Tüüp: KusMaLäen Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aarete seeria kutsub teid matkama Alutaguse rahvupargi koosseisus olevale Kurtna matkarajale. Rada algab Nõmmejärve lõkkekoha parklast ja kulgeb mööda Kurtna järvistu erinevaid pinnavorme ja metsa kasvutüüpe. Rajal on 300 m laudteed, 3 purret ja 12 infostendi.
Soovitame raja läbida jalgsi.
Seeria aarded on kõik Reverse Wherigo tüüpi. Otsimiseks on vaja seda kassetti SIIT, Wherigo äppi ja iga aarde jaoks loodud kolme kuuekohalist koodi. Kui koodid sisestada mängu, näitab äpp teile kaugust aardest ja nii saategi aarde üles otsida.
Selle aarde kood:
205139
523599
234497
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: välimõistatus (2), pikem_matk(>1km) (2), matkarada (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA7F95
Logiteadete statistika: 58 (100,0%) 0 2 0 0 0 0 Kokku: 60
Alustasime siit oma Kurtna seiklust. Punktid olid teada, aga mingit otsest järjekorda/rajavalikut ei olnud teinud. Läks nagu läks, kõike ei jõudnud- ongi põhjust tagasi tulla. Aitäh!
Kui eelmine kord proovisin nende Kurtnatega algust teha, siis ebaõnnestusin täiega. Nüüd telefon uus ja ise kah ehk natuke targem, saigi uuesti kohale tuldud, et ehk nüüd saab. Saigi. Need esimesed olid ikka kaunikesti katsetamise ja proovimise aarded, aga täitsa tuli välja. Ja lisaks sellele, et kogu see otsinguprotsess oli imetore, oli ka kohapealne loodus imeline. Tänud peitjale siia meie jaoks nii kaugesse kanti kutsumast ja aardeid peitmast. Täitsa tasus tulla.
Testimas käisime rajal suve alguses, aga siis sattusime täpselt Alutaguse rattamaratoniga samale ajale ning kuna teed ralliga ristusid nii mitmeski kohas, otsisime vaid umbes viis aaret üles. Seekord tulime plaaniga ka ööbima jääda, kuigi tegelikult oleks ka kogu raja ühe päeva sisse ära mahutanud. Väga tore ja vaheldusrikas rada nii maastiku kui aarete osas, leidsime kõik aarded, raskemad olid 19 ja 31 ning eks need maastik neljad nõudsid ka natuke jõudu. Tundub, et vist kohtasime rajal peitjat ennast ka, sest meie kirjutasime 11ndas nime veel niiskesse logiraamatusse, aga samal päeval sai see vahetatud ning üsna selle aare lähedal tuli meile vastu üks neiu, kelle kohta me veel imestasime, et näe, jalutab siin ikka inimesi ka :) Ei tulnud selle peale kohe, et samal eesmärgil võiks jalutada. Ööbisime Martiska järve ääres, kus meile sai osaks seekordne ainuke DNF ja ei, mitte see 31 vaid hommikuks oli meil kummalgi kadunud paarist üks plätu, mille olime hooletult telgist välja jätnud. Ööbisime me platsil ainsatena. Kaaslase matkaplätu leidsime veidi eemalt üles, aga minu kerge varbavahekas jäigi leidmata - liiga kogenud geopeitur see peitja rebane meie jaoks...Pärast sai kaardilt vaadatud, et selles suunas, kust me kaaslase plätu leidsime, asuva järve nimi on Kuradijärv. Loodame, et oli ikka rebane, mitte vanakurat ise. Kuigi keegi oli WC seinale kuulutuse pannud, et otsib taga oma sealkandis kadunud kaamerat. Mine sa tea... Igatahes peitjale suur tänu suure vaeva nägemise eest!
