Mees, kes teadis ussisõnu

 1 

No otsisime ja otsisime, aga mitte midagi. Laiendasime piirkonda ja lasime mötetel lennata ja ikka mitte midagi. Lõpuks siis loobusime, et see on nüüd küll tänase päeva esimene, mida ei leia. Sammusime juba auto poole, kui Kaja ütles öäk! Aare oli kas vabatahtlikult või siis ühiskondlikul kaasabil rännanud kümneid meetreid.

Uhh, lõpuks sai ka see tehtud, kõik nii nagu lubatud, aitäh :D

Tegime koos väikese jalutuskäigu mööda Tartut ja leidsime ka mõned aarded. Aitüma peitmast

Seda ussi käisime siin kord juba öösel otsimas edutult. Täna, päevavalges, tuli leid ruttu. Õnneks sattusime siia just täpselt mugu vabal hetkel, niiet läks kähku. Tänan.

Laendamine jäi juba talve, võimalik, et avaldumise kanti jäi see talv. Korra või kaks olen ka mööda käinud mõttega, et otsin üles, aga mõtteks on see ka varasemalt jäänud. Nüüd siis see viga parandatud ja nimi logiraamatus. Tänud!

Uss oli kuumaga nii varju pugenud, et meil ei õnnestunud teda välja meelitada.

Ei aidanud siin meid ei ussisõnad ega muud imeravimid. Veetsime otsides oma väärtuslikku uneaega päris pikalt aga tundub, et see uss magas nii vaikselt ja sajases kohas, et meil seekord temaga kohtuda ei õnnestunud.

 1 

Esmalt rahustasin maha vanamehe, kes ussisõnu teab, ja tema siis vaatas järgi, kus pesa asub. Kohal käisin õigel ajal ja leidsin sealt teiste usside seas raudussi, ööussi ja karbussi. Logirull oli niiske ja mahub topsi õige napilt, olge ettevaatlikud. Aitäh peitjale.

Mõistatus sai mingiaeg ammu lahendatud arvuti arhitektuuri loengus ja samal nädalavahetusel ka Lisettega kohapeal käidud, kuid siis ei saanud pori ja sulava lume pärast aardele pihta. Sai hiljuti teist korda käidud, kuid samuti lootusetult. Seekord peale kinomehaanikut oli enesekindlus kõrgel ja sai kolmandat korda proovitud - samuti ei midagi. No mis siis olgu, hakkasin juba geokõne tegema, kui tekkis mõte vihjet lugedes ja praktiliselt esimesest kohast tõmbasin rõõmuga endale ebameeldiva olendi välja. Tänud peitjale vahva lahenduse eest, kindlalt FP väärt!

Ussisõnadega on kokkupuutumist ikka olnud, aga no küll oli ikka tegemist, et leida üles see koht, kus ussidele kõige rohkem meeldib. Õnneks leidsime. Tänud!

Leitud, tänud!

Minu jaoks täitsa uus nurgatagune või kui siin kunagi on aare olnud, siis haugimälu... Aarde leidmisega ja Triinu paigal püsimisega läks ikka natukene aega kuniks sai leitud, logitud ja tagasi pandud. Aitäh!

Tänud peitjale!

Üks öine leid keset suhteliselt pimedat Tartut, koos päris mitme väga hääleka nirgiga. Aitäh!

See oli selline tore ja lihtne mõistatus, kuigi ussisõnadega olen vaid minimaalselt kokku puutunud. Lõpus kippusin küll valedesse kohtadesse minema, kuid lõpuks jäi ka see õige silma. Peitjale tänud!

