Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mine imetle ühte võimast mändi. Ja vaata ka, kas Flyvae järve näed.
Aarde avamiseks tuleb kokku lugeda, mitu tähte on aarde nimes olevates p-tähega algavates sõnades (iga sõna eraldi).
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkimistasku | Parkla | 59° 12.6810' 23° 34.5660' |
Rada aarde suunas | Raja algus | 59° 12.6500' 23° 34.5290' |
Aarde sildid: lahe_teostus (12), soovitan (8), ilus_vaade (5), lühem_matk (4), 2023_aasta_aarde_kandidaat (4), marjad (3), lumega_leitav (3), piknikukoht (2), lõkkeplats (2), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA8DFB
Logiteadete statistika: 38 (95,0%) 2 1 0 1 0 0 Kokku: 42
Logiraamat on ligumärg kuna puudub nii minigrip kui donotiit. Aga nüüd vajaks logiraamat juba ka korralikku kuivatust, sest lehed on nii pehmed, et isegi väga ettevaatlikult kirjutades ei õnnestunud lehte päris terveks jätta.
Hea, et enne kodust lahkumist GP kaardile vaatasin, sest nii sain omale ka selle täpi igaks juhuks c:geo kaardile märkida. Vaatetorni juures otsustasin, et täna ongi õige aeg meie tavapärast ringi natuke laiendada ning tulime kõigepealt prullaka pedaku manu. Mina tegelesin aardega, Elve pildistas loodust. Aarde kõrval istudes avanes kena vaade vesisele ümbrusele aga kauaks seda imetlema ei jäänud, tuli edasi liikuda. Pärast luurasime läheduses natuke natuke tutt-tihaseid ja porre ning jätsime neile seemneid. Tänan, oli veits kõhe aga siiski väga tore :)
Vaieldamatult minu jaoks geotuuri top 1 elamus. Esmalt ei osanud nagu midagi oodata, aga kui koordinaatidele jõudsime, siis läksid silmad särama ja nuiasin kaaslastelt, et saaksin ise logima minna. Õnneks keegi vastu ei olnud, nii et käisin ära. Üleval tundus, et ei saa kuidagi aaret lahti, aga õnneks läks kuuseis paremaks ja nimed said kirja. Maandumine oli natuke ebamugavam kui õhkutõus, aga polnud viga, kõik läks kenasti. Tõesti äge tükk!
Tõepoolest prullakas pedak ei seisnud enam püsti. Liis oli suurim aktivist meie seast ja läks pani nimed kirja. Aitäh ilusasse kohta kutsumast, meile siin meeldis.
See oli äge prullakas. Peitjale tänud näitamast ja kiitused ka meeldiva teostuse eest konteinerini jõudmiseks.
Aitäh :) kindlasti on otsimist väärt, vaatamata tigedatele aardevalvuritele. Soovitan. P.S. Nimed said logiraamatusse kirja, kuid see vajaks veekindlat ümbrist. Paraku polnud endal ühtegi kilekotti kaasas. Peitja võiks võimalusel aardele hoolduse teha.
Kuigi Nõva kandis on mitu mõnusat (ja sipelgarohket) puuaaret, siis see mänd on kõige toredam neist. Igavesti vahva koht, mis loob täiesti omaette, unustatud, nurgataguse, metsiku ja peidusolemise tunde, kuigi tee on siinsamas. Ja puu ise milline ja vaade Peraküla soole, kus parajasti sookured õhtuselt huikasid. Suured tänud kohta näitamast ja muidugi ka ligipääsu lihtsaks ja mugavaks tegemise eest.
Kõndisime kohale ja sattusime kohe rünnaku alla. Pea ja kapuuts olid hetkega põdrakärbseid täis. Põgenesime kiirelt. Isegi teist pilku ei jõudnud aardepaigale heita. Rääkimata eneseületustest. Mõni teine kord tulen jälle.
See purikas on tõesti pikali kukkumise ääre peal. See, et aarde avamiseks on mingeid numbreid vaja, tuli muidugi meelde alles taevastes kõrgustes. Egas muud, kui kiired näpud päästsid päeva.