Kurtna matkarada oli meie selle aasta geotuuri üks põhilisi sihtmärke Aidu karjääri kõrval. Olime suure hurraga võtnud plaaniks teha kogu raja ära neljapäeval aga nagu ikka teeb saatus (loe rumal pea ja muu selline) oma korrektuurid ja nii ka seekord meiega. Ehk siis Tiina teeb plaane ja no välja tuleb ikka alati miskit muud. Ärkasime suure hurraga neljapäeva hommikul siit lähedalt RMK platsilt ja autoga raja algusesse sõites selgus, et olin unustanud ööseks oma telefoni laadima panna - mis tähendas, et mul oli raja alguseks hädised 45% akut. Samuti polnud mul õrna aimu ka mida see tagurpidi Wherigo endast kujutab, ehk siis 3-4 esimest aaret läks suurel määral kirumise ja asja õppimise peale. Viiendaks aardeks oli enamvähem loogika selge aga pean tõdema, et kuigi kaardil näeb see matkaja küll väga atraktiivne välja siis tegelikkuses selle äpiga jändamine matkates on ikka paras PIIIIIP. Looduse nautimiseks jääb jube vähe mahti, kui pead pool ajast mingite numbrite kopeerimise ja meetrite lugemisega tegelema. 20ndaks aardeks oli selge, et 10% akuga, me päris kindlasti enam väga kaugele ei jõua, kuna aga Marati telefonil oli 80% akut, siis natuke nagu oli lootust, et teeme telefoni vahetuse ja saame asja korda aga taaskord oli siin seekoht, et Tiina teeb plaane ja kõrgemad jõud ainult naeravad, sest tee või tina aga Marati telefonis ma seda Wherigo äppi tööle ei saanudki. Nii natukene lööduna ja trööstituna, tuli võtta 20nda aarde juurest kõige otsem tee autoni ja kõmpida nukras vaikuses 2km, samalajal oma lüüasaamist mõttes tunnistades. Täna seda logi kirjutades mõtlen ma aga, et jumal tänatud, et see telefon tühjaks sai ja sundis meid raja ülejäänud 2/3ndiku teisel päeval tegema - sest kogumatk ühel päeval oleks meid lihtsalt ilmselt hauda viinud, Reede hommikul parkisime aga auto taaskord tutavasse parklasse, kõmpisime taaskrod 2km pooleli jäänud kohani ja jätkasime oma matka. Esimesel päeval ma otseselt km ei lugenud aga eeldasin, et neid sai kuskil 4 (+2 mis tuli oma lollusest autoni tammuda), siis teisel päeval panin ma kella tööle ja koos nende lisa 2 km sain kokku 15 :D ehk siis korralikult rohkem, kui 9km matkarada lubada võiks. Minu meelest päris mitmes kohas aarded ka päris originaal matkarada ei järginud, mis tegi looduses liikumise natuke keerukamaks (ja pani kohati kõvasti ja valesti rääkima). Samas tuleb kokkuvõtteks öelda, et olid väga meeleolukad kaks päeva ja noh nüüd on ta siis tehtud ;) kas ma ka teiskorda tahaks sama süsteemi alusel matkarada läbida...vaevalt aga ega ma nüüd ju enam ehk ei peagi :) Igaljuhul aitäh rajameistritele meeleolukat matka pakkumast.
Sai ka siinkandis otsa lahti. Vaatame, kaugele jõuame. Aitäh!
Ida-Virumaa teise päeva leid #20. Siit alustasin lõpuks ometi ka kauaoodatud jalgsimatka. Enne seda olin üle-eelmisel hilisõhtul ööl kõik Kurtna mr aarete koordinaadid GC lehel õigesse paika ajanud, sest kuulsin kusagilt ammu kogenumalt geokolleegilt, et kes see neid siis õues lahendab, neid tehtavat tänapäeval arvutis. Vot, mis kõik välja tuleb. ja hea oli, sest nii sai münuga matkata, ei pidanud telefoni ja Kusmaläen äpiga juntima.
Aare leidus muretult, aga põhi lebas maas. Sai toestatud oksaga, sest ilma ei püsinud. Tuhat tänu Janikale ja Margusele lustaka geokunsti, muheda matkamise ning kõigi nende vahvate ja eriilmeliste aarete eest!
Ajasime pundi kokku ja otsustasime Kirde-Eestis meelt lahutada aarete otsimisega. Peab mainima, et oli igati kvaliteetne aeg sõpradega korralikult loodud georajal.
Tänud.
Aardekast on juba pisut väsinud, seepärast jäi üllatus saamata, eesootav paistis juba kaugelt. Lõbus teostus siiski. Pärast proovisime komplekti kokku pakkida nii nagu ta eeldatavalt olema pidanuks, ehk jäi püsima ja järgmised saavad taas avastada. Aitäh.
Suur tänu! Pikemalt Kurtna mr 54 logis.
Üllatusmoment jäi saamata kuna tegelinski rippus seal üsna abitult. Tagasi sai igastahes paremini et järgmistel ikka lõbusam leida oleks ;) Lahe värk. Aitähhid
See oli küll üks lõbus leid. Pigistasime valvurit ka veidi, selle peale ei tahtnud ta enam tagasi minna, aga lõpuks õnnestus. Aitäh!
Aitäh peitjatele!
