Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lugemine on lahe, sest see on silmaringi, loovust ja mõttemaailma arendav, elamusi pakkuv, meelt lahutav … seda nimekirja võib lõputult jätkata.
Eestis ilmub igal aastal umbes 4000 raamatut, igal kuul umbes sada erinevat ajakirja ja umbes 60 eri nimetust ajalehti. Kõiki neid koju osta või tellida pole füüsiliselt ega rahaliselt võimalik. Siin tulevad appi raamatukogud, kus saad valida omale meelepärast lugemiselamust ühtegi senti kulutamata.
2022 on raamatukogude aasta. Raamatukogus saad täita seljakoti põnevate raamatutega, visata pilgu peale uuemale ajakirjandusele, külastada näitusi, mängida lauamänge ja kui veel eriti hästi läheb, kohtuda kirjanikuga. Uudse teenusena pakuvad raamatukogud ka spordivahendite laenutamist. Eestis on ligi 900 raamatukogu ja neis kokku üle 30 miljoni teaviku. Eesti raamatukogusid külastab aastas umbes 700 000 lugejat ehk pool Eesti elanikkonnast on raamatusõbrad.
Kindlasti on suured raamatusõbrad ka geopeiturid. Aarde nullpunkt juhatab sind Kalamaja raamatukogu ette. Sinna võid sisse astuda, aga ei pea. Seal on küll palju raamatuid, kuid mitte geopeituritele tähtsaimat – logiraamatut. Logiraamatuni jõudmiseks tee väike tiir etteantud trajektooril (100 m 239°, 160 m 299°, 300 m 32°, 162 m 104°, 492 m 26,5°) ja möödud ka Kalamaja raamatukogu eelmisest asukohast. Kohale jõudes leiad loodetavasti mõne huvitava raamatu. Võta istet ja tutvu sellega, nii leiad ka logiraamatu.
NB! Võta oma pliiats kaasa!
Tore, kui logiteatesse kirjutad, milline oli sinu viimane lugemiselamus, nii saavad ka teised häid raamatusoovitusi. Lugeda on lahe!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.raamatukogudeaasta.ee/
Aarde sildid: soovitan (8), lahe_teostus (7), muguoht (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9Y5TX
Logiteadete statistika: 73 (94,8%) 4 6 0 0 0 0 Kokku: 83
Huvitav mõistatus. Aarde lõpp oli ka huvitavas kohas. Natuke võttis aega enne kui logida saime. Aitäh.
Ei ole just sage pealinnas käija. Nüüd siia sattudes olin meeldivalt üllatunud, kui ilusaks on kalamaja miljöö muutunud.
Jalutasin ühe teise Kalamaja aarde teekonnapunkte läbides kodu- ja naabertänavatel ning avastasin, et kvalifitseerun vist nüüd ka seda aaret logima, mille asukohaks olin varem lähedalasuvat kappi kahtlustanud.
Kalamaja raamatukogu olen kasutanud palju. Paar viimast raamatut, mis sealt laenutatud ja loetud on “Katuseraamat”, koostaja Joosep Metslang, Valev Uibopuu "Mina ja Tema" - Esimene raamat romaanist "Kaks inimelu ajapöördeis" ning Robert Kurvitz "Püha ja õudne lõhn".
Nüüd jääb ainult meelde tuletada, mis see teine aare oli, mille jaoks ma nii usinasti siltide pealt numbreid kogusin...
Keeruliste mõistatuste hulgas oli ka üks kergem. Raamatute lugemisega on kehvasti, tehnika ajakirjad on pigem tee minu tassis. Tänan
Lõpus toimus lumevedu ja pidime pisut ootama, aga kui kopp ära sõitis, saime logitud. Aitäh!
Jalutades mööda aarde asukohast mõtlesin pidevalt, et siin raudselt aare :) Kui juhuslikult üht lahendasin siis aimasin kohe- et see on see. Tänud :)
Olles juba kunagises lõpus lugesin, et asi on ära kolinud. Ei hakanud seal kohapeal asja uuesti välja mõõtma.
Kahjuks kellelegi see logiraamat meeldis niiväga, et on korduvalt selle omastanud. Aare sai täna uue lahenduse ja kirjelduse lõpu muutsin ka olustikule vastavaks.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus logiraamat paigas.
Kiire leid teel Lennusadamasse Veneetsiat vaatama. Aitäh peitmast toredale tänavale!
Aitäh peitjatele!
Artur ja Katerina saatsid mulle pildi logiraamatust juba ammu, kui nad oma jalutuskäigul olid selle avastanud. Aga tegin ka lahenduse ilusasti läbi, et kõik õige oleks.
Kuigi vajadust selleks ei olnud, sest koht oli mulle mõned aastad varem juba silma jäänud ja avaldumise hetkel oli kuri kahtlus, et lõpp-punkt seal ka on.