Päeva lõpuks, või siis tegelikult oli see algus.. keskpaik?, sattusime siit mööda. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Nagu Helge ja Hannes, nii ka mina kasutasin aardeleidmiseks isetehtud abivahendit. Töötas kiiresti ja hästi. Poleks nii palju lund olnud, oleks esikolmikusse ka mahtunud. Kuna oli, siis jäi aare mulle leidmiseks. Ehh... jah! Ei saanud ma ka leidmisega üksi hakkama. Esimene kord sain just umbes õigesse kohta jõuda, kui tulid 2 tüüpi, istusid lähedal olevale pingile ja hakkasid telefonides tegutsema, vahepeal mind jõllitades. Tegin näo, nagu ootaks kedagi ja vahtisin veel veidi samas suunas, siis lahkusin. Tunni pärast möödudes istusid pingil kaks tüdrukut. Siimul oli tarvis öö hakul poodi minna, tulime tagasi siitkaudu. Ei vaadanudki, kas kell oli siinpool või sealpool südaööd. Igatahes üks istus pingul ja teine vaatas ringi. Nüüd sai leitud. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Pärast logimist leidsime igalt poolt lausa madusid.

Tänan peitmast.

Talvel lumega sai siin mitu korda otsimas käidud. Seekord leidsime üles, tänud peitjale!

Esmalt suur tänu [errvee]-le tööriista ja vihjete eest koordinaatide välja arvutamiseks! Teiseks suur tänu varasematele otsijatele - tänu teile teadsin, mis võib ees oodata ning ei saanud infarkti aarde leidmisel. Kolmandaks suur tänu peitjale!

Kui ilusal kevadpäeval plaanid vastu taevast sõidavad, siis on aeg küps mõned koordinaadid välja otsida ja vaadata kas õnnestub vähemalt geopeitusega meelt lahutada.

Koordinaadid sai kunagi talvel juba välja arvutatud. See oli vahelduseks kord üsna lihtne, sest needsinased ussisõnad on ainus programmeerimiskeel, mida ma ... peaaegu oskan isegi.

Lõpus käisin kord talvel kui väheke õhem lumi maas oli, natuke jälgi tegemas, aga ... suht viljatu oli tookord see tegevus.

Nüüd siis kaunil kevadpäeval, kui ümberringi kõik õitses ja kasvas ja laulis ja sirises. Mõtlesin, et kui juba kord nii kena ja päikseline ilm on, ronivad ussid ise kivile end päikse kätte soojendama, pole sõnu vajagi lausuda. Aga see loomake oli tõrges, kükitas peidus ja ainult naeris mu üle. noorgeopeitur muutus veits närviliseks juba. Asi päädis sellega, et tekkis hirmus tahtmine kellegagi vestelda. Algul tundus, et sellest vestlusestki pole aarde leidmiseks väga palju kasu, aga pikapeale jäi siiski õige koht ka silma. Miskipärast olin selle otsimisraadiusest enne välja jätnud, kui liiga kaugel oleva, aga ega ta tegelt nii palju kaugemal ikkagi olnud.

Kuna minul siuglejate vastu otseselt midagi pole, siis ma Anne logis leiduvate sajatustega ei ühine. Ikka päris tore aare ja vahva lahendus. Aitäh!

Leemeti moel metsarahvast ma ei mõista ja Slytherinlaste kombel madude keeles suhelda samuti ei suuda. Kuid kuna antud aarde kirjelduses toodud ussisõnad jäävad täitsa võimete piiresse, siis sain vanamehe ehmatusvead suurema vaevata parandatud. See kõik sündis ammu paksu lume ajal ning varandus jäigi aasta lõpus leidmata. Täna oli hoopis teine tera, mätas kuiv ja logi kirjas, aitäh.

Siia võiks copyda Ussikivi 17 märts 2017 logi.

