Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Raplamaal on järvi vähe (umbes 30) ja need on valdavalt väikesed madalsoo- ja rabajärved. Järvelisuse poolest on Raplamaa Eesti maakondade hulgas viimane. Küll aga on Raplamaa väga rikas rabade poolest. Ümara kujuga laukarohkes Palasi rabas asub lausa neli suuremat laugast, millest ühte ka järveks nimetatakse ja selle juurde me seekord teid jalutama kutsumegi.
Lalli Suurlauka (Palasi järv) pindala on 7,3 ha ja kaldajoone pikkus on 2,5 km. Järves on 4 saart. Kindlasti soovitame jalutada ringi ümber Suurlauka, kust avanevad kaunid vaated nii veekogule, rabale, kui väiksematele laugastele. Oma teekonnal võite hea õnne korral märgata nii loomade jälgi kui mitmeid haruldasi taimi. Palasi rabast on leitud mitmeid kaitsealuseid taimeliike: balti ja Russowi sõrmkäppa, soovalku, sookäppa, eesti soojumikat ja Lindbergi turbasammalt.
Mõnusaid jalutuskäike rabas!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (2), rabamatk (2), pikem_matk(>1km) (2), lumega_leitav (1), soovitan (1), räätsad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA6QN3
Logiteadete statistika: 19 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 20
Valisin parkimiseks koha, kus võimalikult vähese metsaga rappa pääseks. Hea valik oli. Alles viimasel neljandikul panin räätsad korraks alla, et julgemalt rabajärvele läheneda. Mõnusalt lõhnav ja kena peidupaik aardel.
Tänan peitmast.
Laugas on tõesti igati oma nime väärt. Nautisime jääl liuglemist täiega ja olime niisama rõõmsad. Teekonna mõttes mu aardepäeva lemmik. Aitäh imeilusat paika tutvustamast!
Laugas oli tõesti suur ja mööda jäätunud laugast oli lust käia. Täna kandis hästi, aga pole kindel kui kaua veel kannab praeguse sulaga. Aitäh rappa kutsumast.
Kuna selle algaja droonilennutaja aitamine ebaõnnestus täiega, siis tuli lohutuseks vähemalt siinne karbike üles otsida. Otse üle suurlauka siis kohale ja jumal tänatud, polnudki vaja midagi otsida, juba kaugele paistis aardepeidik välja. Tänasel vaid paari miinuskraadiga päeval olid räätsad suureks abiks, sest ega lumekoorik enam niimoodi ei kandnud nagu paar päeva tagasi. Jää oli õnneks muidugi jätkuvalt parimaks kulgemisteeks. Tänud peitjale minu jaoks järjekordsesse tundmatusse rappa kutsumast ja aaret peitmast.
Pärast seda absoluutset hullust, mis oli Algaja droonilennutaja 2. punkti otsimine, oli see vähemalt kergendus, et siin saab Cachly järgi minna järgmistesse punktidesse. Üle lauka sai kõnnitud ja kohal käidud.
Tänud aarde eest!
Siinkandis olles tuli enne pimedat üks rabaretk veel teha. Võid ju arvata, et peale huntide ja karude ei kohta kedagi, ja kolad inimtühjas rabas, kuid aardejärvel istus (õnneks mõistlikul kaugusel) üksik kalamees.
Jätkuvalt sadas vihma, ootasime suurema saju ära ja asusime teele. Tänastest rabadest oli siin kõige vesisem maastik laugaste lähistel. Paaris kohas tuli pikemalt astuda-hüpata, et mättalt mättale pääseda. Enne karbini jõudmist leidus lõpuks päev otsa oodatud jõhvika natukest ja vihm tegi õnneks pausi. Mõned peotäied sai kaasa korjatud. Peidiku juurest avanes kaunis vaade ümbritsevale. Tänud peitjale.
Siin läks ilm ikka juba päris ekstreemseks ära. Näol oli isegi natuke valus, kui vihm näkku tuiskas. Vihmamantel ilma jopeta oli täitsa paras ja mõnus aga mööda püksisääri jooksid kummikud ikkagi vett täis. Ikkagi, raba on väga mõnus, sellise ekstreemiga ehk mõnusamgi. Tänud aarde eest!