Huvitav oli see, et tee peal ja ametlikus parklas lendas vaid mõni üksik sääsk. Aarde juures, aga hakkas sääskede ja parmude peletamise protseduur meenutama juba mõnda kaukaasia rahvatantsu.
Tõesti veidi viltu see paksuke. Väga vinge lahendus aardele! Tänud!
Oli see vast tore pedak ;) Aardepaigani jõudmine ise oli juba tükk tööd - aga seda oli täna kõigil Nõva kandi aaretel - lihtsalt võtab tohutu hoo maha, kui "pead" iga mustikapõõsa juures kummarduma ja neid üli magusaid ja maitsvaid marju sööma :D kohale jõudes uudistasime hetke üksteist mõõtva pilguga ja selgus, et taaskord olin mina see, kellele langes liisk logimise töö ära teha. Võtsin siis oma oskused ja julguse kokku ja läksin panin nimed kirja :) Tagasitee oli isegi vaata, et veel natuke hirmutavam aga emotsioon oli tegelikult äge ja aare kõiki fp väärt ja rohkemgi veel :)
Multide vahele sai pedak ka üle vaadatud. Kena isend, tänud aarde eest!
Mulle meeldib, et Flyvae on jäänud rootsikeelseks. Mänd ka väga uhke ja teostus oli vinge!
No sellist ronimist pole veel enne saanud. Aitäh sulle selle ägeda leiu eest!
Liivanõmme õpperajalt infot kogudes tundus hea mõte see prullakas pedak ka üle vaadata. Kohale jõudes tekkis küll esialgu kahtlus, et äkki see vaid vaatamiseks jääbki. Jupi aega vaatasin. Peitja oli küll hoolitsevalt kenasti abivahendi paika seadnud, aga ... Siis aga õppisin koodi pähe ja mõtlesin, et no proovin vähemalt. Jumala jube oli. Paar korda käis ikka mõte läbi pea, et kuhu sa hull ronid, tead ikka mida teed või. Igatahes kohale jõudsin. Vahi milline uhke kaadervärk siin siis kohe. Sättisin end kenasti oksale istuma ja panin logi kirja. Hea oli seal istuda küll, aga ega sinna ju jääda saanud. Takseerisin seda tagasiteed alla ja veendusin üha rohkem, et täiesti segane naine. Võiks ju enne natuke kainelt mõelda, et ega igasugused ronimised vaid üles minekuga ei piirdu, alla ka vaja saada. No igatahes sain. FP peitjale uhke, mitte enam eriti püsti püsiva puu näitamise, hoolitseva suhtumise eest mitte eriti heade ronijate suhtes ja toreda konteineri eest. Ja mulle medal rinda, ära tegin :)
Oli teine õite priske küll. Samal ajal kui kaaslane me nimesid kirja pani otsustasin õhinal võimalust kasutada ja ikka ka üle mõõta mitu jalga pedak pikk on. Mõeldud-tehtud! Hetkest, mil jõudis kohale, et pean ju ka teises suunas kontrollmõõtmise tegema (ja see pole juba nii lihtne), olin endaga nii ametis, et ei tulnud võõrapärase nimega järvele pilguheit meeldegi. Aitäh peitjale närvikõdi pakkumast!
Marjataskutele vahelduseks vaatasime ka pedaku üle. Oli teine täitsa võimas. Õnneks oli peitja mõelnud ka lähenemistee peale. üles saamine oli küll veidi lihtsam kui alla saamine nagu sellistel puhkudel ikka. Aardest haarasin kaasa ka ühe ränduri. Aitäh peitjale.
Oh, lahe! Juba ainuüksi see vaatamisväärsus siin - päris prullakas purakas sooserval, ootamatult võimas isend säärase koha peal! Ja noh, siis muidugi aardeteostus, superluks - mugavusvarustus kohapeal olemas ning jälle natuke uutmoodi vildakas aarde juurde minek :o) Eksootilise nimega järv paistis ka täitsa kätte. Hästi tehtud, paar silti sobivad siia juurde küll, aitäh!
