Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kambja Vabadussõja ausammas on ausammas Kambja alevikus.
Vabadussõja ausammas avati Kambja alevikus 27. oktoobril 1929. a. Pronkskuju valmis kunstnik Aleksander Elleri kavandi järele AS Teguri vabrikus Tartus. Samba alus valmistati meister Jürgensoni juhatusel kividest, mida langenute perekonnad ja Kambja ümbruse elanikud kodu põldudelt ning niitudelt kokku tõid. Raha samba valmistamiseks saadi korjandustest ja valdade toetusena.
Rahvajutu järgi oli kuju prototüübiks Villemi talu peremees ja Riigikogu liige Jüri Ottas.
1940 võeti kuju aluselt maha, 1942 pandi oma kohale tagasi, 1948 lõhuti kuju koos alusega ja 28. juunil 1989 avati ausammas taastatud kujul.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA9CGJ
Logiteadete statistika: 60 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 61
Siin on kohalikel lausa kelgutamise koht. Mina eelistan mändi, aga aardeid otsin ikka kuuse juurest :) Aitäh.
Erinevalt terviseradade parklatest oli Kambjas värskelt sahk üle käinud ning nii jõudsimegi lahtiaetud teedel mälestussamba juurde. Pimesikutasin tükk aega enne kui aarde endale näkku vaatamast avastasin. Aitäh!
Mäel oli kelgutamine olematul lumel (3 generatsiooni tundus ühest perest). Ei lasknud nad ennast lumepuudusest segada ja oligi nii lihtsam mul seal tegutseda. Aitäh
Vägev sammas ja lahe maastik ümbruskonnas. Tänud peitjatele.
Kambjas tegime ka paar aardepeatust. Vabadussõja mälestussamba vaatasime üle ja logisime aarde.Aitüma juhatamast
Ilma geopeituseta poleks küll siia sattunud. Tänud kutsumast!
Nähtud nüüd see Kambja auavaldamise koht. Okkaline on olnud tema tee. Aitäh kutsumast!
Kui Kopsumägede tiir tehtud, siis vaatasime ka Kambja punktid üle. Aare jäi juba kaugelt silma, mis nii viga. Aitäh peitjale.
Kopsumägedelt tulles vaatasime külaaarded ka üle. Aitäh!
Peale Kopsumäge sai ka Kambja aarded üles korjatud. Tänud peitjale!
Sammast vaadates tekkis küsimus, et kas keegi on värvipalettiga samba kallal käinud, aga pigem vist ikka see söövitav linnusitt on oma tööd teinud. Natuke kahju, aga nagu öeldakse, vaba maa. Tänud peitjale!
Alates 24.02.2022 vaatan neid ausambaid alati täiesti teise pilguga. Aitäh peitjale hea kiire leiu eest!
Kiire leid, polnud varem siia mälestussamba juurde jõudnud.
Sammas, nagu ikka, lindude poolt dekoreeritud ja rohelusse harmoneeruv.
Naaberaarde juurest jalutasime üle künka kohale. Aitäh!
Leid #62 Võru-Tartu-Põltsamaa-Pedassaare-tiiru kolmandal päeval. Peale töösutsakat Tartus sai jälle linnast eemalduda. Sest seal on liiga palju inimesi ja aardeid :D Igati võimas ja väärikas sammas, mõõk mälestuslikult langetatud. Vihje pädes, aare lihtsasti leitav, mugud ei seganud. Tänud Aitäh Annelile ja Reinole kaema kutsumast!
Vaatasime samba üle. Seisis püsti küll. Aarde vaatasime ka üle. Oli ka korras ja kuiv.
Tagasi sik-sakitasime läbi lillede ja metsmaasikate. Aitäh!
Vaatasime mälestusmärgi üle ja logisime aarde. Tänan.
Kambjakandituuri esimene peatus. Murphyle kohaselt oli kohalik motorist aarde vahetusse lähedusse avanud vabaõhuautoremonditöökoja, vedanud sinna oma hoovist elektri ja alustanud nooruunikumi osistamisega. Õnneks toimus see suuresti haamri abil, ehk siis teisest suunast lähenedes oli võimalik aardeni jõuda ilma endale tähelepanu tõmbamata. Kiire logimine ja edasi.
Kiire jalutus künkale. Vaatasime kuju üle ja logisime aarde. Aitäh!
Siin aarde juures tegime vastupidi, kõigepealt vaatasime üle kivi ja siis suundusime aardejahile. Aitäh!