Vahel kukub aare sülle ka siis kui sa seda ei otsi ja õigeid uksi avad
Huvitavasse kohta sattusin. Kõik teed olid üles võetud ja inimesed liikusid mööda labürinte. Meenutas keskaega. Hetkel loen Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonikat. Üleeile just külastasin sellest ajastust pärit mälestuskivi Marta tänaval. Lugeda on lahe. 1101. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Logiraamatusse vaba logimispinda juurde lisatud.
Mõistatus oli ammu lahendatud, nüüd siis oli aeg logima tulla. Täname.
Sattusime laheda Geojahi käigus Carolinaga lühidalt ka päälinna. Vaja oli leida raamatukogu aare. See oli siis meie raamatukogu-aare. Kenasti varasemalt välja mõeldud paik ka veel.
Kast oli vahvalt retro. Aitäh Helenile ja Salmele sobiva mõistatuse eest!
Peitja(te?)ga koos toodi kohale Geojaht 2023 raames. Minul ei olnud selle vastu otse loomulikult midagi, nimed kirjas, tänud! Lahe teostus! Mõistatuse osa sain nüüd Maa-ameti kaardilt tagantjärele lahendada. Edit: lugemissoovitust taheti- LaVey "Saatanlik piibel".
Kui me sügisel perega siia sattusime siis otsisingi just midagi sellist aga tookord oli valik palju suurem kui täna ning lugemishuviliste mugude tõttu polnud aega põhjalikult otsida. Tänaseks on valik tunduvalt väiksemaks jäänud ning seetõttu jäi ka otsitav peaaegu kohe silma. Logisin ära ning oligi aeg oma tellitud toidule järgi minna.
Mina lõpetasin paar päeva tagasi David Koepp "Külmkamber" lugemise. Tegemist on põnevikuga, mida ma ei suutnud enne käest panna kui see paari päevaga läbi oli.
Lühitutvustus: https://rahvaraamat.ee/p/k%C3%BClmkamber/1326767/et
Kunagi sai loetud igal vabal hetkel. Tänapäeval see arvutis tuuseldamine ja muud hobid võtavad palju aega ära. Tänud kutsumast, peaks kodulinna ka tegema sellise, viiks kodustki midagi vähemaks!
Tööpäeva lõppu üks aarderetk ka :) tuli meelde, et siinne aare sai juba mõnda aega tagasi ära lahendatud. Täna oli siis vormistamise päev :) ilm oli muidu suht mõnus, aga no ilma kindata tahtsid käed ära külmuda kohe. Viimati sai loetud “Teretulemast ei kuhugi”, mis oli küll väga hästi kirjutatud ja andis hea vaate sellele, mis Süürias toimub. Aitäh!
Mõistatuse osa jäi selles mõttes arusaamatuks, et kas mõnus peaks olema ainult lugeda või ka jalutada. Kuna kutsuti jalutama, siis jalutasime marsruudi läbi ja lugesime. Lugesime seintele kirjutatud grafiteid, lugesime piirkonda tutvustavaid tahvleid. Lugesime tänavanimesid ning tee peale jäänud kohvikute silte. Oli mõnus jalutuskäik. Lõpus ootas vahva aare ning ka seal võtsime hetke, et lugeda. Enda viimaste lugemiste põhjal ütlen, et lugemine tõesti on mõnus! Soovitan nii “Kus laulavad langustid” kui ka triloogia “Karulinn” ette võtta, praegu on käsil triloogia teine osa. Tänud taaskord Kalamajja jalutama kutsumast! Kui tänavad korda saaks, siis oleks vast mõnusamgi!
Minul oli kodutöö tegemata. Teeremondi ja liikluskuulekuse tõttu sai ka natuke tiirutatud. Õige tänava otsale jõudes olid minul juba sõnad "ahaa, ma aiman, kus peidukas" suul. Olen seda kohta varemgi uudistanud. Nüüd vaatasime lihtsalt teise pilguga ning nimed said kirja. Loeks küll heameelega, aga see va uni kipub ikka võimust võtma. Viimane sirvimine oli A. ja B. Pease "Miks mehed ei kuula ja naised ei suuda kaarti lugeda". Kas sisu just puhta kullana võtta saab, aga äratundmisrõõmu ja nalja sai küll. Aitäh peitjatele!
Kaarditöö sai kunagi ammu kodus ära tehtud ja nii ta laagerduma jäi. Nüüd tundus hea aeg see ära vormistada. Lähenetud sai paraja tiiruga, sest jäime ühte tupikumärki uskuma, aga kohale siiski saime ja peidukoht hakkas juba kaugelt silma. Aitäh peitjale.
Jalutamise osa tegin seekord virtuaalselt ette, niiet lõppu saime otse minna. Väga toreda pesa on aare endale leidnud :) Suured tänud!
