Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kutsub sind matkama Paunküla matkaradadele. Ilusate järvede, ooside ja rabasilmade vahel looklevad rajad, millest saab kombineerida erineva pikkuse ja raskusega marsruute.
Aare on peidetud 2022. aasta advendiseeria 10. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: https://media.voog.com/0000/0030/9870/files/A5%20laiuti%20-%20Paunkyla%20magede%20matkarajad.pdf
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Raja algus / Parkla | Parkla | 59° 9.0290' 25° 17.7960' |
Aarde sildid: lemmikloomasõbralik (1), advendiseeria_2022 (1), soovitan (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA1B9T
Logiteadete statistika: 45 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 46
Tatsasime kurjade sääskede saatel ka siit läbi ning kui tore aare leitud, lootsime vees sääskede eest rabajärvest leevendust leida. Põhimõtteliselt saimegi, aga jube mustaks saime ka. Nii kui välja saime, saatis taevataat äikese ja paduvihma kaela. Seega oli aardeleid sama kannatusterohke nagu mu vanavanemate tee kodust kooli, mille jooksul pidi lisaks eeltoodule ka paljaste kätega huntide ja karudega võitlema.
Ilusal soojal suvepäeval oli lust siin jalutada. Varasemalt olin siin ainult vana aarde juures käinud, kuid oosile polnud sattunud ega sellest teadlikki. Täna esmalt jalutasime kaks aaret läbi ja siis läksime Rahkjärve ujuma. Eks välja tulime mustematena kui sisse läksime, aga värskendus oli mõnus. Teel autoni jäime korraliku paduka kätte, õnneks enne Tartut ei olnudki plaanis rohkem aardeid leida. Aitäh peitmas, väga mõnus kant.
Kui juba sai tuldud jalutama,siis tegin veel mõned sammud lisaks peale Paunküla veehoidlal kulgemist.Aitüma
Tuttav paik ja tuttavad rajad, siia oleme sattunud päris palju kordi, erinevatel aastaaegadel, erinevatel eesmärkidel. Mõnusad rajad jalutamiseks, orienteerumiseks või rabajärves sulistamiseks. Hea lihtne koht, kuhu pole linnast kauge tulla ja tore mets. Täna oli selline tore päev, mil pereliikmed avaldasid ise soovi kusagile uitama minna, lõpuks jõudsime siia. Oli tore kulgemine, vaid ühte seltskonda kohtasime, kes oli juba teel parklasse. Tegime pikema ringi ja jäime lõpuks hämara peale. Lõkkekohale lähenedes hõljus õhus meeldiv lõkkelõhn ja kohale jõudes leidsime eest veel vaikselt põlevad rondid, korjasime mõned käbid ja oksad ümbrusest ning saime omale ka hubase tule õhtupimeduses tee joomiseks. Ahjaa, jalutuskäigu kesklel leidsime ka toreda aarde, meenutasime kevadisi ja suviseid suplusi Mustjärves, mille peal sai praegu vabalt ringi joosta.
Aitäh peitjale, tore, et siia aardeid lisandus.
Autod hakkasid parklast juba lahkuma, viimased matkalised tulid teel vastu. Aarde logisime pärast päikeseloojangut, lambivalgel oli päris keeruline otsida. Aitäh!
Täitsa viisakas tee välja arvatud mõned pikali kukkunud puud, aare ise puhas ja viisakas, aitäh :)
Mida teha, kui ilmajaam on andnud välja 2. taseme tormihoiatuse ja väljas sajab padukat mitte ülevalt alla vaid horisontaalselt? Sel hetkel tundus metsa minemine nii halb mõte, et lihtsalt tuli ära teha. Rajale jõudsime umbes 22:00 paiku ning pimedas ragiseva ning kohiseva ja ägiseva metsa vahel lonkimine oli võimas elamus omaette. Peale 2 tundi ja 6,5 km läbimist olime auto juures tagasi ning nentisime, et ei ole olemas väga halba ilma - on kas vale seltskond või suhtumine. Peale metsaringi suundusime kõrvuni mudaste ja rahulolevatena Kose burgerisse ja lugesime päeva kordaläinuks. Aitäh peitjale ja kaaslasele.
Leitud ja logitud. Õhus on juba tunda sügiselõhna. Aitäh!
