Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viis Enduro aaret viivad matkama või sõitma Võerdla maastikusõidu alale. Vaheldusrikka loodusega vana karjäär peidab põnevat maastikku ja vaateid. Kogu ring on u5km. Aarded asuvad radade kõrval , ole ettevaatlik sest rajal võib kohata mootorrattaid! Varu veidi aega ja sule karbid ilusti lõpuni.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (9), lahe_teostus (9), 2023_aasta_aarde_kandidaat (4), ettevaatus_vajalik (1), puugid (1), lumega_raske (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA94DX
Logiteadete statistika: 49 (94,2%) 3 1 0 0 0 0 Kokku: 53
Kui valisin kodus geoürituse teele jäävaid kvaliteetaardeid, jäi see viisik vägagi kindlalt sõelale, ja kui tee pealt olid teised aarded leitud, auto täis tangitud ja endalegi söögipoolist ostetud, oli aeg rajale asuda. Esimene plaanitud lähenemistee ei töötanud, sest sinna oli hang ette aetud ja teeserv oli liiga kitsas auto ohutuks parkimiseks. Leidsin mingi järgmise augu ja asusin teele.
Esmalt ristus mu tee enduro jälgedega - vahi hulle, sõidavad talvelgi. Elva taga matkaradadel õnnestus eelmisel nädalavahetusel ka sellistega kohtuda. Edasi liikudes tuvastasin, et samal päeval olid seda rada käinud veel mees, koer ja kits. Millises konfiguratsioonis - ehk viis kits koera jalutama ja mees läks neid otsima - seda ei tea. Nullis vaatasin nõutult ringi, kopsisin mõnda kändu ja vaatasin uuesti aarde kirjeldust. Lumega_raske. Kõik 5 aaret. No pagan, miks ma just meediakajastust vääriva lumetormiga päeva valisin... Kõmpisin tihenevas lörtsisajus läbi pimeneva metsa tagasi autosse, vahetasin sokid ja jalanõud kuivade vastu ja läksin üritusele Eesti geopeituse tuleviku üle mõtteid mõlgutama.
Aitäh siiski peitjale siia kutsumast, tulen kindlasti tagasi. Tundus mõnus koht jalutamiseks.
Selle aarde poole liikudes, avastasime, et siin on liikunud eriti äge krossikas, kes liigub neljal jalal ja on jätnud teele hunniku s...a. Igatahes on omanik, siin mõnusalt traavi lasknud. Pele logimist, võtsime suuna otse auto poole, kuna ei hakanud poistega enam suurt ringi tegema. Mul oli väike kõdi sees, kas me ikka Virsiku saame mäest üles, ga väike kraapimine ja olimegi teel tagasi. Suured tänud toreda aarde eest.
Selle ägeda seeria viimane, mis läks vägagi ladusalt. Aitäh Ahtole meisterliku raja ja mõnusa jalutuskäigu eest!
Esimese septembri puhul tegime mõnusa geotuuri. Startisime hommikul Liisi leidmata aardeid otsima ning millalgi pärastlõunal jõudsime Endurorajale. Kui aare avaldus, oli suur soov see enduroga läbida. Hiljem kuuldud juttu põhjal ja maastiku vaatamise peale enam soovi polnud. Hea oligi, see rada ikka krossikatele mõeldud, mitte 200kg+ kaaluvatele endurodele, millega saab küll raja läbitud, aga vaevalt eriti kiiremini kui jalgsi. Kogu rada oli mõnus, hea 5km jalutus lisaks kvaliteetsed aarded. Õnneks sai üpris kiirelt aru mida tegema peab ja siis sai lihtsalt pisut pusida. Aitäh suure töö eest. FP punktid kõikjale.
Oleme imelise ilma selleks võrratult mõnusaks metsarajaks valinud. Aitäh peitjale!
Toredad vidinad siia metsa alla poetatud. Ilus ilm, mõnus jalutuskäik. Tänan.
Siit oleks vist pidanud alustama, sest tundus kõige lihtsam lahendus, aga meile jäi see rajal viimasena ette. Ühte endurokat nägime ka paralleelsel rajal kulgemas, aga ei kedagi teist. Väga äge jalutuskäik! Aitäh siia toredaid aardeid peitmast!
Natuke oli aega ja tahtmist jalutada. Rada oli libe, peast käis mõte läbi, et tuleb siis tagasi kui jää sulanud. Tänan
Pole nii loomingulist aaret tükk aega leidnud. Super teostus ja käsitöö. Aitäh!
Eelmise aarde juurest sai enamvähem otse läbi metsa tuldud. Kohati oli kellegi ATV rada täpselt kohakuti meie soovitud suunaga ja vahepeal saime mööda lume+jääkoorikut käia. Aare paljastas kiiresti. Jällegi üks vinge teostus, mis teha kui peitjal kuldsed käed on :) Aitäh!
