Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Järjekordne lahjem aarde järg ja ikka Pakri poolsaarel. Kõrgema autoga saab üpris ligi, kui sõidukit aga lõhkuda ei soovi, siis tuleb vähe pikem jalutuskäik ette võtta.
Tuletan meelde, et aare on leitud kui logi on logilehel kirjas!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (8), võsa (3), lumega_leitav (3), militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), maasturiga_huvitav (2), 2022_aasta_aarde_kandidaat (2), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA1QHG
Logiteadete statistika: 43 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 44
Matkakaaslased tegid lõkkeplatsil puhkepeatuse ja mina käisin võssis logimas. Tänud!
Üsna üllatav ja meeldiv oli nullis sellist aardekarpi leida. Esimene katse ei toonud edu aga teine andis loa nimi kirja panna. Silte väärt aare. Tänud peitjale!
Tõepoolest täiesti mõttetu mikro. Esmalt otsisime sobivat lähenemisteed. Valisime mingi võsase tee, jõudsime kohale ja omamoodi kaadervärk vahib vastu. Vahtisime siis tõtt veidi aega, kuni katse-eksitusmeetodiga see mikro end ilmutas. Tänud, täitsa äge värk.
Päike paistis ja linnud laulsid (tegelt ei laulnud), seega oli mõnus siia varemesse luusima tulla. Aardega läks aga küll nii, et lõpuni ei saanud aru, kas asi ei tööta õigesti või ongi asi kavalusega või mis seal täpselt toimub, sest logiraamatu avastasime pooljuhuslikult erinevaid võtteid katsetades. Füüsikatundidest polnud piisavalt meelde jäänud, et oma teoreetilisi teadmisi siin rakendada. Aga noh, nimi kirjas, seega on leid. Aitäh!
Mõni nädal tagasi Pakril ööbides tegime siin aardeid ja ka see aare oli plaanis. Küll aga oli ta meie reisi suht viimane - ja me lähenesime totaalselt valelt poolt. Olime just tulnud mere poolt autoga üles ära, ööbisimegi ühes sealses RMK platsis. Ja enam tagasi minna, et proovida, ei viitsinud. Seega jäi see aare teiseks korraks, mis oli juhtumisi täna. Teel aardeni saime autoga isegi üsna lähedale - tegelt oleks ikka täitsa lähedale ka saanud aga ei hakanud retsima - oksad olid ikka väga teesse kasvanud ja mõtlesin, et kuna inimesed jalutavad ka siin, et ei hakka teed retsima. Päris aarde lähedal oli paar süstalt - keegi oli oma protseduure siin teinud. Päris rõve. Panin jalaga pinnast peale ja nii, et Liisi seda ei näeks. Muidu ei tule minuga sellistesse kohtadesse teinekord. Kohale jõudes hakkas eriti silma üks äge paju, mis oli kuidagi läbi akna maandunud. Niivõrd absurdne, et kust ta tuli ja kuidas siia sai. Nagu olekski läbi akna kasvanud. Tegime pilte sellest ja lõpuks maandusime ka aarde juures. Siin sai juba ahhetada kõva käsitöö üle. Idee, mida teha, tuli mul aga kiirelt ja kaua ei pidanud mõistatama. Eks neid veneaegseid elektrikappe on ju ennegi näpitud. See oli äraütlemata viisakas. Olen elanud majas, kus sama kapp oli aga enamus lage ja mingi hunnik juhtmeid näpitsatega kokku väänatud ilma isolatsiooni peale panemata. Et see siin oli ikka väga esteetidele.
Hea teostuse eest kummardus ja on ikka kohti, kus on majad olnud kunagi. Ei usuks, kui ei näeks.
Väikene jalutuskäik mööda mererannikut ja siis veel väiksem suts võsas ning kohal ma olingi. No andis ikka seal nikerdada, enne kui kasti sisule ligi pääsesin. Kuidagi väga tundsin seekord puudust raudsete näppudega kaaslasest, aga kohapealsete vahendite ja järjepidevusega sain ikka ukse lõpuks lahti. Nüüd panin väheke leebemalt kinni, et järgmisel väheke lihtsam oleks. Logiraamat paljastas end juba teisest vaadatud kohast, nii et sellega läks lihtsamalt. Tagasi teele sai juba väheke leebemat võsa mööda, nagu ikka. Tänud jalutuskäigule suunda andmast ja seda mikrona mõttetut, aga muidu täitda mõttekat asjandust siia tekitamast. (peitmast oleks vist liig praegusel juhul öelda)
Igaüks sai näpu külge panna ja oma panuse anda. Nii need nimed kirja saidki. Väga vahva aare. Aitäh!
