Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kassid on Supilinna teine elanikkond. Kohata võib neid akendel, peidus autode all ja niisama nurga tagant piilumas. Koertega jalutades on nad nende jaoks sellised mõnusad karvased, keda kohe on patt taga ajamata jätta no või siis üritada vähemalt.
Niisiis Supilinna kassidele pühendatud väike multi, mida annab läbida ka GPS-i taskusse jättes
Selleks loe nullis kokku nimitegelased esimese aiajupi pealt. Ärge siis väga sügavale naabermaja hoovi minge
Arvuta meetrid: 100 x oranžid + 20 x mustad + hallid. Kui esimene neist on valge, mine linna poole (asimuut 130), kui must, siis linnast eemale (310).
Ja sealt leiad uue nimitegelase ja neli numbrit (ABCD) Kui kassi tagapõhi on roheline, jätka vasakule, kui kollane, jätka otse edasi, kui sinine, jätka paremale
Ja meetrid kaugele minna: AB + AB + D
Lõpus, suure "Y" juures, hoiab pisitilluke nimitegelane aardel silma peal
Elusaid nimitegelasi loendamisel mitte arvestada. Kõrgete hangedega võib esimeses punktis probleeme tekkida.
Aare on pühendatud [nuffi]-le (kes sai "kassi"-aarde) ja [marx303]-le (kes sai "multi"-aarde). Ja loomulikult loendamatutele Supilinna kassidele.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lastesõbralik (2), muguoht (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA0178
Logiteadete statistika:
73 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 75
Saime Üllariga Herne poe ees kokku, et kasse uurima minna. Mõned olid mul juba eelnevalt üle loetud, aga nüüd tuli veel ka viimased kassid ritta seada. Leidin selle viimase pisikese ja ka aarde mida ta valvab :) Tänud armsa mõistatuse eest.
Mõnus multi. Üks õhtu jalutasin mööda ja lugesin kassid kokku, kodus rehkendused ja täna jäi koht ilusti teepeale. Kasse on siin tõesti omajagu, vahetult enne otsimist tuli hea lumetormike üle ning peale aarde leidu oli läheduses juba palju väikseid käppajälgi igalpool. Tänud peitmast! :)
Kasse oli võimatu loendada, jooksid täiega ringi. Sai siis üks välja valitud ja järgi mindud. Õnneks läks õigesse kohta. Tänud peitjale
Tegime koos väikese jalutuskäigu mööda Tartut ja leidsime ka mõned aarded. Aitüma peitmast
Esimeste arvutuste kohaselt hakkasime aaret juba linna teisest otsast otsima. Õnneks sattus uus vihje kohe silma.
Nautisime Supilinnas jalutamist väga. Ja kõik need kassid - nunnud ikka küll. Aitäh!
Täna käsisn piilusin korra Dendropargi nulli. Seekord tegin seda teiselt poolt ning sain teada ka kuupäeva kuna uuesti tulla. Pärast seda tegin rattasõidu nulli ning tegin väikese rattasõidu liskas. Aare kuiv ja korras. Aitäh peitjatele!
Aardele lähenedes lugesin kirjelduse põhjalikult läbi ja siis muidugi ignoreerisin seda ja sain esimese arvutustulemuse kuhugi kaugele Jänese matkarajale. Teine katse läks märksa edukamalt ja veidi mugudega peitust mängides sain ka nime kirja. Päris tore aare, aitäh!
Lubja aarde põnevate seikluste juurest jõudsime ka selle aarde juurde. Kaaslane küll alguses arvas, et las jääda teiseks korraks ka midagi, aga kodutee viis nagunii selle kassikarja juurest mööda ja täpselt õiges suunas ning nii ta läks. Vahepunktis olime küll sekundikese võrra pimedad ja lõpus ei märganud mingit "Y"-t, aga no kassist täitsa piisas ja niimoodi see aare meil leitud saigi. Aitäh!
Tartu tripi kolmas leid.