Pikemalt kirjutasin Kurtna mr 54 logis.
Telefon suunas mind ikka natuke valesse kohta, aga pärast tiirutamist tuli ka leid. Kergendusohkele järgnes üks teine häälitsus. :)
Ja nii see algas. Alustuseks ei teadnud, mida otsida- kas põõsasse visatud PET-i või midagi muud. Tuli välja, et midagi muud. Lahe teostus!
Kurtna kaunis kant väärib kindlasti pikka topsikurada. Tulime plaaniga, et jalutame, nagu aeg lubab ja jõuame õhtupoolikuks rannikule, kus Purtse sadamas hea söögikoht ja öömaja ootamas. Ilm oli suurepärane, mets ja järved imekaunid ja peamiselt inimtühjad. Kogu see tagurpidi Kuhuläed, koodid ja äpi pidev tõrkumine tegid otsimise õige aeglaseks, aga kiiret ju ka polnud. Pidasime piknikku, käisime ujumas, sõime maasikaid ja mustikaid ja nautisime iga minutit. Esimene ehmatas päris korralikult, edasised juba vähem. Väga hästi tehtud, suur tänu rajameistrile.
Selleks nädalavahetuseks võtsime plaani Kurtna matkaraja ja kuna oli teada, et rada on päris pikk, siis otsustasime võtta rahulikult ning läbida rada kahe päeva jooksul. Siis jaksab õhtul grillida ja tšillida ka. Koht on ju siin imeline, miks mitte seda kanti pikemalt nautida. Vesi tundus ka päris soe kuid ujuma siiski ei olnud isu minna, sest õhk oli jahe. Nr 31. juures panime oma telklaagri püsti ja selleks ajaks kui me rajalt tagasi jõudsime, olid päevased grillijad juba läinud ning õhtul uusi ei kogunenud.
Rajaga jäin väga rahule, nii palju toredaid teostusi. Oli näha, et peitja on asja südamega võtnud ja meile sellega nii palju rõõmu valmistanud. Nüüd pean hakkama meenutama, millised need kõige toredamad olid, et siis kapaga FP punkte jagama hakata. Kõige parem oleks kui saaks kogu treilile tunnustust avaldada. :)
Suur suur tänu vaevanägijatele!
Seeria alguse aarded jäid meil hoopis teise külastuspäeva teise poolde. Eile alustasime mr.31-st. Seal on mõnus lõkkekoht ja jäime sinna Martiska järve äärde ka ööbima. Nüüd olime jõudnud algusesse. Siin alguse aaretes silmasime meie ees Raivo logisid, kes oli oma ringi varakult alustanud. Tänan peitjaid!
Geopäev Kurtna järvedel. Pika päeva jooksul leidsin kõik matkaraja aarded, lisaks veel kolm mis teele jäid. Enamusega läks kiiresti kuid mõnele mikrole kulus ikka palju aega. Üksinda otsides lähebki kauem, olin metsas üle kaheksa tunni. Kuna mu ainuke käsigps oli samal ajal teisel üritusel siis pidin telefoniga hakkama saama, eks seegi lisas aega. Liikumiseks kasutasin jalgratast. Kohati andis see kiirust juurde, kohati tuli käekõrval lükata, kokkuvõttes ei usu et suurt abi oli. Suur tänu aardemeistritele, meeldis väga!
Algul oli väike ehmatus siis aarde logimine. Aitäh.
Puhas vedamine, et Salme selle konteineri siin avas; oleks see mina olnud, oleks läheduses viibivad metsloomad ilmselt kangeks ennast kisast ehmatanud :D. Tore teostus, aitäh peitjale nr 1-ga meile korralikku elevust pakkumast :).
Hüppasime pisut vara metsa ja seega saime ragistada end aardeni, mis ilusti silma hakkas. Laeka avamine oli rõõmu pakkuv. Nunnutasime seda tegelast kogu logimisprotseduuri ajal. Väga tore ja palju lõbu pakkuv aare. Jätsime karpi ka ränduri. Suured tänud!
Alustasime Jaanusega selle seeria vallutamist siis siit, umbes hommikul kella 11 ajal. Pikem jutt vast hiljem.
Tänud!
Vaikselt hakkas rooste juba peale tulema, aga mis oleks parem georooste eemaldamiseks, kui üks georetk. Esimeste punktide numbrid olid juba rakendusse toksitud kodus, Annal olid ka vajalikud numbrid paberile välja trükitud, et ei peaks mitme programmi vahel navigeerima. Värskena sai esimese ehmatuse juurde liigutud ja seal nimed ilusti kirja. Tõotas tulla põnev ja pikk retk. Tänud!