Aare avaldus laupäeval. Suundusime just samal päeval Miniväelasi peitma. Plaane ümber ei hakanud tegema. Pärast selgus, et see oli õige otsus, ftf oleks niikuinii varem tehtud. Pärast peitmist sõitsime parklast läbi. Maa oli pikk ja oleksime pimeda peale jäänud. Jäi ootele kuni tänaseni. Leitud. 1196. Aitäh kohta tutvustamast!
Aitäh peitjale metsa kutsumast!
Sain ilusas kohas jalutada ja kõvasti mustikaid süüa.
Oli vaja natuke ennast tuulutada.
Aare oli ammu teada aga kuna polnud mahti siia sattuda siis oli ta ka logimatta.
Mina külastan seda järve aastas korra ühel teisel põhjusel.
Et järgnevad aarde kütid kes tulevad ja näevad aardega samal pool järve kallast laagrit siis võivad julgelt ligi tulla ja küsida "Kakskanget"
Järgmine võiks gripp koti ka võtta.
On teine natuke haiget saanud.
Läksimegi täna metsa :D Ilm oli super matkamiseks. Pärast matka käisin ka ujumas. Selle suve esimene kord :)
Veetsime täna ligi 5h Elvega Paunküla mägede matkaradadel ning ringil ümber Mustjärve panime ka nimed kirja. Teisel pool järve päikese käes oli nii mõnusalt soe ja sai ka maha langenud puu pealt varbad vette kastetud. Vähemalt pealmises kihis on küll vesi väga soe. Aare oli vinks-vonks korras. Tänud.
Käisime Paunküla mägedes seiklemas, ühtlasi logisime aarde.
Oli mõnus kulgemine Paunküla radadel. Panin suured panused siinsele järvele sulpsuks, aga kohale jõudes selgus, et see on täielikult jääs. Kurb, õnneks tulles jäid paar sobivat kohta veel meelde kus oma talisulps ära teha. Aga rada oli tore ja igati külastust väärt.
Tänud
Selle aardega läks palju valutumalt kui naaberaardega. Naaberaarde juurest viis rada ilusti peaaegu kohale. Panin nime kirja ja jätkasin teekonda tagasi auto suunas. Aitäh peitjale.
Kuna ilm oli ilus, siis ütlesin kodus, et äkki läheks Paunküla matkarajale. Jäi ju meil siia tulemata mõned nädalad tagasi, sest siis tulid uued aarded ja läksime hoopis neid võtma. Mõnus matk oli kokku 6,8km. Tänud peitjale.
Täiesti arusaamatu, kuidas need turistid sinna metsa satuvad. No ei ole jalutuskäik pargis, aga kappavad nagu Viru tänaval. Pealegi, koordinaate neil ju pole, kuhu sihti seada. Tegelikult oli täitsa mõnus astumine. Täname värske õhu mürgituse eest. Aitähh!
Siin sai nautida täna imeliselt lumist metsa, vaikust, kui ka pakase ja puude koostöös tekkivaid prõksuvaid helisid. Tänulik aarde eest!
Kuna eilne pidutsemine lõppes alles hommikul ja täna tuleb vana aasta ikka kah stiilselt ära saata, siis mida sa hing ikka kahe peo vahel oleva vähese valge ajaga peale hakkad peale matkamise. Läksin korjasin oma kutsa küla pealt kokku ja suundusime metsa. Kuna saapavalik oli tänase libeda matkaraja kohta ideaalne, siis sellega probleeme polnud. Küll aga oli probleeme pikkade tõusudega ja korra isegi välgatas patune mõte, et oleks ikka paari kokteiliga pidanud piirduma, aga see vaid mõte ja aardeni jõudsin ilusti elusana. Lausa nii elusana, et entusiastlikult suundusin ka järgmise tutika aarde poole. Tänud peitjale metsa ajamast.
Töökaaslased marssisid edasi ja mina põikasin rajalt kõrvale ning panin nime kirja. Aitäh.
Mustjärve ääres oli perekond puhkepausi nautimas, meie käisime eemal leidu vormistamas. Tänud peitjale.
Meil polnud ainult Ah (Krista), meil oli Oh (Mari) ka kaasas. Metsa me läksime. Seda, kuidas Ah mu välja kannatas, saate lugeda järgmisest osast ehk Ahi logist.