Lähenesime ülevalt ja siis läbi mõnusa võsa. Mõttetut mikrot otsides ei osanud sellist lahendust ette näha ;) õnneks oli jõumees kaasas, kes sai avamisega hakkama. Logiraamatusse saime ka nimed ilusti kirja. Edasi läksime läbi võsa ragistades lähema tee poole, sääsed püüdsime aaret valvama jätta :) Aitäh!
Meie 14-s sel aastal leitud aare. Aarde juurest tulles sain ühe hoobiga terve bande puuke. Üle kümne oli küll.
Aare igatahes lahe.FP
Einoh, kindel Aasta Aarde kandidaat! Kahjuks on 2023 maigi juba ammu möödas, nii et valida ei õnnestu. nautisin aaret kohe täiel rinnal. Ainult logiraamatu leidsin liiga kähku üles. hea nina või algaja õnn. Edasi tundub teekond põnevamaks minema. Kavatsen nimelt mööda mereäärset teed Paldiski haalamiskai juurde välja sõita. Viimati sõitsime seda koos peitjaga aastaid tagasi. Siis meenub üks pinev koht, mida nii madalaga nagu mul täna ehk ei tahakski võtta. Tänud AA aarde eest!
Nõus, et oli tõesti erakordselt mõttetu mikro ja kui oleks seda teadnud, siis oleks varem juba selle mõttetuse kaardilt ära kaotanud. Samas võib peitja neid mõttetuid mikrosid juurde kütta, sest siis oskan mittemõttetuid mikrosid kõrgemalt hinnata.
Siit lähedalt olen palju kordi mööda sõitnud, sest see on üks mu lemmikumaid TETi radasid. Aga üksinda pole mõtet logima tulla ja nii see aare ootama on jäänud. Täna tulime autoga ja kui eelnevad loigud olid hästi läbitavad, siis 600m enne aaret hakkas auto päris sügavale minema. Igaks juhuks tagurdasin välja. Hiljem avastasin, et põhjakaitse lahti tulnud, sest vee mass oli nii suur peal olnud. Õnneks olid nipukad kaasas ja sai ajutiliselt kinni pandud. Aare ise aga oli äge ja üllatavalt lihtsalt õnnestus meil logida. Aitäh peitmast.
Päris huvitav mikro. Avamisega sai natuke vaeva näha. Logiraamatuga läks natuke aega aga lõpuks sai nimi kirja. Tänud peitjale.
Autoga sai üsnagi viisakalt kohale, vaid viimane lõik tuli läbi võsa kohale jalutada. Aare ise ei olnud sugugi mõttetu mikro vaid pigem suur ja särisev.
Auto jätsin igaks juhuks päris varakult maha kuigi takkajärgi tarkusena oleks saanud kohale ka sõita. Aga ega väike jalutuskäik paha tee. Kohapeal vaatasin ikka kõik valed kohad enne läbi kuigi logiraamatu asukoha suhtes oli mul kohe alguses õige mõte. Tänan.
Viimased 70 meetrit oli ikka päris ikaldus sellele läheneda. Isegi kahte rästikut nägin. Leid ise oli kiire nu ei ole seda mikrot seal väga peita võimalik. Pärast käisin veel ka seda kasutult seisvat gaasi kaid lähemalt vaatamas.
No see mõttetu pani ikka vähemalt kolmel korral mõtteid mõlgutades kukalt kratsima. Esiteks kuidas aardeni jõuda: küll oli kõrgus, küll vesi takistuseks. Teiseks, kes küll tassib sellise aarde kohale ja teeb selle veel nii lustakaks. Kolmandaks ajas hetkeks aju lühisesse üks veidras asendis puu - et kuidas ta küll nii olla saab. Täitsa mõte oli tulla. Aitäh vaevanägijale!
Lähenemistee leidmisega oli tükk tegu. Küll oli kallas lootusetult järsk, küll suur lomp tee peal ees. Lõpuks sai ikka sobilik tee ka leitud. Nulli liikudes imestasin, et miks küll sellises võsas. Kui kohale jÕudsin, siis oli igatahes vau efekt. Tükk aega sai imestatud ja ka pilte tehtud. Aitäh peitjale.
Siin juhtus nii, et usaldasin enda telefoni ja hakkasin nulli suunas liikuma. Ühel hetkel, kui "meri" oli ees, avastasin, et Erki polegi minu järel tulnud. Nii tore! - kui mina olen erksavärvilises riietuses metsas, siis tema on taas loodusesse sulanduvates toonides ja raskesti märgatav. Kui olin "merele" tiiru peale teinud ja peaaegu nullis, siis saabus ka Erki, kuid hoopis teisest suunast.
Nullis oli puhas lust ja lillepidu ning juba teine katse andis loa logimiseks.
Suur aitäh!