Olime seda mehikest kaardi peal vaadanud selle avaldumisest saati. Täna oli see hea päev kui sai rajale tulla. Algus on hea, tekitas palju elevust ja kilkamist. Kell oli 10:56. Tänud!
Oli see vast aare.Täna siis juba esimest aaret logides pidi Carmen rabanduse saama :)
Alguses mõtlesin, et minul jääb see rada tegemata. Ma ei olnud kunagi Whereigo aardeid otsinud. Telefoniga pusisin kõigepealt tükk aega enne kui app kassetti otsustas lugeda. Aardevalvur ei ole minu lemmik tegelane. Võiks isegi öelda, et mulle absoluutselt ei meeldi need tegelased. Aga õnneks ei olnud päris. Alustasin kodust kell 7:00, kohal 9:11. Kell näitas 17.1km ja 22863 sammu. Kui alustasin, olin parklas üksi, tagasi jõudes oli lisandunud 8 autot. Tänan väga laheda raja eest! Kahjuks jäid neli leidmata.
Olime siiakanti jõudnud ja otsustasime sellel rajal paar tundi veeta. Kohe esimene aardevalvur polnud väga minu rida, aga aitäh sellegipoolest.
Kurtna matkahärra rada avaldus väga sobival ajal. Just mõned päevad varem olime võtnud plaani külastada Ida-Virumaa SPA-d. Tol hetkel oleks meil siin otsida olnud vaid käputäis karbikesi aga nüüd pauhti tervelt 54-aardeline rada. Wherigo äpp minu praeguses ja ka eelmises telefoni keeldub töötamast. Kuid õnneks üks igivana telefon loeb neid wherigo faile veel ilusasti.
Oma Ida-Viru tripi esimesel päeval sõitsime siit otsejoones mööda, kuid teise päeva hommikul tekkis võimalus mõned tunnid tutvust teha. Võtsime mõned aarded seeria algusest ja mõned aarded seeria lõpust.
Auto jätsime parklasse kus parkis/ööbis ka üks Šveitsi matkaveok, mida olime kohanud eelmisel päeval. Meilt uuriti, et kas siinne vana laagri kompleks on mahajäetud.
Aarde osas ragistasime ennast nulli ja avastasime koheselt ühe toreda aarde. Mairele see aardevalvur väga ei meeldinud, kuid meil Klaaraga oli lõbus. Aitäh aarde eest!
Toredasse päeva jätkus ikka väga palju. Ennekõike tunnid sõpradega, muidugi uus vahva matkarada, mis kõik toredate aaretega väärtustatud on. Hommiku ja lõunaajal lasti päikesel särada, hiljem ka veidi vihma kravahele. Jäa päeva lõpetuseks jätkus meil isegi aega üks õhtusöök valmis grillida. Oli tore päev, aitäh
Tulime sõpradega siia looduskaunisse paika jalutama ja esimest maikuu päeva veetma. Meie jaoks pole see seeria esimene aare mitte esimene, vaid kuskil viimaste seas. Sellest hoolimata saime peitja mõeldud vimka kätte. Täname peitjaid selle aarde ning kogu toreda ning liikuma paneva seeria eest.
Alustasime ringi ilusti algusest. Katsudes oli hirmsam, kui nähes..
Tänan peitmast.
Meil kulus 8 tundi ja 25 min. raja läbimiseks. Ilm oli mõnus ja aarded väga laheda teostusega. Aitäh!
Kulus 8 tundi ja 25 min. raja läbimiseks.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Ah nii see wherigo rada siis algabki. Aitäh toreda raja eest ja wherigode eest veel eriti! Väga lahe oli sõpradega siin georännata!
Seljakoti rändur oli nii ahvatlev,et kohe ei saanud tulemata jätta.Au ja kiitus raja meistritele oli väga tore otsimine.Poole peal tegime söögipausi ja siis matkasime edasi.Meil kulus täpselt 8 tundi raja läbimiseks.Aitäh!
Kuna poolest päevast sain koju, siis otsustasime enne laupäeva hommikust töötegemist rada läbi käia. Seda, et nende aaretega ilmatuma aeg läheb, ei osanud ette kujutadagi. Pea kaheksa tundi seiklusi kuni öötundideni välja. Iga aare oli omamoodi, kokkuvõttes täitsa tore.
Tänud
Rajale saime nii umbes seitsme paiku õhtul. Esimese aardega läks kõik ladusalt, aare jäi kiirelt silma. Tänud peitjale!