Kui ütlesin järgmise aarde nime välja, siis Maire teadis kohe millest jutt on. Päris vahva aiake. Kogu protsess oli algusest lõpuni selgemast selgem ja gpsita leitav. Tänud kasse näitamast!
Kassiaed oli võimas ning väike jalutuskäik oli samuti värskendav. Tänud aardepeitjale temaatika eest! :)
See oli lihtsalt nii sigavinge aare. No ikka väga meeldis. Supikas on ju omal ajal pmst kõik tänavad pimedas ja vihmas läbi longitud. Isegi supilinnatõugu musta-valgekirju kass sai kunagi võetud varjupaigast. Täpselt samasuguseid on supikas iga kolmas. Ja neid oli aia pealgi joonistatu. Aga see oli superäge kass. Talle küll autosõit ei meeldinud, kuid teda võis igale poole kaasa võtta. Toidukauss oli majakas, panid selle maha ja kass võis ka suvalises linnamajas või metsatalus kohe olema hakata. Ta oli seikleja, lihtsalt oli kogu aeg oma tegemisi tegemas aga nii, kui hüüdsid, oli paarikümne sekundiga su juures. Ehk siis suvaliselt hulkuma ei läinud. Küll see kass elas Tallinnas Uues Maailmas, küll Tartus, küll Haapsalus, küll minuga metsataludes. Suvi läbi sai seigeldud nii, et kass oli alati kaasas. Aga lõpuks ta seiklejahing võttis oma ja auto alla ta jäi, küll mitte Tallinnas, vaid Haapsalus. Niiet igatpidi ägedad mälestused nende supilinna kassidega. Ja aare oli lihtsalt üliäge. Kiitus ja kniks ja kaaps.
Olime teel lõunasse ning peale pikemat sõitu sobis selline aare hästi enda sirutamiseks, et siis taas edasi kulgeda. Täname aarde eest!
Hea lihtne multi, mis lastele ka meeldis. Kui nimed kirjas, siis nägime kuidas üks kirju kass end kuuri katusele venitas. Nägi ikka jube palju vaeva selleks ja kui üleval, siis hakkas varblaste siblimist jälgima. Aitäh!
Kuna sõitsime siit alguspunktist mööda, siis tekkis mõte, et paneks vähemalt alguse andmed kirja, eks edaspidi kui nii suurt tuhinat kodu poole kimada pole, vaatame edasi. Aga asi hargnes niisuguse kiirusega, et enne ei saanud arugi, kui juba lõpus olime. Kusjuures kaldun arvama, et nüüdseks on see kasside populatsioon tunduvalt vähenenud võrreldes aastatetaguse ajaga. Siis käisin kaunikesti sageli Supilinnas sõpradel külas ja neid kasse siin ikka kohtas hulgi kohe, täna nägime peale nende joonistatute vaid ühte, kes saba püsti uhkelt me ees poosetas ja ka loetud tahtis saada. Ühesõnaga, kogemata sai tehtud ja tore on. Tänud peitjale vahva multi ja aarde eest.
Geojaanile sõites oli aega, et teepealt paar aaret võtta ja nii ma siis vahtisin aarete kaarti et mida võtta, mida jätta. Silma jäi selle aarde pealkiri ja selge oli see, et seda kohta ma tahan näha. Mingist varasemast Reino fb postitusest oli meelde jäänud pilt ühest tänavanurgast, mis peaks selle aardega seotud olema ja ennäe, ongi aare tehtud. Mälus oli see pilt nii uhkeks ja suureks kasvanud, et kohapeal kohe ei saanud aru, et kuhu vaja minna, peaks ju kaugelt näha olema. Lõpuks kui telefoni juhatusel alguspunkti sain oli ikka lahe vaatepilt küll. Jalutasin edasi soovitatud suunas ning lõpus panin nime kirja. Tänan toreda multi eest!