“Logisid ma lugenud ei olnud. Mõtlesin, et teen siin möödaminnes kiire sutsaka, oligi kiire st autosse tagasi, sest seal oli ... miskit. Istusin ja kaalusin läbi kõik variandid: et tulen teinekord siia tagasi - no millal? Ta võib seal ka siis ju olla! Suvi ja päiksepaisteline ilm langevad hoopis ära. Seltskonda ka tihti ju ei leia, kellel leidmata. Ainsa plussina sain praeguse külma aastaaja, et siis kõik uimased nagu ma isegi. Läksin uuesti kaema. Seekord nägin lambivalgel ka aardekonteinerit. Läksin uuesti autosse, tõin kindad. Võtsin oksa ja tõstsin konteineri välja ja panin talle ruttu kivi peale. Läksin uuesti autosse, tõin MacGyveri näpitsad. Sain logitud. Ega ma loll ole, sain küll aru, mis konteineriga tegu on, ma teen teile ka ükskord "lahedat teostust"!

…ainult selle vahega, et siin ma juba teadsin, mis rajakas siin ees ootab ja MacGyveriks oli Tartu kunn ise, ausalt - teen ükskord teile tagasi!

Ei näpi ka raamatut, kus rajakad sees!

Esimesel katsel magas uss sügaval lume all talveund. Vahepealsete ilmataadi vingerpusside tõttu on aga kõik lumi uttu tõmmanud ja kui suusatada ei saa, siis tuleb usse taga ajada. Poolel teel töölt koju torkas pähe, et nii vähese lumega on ehk leitav (kui lõunal tibisenud uus kirme ei sega). Nii sai kodutee pikemaks tehtud. Osutus mõistlikuks ettevõtmiseks. Uss andis enda saba üsna kenasti pihku. Täitsa kobe siug. Aitäh!

Neid ussisõnu on ekraanile siin enne Tartusse tulekut kuidagi palju ja erinevaid ette sattunud. Tublimad said sellegi lahti muugitud. Keegi hammustada ei saanud, ega röökima ei hakanud. Küll aga oli Liisist lahke oma abi pakkuda, kui logimise käigus kippusid mu käed endiselt värisema.

Tänud.

Esmapilgul rõõmustasin, et ühest mu lemmikraamatust on tehtud lugemisaare, aga kui täpi lahti klõpsasin, siis kinnitas end vana tõde - aeg on klassikalised vanad teadused kõrvale jätta ja on tagumine aeg IT-d või tarkvaraarendust või mingit uut peent teadust omandama minna. Õnneks on aga sedasorti tublisid nuputajaid lähedusest võtta ja nii ei jäänud mul muud üle, kui soolasambaks tarduda, kui aare välja võeti.

Minul turgatas samuti esimese asjana Kivirähk ussis6nade teadjana välja. Aga peale aarde lahti kl6psamist sai kohe selgeks et vihmaussidest ja keldrikakanditest siin juttu ei tehta. Õnneks aga teadsin meest, kes teadis meest, kes... Ja nii sellel ussil sabast kinni saimegi. Tänased lumeolud olid samuti meie kasuks ja nii me sellele ussile 1:0 ära tegime. Tänud peitjale

 1 

Kes siis ussisõnu ei tea! Enamik eestlasi ilmselt teab, aga pigem neid, mis Kivirähk kirja pani ;). Tartus on teadagi hoopis teine fookus, isegi ussisõnad on siin teisest valdkonnast. Õnneks need olid täitsa loetavad, kambas sai need lausutud ja nüüd oli aeg ka päriselt üle vaadata, kas aarde kättesaamiseks ka ussisõnu vaja kõvahäälselt lausuda. Ei pidanud, aare ilmutas end esimesest vaadatud kohast. Siin leidis küll kinnitust mõte, kui Luunjas ja Tammistus järjest ebaõnne kogesime, et lähme parem Tartusse lihtsaid linnakaid skoorima :). Ja Tartus skoorimine õnnestus meil sellel geotuuril tõesti hästi.

Aitäh peitjale.

Enam ei mäletagi, kes meist see ussisõnade teadja oli. Vahepeal olin selle aarde otsimise juba maha kandnud suure lume tõttu. Kuna lumi viimasel ajal kadumas, siis tulime ikka proovima. Viiekesi otsides saab kiirelt palju kohti läbi vaadatud, mis tõttu leid tuli mõne sekundiga. Ega sellise ilmaga kaua ei tahtnudki otsida.