Täna oli aaret vaja ja sobiv ilm ning nädalavahetuse päev aitasid seda teostada. Erinevalt tigu aardest oli siin näha ja tunda süsteemi liikumist. Päev sai kirja.
Kaks tükki purgis ja järgmiseks liikusin siia. Paarsada meetrit ennem sattusin ka atv raja peale mis viis otse aarde juurde. Ja siis hakkas pimesikutamine pihta. Lumi oli k6ik siledaks tuisanud ja veel kooriku peale kylmutanud. Tükk tegemist oli et aru saada kus m6ni känd, kivi vms lume all peita v6iks. Ja nii ma seal alustasingi kaevatöödega. Vist oma pool tundi tagusin ja kraapisin lumekoorikut erinevatest kohtadest. Suurendasin muudkui raadiust ja ohkasin raskelt. Olin juba alla andmas kui l6puks täitsa ausalt koba peale juhtusin õige koha pealt geokepiga surkima. Õnneks otsimisele kulutatud aja kompensatsiooniks läks näput66 siin oluliselt libedamalt. Aitähhid peitjale
Tulime nulli ja loobusime praktiliselt kohe.
Jääb ootama lumevaesemat aega.
Sel aja kui me Ingaga ninad telefonis nulli taga ajasime oli Elvel juba karp käes ning näpuharjutust sai alata. Minu roll piirdus siin järelevalve/publiku osaga. Tänud.
Tegime õhtuse lonkimise juba tuttavaks saanud piirkonnas. Järjekordne lahe teostus, aitäh!
Ja viimane. Nüüd oleme juba profid ja logiraamatu kättesaamine käis kähku. Ja kuidas auto juurde tagasi saab? Aitäh, väga lahe sari, saime õhtusöögiks särgitäie puravikke ka.
Veel üks kvaliteetaare tänasesse päeva. Selle aarde juurest liikusin tagasi tsvilisatsiooni poole ja sarja viimase aarde jaoks parkisin veidi teise kohta. Aitäh peitjale.
Need aarded olid mul plaanis küll kunagi üle vaadata, aga kuidagi ikka ei sattunud siia. Nüüd oli Ahtol vaja üks jublakatest parandusse tuua ja seega saigi koos peitjaga aarderingile tuldud. Selline win-win situatsioon, et mina ei pea väga kaua vales kohas tuustima või üldse leiuta jääma, millalgi ikka peitja vähemalt ütleb, et sa oled täiesti vales kohas. Ja Ahtol oli siis loodetavasti veidi lõbusam suurema kambaga tuttavas metsatukas jalutada ja vajalik asi ära tuua. Metsaveerde kohale jõudes oli vihmasadu veel aktiivne, niiet ootasime natuke autos selle lõppu. Kui vihm jäi järgi, asusime teele. Peale mõningast jalutamist leidsin esimeseks aardeks sellest seeriast peitja soovitusel Enduroruudu, sellise muheda sissejuhatava aarde. Aitäh!
Sai hiljuti Mehkas käidud. Matka tsikkel jäi veel teistele vaatamiseks. Täna oleks hädasti ära kulunud. Samas oli samme ka vaja. Nii jäi täna tervisesport peale.
Sellal kui suurem seltskond valmistus Männikul veepealseks piknikuks, jalutasime meie introvertidena hoopis siinses metsas endurorajal eesmärgiga leida viimane selle seeria aare. Algul küll veidi pimesikutasime, aga varsti peale seda sikutasime karbi oma peidikust välja. Jällegi seeriale omane äge lahendus, mille lahendamine üleliia aega ei nõudnud. Täname aarde eest!
Aarde saime ruttu kätte, aga seda ei saa öelda teekonna kohta. Tulime otse, sääred kriimustused ja puugid ründamas. 2 imelistest sõpra.
Täna otsustasime enduro-aaretega lähemalt tutvust teha. Esimeseks aardeks osutus ruut. Aaret saime veidi otsida, enne kui leidsime. Teostus oli vahva, aitäh!
Uusi Ahto aardeid ei teki just ülemäära tihti kuid kõik need on ootamist väärt. Nüüd kui tekkis lausa 5-aardeline seeria, siis oli küll koheselt isu ja tahtmine neid vaatama minna. Poolteist kuud jõudsin suud vesistada.