Raja alguse koordinaat veits valesti kirja läinud aga see selleks. Aarde ehitus ise oli väga vinge, aitäh :)
Puu oli tore, ilm oli ilus, seltskond vahva. See, et ronimine pole minu lemmiktegevus, see on minu probleem
Pärast Perakülas Teeme Ära puudeladumist oli veel isu ja jaksu mõni aare leida. Roman jäi ka sündmusele viimaseks ja nii me koos kolm aaret ette võtsimegi. Pärast hõlpsat võsa ootas meid ees väga lahe mänd ja ilus vaade. Mõnus turning ja hea suur aare. Kiitus ja tänud Markole!
Jõhvika multist tagasi auto juurde jõudes olin Klaara juba tooli istuma pannud ja valmistusin sõitma viimase multi juurde aga siis avastasin, et siin ju ka üks tavaline aare ja autoga ei peaks kuhugi sõitma, vaid kohe astuma hakkama. Võtsingi siis Klaara uuesti välja ja läksime prullakat pedakut otsima. Vahepeal sai valida, et kas kahtlase niiskusastmega võsavaba pinnas või 100% kuiv võsane pinnas. Arvestades, et Klaarat kukil tassides on võsa saatanast, siis peagi läksin pigem soomassiivi servaalale kõndima. Kohapealt leitud teostus oli väga äge. Olen selliseid teostusi kohanud pigem Vahemere äärsetel kaljudel. Rääkisin taaskord Klaarale sõnad peale, et ta oleks paigal ja ei läheks kondama. Andsin talle peotäie käbisid, mõned oksad ja asusin teele. Õige pea avastas aga, et pedakul on Tötskääbuste pesa ja läks seda uudistama. Ma tegin aarde logimise nii ruttu ära kui võimalik ja suundusin Klaarale seltsi, ennem kui ta sinna pessa ära eksib :) Aitäh aarde eest! Kindla peale nädalavahetuse lemmik!
Polnud sel pedakul püstipüsimisega häda midagi. Oli teine küll rohkem lääpas kui Pisa torn aga püsis kenasti omal kohal. Peitja on siin väga hooliv ja jätnud aardeni jõudmiseks korraliku abivahendi mida mööda kõik koos aardeni ronisime. Ruumi oli üleval piisavalt ja õigupoolest oleks siia pedaku otsa võinud jääda pikemaltki istuma.
Kanarbiku taskus saime kõik kokku ning kõik see kolonn suundus prullakat pedakut otsima.Lahe,et abikas oli ka kenasti paika pandud.Nii me hanereas sinna karbi poole liikuma hakkasime.Aitäh!
Geopäeva viimaseks leiuks jäi see toreda teostusega pedak. Kuiva ilmaga lausa lust aardeni jõuda ja vaadet nautida.
Tänan peitmast.
Peale puude ladumist oli veel ilus ja pikk õhtu ees, et jätkata uute aarete külastamist. Esimesena võtsime suuna sellele männile. Teel trehvasime veel teistega, kel sama mõte ja nii me ühise rivina puu juurde jalutasimegi. Puud silmasime juba kaugemalt aga temani jõudmiseks pidi ikka väikese metsaringi tegema. Kohale jõudes imetlesime toredat lahendust aardele ligipääsuks ja kasutasime seda kõik sihtotstarbeliselt. Mugavasti sai kogu seltskond karbi ümber koguneda ja nimed logiraamatusse kirjutada. Äge leid siit metsast!
Kuna muidu siinsetes Nõva metsades nõnna prullakaid pedajaid ei ole, siis see siin oli tõesti täitsa äga üllatus. Teine üllatus oli muidugi see, et see pole mitte enam jaksanud end hästi püsti hoida. See-eest andis see omapärase võimaluse aarde peitmiseks ning ka selle logimiseks. Kena kohavalik ja hea nimi aardele! Meie täname.
Meeldis, et kõik oli valmis sätitud. Ole ainult mees ja logi. Aitäh!
Õnnestus esimene olla. Peitja jäi rämedalt vahele siin, käis just kohendamas. Aga ega kergelt see mulle ei tulnud. Ikka väga piiri peal, mis ma julgen. Üles veel sai, alla küll ei julgenud enam tulla. Pmst roomasin kõhuli alla. Aga koht on äge ja aare meeldejääv. Aitäh