See rõngas sai ammuilma eelmisel aastal kaardi peal maha jalutatud, aga alles nüüd sattusin piisavalt öisel tunnil Noblessnerist tulema, et logima minna. Päris korralik krimkade valik oli praegu kohapeal. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
On tõesti lahe. Oleks vaid veidi rohkem aega.
Teagi nüüd, kas ainult lugemissooviga oleks ikka siia sattunud. Ilmselt taas selle kategooria aare, et just geopeitus oli see, mis sellist toredat kohta tutvustas.
Aitäh!
Muidugi lugeda lahe. Kõige enam kirjeldab minule lugemist Umberto Eco oma ütlemisega - "inimene kes ei loe raamatuid elab ühe elu, see kes loeb raamatuid elab 5000 elu" Hetkel on voodikõrval avatud 8 elu, jõuaks alustuseks nendega lõpuni
Viimase aja lugemised on olnud seotud geopeituse mõistatustega. Vahel satub mõni huvitav teos näppu, mis kaanest kaaneni läbi loetud saab, teinekord nii põnev pole ja piirdumegi vaid vastuste otsimisega. Siia raamatusse saime nüüd ka nimed kirja. Aitäh peitjale!
Lugeda on ikka lahe, kui oleks selleks vaid rohkem aega. Hetkel käes olev lugemismaterjal on vägagi seotud geopeitusega, kuigi koosneb merel liikumise reeglitest ja meremärkidest.
Aarde lõpp juhatas kohta, mida algul ei osanud kuidagi lugemisega seostada. Lähim teadaolev raamatute lugemise koht oli Patarei vangla, aga see on ka juba ammu kinni. Tuli siis avastada kodulinna uusi nurgataguseid. Aardel tore konteiner ja logiraamatuga on ka vaeva nähtud. Aitähh! EVEJ
Otsisime kodulähedaseks jalutuskäiguks aardeid ning kuna tavalisi aardeid enam läheduses ei leidu, hakkasin teisi aardetüüpe vaatama. Selle aarde kirjeldus läbi loetud, olin üsna kindel, et tean, kus aare peitub. Mõlgtasin isegi kunagi mõtteid sinna aare peita. Kena, et ette jõuti! Aga jah, et mitte päris kirvetama minna, proovisin arvuti taga veidi kaarditööd teha. Algus nagu sujus, aga lõpp läks kuidagi lappama. Siiski sain ka viimase punkti vähemalt samale tänavale, kuhu esialgugi minna tahtsin.
Üks teine Kalamaja mõistatusaare üles otsitud ja selle käigus soe naha vahele saadud, läksime siis poolkirve meetodil peale. Teel oletatavasse nulli kinnitasin korduvalt Liinale, et oleksin üsna üllatunud, kui seal aaret poleks. "Raamatukogu" ukse avamise järel õnneks üllatuma ei pidanud - aare paistis kenasti silma ja nimed said logiraamatusse kirja. Karpi mahtus ka üks väiksemat sorti TravelBug, mis sai Kanaari saartelt Eestisse toodud. Aidake seda siis edasi, eks!
Tänud peitjatele, tore aare!
Lugeda on loomulikult lahe, jätkuks selleks vaid rohkem aega. Mõistatuse kaarditöö tegin juba mõni aeg tagasi ära ja tänasel päeval oli täpselt paras retk tolle toreda raamatukogu juurde ette võtta. Tänud peitjale.
Läksime Toompeale aaret peitma ja teel otsustasime, et peab ikka ise ka pähklit purema. Külm küll näpistas ja pool meist arvas, et seda tuleks kodus kaardil enne joonistada, aga sihtkohta me jõudsime. Seal tuli veidi vaadelda, enne kui õige objekt silma hakkas. Aitäh vahva aarde eest. Edasi kõmpsime mööda Patkuli treppi Kiek in de Kökki ühele vaateplatvormile, peitsime Eesti Jaakobitee sarja viimase aarde ja läksime seda lähimasse kohvikusse tähistama. Võtsime oma peidetud aarded lahti ja voilaa, siinse aarde peitjad Helen ja SalmeS olid samal ajal 3 meie aaret loginud. Siinkohal viskame patsu!
Läksime Kalamajja jalutama ja nohust nina tuulutama. Päris huvitav elamus oli kõigi nende lumehunnikute ja autode vahel trampida ja parkimiskohta otsida. Mõned autod oli sellise lume all, et alles kevadel vist sulavad välja.