Need olime muidugi jälle meie, kes seal neid jälgi tegemas käisid ja tühjade kätega lahkusid. Tulime siis uute jälgede lootuses taas, aga tundus, et kõik jäljed on ikka samas kohas, kus meiegi neid tegime. Olime juba lahkumas, kui aare ennast ilmutas, kuigi enda meelest sai sinna varemgi vaadatud. Logirulli taltsutamine oli külmunud näppudega juba omaette väljakutse. Aitäh aarde eest!

Ussisõnu ma otseselt ei tea, kuid tema sugulastega olen suhelnud piisavalt, et olulisemast aru saada. Üldiselt tuleb tunnistada, et see uss oskab end küllaltki konkreetselt väljendada, välistades vähimagi vääritimõistmise. Aga kõigest sellest jääb väheks kui õues hakkama ei saa. Täpselt nagu JõuluSoku juurest, pidin ka Ussi juurest peremehega kohtumata lahkuma. Ehkki Yksk6iksed olla eelmisel nädalal mäe lumest puhtaks teinud, polnud sellest täna enam jälgegi näha. Natuke siit-sealt sorkisin, aga paistab, et tuleb tagasi tulla pärast suuremat sula.

Hea,et talvel ussid magavad.Aitäh!

Leitud tänan! Kergelt ei tulnud ilmselt talveuni veel.

Raamatut on loetud küll. Oli selline teistmoodi. Kuigi kordades lihtsam kui selle aarde lahenduskäik. No ja peidukohast lumehangedega on ikka jube piin otsida. Pool mäge sai puhtaks. Ja muidugi kuulsid ka lähedal elavad elanikud , kui aarde leidsime. Ilmselt ka peitja, sest juba järgmine päev oli tal teada, et me käisime...või on tal seal hoopis kaamera. Pärast logimist oli päris keeruline taastada algne olukord, enamvähem kraapisime lume mäele tagasi. Tänud

Käisime ka meie otsimas aga ei saanud seekord peitja loogikast aru. Tuleme teinekord tagasi.

 2 

Igasugu faunat elu jooksul kohatud, sedasorti uss polnud veel ette sattunud. Egas midagi. Esialgu liipas ja lonkas oma olematutel jalgadel. Sai talle siis õige vingerdamine selgeks õpetatud. Ja õnnstuski jälgede pealt õiged numbrid kokku koguda. Kohapeal läks päris pikalt, GPS ka hüppas oma ringe. Tegelikult null oli päris täpne. Detsembrikuine peitmine suvises võtmes. Tänud peitjale.

{FTF} tuli 20:35

 5 

Hommikul, teel maale, sai Tartust ~50km kaugusel poe parklas avastatud uus kodukandi aare. Teema tundus erialaselt jõukohane, aga kätte mahtuva riistaga tundus ussi taga ajamine rohkem vaeva, kui asi väärt. Maal vajasid tegevused tegemist, aga geokontrollis ilutses juba üks roheline tuluke, seega väga ei muretsenud.

Õhtul linna naastes ja kõht täis, sai ussil saba pihku võetud. Mõned ussisõnad olid kas täiesti võõrad, või 10 aastaga juba nii meelest läinud, et teeb sama välja. Aga kui toidu uimasus mööduma hakkas, hakkas ka saladuste kambri asukoht paljastuma. Tundus mõnusa jalutuse kaugusel - see oli viimane hea uudis.

Järgnes 2,5h külmetamist, mugude vältimist, tuhnimist ja elu valikutes kahtlemist. Kahtluseussi närimine viis lausa nii kaugele, et teostasin oma elu esimese geokõne, kust sai mõne killukese, mis sundis veel tuhnima. Kuid ühel hetkel, kuigi ma ei ole kõigusoojane uss, karjusid kõik välja ulatuvad kehaosad, et "kurat, külm on" ja see madu keeras saba jalge vahel kodu poole.