Oligi sportlik huvi kuidas siin tagapool nende lõkkeasemetega on. Sain targemaks. Ja see mikro muidugist oli tõesti täitsa mõttetu. Hea et abivahend taskus oli, muidu oleks juba alguses täitsa hätta jäänud.
Lahe tükk, tänud.
Autoga sai suht lähedale, kohapeal läks ikka mitu minutit et leida ???? aga äge teostus, aitäh :)
Kena kevadine jalutuskäik selja taga, jõudsin kohale. Esimese asjana imetlesin toda maja läbistavat puud ja kui sellega ühel pool, siis otsisin aarde ka üles. Nimi kirjas, oli valik, et mis nüüd edasi. Et Paldiskisse otseselt asja ei olnud ja Kersalu teeotsast läks mõne tunni pärast sobiv buss, siis võtsin suuna sinnapoole. Tänud aarde eest!
No millest me räägime? Annab ikka mõtetumat kohta ja aaret leida. Oleks siis vähemalt suur aga ei. Mõtetu noh. Kniks.
Aitäh väga laheda konteineri eest!
Selliseid on lust leida.
Lahe puu kasvas läbi maja. Ära sõites oli vaja muidugi lollitada ja ennast kinni kaevata viimasesse lumeräbalasse. Simpsik kappas vudinal metsa, et "ma vaatan mõne oksarao rataste alla" ning tuli hetke pärast tagasi pool jämedat tuulemurru mändi sabas lohisemas. Selliste tümikate latva peidetakse tavaliselt käbikuninga nimelisi aardeid. Tungraua abil olime mingi hetke pärast uuesti liikvel ning edasi suundusime niisama Paldiskisse majakatesse ja pankadele chillima. Kuni avastasime, et kell on juba südaöö või rohkem ja üleüldse me oleme Tallinna mõistes pärapõrgus. Koju ära.
Tõesti mõttetu mikro, mõttetu lumes sumamine, mõttetu kohalesõit, mõtetu peaga, mõtetule päeval, mõttetul talvel. FP selle kõige eest
Väga vähe jäi puudu sellest, et aare oleks liigitunud draivinn-tüüpi aarete hulka.
Viimased meetrid sai ikka kondimootoril võetud. Isegi võsa on sellise paksu lumeteki all imeliselt kaunis.
Ja siis veel see "mõttetu" aare...
Laurile kohe on seda ägedate aarete soont antud ;)
Ja nagu ikka osutus see viimane katsetus õigeks :D
Tänud, õnneks mul veel mõned FP-d on veel alles.
Ilmataat oli tee kenasti paksu lumevaiba alla peitnud, seega oli hea turvaline aarde poole sõita, kuna pea ühtegi auku seal näha polnud. Natuke kõrgema põhjaga autodega oli seal lumises metsas täitsa mõnus kulgeda. Kohalejõudes aaret avades võttis suu ikka naerule küll. Täitsa elutruu vaatepilt see, mis meid seal ootas. Sebisime natuke aega mõttetult ringi ning siis panime lõpuks ikka oma nimed ka kirja. Väga hea teostus, nagu oligi oodata. Meie täname.
Täitsa vahva mõttetu mikro. Kartin hullemat maastikku, polnudki väga hull. Aitäh!
Täiesti mõttetult kruisisime mööda märgitud ja veel märkimata georadasid, et leida tee mõttetu aardeni. Tavaelus, mõttetult sellisele asjale ei läheneks ja nii mõttetult ringi ei tuulaks. Peale väikest tutvumise ringi, sai mõttetu detail üles leitud ja mitte nii mõttetule paberile nimed kirja pandud. Mõttetud aardevalvurid hetkel mõttetult ringi ei siblinud ja mõttetut logimistegevust ei seganud. Nüüd kui mõttetu aare leitud ja kõik mõttetud Paldiski poolsaare teed läbi sõidetud, leidsime veel ühe mõttetu raja, mis meid poolsaarelt ära viis. Vähemalt JEEPile polnud päev nii mõttetult mikroskoopiline, sai rühkida ikka täiega ;)
Mulle avaldas tõsiselt muljet see murdunud puu, mis diagonaalis läbi hoone oli end seadnud.. pisut müstilisena mõjudes. Aarde enda juures läks omajagu aega, sest kinnastega on kohmakas, kuid ilma jõhkralt külm. Poolel poleerimisel lasi Ott haukudes jalga, et hiljem väikse taksist sõbrakese ja kahe värske geopeituriga tagasi ilmuda. Seltsis saime hiirekesi silitada ja nimed kirja panna. Tore aare.
Tänan peitmast.
