Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
On teada, et praeguse karjääri alalt on kruusa ja kive varutud juba väga vanast ajast. Praeguse karjääri kohal on olnud kivine mäeseljandik, mis enamuses on olnud karjamaa. Üle praeguse karjääri on looklenud mitu külateed. Suuremahuline kruusa kaevandamine sai hoo sisse 1960 aastate keskel. Siin leiduvast kruusast on ehitatud palju ümbruskonna teid, valmistatud killustikku ja lugematu arv majade vundamente. Kruusakarjäär hõlmab viiendiku kogu Alu mäest. 1990 aastate alguses lükati osaliselt karjääri kaldad laugemaks ja suleti karjäärist väljaviiv kuivenduskraav, mille tulemusel on tekkinud tehisjärv. Endiselt on karjääri lõunapoolses osas toimiv Tõstamaa vallale kuuluv kruusakarjäär, mis varustab valla teid kruusaga.
Raessoo talu juurde jõudmiseks soovitan soojalt veidi tuldud teed pidi tagasi tulla teede hargnemispaika ja mööda teist haru allapoole tulla.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Pargi siia | Parkla | 58° 25.2340' 24° 1.0020' |
Aarde sildid: lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9XP5M
Logiteadete statistika: 49 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 50
Tänase ilusa ilmaga võtsime ette ka selle matkaraja. Mõnus kulgemine. Tänan.
Kõige võsasem jalutus siiani, aga polnud hullu midagi. Aaret sai natukene otsitud, meil gps nii kaugele ei näidanud.
Tuleb ikka uskuda, mida sildiinfo ütleb - kui on ikka karjäär, siis on ja pole vaja edasi liikuda, kui aaret tahad leida, mis siis, et telefon gps ütleb, et sa pole veel kohal. Kõndisingi edasi, aga ühel hetkel tuli selgus, et tuleb tagasi minna. Läksin ja leidsingi logitopsi. Aitäh peitjale rajale juhatamast!
Tee siiani oli juba piisavalt metsik, ei jäänud seega silti uskuma ja talitasime peitja soovitust mööda: pärast leidu tagasi, et leida seeria viimane. Aitäh!
Pärast Kivisaarel SUPlemist tulime siia matkama. Eks ta selline pisut metsik ja tore matkarada on. Äsjasel ellujäämismatkal Idioto Topografico Kärust Kiili 77.7 km mütates oleks selline tee lausa maantee olnud. Seal saime ikka hulga võssi, raba ja hoomamatuid radu.
Aarde leidsime muretult. Karjäär tundus lausa ujutav. Olime septembris esimesed logijad. Ei käida just üleliia tihti. Aga võiks. Tänud peitjaduole! Aare kombes.
Matkarada oli alguses paljulubav, nagu mööda maanteed astuks - lõpp läks aga sootuks päris võpsikuks kätte. Kui poleks nii meeletult soe olnud, oleks ehk asja rohkemgi nautinud aga nüüd sai nö juba tuldud slogani all tehtud :D
Rada hakkas järjest võsasemaks minema, mingi hetk jätsin üherattalise maha ja jätkasin kahel jalal. Kohapeal veidi tiirutasin, aga sain ikka nime kirja ja jalutasin tagasi. Aitäh peitjale.
Omajagu müttamist sellel matkarajal.Topsid said kõik leitud.Aitüma
Sellised vanad rajad ja kohad mulle meeldivad. Muidugi oli mul nõlvast alla vaja turnida ja seal varingut tekitada. See aardeleiule siiski midagi kaasa ei aidanud. Raja eest aitäh!
Väga huvitav matkarada siin, väga kahtlen, et siia peale geopeituri keegi jalutab. Hea, et silt kinnitab seda, muidu ei usuks ehk :D. Geopeituri jaoks muidugi täitsa kobe rada, palju hullemaid on tulnud mikrotopsi nimel ju läbida. Isegi pontu oli rõõmus kui tagasiteele asusime, kui tulles lonkis kahtlustavalt kanna taga, siis tagasi minnes lippas juba reipamalt ees. Mõned põldmarjad tegid ka rõõmu (mitte koerale).
Aitäh peitjale.
Karjääri asemel on juba peaaegu mets. Aga natuke kõrgemalt kaldalt vaade siiski kunagiste aegade meenutuseks on. Peale logimist otsustasime uskuda peitjat ja pöörasime suuna tagasi, et viimane matkaraja aare teist teed kaudu võtta. Aitäh!
Käisime täna Tõstamaal orienteerumisneljapäevakul ja tagasiteel tegime lisaks ka väikse matkaringi - sellist karjääri ju päevak täna ei pakkunud. Aitäh peitjale!
Tegime imbiga ühisrünnaku sellele seeriale ja siit avanes kõrgeim vaade. Aitäh!
Siin sai tee otsa, ees haigutas kuristik või õigemini sellelaadne moodustis. Raja märk küll näitas, et peaks edasi ka kulgema, aga sajakonna meetri pärast sumbus see rada loodusesse. Seega ots ringi ja tagasi konkreetsete teede ristumiskohta, et viimasena see talu ka üles otsida. Tänud matkarajale kutsumast ja aardeid peitmast.
