Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare toob kõik pudrunäpud Raadi dendroparki avastama .. noh .. kui sul aardega tegelemise kõrvalt jääb veel aega parki avastada :)
Algusest leiad normaalse suurusega konteineri. Selle konteineri seest omakorda leiad kuus puuduvat koordinaadi osa.
Aare ise asub koordinaatidel: 58°23.XXX, 26°44.XXX
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 45/42 |
Aarde sildid: lahe_teostus (3), 2022_aasta_aarde_kandidaat (1), tiimitöö (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9ZG5V
Logiteadete statistika: 37 (84,1%) 7 3 0 0 0 0 Kokku: 47
Sai kolm korda pudrunäppe nii üksi kui ka seltskonnaga harrastada aga lõpuks lõin kirve sisse ja lõpus saime ikka tükk aega askeldada, enne kui konteiner kätte jäi. Pimeduses seda aaret lahendada on ikka ettevõtmine igatpidi. Tänud peitjale kiusliku aarde eest!
Käisin uuesti algust üle vaatamas. Veidi keerutasin karbisisu, kuid selleks korraks kannatust ei jaganud. Karpi tagasi peites märkasin, et kellelgi oli eelnevalt mõni mutter ka maha kukkunud. Lisasin ka need karpi tagasi. Võib-olla järgmine kord on rohkem aega tõele jälile saada!
Õnneks saime Tartu Häkkerikoja ruumidesse taanduda mõistatust lahendama. Lõpuks jäi 7 avamata kui geokontroll roheliseks läks. Näpud olid selleks ajaks üsna pudruseks läinud, aga rõõm oli suur ja lõplik vormistamine kell kolmveerand kaks öösel ei läinud just libedalt, aga leitud ta siiski sai. Aitäh põnevuse eest!
Polnud nii pudrunäpud midagi. Kui esimese potentsiaalselt puuduva osa leidsime, siis tekkis lahendamise idee, mis lõpuni paika pidas ning saime kenasti lõpu asukoha teada.
Lõpus ise pidi mõnda aega ringi vaatama, enne kui konteiner silma jäi. Siis tuli veel natukene vaeva näha, aga aare sai siiski logitud.
Aitäh aarde eest!
Just täna oli väga vaja seda raskusastmete kombinatsiooni ja nii tuli enne pikka koduteed näppudele tegevust anda. Algul ei saanud midagi aru, kuid kui esimene õige asi näppu jäi, tekkis mõte. Väärt mõte oli, kuna tõesti andis vajaliku tulemuse.
Lõpus oli paras pimesikutamine, kuni tasapinna ja vaatlus nurga muutmine lõpuks otsitava nähtavale tõi.
Tänan peitmast. Mulle see aare meeldis.
Vaatasime selle karbi üle, aga väga tõsiselt lahendama ei hakanud. Las jääb soojemal ajal nokitsemiseks.
Vedasime konteineri autosse. Siis tunnistasime lüüasaamist. Sooja ilmaga kui aega on kõvasti ja loodetavasti suurema kambaga kunagi tagasi. Aitäh!
Vaatasin alguse üle, las seekord jääda.
Kolm päeva tagasi...kükitasin tund aega üksi ja nokkisin ja rullisin, hea et ei minestanud kui lõpuks püsti tõusin. Kodus siis asusin nuputama...ja no..ei olnudki väga midagi nuputada. Lihtsuses peitub võlu. Täna siis siis ilus kuldkollane sügisilm...aardeotsingule...imeline oli. Aga no seda ma poleks arvanud, et nii hullult turnida tuleb. Täitsa sportlik värk...eriti kui peale trenni minna.Äge. Mulle meeldis. Aitäh.
Aare vastab täiesti oma nimele, ei saa nuriseda. Eks siis tuleb lihtsalt selles näputöös osav olla ning neid osavaid kroonib edu. Nii olime meiegi osavad ja edukad ning nii see aare leitud sai. Aitäh.
Selle aarde lahendamiseks tormasid noorgeopeiturid mõistatuse kallale nagu kari vihaseid herilasi. Üsna kiiresti saime aru, mida peab tegema ja saime suurema osa mõistatusest ka lahendatud. Aga kui jäänud oli veel üle koera saba saada, siis sellessamas lahendusõhinas sai väheke pahandust tehtud. Nii, et päris lõpuni meil ise lahendada ei õnnestunud - põhimõtteliselt vabandust "koer sõi ära" oli siin enamvähem tõsi... Tegin geokõne varemleidjale ja tema abil saime koordinaadi kätte ja taastasime ka mõistatuse vähemalt sellesse seisu, et seda on võimalik lahendada.
Seda, mis lõpus ees ootab, ma juba maastiku järgi aimasin. Aga topsi saime kamba peale kätte, logitud ja tagasi pandud. Aitäh peitmast!
Tänan aarde eest! Logiraamatusse sai kuupäevaks 31.06, mis on uus 01.07.
Kui esimese punkti lahendadamiseks valisin ühe vihmase ja sombuse päeva. Köögilaua taga kuivas oli hea uurida hoolikalt kogu karbi sisu üle, lisaks sai kõik rahulikult ära kuivada. Tol päeval jäi libeduse tõttu lõpus käimata. Täna oli ilus kuiv ja päikseline päev ning palju parem oli toimetada. Tänud!