Et Ohi osa välja kanda, siis virisen siin väheke liiga libedate radade, järskude nõlvade, tõstukite puudumise, geopeiturite vähesuse ja maanteelt kostnud müra üle. Aga tulin toime, nii et lõpp hea, kõik hea.
Aitäh! Tore oli!
Jõulupüha puhul oli terve parkla täis autosid ja matkarada siis inimesi. Mõni neljajalgne oli ka kaasa võetud. Enamik kulges vist ringil päripäeva, meie aga võtsime ette vastupäeva kulgemise. Seega saime kohe naudinguga erinevaid tervitamisestiile kasutada. Alustades vastutulijatele silmapilgutamise või noogutamisega, siis mingi vaevukuuldav pobin, loomulikult kõlav "tere" ja ka mõni häid pühi kostus ka. Mitu koera sai sügatud ja nende klähvimine kuulatud. Lõpetuseks rivistusime lausa matkatee äärde ja hõiskasime möödujate kõlavalt üle metsa: "Vastasmeeskonnale TERVIST!"
Oli väga vaheldusrikas kulgemine. Aitäh!
Peale pühi tekib ikka selline sõnulseletamatu tahtmine minna kuhugi matkama. Ei ole ka seekordne jõulupüha kuidagi erand. Nii võtsimegi sõbrad kampa ning tulime ühes ilusa ilmaga end välja tuulutama ja liigutama. Ukrainas käisime ära ja nüüd tulime siia metsa jalutama. Parklas oli näha, et me pole ainukesed. autode kokkulugemiseks jäänuks sõrmedest väheks ning tulnuks ka varbad appi võtta. Seda oli ainult heameel tõdeda ning kui juba rajal olime, siis tuli meile vastu seltskondi, kus liikmeid 3st 5ni ning mõnedel ka neljajalgsed lisaks kaasa. Sellest me muidugi aru ei saanud, et miks inimesed tulevad täiesti niisama metsa jalutama ja sealjuures ühtegi aaret üles ei otsigi. Imelik. Helen ja Salme muidugi toimetasid nii, nagu vaja ning külastasid mõlemat siinset uut aaret täna enne meid. Ilusat pühadeaega kõigile ja täname aarde eest!
Muidugi me läksime metsa kaunil esimesel jõulupühal. Tallinnas paistis päikegi, siinkandis oli siiski pilvine. Parklas olid ainult mõned autod, seega matkarajad meeldivalt tühjad. Lumised metsarajad olid kohati üsnagi libedad, eriti kallakutel. Kuid sissetallatud radade kõrval lumi peaaegu kandis, kui ennast natuke kergemaks ka mõelda. Ühesõnaga tore jalutuskäik härmatanud ja lumerüüs metsas. Eriti mulle meeldisidki need rabasemad ja lagedamad lõigud. Aarde leidsime täitsa ilma koordinaate vaatamata, sest ilus jäljerada viis kohale ja otsitav paistiski juba eemalt. Aitäh metsa meelitamast!
Siin matkaradedel sai tehtud kohe pikem matk,kui auto pargitud võtsin suuna kaksjärve peale.Seal sain aarde väljakaevamisega suht kiirelt hakkama.Edasi võtsin suuna ah,mine metsa #7 peale.Mõnus astumine oli.Aare leitud sai mööda oosi 1,5km edasi jalutatud kuni Paunküla oosi aardeni.Seal läks mul aarde leidmisega kõige kauem,jälgi oli palju ees,ning sealt mööda matkarada teeni ning auto juurde tagasi.Olin mingi 2tundi rajal.Aitäh!
Kena on see talvine lumerikas mets. Ikka rõõmuga sai metsa mindud.
Tänan peitmast.
Käsku peab täitma, ammugi siis veel nii meeldivat käsku. Soovituslikku parklat seekord ei kasutanud ja auto jätsin lõkkekohani viiva tee äärde vahetult enne edasisõitu keelavat märki. Olin valmis matkama paksus lumes ja seetõttu võtsin isegi räätsad seljakotiga kaasa. Tegelikkuses oli aga tegemist jalutuskäiguga pargis, metsapargis. Sissetallatud rajal möödus jalutamine aardeni kiirelt. Telefoni vaatasion auto juures ja rohkem polnud seda vaja teha kuna jäljed viisid otse aardeni. Ilm oli veidi külmem kui eile rabas matkates aga aru sellest küll ei saanud. Tänan toreda aarde asukoha eest!