Matkaraja viimases ostsas paistis puude võrade vahelt karjäär. Lähemat tutvust me sellega tegema ei läinud. Küll jätsin koha mällu, kuhu varem või hiljem tagasi tulla. Mis puutub aardesse, siis kui mei Aivega aaret otsisime, oli Anne juba valmis logima. Aitäh!
Siin kaldaserval tundus olema paras koht kaasa võetud toidumoon pintslisse pista. Kõht täis, vaatasime korra, et kuhu see nool suunab, aga kuna rada hääbus üsna pea siis keerasime meiegi otsa ümber ja läksime märgistatud teele tagasi. Tänud aarde eest!
Selle rajaga oleks peaaegu nihu läind, sest kui oled ikka eestlane ja mängid eesti lehel, siis võid kodus avastada, et pooled pudrunõud jäid vahele. Tänud Kleonele, kes nutikam oli.
Oli nagu matkarada ja nagu ei olnud ka, lobisiesime ja nii ei saanudki aru, et kohal juba. Tänud kutsumast, tore päev oli!
Käisime maastikuga tutvumas laiemalt, väga lahe orienteerumismaastik matkaraja ümber, eemal kisub võssi. Tänud!
Muidugi me teadsime, et lumi on kõikjal sügav. Natuke muidugi lootsime, et keegi on ees käinud aga lootus on ikka lollide lohutus. Matkarajalt vaatasid meile vastu puutumatu lumepind. Enamasti oli lumi end põlvest sügavamakski tuisanud. Vahetasime eesrühkijaid ja niiöelda matkasime siis matkarajal. Tagatipuks suutsime valida ka lõigu, kus lume all oli vaba vesi, mis muidugi mõnele saapasse külla tuli ja ei lahkunud sealt järgmiseks päevakski. Läbitud maa oli lühike aga kokkuvõttes väga raske. Pimedus tuli ka lõpuks peale (hea, et vastutuult ei tõusnud). Kõndides võttis mind küll nii vanduma kui kiruma aga olles autosse lõpuks istunud, tundsin taas, et tegelikult oli tore. Õhtu lõpetamine Pärnus oli tänu kaaslastele taas nii maitsev, lõbus kui lõõgastav, lõõgastav.... Muidugi tuli kõige selle eest järgmine päev lõivu maksta. Aitäh!
Kuna oli teada, et täna tuleb imeline talveilm, siis muidugi tahtsime sellesse mahutada rohkem väljas liikumist. Nii saigi see matkarada kavva lisatud. Kui me pärastlõunasel ajal siiakanti jõudsime ja tahtsime liikuda näidatud parklasse, siis suure tee peal õiges kohas pööret tehes oli selge, et sellesse parklasse me täna ei saa. Korralik lumesadu ja tuisk oli selle tee meie jaoks läbimatuks muutnud. Mõtlesime, et jätame auto sinna lähedusse kämpingu parklasse, aga natuke mõttetööd tehes sai selgeks, et sealt seda tiiru alustades oleks meil tulnud päris tõsine matk. Seega liigutasime end teise kohta, siia sellele aardele kõige lähemale ning tee äärde talu juurde oma auto parkisime. Kui traktori lükatud lumevallist üle ronisime, oli tunda, et põlvekõrgune on see lumi igalpool ning paiguti ka kõrgem. Nii oli tõesti veduritel seltskonna ees tõsine raja tegemine ja see andis väga sooja naha. Õnneks ei olnud see esimene aare väga kaugel ning peale pisukest rassimist üle lumise põllu jõudsime metsa, kus oli mõnevõrra kergem liikuda, aga ainult mõnevõrra. Aare ise jäi õnneks kiirelt silma ja saidki nimed kirja. Ühtlasi sai vaadatud, et kõige kaugema aardeni on ca 1 km + veel kõrvalepõige ühe juurde. Tõotas korralikku eesootavat trenni! Aitäh.
Vaatasin mäeotsast ringi. Aardeleid tuli kiirelt. Tänud peitjale.
Käidud koos kajaliisidega ühel toredal päeval. Pool aastat hiljem logides ei mäleta enam midagi. No tore oli. :
Siin jõudsime rahulikult kulgedes raja lõpuni - päris järsk lõpp rajale! Aare näitas ennast küll juba väga ruttu. Pöörasime otsa tagasi nagu aarde kirjeldusest lugesime, et leida viimane selle raja aare.
Täna avastasime selle aardesarja ja kuna on tegemist uue ja avastamata matkarajaga siis ei maldanud seda pühapäeva kodus molutada. Jätsime auto kuhu soovitatud ja rada sai läbitud, koos aardelogidega. Tänud tutvustamast.
Pimedas pidi ikka vaatama, et oleks mingi rajake. Tänud
Mõned kohanimed jäävad lihtsalt väga hästi meelde. Eriti aga need, mis geopeituse kaudu igaveseks mällu söövitatud. Ja Tõhela matkaraja aarete ilmumisel meenusid mulle esimesena muidugi Sina, Helgi! :o) Siin kauges maanurga matkaraja viimases tipus (mis mõnes mõttes maanteelt tulles hoopiski lähemal) eidekesi lobajuttu ajamas naljalt ei leia, kuid vanade aegade hõbedast hõngu hõljub õhus küll ja veel.
Vihjet ega vihjepilti ei taibanud kohapeal vaadata, aarde leidsin ilma nende abitagi üsna kiirelt. FTF kell 17:10, aitäh.