Linnud laulsivad ja päike soojendas ja toimus meil väledate näppude voor. Tuuleke oli olematu, sestap oli lihtsam. Tänud peitjale.
Täna oli selle aarde jaoks ideaalne päev. Paras temperatuur, tuulevaikne, päikeseline päev. Ainult naudi. Lõpus oli ka lahe. Mida meievanustel naistel ikka linnas pühapäeval muud teha on, kui lõpus ettenähtut. Aitäh!
Sellise rrr me oma aega ei raiska täna. Teeme teinekord siin ehk pikniku. Kui on ikka vaja rosinaid ühekaupa pakendatult otsida siis läheb kõvasti aega. Didn't find it: 08.Apr.2023 11:14 Pudrunäpu / Sausage finger. Teine vaadatud aare ja mott aina langeb.
Puuduvate numbrite leidmise tõenäosus avaldus täiskäigul - viimane number viimases rullis. Et aga tegu oli jälgi novembriööga ja midagi targemat teha polnud, siis võis ju, taskulamp hambus, ka sedaviisi kännul kükitada. Lõppu jõudmise lükkasin mõned kuud edasi ja täna oligi paras lumevalge öö logimiseks. Pagana lumi oli ühtepidi hea valguse mõttes, teistpidi kattis aga kogu objekti, mis tähendab, et topsi asukoha sain määratud alles siis, kui käega pihta läksin. Oli libe, aga tore. Kuiv ja korras, suured tänud peitjale, kes muide ka sügaval öösel kolleegide küsimustele vastab.
Seltskonnas läheb selle multi lahendamine kindlasti libedamalt kui omapead soolotamine ja meil selles osas kõik klappis :). Uue päeva esimene leid, Salme märkas & logis, meie saime enne seda veits lumesadu krae vahele. Aitäh peitjale multi eest, üks kukesamm ka selle aardetüübi leiuarvu kasvatamise poole jälle tehtud :).
Käisime sellele aardele pilku peale viskamas juba eelmisel päeval. Taevast sadas märgi lumeräitsakaid ja tuul kiigutas puuokstelt alla veel suuremaid sahmakaid lisaks. Karbi sisu, selle materjali niiskusekartlikkust ja tehtava ülesande massiivsust nähes otsustasime taanduda. Juhtus aga nii, et üks mõte viis tegudeni ja teod lahenduseni ja nii saime selle ülesandega veel samal õhtul tegeleda. Kui lahendus käes, siis aarde otsingud otsustasime siiski päevavalges läbi viia. Ja nii täna hommikul esimese asjana kaunisse lumisesse parki jalutama tulime. Aarde peidukoha juures märkas Salme seda koheselt, teised olid tükk aega pimedad isegi siis, kui Salme väitis, et aare tal nina ees. Aga õige nurga alt vaadates saime meiegi lõpuks nägijateks. Nimed kirja ja oligi tehtud.
Hea seltskonnaga tehtav aare, kuid arvestades esimese karbi asukohta, siis natuke õelavõitu.
Kahekesi kusagil sombuses maailma otsas oleks sellise ülesande lahendamine kahtlemata paras õnnistus olnud, aga kambakesi mugavas keskkonnas läks nagu nalja. Aitäh!
Mmjaa see oli küll selline aare et vihmase ilmaga pargipingil oleks emotsioon jäänud arvatavasti üpriski teiseke poole seierit. Aga lõunapausil sööke oodates ja veel kambakesi väga vahva pusimine. Kui asi hargnema hakkas ja loogika paikka loksus siis oli kohe laua pealt ka abikaid haarata. Need aitasid esialgse olukorea taastamis kiirusele oluliselt kaasa ja jätsime need ka järgmistele karppi ootama. Minule isiklikult jättis küll väga positiivse mulje. Tänud peitjale
Ideaalne aare kambaga tegemiseks. Üksi oleks ilmselt kringliks vihastanud. Samas oli seda aaret vaimselt üsna raske otsida. Tegus päev oli juba selja taga ja pärast lõunasööki oli punnis kõhuga ennast uuesti käima tõmmata üsna raske. Hea meelega oleks tagaistmel kiire uinaku teinud.
Tänud.
Esimene pilk leitule pani ohkama, aga kambakesi polnudki nii hull, polnud me midagi nii pudrunäpud, täitsa osavalt saime hakkama.
Kui esimese emotsiooni järgi tundus see tüütu ja terve igavik võtvat, siis lähenesime asjale loominguliselt ja sellest kujunes üks päeva mõnusamaid osasid. Kui koordinaadid käes, oli juba hea olla ja jalutasime lõppu.
No ma ei tea. Kas geopeitus on ikka pudrunäppude mäng või saaks oma aega mõnusamalt sisustada kui pudrutamisega? Meil läks kiirelt, lausa lennates. Tänan peitjat!
Kas olin varahommikul ise veel unine või oli keegi alguses lahendamiseks karbi koju kaasa võtnud.