Nagu ikka, advendiaarded avalduvad kell 9, olgu siis õhtul või hommikul :o) Ega jah, matkata on enamasti tõesti suurem lust päevavalgel. Eriti kui päike taas üle pika aja pisut pikemaks pilveteki pealt viskab. Mis nii viga metsa minna!
Kõndisin siia teise tänase uue aarde juurest oosinõlvu mööda, tõusudel tagasi libisemese vältimiseks saapanina lumme kinni lüües ning langustel püstiasendis liugu lastes. Säärane matk sobib hästi advendiseeriasse, täitsa toredaid talverõõme pakub lumega. Logi kirjutasin kell 10:33, tagasiteeks autoni valisin teise laudtee põhja poolt Rahkjärve.
Mingil hetkel tuli kitsal rajal vastu umbes 30-pealine matkaseltskond, kelle seas ma ühtki inimest ei tundnud, sellegipoolest tervitasime rõõmsalt vastastikku pea kõigiga. Üks mööduv daam poetas küsimuse: "Ega viimati ära ole eksinud?" Purskasin korraks tahtmatult naerma, siis taandusin vaiksele muigele ja raputasin pead, heites pilgu rinnal rippuvale Garmini käsigepsule. Veel tosin teretust hiljem astusin tagasi nüüdseks juba eriti korralikult sisse tallutud rajale. Hetke pärast tuli siiski veel korraks kõrvale põigata, et ruumi teha teistest pisut maha jäänud ideaalses kaitsevärvuses põhjamaisele kelgukoerale, kes mind vastu tulemas nähes peatus ning haledalt niuksatas :D "Olgu pealegi, mul on sügavas lumes lihtsam liikuda kui sul," mõtlesin, vist isegi ütlesin. Supermõnus retk, aitäh aarete ning hästi tellitud ilma eest ka!
Vaatasime hilishommikul aknast välja ja päike vaatas vastu. Tekkis muidugi tahtmine kuhugi metsa jalutama ja ilusat ilma nautima minna. Alguses nillisin paari päeva tagust rabaaaret aga kui geopeituse lehe lahti lõin, siis avastasin kohe veel värskema ja veel sobivama nimega aarde :) Kähku autosse ja minema FTF lootus isegi veel vaikselt kuklas tiksumas. Parkla oli puupüsti autosid täis ja mets oli muidugi täpselt nii ilus kui lootsin. Aarde poole kulgedes olikena sissetallatud matkarada olemas, aga väga palju inimesi õnneks vastu ei tulnudki. Aarde lähedusse jõudes kus pidi rajalt kõrvale astuma ja nähes et kellegi jäljed ka otse sinna suunduvad, lootsin veel, et äkki on need peitja omad, aga oh ei - loomulikult oli tubli Tunk juba ette jõudnud ning koguni mitu tundi varem juba FTF ära vormistanud. Tagasiteel valisime minna vahelduseks teistkaudu ja ronisime oosi otsa, ning sealt keerasime omakorda joonsirgele laudteele. Siinkohal aga on mulle paslik anda maailma kõige udupäisema geopeituri tiitel kui tagasi auto juurde jõudes geolehte sirvides vaatas vastu veel üks uus aare - Paunküla oos. Oota mida? Sealt ma ju just tulin?? Tegelt ongi nii et kõndisin teisest värskest aardest lihtsalt mööda? Uuesti kaart lahti ja sain mõnevõrra kergemalt hingata - õnneks ei kõndinud sellest otseselt mööda, sest keerasime varem laudteele maha ja aardeni jäi veel oma km kõndimist. Kiire kalkulatsioon näitas, et kui tahame õigeks ajaks teatrisse jõuda, siis poleks selle aardeni ka siis jõudnud, kui me selle õigel ajal avastanud oleks. Aga no ikkagi :D Aitäh peitjale ja tuleme siia kindlasti veel tagasi, sest lisaks Kaksjärve aare jäi ka veel leidmata, kuigi kaevasin omameelest õige puu lume alt ilusti välja.