Aeg hakkas juba otsa saama, aga tahtsin ikka selle kiriku ja sealsed kivid ka üle vaadata, nii et väike jõnks kiriku juurde suundudes sisse ja kõigepealt peatus mälestussamba juures. Vihje tundus alguses niisugune kahtlane, aga kohale jõudes selgus, et absoluutselt õige siiski. Tänud peitjale siia mälestussamba juurde kutsumast ja aaret peitmast, olles kordi Kambjast läbi sõitnud, pole siia siiski senini veel sattunud.
Tartu rattamatkade sihtpunkt oli täpselt siin, sai mitu kärbest ühe löögiga.
Oligi täitsa mänd...või hoopis kuusk siiski. Sõjamehed paraku lindudele ei meeldi vist...Aitäh aarde eest!
Kirikuaias käidud ja sideauto üle vaadatud, panime siia ka nimed kirja. Tänud aarde eest!
Proovisime Kambja järve vett (juba nii soe!), silitasime esivanemate puhkepaika ning vaatasime samba üle. Kambjas on nii palju kive, aga ei teadnudki, et siin künkakese osas säärane kenake. Aitäh kutsumast!
Et vältida Kambjas üht üksildast kollast täppi, siis käisime siit ka läbi. Kambja on tegelt üks pisike koht, aga mälestuskive mahub päris korralikul hulgal.
Minu enda Kambja maamärk - Kambja külasaun - asub muuseas siinsamas lähedal. Köetakse seda igal laupäeval, hilisest pärastlõunast varajase õhtutunnini (ja suvel vist isegi hilise õhtutunnini) saab seal väikese tasu eest sooja naha vahele ja ihu haritud, vaib on rohkem selline nõukaaegse ühissauna oma kui peen spa, aga keris annab sooja ausalt ja kausi sees või dušši all saab end kenasti puhtaks. Minult viimati külastades sissekirjutust ei nõutud - kes tahab geotripi järel end puhtaks küürida, siis saab.
Aitäh peitmast!
Mänd, ei kuusk. Ja leitud ta saigi. Kiire leid, tänud peitjale! :)
Lugesin tahvlil olevad nimed üle, tolle aja popimad nimed on nüüd teada. Panin ka logiraamatusse nimed kirja. Tänud!
Mäletan, et 89 sai seda nõlva kaevatud, et 1948. aastal mahamaetud mõõka üles leida. Tookord ei leind midagi. Täna aga tuli siin üks vanem daam teise korruse aknale uurima et: "Missa nuhid sääl?" Kui vastasin, et seeni, siis kästi vaadata paremale poole, et sealsamas on see sinine jublakas, mida siin teised ka otsimas käivad. On-on, otsi-otsi. Nii selgete korralduste peale ei täinud ma isegi telefoni gepsu kaeda ja muudkui otsisin. Lõpuks leidsingi umbes 30 meetrit näidatud kohast eemal, vasakult poolt ja oli teine pruun. Ise loll, et päise päeva ajal otsima tulin, öösel ei õpeta keegi. Aga kuiv ja korras, tänud peitjale.
Ega kui poleks olnud konteinerit, ega poleks siis ka ausamba juurde sattunud. Tänud langenutele, teie elamata elu on aluseks meie vabadusele
Naaberaarde juures käis juba aktiivne tegevus, alustasin siis siit. Pärast tegime vahetust. Aitäh!
Selliseid kohti külastan alati meeleldi. Aarde peidukoht tundus veidi avalik olevat, kuid loodetavasti püsib. Aitäh peitjale!
Sammusime koordinaadile, ei midagi. Siis lugesime, et koordinaat on mujal. Leitud. Tänud peitjale.
Kui siinse kandi uued aarded päeval avaldusid, olime alles täitsa põhjas omadega, ent juba oli küpsemas plaan õhtuks siia lõunasse ära tulla ja see nädalavahetus siin veeta. Kambajasse jõudsimegi kella 19 paiku ning alustasime uute aarete otsimist just sellest. Vaatasime samba üle, tegime veel paar liigset tiiru ja sii jäigi juba aare silma. Aitäh!
Olin just Otepääd uudistamas, kui GP-esilehel enneolematut aktiivsust märkasin. Tõeliselt tore üllatus ja vägagi sobivas piirkonnas. Aga kohe Kambja poole tormama ka ei hakanud, sest nagunii pidin varsti Tartusse tagasi sõitma. Vabadussõja mälestussamba juurde jõudsin kell 13.50 ja siin valitses täielik vaikus ja rahu. Maalisin oma nime FTF reale. Vaatasin ka samba enda üle ja siis juba tee järgmiste aarete poole. Aitäh!