Muidugi on lugeda lahe! Mulle on lapsest saati lugeda meeldinud ja meeldib senini. Mul on vahel kohe kahju, et mittelugevad inimesed kõigist neist seiklustest ja headest raamatutest ilma jäävad. Praegu on pooleli Stephen Kingi "It", mis on päris kõhe lugemine aga lugemiselamuse sain Arikawa Hiro raamatuga "Rändava kassi kroonikad". Väga harva ostan raamatuid endale koju, kuna nad on mul töökohas ju vabalt käes kõik, kuid selle ostsin ning see juba näitab midagi. :)
Aardesse jätsin kaks juurde. ;) Aitäh, aitäh, väga meeldis!
Lugeda on pigem mõnus;), väga hea ja aktsepteeritud tegevus kui soovid laiselda näiteks. Niisama diivanil vedeleda oleks logelemine, raamat peos diivanil lebada on palju soliidsem :). Lugeda mulle ka meeldib, kuigi jah, viimastel aegadel kipub aega selleks ühe vähem jaguma. Õnneks algab alati lõpuks tore kuu november ja see on justkui lugemishooaja algus. Pimedateks tatisteks sügisõhtuteks on kasulik raamaturiiulit inspekteerida või raamatukogust regulaarselt mingi hunnik koju tassida.
Raamatusoovitusi ma enamasti ei jaga, autoreid ja teemasid on nii palju ja maitsed lugejatel väga erinevad. Ise kuulan meeleldi teiste soovitusi ja tutvun nendega, just nii on novembris on minu õhtujutuks sattunud päris erinevad raamatud, näiteks: "Liblikas"/Kivirähk, "Jooks"/Echenoz, "Rändava kassi kroonikad"/Arikawa, "Suveraamat"/Jansson, isegi üks elulooraamat, kuigi neid ma tavaliselt ei loe "Üks kõiksus".
Mõistatus oli tore, lahendatud sai ammu, nüüd lõpuks jõudsin ka logima. Aitäh.
Koha taipasin kohe ära sest olin seda just hiljuti uurinud. Sellegi poolest tegin kogu teekonna ausalt läbi (kaardil). Lugeda on lahe! Ühinen selle arvamusega täielikult. Ma olen eluaeg väga suur raamatusõber olnud, viimati nautisin täiega Maarja Unduski mälestusraamatut oma emast, Ellen Niidust. See on äärmiselt hariv ja kultuurilooline lugemine. Suur tänu toreda aarde eest!
No ma ei saa nüüd öelda, et ma hull lugemis fänn olen, aga kui peaks sattuma just see õige raamat olema, siis pean tunnistama, et mind on sealt praktiliselt võimatu kätte saada. Võin siis tuua ühe raamatusse uppumise päeva. Hommikul loobun vabatahtlikult autoga tööle minemisest, kuna ma pole veel ära õppinud, kuidas ohutult lugeda ja sõita. Bussi peale jalutan ikka tavaliselt tipatapa, aga kui olen bussis, siis raamat lahti ja võib alata sukeldumine raamatusse. Vahepeal tuleb bussi vahetada, aga siis ei saa ju lugemist katkestada vaid loen bussipeatuses edasi, siis lugedes bussi ja bussist maha ja jalutuskäik lugedes tööle. Tööl kahjuks peab 45 minutilisi pause tegema, aga kui vahetund, siis nina raamatus. Tagasi koju minnes on hammas nii verel, et jalutab bussipeatusse jälle lugedes ja nüüd kordub hommikune jada. Viimasest bussist maha tulles jalutan jälle lugedes kodu poole. Paar korda olen oma peatusest mööda sõitnud ja siis lõpp peatuses ütleb tavaliselt juba bussijuht kurjalt, et kebi välja. Nu siis saab ju jälle bussi oodata ja lugeda. Viimasel ajal olen täheldanud, et toetun ühe suure maja otsas seinale ja loen seal peatüki lõpuni ja nu muidugi kodus, kui tuleb võimalus siis aina edasi, kuni raamat otsas.
Aarde sain lahedatud arvutis ja lõpu arvasin ka arvutis ära. Kohapeal endale midagi sobivat ei leidnud, aga sain vähemalt logi kirja. Tänud toreda aarde eest.
Aarde nimega ei taha kohe üldse nõustuda aga ega ilmselt pole aarde leidmiseks vajagi, tänud :)
Mõned kuud olen selle aarde lahendamist edasi lükanud. Vahepeal on need perioodid, kui mõistatused mind ei tõmba. Kuni ühel hetkel tuli soov Kalamaja kanti minna. Lahendamise käigus tekkis isegi välgatus - Jah, muidugi, tegelt onju silmanurk isegi midagi märganud - ja lisaks olin vist eelmine päev üsna aarde lähedalt mööda kõndinud. Täna õhtuhämaruses läksin lihtsalt logima. Tänan peitjaid! Jälle üks tore aare linnaruumis.