Panime aga näpud tööle ja peale mõningaid keerutamisi saime asjasse puutuvad pusletükid, näppisime kuniks kogu pusle koos. Lõpus veidi veel pusimist, pimedas on ikka mitu korda raskem. Tänud
Taaskord oli suuremast kambast abi. Mõistatus lahenes lausa neli korda kiiremini ning neli korda kiiremini saime minna lõppu. Järgmistele kindlasti kasulik vihje. Üksi minnes, võileib kaasa. Muidu läheb lõpus silme eest mustaks :)
Vurasin oma Tõuksiga kohale ja lootsin leida ilusat istumispaika. Kohapeal pakutu tööpõldu nähes ja märjas murus kükitada, sorry peitja, mul Motti ei jagunud. Tegin ühe lahti, sain aru, mida teha tuleb ja panin karbi tagasi. Kui seltskonda leiaks, tuleks tagasi, hetkel vuran üksi sellest mööda...
Lihtsa karbi juurest jalutasime siia. Logide järgi võis arvata, et siin läheb aega. Alguses oli lastest abi, aga neid tüütas see üsna ruttu ära. Pidime ise näputööd tegema ja peagi saime aru, mida vaja leida. Geokontroll andis esimesel katsel rohelise tule ja nii me lõppu jalutasime. Tõnu võttis konteineri kättesaamise enda peale ja varsti saimegi nime logiraamatusse. Tore aare ja kiitus peitjale! Täname!
Eelmise päeva õhtul viskasime pilgu peale ja jõudnud lugemisega umbes poolele maale saime pihta, mida otsida - paraku tuli siis ajanappus kätte. Järgmisel hommikul jätsme pudru söömata ja tuiskasime targematena taas näputööd tegema. Taneli tehtud väike abivahend andis meile töökiirust juurde. Järgnes väike jalutus ja venitus ning nimed ilusal kuupäeval (9.9) ja kellaajal (08.08) kirjas. Natuke uurisin ikka puid ka ;) Aitäh peitjale!
Pärast lihtsalt karbiga tutvumist sai vaatasime ka üle, mis siin toimub. Esimese hooga ei saanud süsteemile pihtsa ja kui pihta saime, siis oli juba liiga vähe aega jäänud. Hommikul tegime uue katse, vahepeal olin jõudnud ka töökojas omale abivahendi meisterdada, mis tegi elu oluliselt lihtsamaks. Igaks juhuks pakkusin saadud tulemust ka geokontrollile, see kiitis minu valiku heaks. Kohapeal väike hommikuvõimlemine, kolmas kirje sai logiraamatusse 9.09 kell 0:08. Aitäh peitjale.
Aare saab veebis logitud aasta hiljem. Kuupäeva meenutamine polnud raske - ühel geokaaslasel on endiselt telefonis tõsisemat sorti galerii jäädvustustega sellest toredast õudusest. Aitäh!
Nägin päeval juba, et midagi uut on Tartusse tekkinud, aga aeg surus peale ja vaatamaminemisvõimalus avanes alles peale tööpäeva lõppu. Poisid, koer kaasa ja minek. Kohapeale jõudes oli korraks hämming, et mida nüüd siin siis tegema peab, aga saime üsna kähku loogikale pihta ja asusime "näppima". Samal ajal lähenes seljatagant tuttav nägu sedemicra.
Alguses kiusasime teda natuke loogika tabamisega, aga mis siin ikka kadetseda. Oli ju teada juba et FTF läheb jagamisele.
Lõpu leidmise loogika selge, asusime taas "näputööle". Nüüd oli lausa heameel, et meid siia nii palju kogunenud oli.
Kes leidnud, saab aru millest jutt. Üksi läheks kordades kauem aega.
Lõpuga läks lihtsalt. Jalutasime lõppu ja vormistasime. Sisimas oli kerge närv, et kas ikka oleme esimesed. FTF tuli jagamisega 19:28.
Aitäh siinkohal sedemicrale seltskonna ja abi eest.
Töölt koju jõudmise ja kodust välja asjatamise vahele mahtus täpselt üks geolehe piilumise moment. Ja sellest piisas. Uus aare Tartus, on vaja minna, asjatamised võivad oodata. Mugandades klassikalist tsitaati: Kui Raido omadega välitöödele jõudis olid geotunnid juba alanud. Koit ja kompanii olid poole tööd ära teinud, näpud parajalt pudrused. Istutasin ka end pudrukausi ümber head kraami mekkima ja mõnusat geojuttu puhuma. Varsti olid kõhud kõigil pudrust punnis. Seejärel aitasin kompaniil laga ka kokku korjata ning suundusime koos lõpu poole. Hirmutati küll, et puder näitas eelneva sööja näpujälgi, aga kas sööjal sai isu enne otsa või olid lihtsalt hirmul suured silmad, igatahes logiraamatus valitses meie rõõmuks tühjus. FTF sai kirja 19:28. Tunnen kaasa neile vasekestele, kes seda putru külmal/märjal ajal sööma lähevad. Aitäh peitjale ja suured tänud kompaniile töö ning seltskonna eest.