Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur p2rt, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Salajane rada on aardeseeria, mis sai loodud selleks, et tutvustada üht paljudest pisikestest kõrvalistest teedest, mida Harku metsas leidub. Siin rajal kohtab inimesi väga harva ja see pole põhiteedest eriti kaugel, kuigi mõnes kohas tundub, nagu see rada oleks teistest kilomeetreid eemal. Ma olen käinud sellel rajal tihti rattaga sõitmas, jooksmas ja ka lihtsalt jalutamas, sest just siin on väga vähe inimesi ja rada ise on hästi unikaalne.
Oravatel pole röövlitega erilisi probleeme olnud, kes siis ikka relva ja maskiga orava varasid varastama läheb. Aga ühel 'oraval' on hiljuti tekkinud uus omand, mida ta ei saa küll mitte kuskil hoida. Aardekarp. Mitte, et noo omand oleks röövliohus, aga mida see ikka kodus aknalaual teeb. Seega, on orav hakanud "inseneriks" ja leiutanud oma esimese leiutise: oravate panga, mida ta lubab vajadusel ka teistel oravatel kasutada! Selleks, et panga seif lahti saada, on 2 võimalust: murda sisse, kuidas iganes hing soovib; kas salaja ventikatest sisse hiilida ja seif hüpermodernsete laserite jm tehnikaga uks lahti muukida, seifi uks õhku lennutada, või hoopiski võtta kõik pangas olevad inimesed pantvangideks ja samasuguseid imesid tehes seif avada. Ja siis hiljem motikatel, paatidel või autodes põgeneda. Või saab ka tsiviilsemat moodi, mille puhul ei ole vaja konteineril näppida mutreid, kruve, kette, konkse ja muid osasid, mis karpi kinni hoiavad. Vaja on kõigest teada, kuidas seif lahti käib. Aga samas, see rikuks seifi mõtte ära, kui igaüks teab, kuidas see lahti käib. Siiski ütlen igaks juhuks nii palju, et logipaber on üleval, plastkarbi all olevas roheliseks värvitud puutükis, mis tuleb seifist välja päästa, kasutades eesseinal olevaid kahte puutükki ja kahte puidust kangi ja seifi avamisel pole jõudu vaja kasutada. Pole vaja ka lasereid, sõrgkangi ja dünamiiti. See on lihtsalt selleks, et keegi midagi valesti ei teeks ja siis seifi seest katki ei teeks. Head muukimist! (ja ohutut!)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1), lumega_leitav (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA1G3V
Logiteadete statistika: 41 (93,2%) 3 5 1 1 0 0 Kokku: 51
Otsustasime teha väikese rattatuuri Harku metsas. Küll oli palju jooksjaid ja rattaga sõitjaid. Inimesed on väga sportlikud. Meie sõitsime veidi, siis ratas jälle põõsasse ja väike matk aarde juurde.
Karuonu muukis ilusti panka sisse. Aitäh!
GC lehel on aare ajutiselt kättesaamatu, põhjusega ilmselt.
Lootsime tõesti, et siingi pääseme sama edukalt kui raja 1. aarde juures, aga tutkit. Märkasime eeldatavat peidikut, aga kasti/topsi mitte. Maas lebanud rohelise vildika korjasime ära. tore, jääbki üks aare koduvalla rappa alles. Edukat hooldamist!
Ei olnud päris kindel, et kas aarde nullis midagi on. Salajana rada 1 oli märgitud kättesaamatuks, sest peitja ise ei leidnud enam oma aaret üles. Meie leidsime selle täpselt nullist aga koheselt.
Seeria 3. aardel aga lihtsalt märge, et vajab hooldust. Selle järgi oli lootus, et see aare isegi veel kättesaadavam kui seeria esimene. Nullist leidsime aga vaid rippuvad ketid ja maast ühe nänni. Logi kirja ei saanud aga maas olnud nänni võtsime kaasa.
Mõnus! Lihtsalt mõnus. Puu all võiks veel vedeleda end surnuks kukkunud geopeiturite luid ja liharäbalaid. Varesed nokiks kellegi silmi. Kuskik oleks ümber kuuse soolikaid.... puuoksad oleks kaetud paksu rasvaga ja müni oleks pooleldi läbi saetud. Luude ja vaklade vahel turritaks teravad ogad....pank ise nõudis vaatlusejärgselt 2 liigutust ja avanes. Pagana hea vaade. Pagana äge aare.
Thinkpadi juurest jalutasime siia. Viskasin aga talvepüksid ja jope seljast, kuid juba peale veidi kõrgemale saamist oli selge, et kummikutes ja lumiste okstega tuleb asi siiski katki jätta.