Küll siin oli alles kasse.. täitsa kirjuks ja triibuliseks tõmbas silme ees. Ma alles vaatasin esimesi kasse, kui juba näidati suund ette ja tuli edasi liikuda.
Tänan peitmast.
Selline mõnusalt muhe aardeke. Seda maja kutsun ma omas mõttes Pille majaks, sest seal elas üks Pille kellel oli hästi ilus hubane kodu ja akvaariumikalad. Hiljem on seal igasugu huvitavaid inimesi veel elanud. Kogu supilinn on üks nostalgia.
Tuttavat kollast murjanit täna näha ei olnud. Lõpus jäin korra kahtlema, kuid nimitegelast nähes tuli leid kiirelt. Aitäh!
Kassid gepsu ei kasuta. Mõtlesin nagu kass. Liikusin nagu kass. Meenutas Vana-Egiptust. 1038. Aitäh!
Kõht Kolmes Tillis täis pargitud, oli paras teha üks õhtune jalutuskäik. Kasside loendamisega muret polnud ja ega see tops ka ennast kaua ei peitnud. Tänud aarde eest!
Leitud ja logitud juba mõni aeg tagasi :) sai ikka omajagu loendatud ühte ja teistpidi enne kui taipasime aarde kirjeldust korralikult lugeda.
Läksime õhtusel jalutuskäigul rõõmsalt kasse lugema... jajah jõle hea plaan - üldiselt loobusime, sest pime oli, geopime oli ja geojuhmus oli ka kallal. Aga üks vinge kogus kasse oli, ilmselt üks modellidest piidles meid ka akna pealt. Kirvega läksime hoopis teist punkti vaatama ja seal oli hoopis selgem ja siirdusime edasi. Kuts oli väga hea kattevari logi kirjutamise ajaks. Tänud!
Kui ma selle aarde kirjeldust esmakordselt lugesin, siis tundus, et siin tuleb üks pikem jalutuskäik, segased signaalid ja keerulised arvutused, millega suunda ja kaugust arvutada.
Reaalsuses oli kõige keerulisem osa parkimiskoha leidmine. Pro-tip - parkida saab hilisemal ajal kohaliku saiapoe ette, kus parkimine teatud osa ööpäevast keelatud, aga ülejäänud osa ajast täitsa lubatud. Samas märgi alla paigaldatud lisatahvel, kus kirjas, millal parkimise piirang kehtib, jääb vist enamusel märkamata ja koht on tihti vaba. Kes aga juhtub saiapoe lahtioleku ajal tulema, siis päris head saiad.
Esimeses punktis oli meil 2 probleemi. Esiteks lumi. Ja teiseks see, et musta kassi öösel ei näe (seekord küll juhtus, et hoopis üks teist värvi kass kippus öösel nähtamatuks jääma). Seega sai esimeses punktis 2 korda loendamas käidud. Aga kui sealt õiged tulemused käes, siis selgus, et mu eelaimus teise punkti kohta osutus tõeks. Tegelikult ma mõtlesin ise mõned aastad tagasi mitu korda sinna punkti aarde paigaldamise peale, aga ei leidnud sobivat lahendust. Lõpu saime ka kiirelt kätte. Ning öises supilinnas pakkusid lisaemotsiooni pimeduses siia-sinna põikavad nimitegelased.
Aitäh peitmast!