Meie kolmas rabapunkt täna.Vihma trotsides ja piisavalt märjad suundusime ikka sihtmärgi poole.Aarde juures Krista täiendas oma talvevarusi jõhvikate näol ja ülejäänud nautisid lihtsalt raba oma võluga.Rabast väljudes tegime karderoobi vahetuse,märjad kotti ja kuivad selga ning võtsime uued eesmärgid silme ette.Aitäh!
Sel aastal teist korda päris rabas. Loodus on juba täitsa õiget raba nägu ka. Tupp-villpea moodustab rohelisel taustal väikseid valgeid täppe ja õitsev sookail natuke suuremaid valgeid täppe - sookailu lõhna levis tänasel retkel kõige rohkem just nulli ümbruses. Alguses oli plaan vesi ka ära proovida, aga lauka äärde jõudes hakati minuga nii häälekalt pahandama, et otsustasin seekord piirduda vaid logimisega, ei hakanud linnukesi pikemalt häirima. Ei näinud küll, aga kuskil võrdlemisi nulli lähedal neil ilmselt pesa on, võibolla mõnel pisikestest saarekestest. Aitäh!
Väga mõnus matk!
Aitäh kutse eest :)
Üle pikema aja sai taas ilusas päikesepaistes rabas jalutada ja laukaid ja rabapinna värvideilu nautida. Sai üle veetakistuste hüpata, jõhvikaid maitsta ja ka rästikut pildistada. Aitäh
Kui Rabivere rabas sai matk tehtud, siirdusime siia, et ka see jalutuskäik ette võtta. Nii nagu eelmisel matkal said tõdetud, et ilma poolest ideaalne aeg hetkel matkamiseks, tõdesime seda ka siin. Liiga palav polnud, putukaid ka mitte, mõndadel õnnestus ka pisikest rästikupoissi näha. Ma veel ütlesin neile, et mis nad sedasi teda ehmatasid nüüd, jäi ta kindlasti sinna närvivapustusega nüüd asja üle järele mõtlema. Kokkuvõttes mõnus matk, meie täname.
Tegelikult on see hea lihtne raba jalutamiseks. Ilm oli ka kevadiselt mõnus, täpselt sobilike kraadidega. Päike soojendas ka mõnsalt, nii konte kui rästikuid. Aitähh ilusat kohta tutvustamast.
Täpid rabas mulle meeldivad, see on kui härjale punase rätiku näitamine. Korra olin siin rabas juba käinud üht kadunud drooni otismas, sel korral ei olnud midagi vaja otsida ja lihtsalt kulgesin kevadises rabas. Laukad olid enamus jääst juba vabanenud aga kohati oli veel ka sulamata jääd. Aare asukoht oli peitjal valitud jõhvikamätaste lähedusse. Kergelt külmunud jõhvikad maitsesid imemagusalt ja sõin neid nii enne aardeni jõudmist kui tagasiteel auto juurde. Tänan rabasse kustumast!
FTF: 11.57kl
Üle pika aja proovisin midagi FTF-da. Päev peale aarde avaldumist siia jõuda oli ju selline niivõinaa olukord. Et neid, kes viitsiks end välja ajada ja praegustel pikkadel õhtutel ära teha selle, siiski leidub. Öösel oli sadanud korralik vilt maha, selle järgi sain aardele lähenedes aru, et täna siiski keegi käinud polnud. Küll aga oli näha muid lumealuseid jälgi. Võta nüüd kinni, olid need peitjate omad või eile õhtul käinute? Selgus, et siiski sai esimesena jõutud ja vahelduseks ka läbipaistva ja läikiva minigripi avada :) Ränduri jätsin järgmisele lohutusauhinnaks.
Täitsa palju samme sai siin rabas ja jälle üks soomassiiv, kus elu jooksul käidud. Hakkasingi mõtlema, et palju neid käimata on. Tegelt ikka palju, samas ka käidud on neis omajagu. Küll on hea, et omal ajal sai soodele spetsialiseerutud ja magistrikraad selles tehtud, mitte ühtki turbasammalt enam ära ei tunne :D Saan aru, et mõned kasvavad mätta otsas ja teised lohus, see on nagu mu ülim tase peale koolilõpetamist :) Aitäh aarde ja kena matka eest!