Matkasime siia kuubikust. Teel tegin Kristale giidi oma lapsepõlve mängumaast. Nullis oli Krista muidugi orav. Osav tüdruk sai ülesannetega kenasti toime. Aitäh!
Oravat mängis Lepakas,ilmatuma aeg kulus enne kui ta võidurõõmsalt hüüatas,et käes.Suurest rõõmust loomulikult pillas selle maha aga õnneks sain suusakepi peal talle poolel teel kätte anda.Olime ikka õnnelikud,et tehtud sai.Aitäh!
Alt oli -23C'ga Kasparit seal üleval vaadata kohe päris halb. Õnneks sai lõpuks nimed kirja. Aitäh!
Seekord pidin mina orav olema, oma jopega nägin selline välja... väidetavalt. Üleval sai tükkaega asjatatud, külm tahtis käed ära võtta. Aga lõpuks sain nimed kirja ikka. Tänud!
Lääne pool Tallinna on lund ikka uskumatult vähe, isegi poole sääreni ei ulatu. Lisaks on metsaalune sissetallatud radasid täis. Lõpus tegelesin mina oravale kaasaelamise ja mahapudeneva kraami kokku korjamisega.
Tänan peitmast.
Puud vaadates mõtlesin ise ronida, aga Kaupo oli ronimisindu täis ja hüppas ise latva. Hea valik, sest edasi kuulsime ohkamist ja natuke podisemist. Lõpuks muukis ta panga siiski lahti ja libises mööda puutüve alla tagasi. Aitäh peitjale!
Harku raba aaretele oleme korduvalt mõelnud, aga täna neid kohe kindlasti plaanis polnud. Olime äsja väsinult Rohuneeme matkalt tulnud, kui sõber helistas murega. Südaöö paiku oli tal mõtteid mujale vaja saada ning tulime siis siia jalutama. Võtsin slingid kaasa, aga vaja neid ei läinud. Vähe tegemist ikka oli, et nimed kirja saaks. Varem polnudki oravate panka sattunud. Nüüd see kogemus ka olemas.
Järjekordne päev, kus tavakat vaja. Otsustasin siis jalutuskäigu ette võtta võimalikult vara. Kohe pärast tööpäeva lõppu lahkusin kodust, väljas veel mõnusalt valge. Igaks juhuks panin ka pealambi pähe. Aare paistis ilusti ja asusin kõrgustesse. Veidi kitsas oli vahepeal, aga jõudsin kohale. Veidi aega läks, et nimi kirja saada. Vahepeal oli tunne, et minestan koos puuga, kuna see korralikult kõikus. Tagasi panemine võttis aega, õnneks lõpuks ikka läks paika. Aitäh!
See läks õnneks lihtsalt, sips ja valma.
Kõik oli just nii nagu Madis ütles: õhtune telefonikõne andis teada ootamatult tekkinud & Jasperi planeeritud matkapäevast ning muidugi liitusin siis metsakülaskäiguga :). Muljetavaldav käsitöö-turvasüsteem on siinsel Oravate pangal, ootan huviga peitja järgmisi aardeid, aitäh.
Mingil istumisel Maris uuris, kas mul see aare leitud ning kui ei ole, siis tema tahab ka kaasa tulla, kui otsimiseks läheb. Täna Jasper uuris hommikul, kas saab matkale. Ühendasin siis kaks asja ning kutsusin Marise õhtul meiega kaasa matkama. Kribibal krabinal üles, pika pusimise peale sain vajaliku asja kätte ning seejärel selgus, et kaasa võetud pliiatsi süsi on nüri. Maris siis ronis ka ülespoole ning toimetas mulle pastaka. Aitäh aarde eest!
Aare vajaks kerget kõpitsemist, kõik osised ei tööta tänu puu paisumisele.
Mõnus jalutuskäik aardeni ja tagasi. Ees ootas mõnus ronimine. Ja kohe ikka mitu korda üles alla, kuna kukutasin osa aardest alla, õnneks mitte midagi tähtsat. Üleval tuli seifi muukia tunne, aga õnneks avanes kiirest. Suured tänud toreda meistriteose eest.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Korras ja tagasi.
Eip, terve asi on ikkagi seest mädanenud ja enne kevade algust ei satu karp sellisel kujul tagasi. Me otsime praegu rohkem puiduvabamat lahendust karbile.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Seest mehhanism katki, peaks korda saama jaanuari lõpuks.