Me vaatasime esimese hooga ikka rohkemaid kasse kui ainult esimeselt väravajupilt. Ja tänu sellele valesti vaatamisele nägime ära ka hoovis oleva, vaid Tartule iseloomuliku kahekorruselise puukuuri, mis ilmselt linnavalitsuse restaureerimistaotluse toel siia nii uhkelt uuena üles ehitatud :) (neid kuure ehitati kunagi just sellistena seetõttu, et elamute krundid olid väikesed aga kortereid majades palju). Nii et väga põnev, selle aarde juures jooksis kõik ägedalt kokku: vahva kassiaed ja siis see eriline kuur ja boonusena avastasime veel üle tee imelisi lõhnu levitava pagaritöökoda, mis puhta vedamise korras ka just täna mõne tunni lahti oli… Pärast haarasime endile sealt preemiamaiuseks nii magusad kui soolased saiad ja need olid niiiiii head, et soovitan teilgi sattuda sinna aaret otsima just laupäeval enne kl 13:00, sest just sellel päeval ja selle kellani saavad ka inimesed tänavalt siit endale saiad / pirukad kaasa osta, muudel päevadel teenindatakse vaid ettetellimusi. Aarde enda leidsime ka üles ikka kogu selles melus, Y oli aus ja tilluke aardevalvur samuti :). Aitäh Annelile ja Reinole aarde eest, kassitänav oli kindlasti seekordse Tartu tripi üks mõnusamaid elamusi pakkunud karbiotsing.
Nullile lähenedes möödusime ühest kohalikust pagariärist, mille ümbruses hõljusid ülimõnusad saialõhnad. See viis meie mõtted täiesti uuele lainele ja aeda vahtides suutsime endale korraliku ülemõtlemise kaela tõmmata. Vahtisime neid kasse, üritasime määrata vist kõigi karvkatte täpset värvi ja ühesõnaga olime täielikus segaduses, et mida me siis lugema peame. Kui esimesest ehmatusest üle saime ja kirjeldust veel rahulikult lugesime, siis saime ikka õigele asjale pihta ja kõik oli ülilihtne. Edasi juba liikusime hea hooga, nii et lõpust panime ka mööda. See aga tuli kasuks, sest teiselt poolt lähenedes paistis Y ka oma täielikus ilus. Lõpus kiire leid ja logimine. Aitäh natuke teistmoodi multi eest!
Siin oli lahe juhus. Kuna kell oli juba suht palju, siis aarde otsimise otsustasin jätta teiseks korraks. Kiusatusele ei pidanud siiski vastu ja korjasin käpelt möödaminnes info kokku, et järgmine kord vaatame edasi. Autosse istudes oli just kõrvalmaja välisukse ees selline lahe kollasekirju kassimurjan, kes igale möödujale õnnetu moega vastu jooksis ja siis kappas oma maja välisukse juurde. Hmm, äkki elad seal, kiisumurjan? Ja need juhmakad ei saa aru ja mitte keegi ei lase sind sisse?
Okei, vaatame siis värki. Nii, kui kassile lähenesin, kappas see suure hooga vastu, nühib ennast vastu mind, laseb paar paid teha ja jookseb siis uuesti vudinal välisukse ette, vaatab mulle kassipilguga otsa ja küsib, et "NOHH". Ja uuesti. Muidugi oli see uks lukus, eksole. Võtsin kassiroju sülle, koputasin parempoolsetetele akendele ja näitasin kassi. Sealt vaatas tsikk kardinate vahelt välja, muigas ja näitas näpuga, et "vasakule". Kass muidugi hakkas juba põue sooja sukelduma va murjan. Vasakpoolsele aknale kolistades pistis härrasmees kardinate vahelt nina välja, nägi kassi kohevat saba mu lõua all vonklemas ja hakkas naerma. Hetkega oli välisuks lahti, külmetav kassiroju tuppa tagasi lastud ja lobisesime hetke juttu. Iseenesest oleks see kass nagunii mingi hetke pärast tuppa saanud, aga ta lihtsalt NIIIII NIII väga tahtis just NÜÜD ja KOHE sooja saada, et ma lihtsalt pidin teda sutsu aitama. Selline muhe ja lõbus seik, mis paneb siiani naeratama. Vahel on nii vähe vaja :)
Kena selge mitmik, mis sobis just täpselt pisukeseks õhtuseks jalutuskäiguks. Mulle tundub küll, et Supilinnas on joonistatud kasse rohkem kui elusaid, aga võibolla lihtsalt praeguse sopailmaga nad ei liigu. Kuiv ja korras, tänud peitjatele.