Lugemine ongi viimastel aastatel saanud geopeitusele konkurendiks. Ahmin endasse uusi huvitavaid põnevaid raamatuid ning nende vahele klassikuid ja muud teematikat, mis parasjagu kõnetab. Viimase aja põnevamad lugemiselamused on olnud Jane Harperi raamatud "Kadunud mees" ja "Looduse jõud", kolmas ootab juba kapinurgal. Lisaks mainiksin Peter May raamatut "Must maja". Põnevad autorid on olnud minu jaoks veel Lucy Foley, Ruth Ware ja B.A. Paris.
Raamatukogud ja lugemine on väga minu teemad aga kuna antud aardega seonduva tahan-näha ja kus-on teadmise vahel seisis mõistatus, lükkasin endale tüüpiliselt “mhmh, ma varsti tegelen!”-ettekäändega teemasse reaalset sissevaatamist ikka 2 kuud edasi :D. Üleeile võtsin ennast lõpuks kokku ja kandsin vajalikud kraadid / meetrid kaardile ning voila!, preemiaks võisin seejärel otse telefonist peidukale otsa vaadata :D. Eile peale külaskäiku astusime päriselt ka finišist läbi, täiesti nunnu värk ja väga korralik logiraamatuteostus ootas siin ees :). Mul on vajadusel pakkuda identset asenduskonteinerit, kui olemasolevaga peaks midagi juhtuma ;), aitäh lihtsa & selge mõistatusega aarde eest, mis nii ägedasse (ja mulle seni teadmata) kohta meid raamatuid vaatama tõi :).
PS. Mu selle aasta suurim lugemuselamus on olnud Heli Kendra “Kärkä”; romaan, mis avab põhjalikult Põhja-Eesti rannakülade elu-olu ning tegelased räägivad värvikas ja haruldases Kuusalu rannakeeles. Soovitan soojalt seda 500 lk kõigile, raamat võitis 2021. aasta kirjanike liidu romaanivõistlusel ka auhinnalise 2. koha :).
Jalutasime perega peale fotosessiooni Noblessneris mööda Beetapromenaadi ja põikasime ka raamatukogu juurest läbi. Sirvisime valikut aga logiraamatut mina ei leidnud. Koht ise paistab päris popp olevat: pidime natuke ootama kuni eelmised lugejad lahkusid ning minu tegevuse katkestas mugu kes jäi raamat näpus paari meetri kaugusele ootama. Eks proovin siis teinekord uuesti, sest paar lähimat aaret jäi täna üldse otsimata mis muidu plaanis olid.
Lugeda on tõesti lahe. Hetkel kõnetas siiski kõige rohkem logiraamat.
Tee tõi mind kõrval asuvasse asutusse, kuhu meist enamik kindlasti sattuda ei igatse. Või, kui siis tunniks ajaks. Mina läksin suisa vabatahtlikult. Eks te tulemust varsti näete. Võibolla juba sel aastal. Kes tunneb ära ja kes ei tunne. Igatahes oli huvitav kogemus osaleda vanglas toimuvatel filmivõtetel. Aare kena korras, mõistatus ka minusuguse andmepagasiga isiku jaoks lahendatav, mis siin kurta - jah, mugud on tänava ära lõhkunud, pead jupp aega mõtlema, kustpoolt ligi saad.
Lugeda on tõesti lahe, kahjuks viimasel ajal pole jõudnud sellega tegeleda. Ühte ajakirjagi loen juba terve kuu. Mõistatus konti ei murdnud ja saime sellise toreda raamatukoguga tutvuda. Kirjandust paistis seal olevat põnnidest kuni juba väärikamas eas kodanikele. Aitäh!
Mõistatuse osa lahendasin kodus ära aga täpselt ei saanud aru, et kas ikka sai õige koht. Täna tegime promenaadil jalutades väikese kõrvalepõike kontrollimaks, et kas õnnestub aare ära logida. Pärast pisukest nõutust jäi ilmloogiline peidupaik silma. Leidsime raamatu, mis võiks sobida Klaarale aga laenutamiseks tundus veidi kauge kant meile. Piirdusime siis nimede kirja panemisega. Aitäh aarde eest!
Lugemine, no väga mitte aga tänu geopeitusele on tulnud lugeda ja mitte vähe. Viimane raamat oli "Nihutades piire". Täna tegin koduteel väikese jalutuskäigu ja vaatasin raamatud üle ning lisasin nime logiraamatusse. Aitäh.
Lugeda on ikka lahe,viimasel ajal on geopeitus see kes annab valikud mida lugeda.Aitäh!
ugeda on tõesti lahe. Mulle meeldib lugeda erinevaid raamatud ja siin geopeituse olen saanud lugeda mitmeid huvitavaid raamatuid, mis muidu mu minuni ei oleks jõudnud. Viimati lugesin Virginia Woolfi "Oma tuba". See raamatu tuletas meelde kui testsugune naiste elu umbes sada aastat tagasi oli. Nüüd järgmisena alustasin Sally Rooney "Beautiful World, Where Are You". Aitäh super laheda aarde eest!