See aare polnud üldse plaaniski, plaanis oli naaber aaret piiluma tulla - Salajane rada 2. Kui selle lõpu kaardile sai siis jäi ikkagi see 5.0 häirima. Mõte oli lihtsalt piiluma minna, et suve hakul vajalike asjadega tagasi tulla ja kuna sisse tammutud rada läks ees siis nii saigi suund sinna võetud. Kohapeal selgus, et siin pole ju miskit vaja, lihtsalt mine ja logi ära. Kahjuks kindad jäid ka autosse aga sellegi poolest sai üleval supsti ära käidud. Natuke majandamist ja nimi kirja läks, aitäh :)
Otsustasime väheke jalutada ja liikusime käimata radadele harku terviseraja ääres. See aare sai planeeritud päeva viimaseks ja lähenedes leidsime Anna & Kallo ees juba toimetamas. Seega 5.0 lahenes meile hoopis kergemalt. Tiimi tööna sai tops koos logidega lennutatud tagasi Kallole kes selle siis oma pessa tagasi pani. Good teamwork :D. Oli tore geokaaslastega kohtuda. Tänud aarde peitjale.
Nagu ikka peale pidustusi, kus on muuhulgas ka ohtralt aega head ja paremat süüa, tekib vastupandamatu soov veidi pikemalt jalutada ning nii me aasta esimesel päeval siis Harku metsa tulimegi end liigutama. Vaevalt olin siin objektile jõudnud kui nägin, et eemalt veel keegi läheneb, väga sihikindlalt. Peagi polnud kahtlust, et tegemist on geokolleegidega. Saime tuttavaks Indreku ja Marisega. Ma pusisin veel mõnda aega kasti kallal ning lõpuks targem andis järele ja oligi logiraamat käes ja võimalus nimed kirja panna. Eks ta selline kergemat sorti 5.0 aare siin ole.
Hommiku poole oli mõte teha esimene suusasõit ja mõtlesin, et vaatan ka aarde üle. Kas on ikka tehtav? Läks aga nii hästi, et sai ka Oravate panka külastatud ja nimi kirja pandud. Täiesti ka suusasaabastes tehtav. Aitäh.
Taas siis vana hea Harku mets kutsus pisikesele jalutamisretkele.Rajal olles vaatasin,et millal peaks "Salajase raja" poole suunduma, kui märkasin eemalt Harku mõisa poolsest suunast lähenevat Maretit.Igati tore kokkusaamine mis päädis ka paari aarde leidmisega.Vaatasime oravate panga üle,igati kindel "pank" :) Aitüma
Asusin aga parklast mööda salajasi radu aarete poole teele. pidin küll lähenemissuuna järgi hoopis teiselt poolt seda kobarat noppima hakkama, aga sattusin kogemata rappa. ja sealt välja saamiseks tuli see märg ala täies pikkuses läbi käia ja ringiga aareteni jõuda. Alguses küll ohkasin ja kirusin iseennast, kuid peagi olin selle näpuka üle ülimalt õnnelik. Nipelt suutsin nina alt lendu peletada händkaku, kes siis 50m eemal mind oksal jõllitama jäi. Nii suurt ja võimast olevust polnudki ma varem looduses kohanud. Vaatasime veel tükk aega teineteisega tõtt kuniks linnuke ära tüdines ja plehku pani. Väga lahe elamus, selliseid võiks rohkemgi olla. Aarde endaga probleeme ei olnud, sai kenasti ligi ja lahti ka veel.
Tänud.
Tükk aega pusisin kuna tüngast ei saanud kohe aru. 894. Aitäh!
Mul oli plaan tegelikult hoopis teisele poole linna minna üht pika jalutamisega aaret võtma, aga ma ei tea miks ma auto ikkagi siia keerasin. Igatahes salajasele rajale ma jõudsin, kuigi paralleelselt jookseb üks veelgi salajasem rada, millel märksa põnevam maastik. Olin autost õnneks kummikindad kaasa haaranud ja nii oli see ronimine natuke meeldivam. Proovisin aarde kallal pusida kohe kui käega katsuda ulatasin, aga avamiseks pidin siiski mugava istumise leidma ja asja rahulikult võtma. Aitäh!
Nii kui see aare avaldus, oli tahtmine siia ronima tulla. Kui tulid esimesed logid, mis väitsid, et ronimine on lihtne, kasvas isu veelgi. Küll aga ei olnud tahtmist päris pilkases pimeduses tulla. Seega tulin täna natuke varem töölt ära ja Harku metsa parklasse jõudes oli veel täitsa valge. Aardeni jõudes muidugi ikka pime :D Aga õnneks karp paistis kätte ning nii ma ülesminekut alustasin. Puu oli libe ja jalad kohati ei püsinud okstel, aga kuidagi ma end sinna üles upitasin. Siis algas muidugi see vahva osa. Oi kuidas sai seda kaadervärki puretud ühest ja teisest ja kolmandast otsast, kuid naljale pihta ei saanud. Kui need oravad oma väärisesemeid (tõrusid?) sellises konteineris hoiavad, siis nad jäävad talvel ja vihmaga nälga. Natuke kehvalt käis see puit seal, kuid peale poolt tundi pusimist lõpuks näkkas. Tagasi läks hulga lihtsamalt :D Ja puu otsast sain alla ka ilma luid murdmata. Vist oli edukas käik. Aitäh, roniks veel!