Vahvad kiisud - vaatasime ja lugesime nad kõik üle. Aitäh!
Sai kohatud palju kasse. Värvinüansid ei olnud alati üheselt mõistetavad (öösel on kõik kassid hallid), kuid lõppu sellegipoolest jõudsime. Aitäh!
Kassid on lahedad tegelased. Neid võib loendada küll. Eriti suur rõõm oli see kõikse viimane üles leida.
Tänud.
Muidugi on kassid lahedad. Tulime siis tutvusime ka kohalike isenditega ja nati aja pärast määrisimegi raamatut. Aitähhid
See aare tundus kerge, aga kui algul kõik kassid üle lugesime, siis pani ikka kukalt kratsima. Pärast kirjelduse uuesti lugemist aga oli asi selge ning edasi läks kõik kergelt. Aitäh lihtsa aarde eest, mis juhib huvitavatele kohtadele tähelepanu.
Multinäljastele ideaalne lihtne tükk. Esmalt kirjeldust ei lugenud ja käisime kordamööda kasse loendamas. Siis aga lugesime kirjeldust ja mitmetimõistmist polnud. Lõpus läks kergesti ja tõmbasime geopäevale joone alla. Aitäh peitjale vahva koha tutvustamise eest!
Tänasele jalutuskäigule sai siis sätitud ka paar aaret. See oli neist esimene. Kodus vaatain juba lõpu välja, sobivad vahepunktid ning õige igrek on vastavatel kaartidel täitsa olemas. Nullist jalutasin siiski ka läbi, sest noh .. teele ta ju jäi. Seal paistavad hetkel hangedest vaid põhitegelaste kõrvad :D Lõpus tervitas hang ning hanges olevad eilsed jäljed. Nimi kirja ning edasi.
Tänud!
Nagu kirjelduses nimetatud, suure lumega on algus raske. Kuid kuna tänase kuupäeva peale oli jube tähtis just üks multiaardeleid, tegin katset. Tõstsin väheke lund ringi, aga vaikselt ja viisakalt, ei ajanud puhtaks lükatud tee peale. Andmed sisestatud, viskas valem välja koordinaadid, mis punktina kaardi peal piisavalt loogiline paistis, et sinna kohale minna. Peatselt veendusin, et ongi kohe kindlasti õige koht jätkamiseks. Ega sealt lõpuni ka enam pikalt läinud. Supilinnas on alati sihuke mõnus vaib, kassid annavad sellesse muidugi oma mõnusa panuse :o) Aitäh.
Kuna karuonul on Lions klubi väljakutse raames samme vaja koguda, siis jalutasime terve pika maa sealt, kus auto parkisime, siia. Teel nägime vähemalt kolme täiskasvanute/džentelmenide klubi ning jäi mulje, et Tartu on üks väga riivatu linn. :D
Aare meeldis väga, toredad, temaatilised kohad leitud. Mulle kassid väga meeldivad ning parajasti kaelas olnud sall oli ka teemasse. Aitäh!
Seekord jäi kassidega tutvumine poolikuks. Kunagi kavatsen neid kõiki üle vaadata. Tänan peitjat ja peitja ärgitajaid! Väga vahva idee :)
Mõtisklesime Kerliga Siimu oodates ja kolmekesi mõtisklesime õige koha välja.
Suur tänu! Koha eest, multi eest ja ootamatu pühenduse eest!
