Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
19.-20. mail 2023 aastal toimus esmakordselt sündmus Geojaht - Iga punkt loeb!, kus oli vaja tiimidel 24 tunni jooksul 100 erinevat ülesannet täita. Neist üheks oli Karastus rabas ehk suplemine mõnes rabajärves. Meie tiim Neli tarka sooritas selle väljakutse just siinses veekogus ja selle aardega kutsume teidki mõnusasse Maardu rappa ilusa veesilma äärde.
Ohutut ja karastavat suplust rabas!
Aare on peidetud Geojaht - Iga punkt loeb! väljakutsena Peitus.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: maasturiga_huvitav (2), lemmikloomasõbralik (2), ilus_vaade (2), ujumiskoht (2), rabamatk (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA8Z9Z
Logiteadete statistika: 29 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 30
Karastamise plaani meil täna polnud. Hoopis hoitud kodulähedases aarete külastus tuli naabrite ettepanekul. Polegi ammu end liigutanud. Üks looduse sutsakas kulus kenasti ära. 2h ja 4 aaret koos tarnimisega on hea tulemus. Aare kuiv ja korras. Täname
Tahtsime õue ja kodulähedased aarded sobisid selleks hästi. Kutsusime naabripere ka kaasa. Sõitsime kuni käänakuni, siis parkisime ja hakkasime jalutama. Mingi hetk keerasime rappa ära ja hakkasime üle kraavide hüppama. Nägime ka mitmeid jälgi, äkki isegi karu omi? Vot ei tea. Aare kuiv ja korras ja aitäh siia kutsumast. Näed, polegi põhjust olnud seni siia tulla.
Tuleb välja, et Maardul on lisaks oma rabale ka oma loomaaed. Ikka korralikult oli neid jälgi seal basseini ääres.
Korralikud talveolud tervitasid siinkandis. Sirgel esines korralik kogus lund ja keegi oli ATV rööpad lumme triikinud. Enamasti lumekoorik kandis ja oli lihtne kulg. Tänud peitjale.
Tore oli laukal libiseda. Aardega on kõik hästi. Karastama ei hakanud, jäälõhkuja Tarmo tegutses mujal. Aitäh!
Millalgi suve poole proovisin siia tulla aga tee oli võsast nii kitsas, et ei hakanud pressima. Naaber aarde juures käisin mai kuus siis oli ka tee väga okey välja arvatud mingid pikali olevad puud. Seekord polnud ka neid puid enam tee peal ja suht drive in aare, isegi aarde juurde minek oli täitsa kuiva jalaga ja korralik tee läks täitsa, aitäh :)
Erinevalt naaberaardest, mille nimeks raba aare, oli siin topsi juures vähemalt raba moodi ;). Mõnus karge sügisilm, lombil oli kerge jääkiht peal juba. Aitäh peitjatele.
Geojahil oli üllatus suur, kui rabajärveks kõlbas ka Harku metsas olev rõngasjärv ja siis 5 minutit enne võistluse lõppu sinna pikali viskasime. Oli küll mõte, et seda aaret otsima tulles tulen ka siia ujuma, aga täna pimedas ei olnud küll isu. Tegime kiire skoori, aare oli ägedalt temaatiliselt tähistatud. Aitäh peitmast.
Nii tore aarde saamise lugu! :)
Peale seda, kui soojendus tehtud, tulime ennast karastama. Kiitsin mõttes kummikutootjaid ja nentisin, et jätkuvalt on tegu parima geojalanõuga. Enne lõppu suutsime kuhugi rapikusse ära eksida, aga tegin paar graatsilist hüpet ja saigi logida. Aitäh neljale Põhjamaa targale!
Õhtuse kastega oli maa märg ja jäin madalakõhulise auto ümber pööramisel peaaegu pooleks tunniks kinni. Pika loksutamise peale õnnestus omal jõul välja saada, õues levis sauna lõhn ja mätas tee servas suitses veel mitu minutit. Ootasin ära, et veenduda - tuld sellest igatahes ei tekkinud.
Muidu leid kiire ja lihtne, aardel nunnu aksessuaar ka juures, aitäh!
Kuna kuskil oli vaja oma sammud täis astuda, siis siinsed kaks aaret tundusid piisava põhjusena valik langetada. Kui aus olla, oli see astumine ikka kaunikesti igav, ainult lõpus läks väheke kenamaks ja seega ka huvitavamaks. Tänud peitjale jalutuskäigule suunda andmast ja siia aaret poetamast.