Kaardile uutest aaretest tekkinud seljakotirändur kohe kutsus Kurtna järvede äärde. Nii võtsingi reede varahommikul Tallinnast suuna raja alguspunkti poole. Auto pargitud alustasin esimesest aardest aga edasi läbisin rada tagurpidi ehk siis suurema numbriga aardest väiksema poole. Metsa vahel kohtas veel üksikuid lumehunnikuid ja ühel järvel oli veel pooleldi jääkiht peal. Muidu oli ilm aga soe ja päikseline. Esimese kümmne aardega tuli 3 mitteleidu aga siis hakkas peitja käekiri selgemaks saama ja läks juba lihtsamalt. Aardekarpe leidus väga erinevaid aga logis ei saa neid täpsemalt hakata kirjeldama. Raja teises pooles sain kirja veel kolm mitteleidu ja 5 aaret enne lõppu sai telefonil aku tühjaks. Peale telefoni laadimist autos jätkasin ja kui ring oli täis, siis võtsin uuesti ette mitteleitud aarded. Teisel katsel sain ka need leitud. Kogu raja läbisin jalgsi kerge sörgiga ja samme kogunes 30500 ja see tegi kokku läbitud distantsiks 24 km. Kui kõik aarded esimese korraga leida, siis peaks saama hakkama nii 18-19 km-ga. Peitjale tuhat tänu uue ägeda raja eest!
Hommikul sai seanahka vedada ja kaua magada. Aga kui lõpuks silmad lahti sain, oli hämmastus suur: Mis on juhtunud? Vaatasin kaarti, et aru saada, kus see pomm lõhkenud on, sel ajal tiksus uusi aardeid veel juurdegi. Otsustasin et võtan rahulikult ja teen enne oma toimetused ära, eks siis paistab. Paistis, paistis ta jah, esimese raamatu mäkerdasin ära natuke enne kella ühte. Olid väga lahedad peidikud, mõned veel üle teiste. Ja nii nagu minul alati, metsast mikro otsimine on raske, vist seekord jäi leidmata ka üks väike. Plaan oli ka paigas, niipalju otsin ja mitte üks gramm rohkem, jääb siit veel teistelegi ja on põhjust hiljem tagasi tulla. Suured tänud peitjale aarete eest ja metsa kutsumast.
Kõrget kiitust vääriv seeria! Eriti veel kui arvestada, et poolsada-pluss väärtusega komplekt kerkis geokaardile sisuliselt soolo-sooritusena. Ida-Viru puhtaim ja (puht-subjektiivse hinnangu järgi) ilusaim piirkond vajas seda tõesti väga! See siin ei ole mitte mingi niisama petipudelite skoorirada (ehkki leidub väheke neidki) - aardeteostuste hulgas sisaldub ohtralt nii kvaliteetsemat klassikat kui ka tõeliselt originaalse ning absoluutselt ainulaadse teostusega pärleid. Isegi küllalt valiv geogurmaan tunneks heameelt. Muidugi kiidan ka mina Eesti esimest päris professionaalset geopeituse-kaardi-kunsti! Kunagine kahvatu katse Tallinna Ülemiste järves vajaks igatahes kõvasti korrigeerimist :D
Alustasin esimesest. Kohe esimesel võimalusel, küll ligi kolm ja pool tundi pärast esmaleidjat. Ja jätkasin numbrite järjekorras, mis kummalisel kombel tähendas esialgu ainult ajavahe kasvamist, võrreldes [motma] logidega. Käisin peaaegu lõpuni numbrite järjekorras, aga kuna mõnel pool sai üsna pikalt otsida, siis jäin ikka pimeda peale, kasutades pealampi alates umbes 40-st. Lambiga otsides langes tempo muidugi veelgi ja tagatipuks hakkas telefoni aku tühjaks saama. Tõin autost akupanga ning korraliku lambi ja tegin viimased viis aaret tagurpidi järjekorras. Leidmata jäid 31, 46 ja 52, neist viimase sain järgmisel hommikul päevavalges suurema vaevata kätte. Isiklikuks lemmikuks kogu rajalt oli mesipuu-aare, aga tähelepanuväärseid teostusi tuli siin päris mitmeid.
Lisaks kõigele muule, oli ka avaldamise ajastus viimasepeal. Lumekiht kattis küll üksikuid varjulisi lohke, kuid üldiselt oli metsaalune kuiv ning ei umbrohi ega kolme sorti verejanulised mutukad polnud veel võimust võtnud. Täiesti nauditav matk, tänan ja aplodeerin!