Kas must on must või mustakirju ja kas kolme värvi kassil on põhivärviks punane või hall või hoopiski valge. Kas valge kass on ikka valge, äkki on tal kurgu alt must.. kas lugema peab vasakult paremale või paremalt vasakule... nii palju küsimusi tekkis No ja lõpus sai y ka teise tähenduse esimesel hetkel. Õige juures oli leid kiire. Tänud
Kui kirjeldus lugeda diagonaali ja vahepeal alt ülesse või hoopis tagurpidi võib mõni oluline lause kaduma jääda. Aga kui uuesti lugesin oli kõik lihtne ja loogiline, tänud :)
Ei saa just tihti öelda, et geopäeva päevasaldoks jääb kolm aaret. Poleks seda jõukohast multit läheduses olnud, oleks ju number veel väiksem olnud. Õnneks aga on tasakaaluks ette näidata 14000 sammu. Esmapilgul tundus, et kuidas ma neid kasse siit kaugelt ikka loen. Midagi aga sai loetud ning peatselt leidsin end teisest punktist. Ka lõpp polnud enam kaugel. Siin aga peab ettevaatama, et suurest aarde otsimise rõõmust, pead ära ei lööks. Aitäh peitjale ning ka neile, kellele aare pühendatud on!
Täitsa kena aare. Võtab kenasti hoogu maha, et saaks kohalikku kunsti uudistada. Muhe värk.
Kassid said üle vaadatud ja arvutused tehtud ning lõpus ka aare leitud. Täname!
Kui aaret märkasin, oli Koit oma esmaleiu juba kirja pannud, seega kiiret enam polnud. Nii sai see aare seltskondlikuks otsimiseks määratud ja täna oli see päev. Esimeses punktis oli loomulikult kogu varem loetud kirjeldus meelest läinud ja pea laiali otsas. Õnneks sattus sinna samal ajal ka esmaleidja oma järgmise geopõlvkonna otsimisrõõmu jagama ja neile peale loetud õpetussõnadest oli ka meil palju kasu. Kamp korrale kutsutud oli asi väga lihtne ja selge ning lõpp paljastus kiiresti. Aitäh peitjale ja tänud ka korralekutsujale :)
Leidsime ladusalt, kui välja arvata tihe liiklus ja kaks jutustavat mugu lõpu lähedal. Siis saigi vahepeal Riku juures käia. Leitud ja logitud. Suur tänu mõistliku mõistatuse eest!
Käisin hommikul üksi ja siis jäin AB-ga toppama. Õnneks Kristel sai aru kuidas käib. Öösel oli palju rahvas liikumas. Õnneks tuli aeg kus sai rahus otsida. Leid tuli kiirelt. Aitäh peitjale!
Kui aare ilmus, oli mul hea meel, et kiisudest oli aare. Endal on asi oma kodulinnas ikka poolik, kuna lõppteostust ei suuda teha siukest nagu tahaks. Vaatasin siis peitjat ja mis ma näen, hoopis kutsafänn ju. Kuna aare kaugel, siis rohkem ei lugenud kirjeldust. Ja siis hakkas FB kihama, et kle vaata, sulle on kingitud aare! Sain pihta ja tuhat tänu sulle, Reino nii armsa idee eest.
Kohapeal mina vana kassiarmastaja lugesin ja vaatasin loomulikult ju kõik kiisukesed üle ja täristasin numbrid ikka sellele, kes nendega midagi ka peale oskab hakata. Meil oli tore ja no loomulikult jäi pool kirjedust sedasi meil lugemata. Õnneks minu sõiduriist oli tessa ja ma märkasin rohkem, saime logi kirja.
Üksratas ja Tõuks olid paras paar õhtuses linnas tiirutamiseks, tänud aarde eest, meil oli tore ja no ikka ma armastan kõige rohkem Miususid!
Seda aaret sai otsima mindud koos Nuffiga. Paraku jäi ülejäänud osa kirjeldusest piisavalt hoolikalt lugemata ja sattusime esimese hooga täitsa valesse kohta, kus polnud ühtegi kassi. Teel olime siiski kirjeldusele vastavast kohast möödunud, läksime siis sinna tagasi ja tegime vajalkud arvutused. Esimese hooga jälle mööda, siis tagasi kassi juurde, numbrid GPSi ja Õnnestus ka see Y üles leida. Varsti sai ja logiraamatusse STFi kirja panna. Aitäh peitjale.