Loomulikult on lugeda lahe ja elus on yleyldse väga palju lahedaid asju. Tihtipeale kaaluvadkiyhed lahedad asjad teised yle ja nii jääb teistele lihtsalt vähem aega. Tulime poisiga täna väikesele t6uksiringile ja tegime ka siin väikese peatuse. Peidik hakkas juba kaugelt silma ja eks neid ole siin seal varemgi nähtud. Alati on nad väga meeldiva ja sooja emotsiooni tekitanud. Vaatasime lektyyri yle ja panime end kirja. Tänud peitjale
Kalamaja jalutuskäigul sai siin ka nimed kirja pandud.
Vaikselt hakkab aasta pimedam osa ligi hiilima ja ühes sellega tulevad ka tubased õhtud ahjust kumava tule soojuses raamatute seltsis...
Tänan peitmast.
Lugeda on lahe ja uued kogemused on lahedad! Kuivõrd see aare jäi pikemaks ajaks viimaseks Eestis leitud aardeks, siis vaatan seda kohe erilise helgusega. Mul algas uus õppeaasta Saksamaal Mannheimi ülikoolis ja kuna bussi väljumiseni (jaa, läksin bussiga Edela-Saksamaale, sest harjutame rohelist mõtlemist!) oli väheke aega, tundus, et jõuame ka selle aarde logida. Küll aga ei arvestanud sellega, et parkimisega võib tipptunnil väheke probleeme olla ja planeeritud ajavaru jäi suht napikaks, eriti olukorras, kus tagasi tulles oli mingi tropp auto kinni parkinud - ideaalne aeg tõesti, mil selliste probleemidega tegelenud. Ma ei tea, kuidas Kaupo seda tegi, aga ta säilitas igati selge mõistuse ja eksperditasemel manööverdamisoskustega saime minema. Bussi väljumiseni oli ebamugavalt vähe aega ning jätkuvalt oli tipptund, aga vanajumal halastas ja jõudsin õigeks ajaks. Võis olla, et ulgudes ja krokodillipisaraid valades roomasin bussile, sest kodumaa oli tol hetkel kuidagi eriti ilus ja sõda ja energiahinnad jne tundusid suht tühised.
36h hiljem peale mõnetunnist peatust Varssavis olin uues kodulinnas Mannheimis ja seadsin end vaikselt sisse. Kahe korruse peale elab meid kokku 10 ja meie korruse 5 inimest (lisaks mulle kaks itaallast ja kaks kataloonlast) on nii hästi üheks pereks sulanud. Ma tõesti ei oskaks veel paremat kooslusest unistadagi ja peale ligi kolme kuud kooselamist olen jätkuvalt väga õnnelik, et just nendega koos saan olla - lõunamaa temperament on kuidagi nii soe ja heatahtlik, et hakkab vist endalegi vaikselt üle kanduma. Ülikooliga olen ka väga rahul - õpetamistase on tõesti kõrge ja kuigi kohati on raske, siis tegelikult vaatan oma kooliasju ja mõtlen, et kui tore, et on võimalus õppida nt energiaõigust, laenutagatisõigust jm ülivajalikke aineid, mida Tartus ei õpetata.
Liisu glücklich in Mannheim.
Lugeda on tõesti lahe, kahjuks hetkel lugemises mõõnaperiood ja pikalt pole raamatut lugenud. Mõistatus aga meeldis, mõnus kerge pusimine. Kohapeal oli teeremont ja auto pidi pisut eemale jätma. Üpris kiirelt parkis bolt food meid kinni ja arvasin, et ta tuleb hetke pärast tagasi. Igal juhul me jõudsime enne aarde ära logida ja 5 minuti jooksul Bolti ei märganud, pidime kõnnitee kaudu põgenema. Viimane koos leitud aare mõneks ajaks, nüüd tuli Liis bussi peale viia.
Muidugi on lugeda lahe. Nüüd algab tubasem hooaeg, siis on taas rohkem aega selle jaoks. Täna me lugemist endaga kaasa ei võtnud, piirdusime aardeleiuga. Aitäh.
Kui juba siinkandis kulgesin, tegin väikse põike kontrollimaks, kas kaardile saadud täpil on jumet. Nimi sai kirja. Tänud peitjale.
Tänaseks olin oma haavad lakkunud ja valmis uueks katseks. Ütleme nii, et ise olin eelmine kord loll ja mitte vähe :) Aardega on kõik hästi, tähh!
Tunnistan, et arvutusi tegema ei hakanud, aga sumedal suveõhtul jalutuskäiku tehes tekkis mõte üle tüki aja üks aare üles otsida. Õnnestus see geovaistu, loogikat ja mälupilte kasutades. Aitäh aarde eest!