Ühel ilusal õhtul tuli Maire töölt veidi varem koju ja võtsimegi suuna kodunt Maardu poole. Parkisime auto Loovälja tee äärde. Lähimaks aardeks oli küll Enduropulgad, kuid otsustasime teha ringi vastupäeva ja nii saigi Enduroruut esimeseks aardeks. Enamus rajast jalutasime mööda mingit laiemat teed, kus kunagi on isegi autod sõitnud. Aga ilmselgelt ei olnud see enduro rada ja nii see ka aardeni meid ei viinud. Niisiis, viimased 300 meetrit läksime risti läbi metsa. Oli see pigem nagu puukide paradiis. Mõned said sealt kaasagi nopitud.
Aarde otsimine läks meil enamvähem. Esimesest paarist loogilisemast kohast aaret välja ei tulnud, kuid terav geosilm püüdis kinni koha kuhu see on siiski poetatud. Aarde teostus oli väga kaval. Sarnase vidina võiks isegi kohustuslike geoabivahendite hulka lisada :) Aitäh!
Seda kahjuks ei leidnud. Ei olnud ka loogilist peidukat silmapiiril nagu teistel sama seeria aaretel. Äkki teine kord
Vihm oli üllatavalt märjaks kõik teinud. Ühtegi endurot ei näinud. Aare leitud. Aitäh!
Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja väänasin Fosforiidikarjääri juurest koju sõites teekonna siit läbi. Vihm oli üllatavalt pehmeks raja muutnud. Niipalju hobuse ..... polegi kuskil rajal varem näinud. Tundub,et liikumine mõjub hästi seedimisele. Seekord oli lihtsamat sorti konteiner, et isegi mina sain kohe aru, mida tegema peab. Nüüd kaks korda käidud siin ja kaks logitud. Varsti jälle. 1131. Aitäh!
Täna peale lõunasööki nõudis keha liigse sisse ahmitud energia kulutamist ja nii ma siis sammud viimase leidmata enduro poole seadsin. Gps keksis ringi ja tahtis vägisi valesse kohta juhtida, kuid loogika jonnis ja tõmbas tugevamini õiges suunas. Jälle tore vidin, millele südamekest jagada.
Tänan peitmast.
Aitäh aarde eest!
Sarja neljas. Siin läks kõige kauem aega otsimisega.
Kui nendele aaretele sildisadu tekkis, oli selge - siia üksi mul asja ei ole!
Sai pusserdatud, meil oli väga tore. Tänud rajale kutsumast ja uut taset näitamast!
Nii lihtne, samas nii leidlik peab ikka olema, et selliseid ideid aaretel realiseerida. Tänud
Tegime täna mõnusa matkaringi ning nautisime aardeid.Aitäh!
Siia tõi sõidukõlbulik kitserada päris lähedale. Autost välja astudes tegi igaüks oma pakkumise, millise objekti juurde otsima minna. Keegi päris õiget ei ennustanud aga ühe kahtlusaluse juurest see õige koht ka nähtavaks sai. Peale pikemat mässamist teoga oli see ruut jälle lihtne ja kiire näpuharjutus. Aardega toimetades nägime eemalt möödumas kolme tüdrukut hobustega. Seega lisaks motomeestele sobivad rajad ka ratsutamiseks. Aitäh ägeda aarde eest!
Kui aare asub maastikuratturite paradiisis, siis loomulikult startisin kodust rattaga. Teadsin juba ette millised väljakutselised singlid mind ees on ootamas. Aarete osas ei osanud midagi oodata ja kõik aarded rajal üllatasid oma teostusega. Mõne topsi sain lahti kiiremini ja paar tükki võtsid oma konstruktsioni tõttu teistest rohkem aega avamiseks. Kõik aarded on kindlasti tugevad 2023 aasta aarde kandidaadid. Au ja kiitus Ahtole nii filigraansete teostuste eest!
Meie alustasime pulkade juurest ja sellel järgnevalt kulgesime kogu raja jutti läbi. Ilm oli imeline ja maastik huvitav - inimene ikka oskab tasase maa põnevaks muuta. Irooniat siin pole. Kui kunagi on olnud vaja, ja loomulikult tekib ka tulevikus tarvidus karjääride ehitamiseks siis tuleb lõpptulemust ka täiega kasutada. Mulle need taastuva taimestikuga maastikud tegelikult meeldivad. Pealegi leidsime kulgemisel selle hooaja esimese puraviku. Kokku leidsime viis täiega nauditavat, armastuse ja hoolega ehitatud aaret. Neid kõiki võtsime kui kingitusi. On aarded, kuhu saab rõõmuga FPd jagada. Aitäh!
Enne ruuduni jõudmist tegime joonorienteerumist rohelisel vaibal. Tänud peitjale.
Matkaring ja veel Tallinna külje all! Kuna see nädalavahetus piirdus vaid ühe päevaga siis see sobis kui...