Oleme siin mereäärsetel teekestel varemgi seigelnud ja seepärast valisime alumise lähenemissuuna. Polnud hullu midagi, täiesti mõistlikult sai sõita aga, et natuke ikka jalutada ka saaks, siis jätsime neljarattalise kuskil 500 meetri peale. Aarde leidmine raske polnud, kõik vahendid edukaks logimiseks on kohapeal olemas. Esimene mõte oli kohe õige ja nii me nimed sinna mikroraamatusse kirja saidki. Erilised tänud nende imevahvate hiirekeste eest, tõeliselt nunnud :) Tagasiteel nautisime vahutavat merd ja seal lainete vahel ühte kõhuli laual ukerdavat surfarit. Ise poleks küll tahtnud praegusel ajal end märjaks teha, sellele mehele paistis aga seal vetemõllus sulistamine meeldivat. Igal ühel ikka oma hobi ;) Aitäh taaskord siia kutsumast, oli äge aare ja ilus loodus.
Sattusin "juhuslikult" oma "metsakalendrit" vaatama ja tuli välja et viimase paari kuu jooksul on see kuidagi nukralt unustusse vajunud. Aga kui viga märgatud, siis polnudki muud kui viga fiksima. Kuluski üks pisikene tuulutus ära, aga justtäpselt nii pisike et ikka aarded draivinnidena võtta. Kui juba peitja lubab et saab neljarattalisega ligi, siis see kõlas nagu kutse minu ustavale geomobiilile. Ka tema oli ju pikka aega tuulutamist oodanud :D Pangapealset teed ma ei hakanud katsetama vaid valisin kohe heaga alumise lähenemistee. Täitsa korralik tee seal olemas. M6ned vallatud kühmud ja muhud aga ei midagi hullu. Ja aare ise, nagu nimigi reedab täiesti mõttetult geniaalne mikro. Ega siia ei oleks mõtekas makro ju ära mahtunudki :D Lihtne ja geniaalne. Tagasiminnes, tegelikult juba tulles märkasin et siin on teisigi madallendureid käinud ja üks vaeseke lausa oma rinnakaitse metsa vahele jätnud. Tagasiteel enam pikka ringi teha ei viitsinud keerasin otse Karulaugu juurest üles. Võrreldes kevadiste oludega kui siin oleks autol snorklit vaja läinud, oli siin täna ikka täitsa kuiv tee. Kevadel korra isegi oli mõte sealt otse läbi s6ita, aga viimasel hetkel hakkasin siiski kahtlema p6hjaaluste pistikute veekindluses ja uksetihendite veepidavuses :D Praegu siis aga jah puhas läbi vuramise rõõm. Peitjale taaskord tänud mõttetult mõnusa mikro eest
Leitud drooniparvede sumina saatel. Või olid need tuulegeneraatorid või "puidust helikopterid", mine võta kinni. Hoone varemetest droonifotot pole veel sotsiaalmeedias näinud, mille pihta oleks hea tuld ja kriitikat anda. :D Tegelikult kohapeal oli mõnus vaikne. Teisi geopeitureid (isegi mitte Mikit) ei kohanud, kuigi ilm soosis väga looduses ringi kondamist. Pakri poolsaar jah selline piirkond, kus on lõputult avastada, seda eriti hilissügisel, kui pole rohelust objekte varjamas. Paldiski poolt lähenedes oli suur üllatus, kui Kadaka tee osutus selliseks superluks maanteeks. Millal see jõuti asfalteerida? :-O Samuti oli hea avastus see, et aardest 240m kagus on pangajärsakul päris soliidne rada alla/üles minemas. Aare osutus tõesti selliseks omapäraseks. Aga logirull tuli välja eeldatavast kohast. Mikro mis mikro. Tänud suurevaevanägijale. Aardele pikka iga! :D TFTC!
No jah, aarde nimi andis lootust millelegi toredale ja no nii see täpselt oligi. Lähenemine võttis natuke aega. Kuna olime täna tiirutamas madalapõhjalisega siis altpoolt lähenemine ei tulnud kõnealla. Seega parkisime auto hoopiski kalatööstuse juurde ja proovisime selle kõrvalt aarde poole teele asuda. Pangani jõudes tundus korraks, et siin meie tee lõppeb aga kuna maaameti kaart kindlalt näitas, et kuskilt peaks siiski miski rada alla minema siis vaatasime natuke avaramate silamdega ringi ja näe oligi. Mitte just kõige ohutum aga siiski piisavalt lauge, et kogu karavan saaks vaikselt alla liikuda :D ikka koer kõige eest ja meie tibusammudega järgi. Alt oli juba puhas maaliline kulgemine kuni aardeni. Seal uudistasime ja tegime kõiksugu toredaid toiminguid, saime ka nende käigus nimed kirja ning suundusime reipalt tuldud teed tagasi. Aitäh toreda aarde eest :)