Dauno lahendas kiirelt ära. Viimane loetud raamat oli apteeker Melchiori lood. Soov oli teada saada, palju erineb filmist. Lemmikuid on palju, georaamatutest meeldis väga Fortuuna tütar Tänud
Kui olin kõik kohad mõistlikus raadiuses üle vaadanud ja ka logisid lugenud, küsisin Annilt otse välja, et kas ma olen üldse õiges kohas. Kokkuvõttes ma olen saanud õiget meetodit kasutades 4 erinevat varianti lõpu kohta. Ei ole lihtne kui näpud mõttetegevusele järgi ei jõua või kohe kui hakkan koordinaati kopeerima tuleb tähelepanu mujale pöörata. Õnneks Anni aitas hädast välja ja kärutasin siis õigesse kohta. Praegu ootasin, et Triinu-Lys silma kinni paneb ja sooritasin ülesande hindele 5+. Ilukirjanduslik lektüür on hetkel asendunud raamatutega stiilis "Kuidas aidata beebi tuttu" ja Sternumi E-perekool, mille just täna saingi läbi. Ilmselt muidu poleks lugema jäänud seda, kuid kuna koosnes avaldatud lühikestest blogipostitustest, siis selle jaoks mul ikka aega jagus. Enamasti on mul silmamenüüsse jõudnud geolektüür. Viskasin pilgu peale ka selle aarde logidele ning tundub, et peaks Vahur Kersna "7 X 7 " raamatule võimaluse andma. Aitäh Allanile meelde tuletamast! Kunagi sai see raamatuvahetusest tellitud, kuid oma aega riiulisse on see senini ootama jäänudki. Varsti juba aasta otsa on pooleli Katrin Saali Sauli Naiseks olemise kunsti viimane osa, mis tutvustab naisarhetüüpide maailma ning üks peatükk õhtuti korraga edeneb ka Londiste, õige nimega Vant.
Ka kohapeal olin geopimedusest tabatud, kuid kui ikka nina õigesse kohta lükati, sain aru, et olen ilmselt lihtsalt väsinud või siis lootusetult geopime. Aitäh!
Märten tegi vajalikud arvutused ja pani punkti paika. Kohapeal vaatasime pea kõik valikud üle, enne kui avastasime, et õigel asjal on seljal ju lausa kleeps olemas :D Ja juba uus logiraamat ka, kiirelt käivad need asjad meil siin.
Lugeda on aga tõepoolest lahe. Mina olen suur raamatufänn olnud juba lapsest saati ja minu kindel veendumus on, et mida rohkem on kodus raamatuid, seda õigem kodu on. Ja kui varianti on, siis loen pigem eesti kui inglise keeles, kuigi vahel on kannatamatus nii suur, et originaalkeeles on lihtsam ära lugeda, kui tõlget ootama jääda :)
Minu viimane loetud raamat oli Michael Tsokose ja Sebastian Fitzeki "Ära lõigatud", mille näol on tegemist krimiteosega, kus kohtupatoloog asub oma röövitud tütart otsima. Üldiselt loen ma leebemat krimi, aga selles teoses oli väga värvikaid ja samas eemaletõukavaid kirjeldusi nii lahkamistest kui nii vaimsest kui füüsilisest vägivallast (ja seda peamiselt noorte tüdrukute vastu). Samas oli üsna pingeline ja see õhustik püsis täitsa lõpuni välja. Nii et päris lasteraamat ei ole, aga küllap paneb kedagi mõtlema küll, et miks Saksamaal on seksuaalkuriteod leebema karistusega kui maksupettused.
Hetkel loen aga S. J. Bennetti "Windsori sõlme". Ka krimi, aga palju muhedam ja lõbusam :D
Aarde eest aga aitäh!
Lugeda on tõesti lahe. Kahju ainult, et viimasel ajal niivõrd vähe aega selle jaoks leiab. Koordinaadi sai imelihtsalt valmis võlutud ning täna peale eilset pulmas käimist otsustasime võtta ühe kergema linnaka. Ees ootas aga väga lahe teostus. Uurisime siis asja lähemalt kah ja panime nimed kirja. Minu viimane lugemisrõõm oli Sarah Harvey "Kaizen", mis pani mõtlema enda harjumuste üle. Veel on mul pooleli mitmeid muid raamatuid, näiteks Urmas Reinsalu "Välisminister" ning Mart Laari "Pööre".
Lapsed tahtsid rongiga sõita, lubasin nad siis linna viia. Õnneks oli siia uus aare tekkinud ja nii leidsimegi oma jalutuskäigule eesmärgi. Pärast limpsisime veel jahutuseks jäätist ja siis rongiga koju tagasi. Aitäh!
Keerasin tee siitkaudu. Öösel segajaid polnud ja logiraamat oli kenasti olemas. Aitäh!