Esiti oli kahtlusi, kust alustada aga kui sammud rajale saime, ei saanud enne pidama kui Ahto ägedate aarete ring oli vallutatud ;)
Küll on hea, et siin mängus on pöidlaid rohkem kui tavaelus. Igatahes 5 pöialt on nüüd jälle vähem. Sellise hoolega meisterdatud aarete puhul lihtsalt ei saa teisiti. Eriti oli nime ja aarde sobivust tunda teo juures :D No tegelikult olid nad kõik oma nime väärilised.
Muidugi lisas väärtust ka imeline ilm ja kallis kaaslane :)
Suured tänud! Meile väga meeldis :)
Motikaid polnud. Linnud olid ja meie olime. Üks tüüp oli metallidetektoriga ka kusagil liikumas. Aare oli seal, kuhu koordinaadid saatsid ja oli tore kah.
Kuna tänaseks varem valmis tehtud plaanid läksid pauguga uppi, oli vaja teha uued. Tundus ahvatlev tulla siis siia maastikusõiduradadele neid uusi aardeid uurima. Natuke oli nagu kõhklusi-kahtlusi ka, et kas ikka pääseb logiraamatutele kenasti ligi või jään mõne koha peal jänni. Võtsin igaks juhuks oma mugust sõbranna kaasa ja esimesena vallutasime siis ruudu. Kaunikesti libedalt läks, nii et väheke enesekindlamatena asusime teise enduro poole teele. Tänud peitjale välja mõtlemast, toredalt teostamast ja peitmast.
Kes see ikka tahaks 5 km ringi tulla jala rassima ,kui aardeid raja kõrvalt on võimalik noppida.Kaherattaline motoriseeritud pill on mul täitsa olemas ,kuid see on siiski motoroller.Sellele rajale otsustasin tulla hoopis jalgrattaga,ja see valik oli ausalt öeldes päris "huvitav".Aga täiesti ühes tükis sain ringi tehtud ja nägin huvitavaid aardelahendusi.Kolme tsiklimeest nägin ka rajal täristamas.Aitüma peitmast,oli igati põnev õhtupoolik.
Ei kohanud ma rajal ainsatki kaherattalist ega ka kahejalgset. Oma käigust olid teele jälgi jätnud vaid 1-hobujõulised endurosuksud, ehkki neid endid samuti ei trehvanud. Ruudu leidsin ruttu tänu eelnevale kogemusele samas seerias, ühtlasi võib tagantjärgi targalt ütelda, et see siin vist isegi kõige kiiremini logitav aare kogu komplektis. Aitäh!
See oli juba märksa leebem tükk, vaated olid ka hulka ilusamad, kui teo juures. Tänud aarde eest!
Siin aarde enda ledmine võttis jupp aega aega. Aga tegevus oli juba tuttav ja peagi oli logiraamat näppude vahel, tänud :)
...üles alla ja läbi võsa. Ah, et miks läbi võsa? Nu geonuuskureid ei tunne siis ve? Otse on ju vaja minna, rassida läbi okste ja põõsaste, hüpata üle kraavide ja ronida üle küngaste, selle asemel, et 20m eemal raja peal kõndida. Mingisugune majavare oli kahh seal, see oli kaardi pealt vaadates kuidagi kobedam, aga kina sinna seekord asja polnud, siis sai edasi longitud ja seekord siis mööda teed. Jõudes koordinaatidele, siis eee..mmm... ei leia. Yksk6ik kuhu ka sai vaadatud, nu ei ole nohh! Pärast mõnd aega tuhlamist ja tuulamis, sai pisut ajalukku kiigatud ja sääl ka pisut mõtiskletud, meenusid eelnevad peitmismeetodid. Tuli veidi silmaringi laiendada ja näe, sääl see suslik end varjaski. Ta oli oma pesa nii kavalalt ää peitnud, et inimloom seda kohe ei märganudki. Seistes selle peiduka juures tuli meelde kohe peitja enda sõnad kirjelduses. Nu sääl on üks lause mis võiks ka vihjerida kaunistada. Aga see selleks, tünn lahti ja... Ah, et säärane massinawärk. Egas miskit, läks jälle kruvimiseks. Ühel hetkel vupsas raamat jälle välja ja taaskord raamatut avades vuhises säält tühjusest läbi vaid tuulehõng, ei sõnakeskti millestki... Nu lahkusel pole ju piire, ja nii sai ka sinna tulevase eepose esimesse peatükki tuntud fraase ja nubreid kirjutatud. Pärast pisikest siblimist, sai see massinawärk jälle kokku pandud, asetatud oma salapärasesse kohta tagasi ja teekonda jätkatud. Seekord kulges tee vähe sirgemalt ja nauditavamalt, sest ega sellist puhast kasemetsa just tihti näe! Läbi sahiseva kasekeste ja närivate sääskedega....