Jalutuskäik juba tuttavasse kohta. Viimane lõik oli vastupidi ootustele õige mugav. Aitäh!
Karastus ei rabanud. Halastas. Hakkab ka see piirkond vaikselt tuttavaks saama. 1138. Aitäh!
Aare oli just sobival kaugusel pikema rattasõidu jaoks. Kui naaberaadreni tuli mõnikümmend meetrit ka jala liikuda, siis praeguse ilmaga sai siin rattaga teha drive-ini. Karastus oleks ka ära kulunud aga selle lauka servad ei kutsunud kohe kuidagi vette hüppama.
Alles eile ma siit mitte midagi märgates mööda tormasin. Nüüd õiges kohas paremale keerates hakkas koht täitsa raba moodi paistma. Kuigi endise kuivendamise mõjul on pinnas veel liiga kuiv ja tänu sellele puud liiga võimsad :) Veesilm mõjus hinge kosutavalt ja heameel oli näha, et ka ohutusele on mõeldud :D
Tänan peitmast.
Teadmiseks peitjatiimile et tegemist ei ole rabajärvega, vaid rababasseiniga. Inimese tehtud veekogu. Lihtsalt infoks, ei vähenda peitjate tegu ega aarde ilu.
Naaberaaret külastades sai ka siin lombi ääres peatutud ja mõtteid mõlgutatud, et miks aaret siia ei võinud peita, see ju palju ilusam koht. Seega oli teekond aardeni ja teele tagasi tuttav. Et seekord olin ühistranspordiga, siis kulgesin mööda jõnksuga motivatsioonisirget Kostiverre ja sealt juba privaatbussiga linna tagasi. Tänud aarde eest!
Seekord jätsime auto päris kaugele ja kulgesime kand ja varvas. Võttes juurde eelmised mälestused, siis minumeelest on koht parim Tallinna lennujaama planespottinguks. Sellel korral nägime 3 lennuki ülelendu. Isegi üleeelmisel nädalal Frankfurdi lennujaamas lendudevahelist 5 tundi jaama perimeetris veetes märkasime 20 minutilseid pause, kus ühtegi ei näinud. Ja nüüd logi kirjutades mõistsin, et mul jäi kasutamata aarde maksimumvõimalus - tegeleda lennukilugemisega rabas ujudes...
Naaberaare oli juba mõni aeg tagasi leitud. Nii oli tee juba tuttav ja kindel soov seekord see viimane ots kondimootoril läbida, et mõnus metsaõhk ikka korralikult kopsudesse jõuaks.
Öine vihmasabin oli küll pisut pinnast niisutanud, kuid mu meelest oli ümbrus ikka kahtlaselt krõbisev. Siiski polnud nii palav, et oleks olnud soovi end pisut jahutada.
Blondide tuttidega pokud pakkusid vee ääres silmailu nagu ka tore aare.
Täname väikse matka ja aarde eest!
Naaberaare logitud vaatasin ka selle karastust pakkuva koha üle.Millegipärast ei kutsunud kohe üldse riideid seljast heitma,et ennast karastada.Küllap ka suvesoe peagi meile jõuab,tuleb veel oodata.Aitüma näitamast
Me pole selliste talviste või kevadiste ujumistega veel algust teinud, seetõttu jäi ka täna ujumine ära. Samas, tegelikult ju võiks sel viisil enda karastamisega plaani võtta ning näiteks sel sügisel ja talvel sujuvalt jätkata ujumist ka siis, kui ilmad ega vesi pole enam suviselt soojad. Eks see paista siis sügisel, kuidas tegelt olema saab. Täna piirdusime seega vaid aardeleiuga. Aitäh!
Kui Simps näuksatas, et võiks mõne aarde tuulutada kusagil värskes õhus, siis ajasin algul sõrad vastu. Mõnus padjakas ja peale tööd nurr. Vaatasin veidi pulstunud muru, ladumata puuhunniku saba ning otsustasin, et teeks ikka paar aaret ja siis õhtul toimetan muude asjadega edasi. Muidugi jõudsin alles pimedas, sain kassilt etteheitva pilgu ja kukkusin käntsti magama :D. Homme ka päev.