealinna tagasi. Tänud aarde eest.
Tegime väikese Paldiski tripi, et poes käia. Täpselt selleks ajaks, kui me raudtee äärde jõudsime, pargiti ilmatuma pikk vagunite rida meile ette. Pidime üle saamiseks pika ringi tegema. Nii jäi aardeni veel pikem maa kui enne. Jalutasime kohale rannast, tagasi tulime mööda teist teed Tänud
Hülgasime käru Eesti Raudtee maja juurde ning lipsasime sealt üle raudtee, Roberta ühe käe peal, pikniku asjad teises käes. Mõnus idülliline koht seal rannas. Pärast aarde logimist sõime ning istusime niisama rannas kuniks lõpuks edasi hakkasime minema. Aitäh aarde eest, muidu poleks siia kindlasti osanud lipsata.
Kuna kohalikke olusid ei teadnud siis uurisime lähenemisteid. Lõpuks leidsime värava ja saime aarde juurde. Aitäh!
Sellise nimega aare kõlas intrigeerivalt ja kutsuvalt. Muidugi läheme ja FTF'ime ära. Lähenemistee valik pani kukalt sügama, Eesti Raudtee maja juures suured kurjad kirjad üleval, et see on nende territoorium ja seal ei peaks võõrad viibima. Tegime siis piraka ringi ja lähenesime legaalselt - raudselt kubiseb siin juba geopeituritest, kellele oleks mark patustades vahele jääda ja mingu või esmaleid selle nahka. Kohale jõudes olin suht kindel, et seal on kirjas juba Ergo, Erko või Esko. Ning välistatud ei ole kõik kolm korraga. Üllatuseks olime esimesed. Ootasime natuke veel, kiss'itasime õigel kivil Pakrite suunas ja siis läksime edasi. Aitäh, peitja.
Täiesti puhtjuhuslikult olime meie teel just Paldiskisse, kui siin avaldus uus aare. Küll aga oli meil kultuuriprogramm nii paigas, et sellega tegelemiseni jõudsime alles pärastlõunal. Hiljem selgus, et esimesteks oleks jõudnud vaid juhul, kui oleks kohe esimese asjana siia tulnud. STF kell 13:42. Igal juhul on karp aus ja mööda mereranda oli lahe kivide peal turnida. Õnneks veetase oli nii madal, et piirdusin vaid märja varbaga. Aitäh!