Harku mets oligi meie jaoks liiga tühjaks jäänud, kuniks need salajase raja aarded avaldusid. Õhtuhämaruses tatsasime tuttavast parklast siia kohale. Ühise arutelu tulemusena otsustasime, et Mirjam läheb ronima. Algus oli veidi libe, kuid ta jõudis kindlalt üles. Siis ootas tal ees eriti lõbus ja pikk nikerdamine. Peale üle poole tunni puu otsas istumist jõudis ta siiski lahenduseni ning seesam avanes. Hiljem, kui ta alla oli ohutult jõudnud, siis jutustas ta mulle ka kogu süsteemi lahti. Oleme sarnase mõttega aardeid mujal ka kohanud, kuid seegi siin oli suurepärase teostusega. Puit on samas riskantne valik - eks näis, kuidas vihm ja talvel külmakraadid aardele mõjuvad. Samuti täidab see aare meil 81 maatriksis ühe lahtri. Me täname.
Kes see siis raskusastmeid enne jalutama hakkamist vaatab... Igatahes mitte mina. Viskasin pilgu peale ja kõige hullem ei tundunudki, kuid kummikuga ei hakanud proovima ka mitte.
Eks seda, et maastik viis oli, märkasin ma muidugi alles objektile saabudes, aga õnneks oli selline leebemat sorti viis ja sain suurema mureta nime kirja. Tänud aarde eest!
Mõtlesin, et kui juba siin oleme, siis vaatab vähemalt järgi, mis abivahendi teinekord kaasa peaks võtma. Kohapeal selgus, et abivahenditega pole siin midagi peale hakata, väike võimlemine ja olingi aarde juures. Mõningase näpedamise järel avastasin, et hoiangi juba logiraamatut peos. Eks see logiraamatu paigutus vähe veider ole ja muu konstruktsioon ei tundnud ka üleliia vastupidav olevat. Aeg näitab.
Ühes teises Eestimaa kohas lõppes suvel orava mängimine käbina kukkumisega. Nüüd tuleb end veel pisut treenida, et ronimisoskus taastuks. Seega oli mõistlik lasta osavam orav seifi kallale ja ise esialgu käbina puu alla valvesse jääda. Nimed said kirja muugitud. Aitäh peitjale!
Lahti sai selle seifi kiirelt , vot kinni panemiseks kulus ikka aega. Lõpuks sai jääda tulemusega rahule ja võis alla tagasi ronida. Tänud
Oravate varandust silmasime õige kiiresti. Puu osutus üllatavalt hästi ronitavaks, kui õige külg valida. Seega maastik ikka jupi maad kergem kui 5. Kaval lukustus sai ka oma lahenduse ja oligi võimalus logipaberit määrida. Aitäh, tore aardekirjeldus ja vahva meisterdus.
Ega ma ise polekski vist tähele pannud et Nõmme metsa miskit uut tekkinud on. Aga messenger andis märku ja tööpäeva l6pus oli ka sobivasti natuke vabat aega. Kuna Minu enda oravate aare tehtis uut logiraamatut siis ühendasin kaks kasulikku käikku üheks. Logiraamat paikka ja seadsin sammud edasi. Lisaks andis aardele juurde lisatud foto m6ista et ees on ootamas selline lihtsamat sorti 5.0 Esiti jäin tegelt m6istatuse juures ka loendust tegema, aga kuna märkasin eemal valgust ja hääli, siis otsustasin edasi minna. Seal oligi juba kaks kamraadi tegutsemas. Erko valmistus just puu otsa ronima ja natukese aja pärast ühinesin temaga et ikka asi korralikult üle vaadata. Täitsa lahe vidin siia t6esti valmis meisterdatud. Seda et me seal FTF tegemas käisime sain alles järgmine päev aru kui Walnise logi lugesin. Olin terve aja kindel et olime vaid loetd minutid hiljaks jäänud aga hoopis võta näpust või siis lausa varbast ;D Peitjale tänud laheda combo eest
Siin oli koordinaat täpne ja puu otsas ootas ees põnev kast. Ronisin orava kombel kiirelt puu otsa, maastik on pigem 3,5 või maksimaalselt 4. Vaatasin kasti hoolikalt mitmest küljest ja peagi oli selge, mida peab avamiseks tegema. Igati kiiduväärt teostus. Talvisel ajal võib ainult lukumehhanism kinni jäätuda ja siis võib kasti avamine olla raskendatud või hoopis võimatu.