Lugeda on väga lahe. Iseäranis meeldib mulle seda pikkadel pimedatel õhtutel teha. Kevadistest lugemistest meenub kohe langustide raamat. Oli hea!
Ka tööl on mul lahe võimalus otsida lastele lugemiseks uuemat kirjandust. Parim koht seda leida on lasteraamatukogu. Rakveres on see väga armas paik raamatukogu kolmandal korrusel. Üks viimastest kevadel lastele loetud raamatutest oli Ilmar Tomuski "Kõik emad on head". Soovitan.
Ja siis ma soovitan veel “Oskar ja asjad” raamatut Kivirähkilt.
Enne õhtust rattasõitu lahendasin kiirelt mõistatuse osa kodus ära ja seejärel sõitsin kohale logima. Kohapeal leidus lugemist lisaks eesti keelele veel saksa, inglise ja soome keeles.
Koht, kuhu mina sattusin, võimaldas küll raamatuid laenutada kuid logiraamatut ei leidnud kusagilt. Ka töötajad kehitasid õlgu ja ei teadnud geopeitusest midagi ning suht piinlik moment tekkis. Eks kunagi uuesti, kui targemaks saan.
Lõpus sai natuke järjekorras sesta, aga muus osas läks kõik ladusalt. Tänud toreda aarde eest!
Lugeda on jah tore teinekord, kui aeg leida kahe lapse kõrvalt. Viimane raamat, mis kätte sattus, oli lennujaamast Prahasse kaasa haaratud "Tallinn legendides". Raamat oli üpris õhuke, kuid sain nii mõnegi uue legendi teada. Aare oli tunduvalt kergem lõpus, kui arvasin, aitäh peitmast!
Täna siis selle suve esimene puhkusepäev, lootsin lihtsalt lebotada aga avastasin selle uue mõistatusaarde. Kaarditöö tegin kodus kähku ära ja tõttasin kohale. Suur oi õllatus, kui leidsin peidukast täiesti tühja logiraamatu :)
..juhhuuuu minu esimene FTF läks kirja 08.08.2022 kell 11.45
Raamatuid lugeda mulle meeldib. Viimati oli lugemiseks sõrmede vahel "Just nii, härra seersant!" Timo Proval ja Tarvi Tiits - kahe jateenija aus lugu Eesti Kaitseväest. Millist võlu ja valu ajateenistus pakub? Kas ja kui palju see inimedst muudab? On see raisatud aeg või kogemus ellujäämiseks?
Aitäh peitjale!
Algselt mõtlesin küll jätta selle aardekülastuse mõneks õhtuseks jalutuskäiguks ,kuid päevatoimetamised tõid siia nii -nii lähedale et ei saanud kiusatusest üle ning käisin/panin kirja teise logikande.Aitüma,aitüma
Lugeda on muidugi mõnus - kordi mõnusam ,kui kasutada lihtsalt CTRL- F nuppu.......
Viimane lugemiselamus oli Voldemar Veedami, Carl B Walli "Purjetamine Vabadusse" mis kuulub ka "kohustuslikku" geolektüüri :) See raamat haaras kuidagi nii kaasa,et oli tunne nagu oleks ise teekonnal üle Atlandi.
Raamatusoovitusi oleks anda mitmeid.Andrus Kivirähki "Mees kes teadis ussisõnu" on üks väga omapärane kirjatükk. Indrek Hargla Melchiori lood on samuti kaasahaaravad teosed.
Elulooraamatuid ma üldiselt väldin,kuid Vahur Kersna "7 X 7 " on küll soovitussilti väärt.
Mõistatuse lahendasin kohe hommikul ära ja peale tööpäeva lõppu läksin raamatukogusse, mitte küll Kalamajja vaid hoopis Keskraamatukogusse ja kui seal mind ebaõnn tabas, et hommikul väljavaadatud raamatut "Kus laulavad langustid" enam kohal polnud, siis lohutuseks läksin aaret logima. Ka seal polnud seda raamatut, aga õnneks vähemalt logiraamat oli olemas :) Üldiselt olen raamatukogudes üsna sage külaline ja tänagi lahkusin sealt kuue raamatuga. Tavaliselt loen kriminaal- ja põnevusromaane ning psühholoogilisi thrillereid. Hakkasin meenutama, mis raamat viimasel ajal teiste seast siis välja paistnud ning meelde on jäänud ja mida soovitada julgeks...äkki siis Lucinda Berry "Täiuslik laps", mis oli nii põnev, et selle ise ühe päevaga läbi lugesin. Eriti soovitaks seda lapsevanematele, sest peale seda lugu tunduvad oma lapsed igatahes ülinunnud kullatükid, ükskõik kui kratid nad varem tundusid :) Aitäh aarde eest!