Merimets

Siin läks ikka utoopiliselt kaua liini üles saamisega. Omalt poolt lisasin puu otsa ka kaks noolt. Alla ei tahtnud ka anda, lõpuks sain ikka liini paika ja sain vormistama asuda. Ühe puu otsa jäänud noole sain ka tagasi. Mingil müstilisel põhjusel polnud kätes üldse jõudu, mitu puhkepausi tegin tee peal ja viimaste jõuvarde pelalt pingutasin ka end karbini. Aga tehtud. Aitäh peitjale.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Selle nädala ronimine tõi siia. Me olime Mirjamiga tiba varajased. Alles hiljem hakkas taskulampide ja muu valgustuse saatel hingi kohale saabuma. Härrasmehena lasin naisterahvastel esmalt ronida ja läksin siis ise viimasena. Tegelikult oli täitsa mõnus ronitav puu. Pimedas see ronimine on vähe parem. Ümberringi ei näe midagi ja seetõttu ei teki tunnet, et nii jube on. Karpi sai õrnalt koheldud, eks kõrgustes lööb kerge närv ikka ju sisse. Aga õhtune müttamine metsas oli meeleolukalt mõnus! Aitäh!

 1 

Oravaklubi kokkusaamine toimus täna siin. Eriti tore oli see M inimeste jaoks. Margus viskas liini üles ja mina, Märten ja Maret saime seda natuke kulutada. Pimedusest hoolimata oli täna veel üsna soe ning ronimine oli väga lustlik. Isegi publikut oli vaatama tulnud. Oleks võinud lausa minisündmusena kirja minna. Aitäh kaaskannatajatele ning aarde peitjatele!

 3 

„Margus müttab Märteni, Mirjami, Maretiga Merimetsa metsas“ (Team Yksk6ik tähtsam pool)

Ma märkasin messengeris muuseas midagi mõnusalt meeldejäävat. Selle tsitaadi pärast väntasin täna seda imevärki Merimetsa kaema.

MMMM

 3 

Selle aardega läks jah nii et vaid loetud minutid ennem avaldumist tormasin siit läbi. Alles ohutus kauguses poolel teel Pärnusse sain teada uuest atraktsioonist. Aga ega ma ennast sellest heidutada ei lasknud kuna nyyd oli v6imalus seda endale sobival hetkel uudistama tulla. Suvel tegelikult yhe korra käisime siin lähistel mänguväljakutel ja m66daminnes käisin m66tsin kätega puu ära ka. Tundus selline ca 2,3m ymberm66t olevat. Selline korralik tummine slingipuu :D Aga jäi ka ta siiskord oma õiget aega ootama. Täna sain pooleksprompt teada et Krissu vaja linna synnipäevale viia. Ja kui juba linnas olin siis paar kolm tundi tuli millegagi ära sisustada. Aga loomulikult m6nusa hobi geotamisega. H6ikasin korra messengeri ka et mis oleks kui ... merimetsa... Kaupo ja liis olid valmis lausa oma Suurupi tuuri katkestama ja seltsi tulema. Puu all saimegi kokku ja jagasime ylesanded ära. Kaupo kui k6ige täpsem kivipallur sai liini paika ajamise au endale. M6ne lasuga oligi liin ja k6is paigas. Siis algas Liisi etteaste. Siin oli näha et läheb korralikuks sportimiseks kuna soojendustress lendas kiirelt seljast. Ja nagu nipsti oligi orav puu otsas ja uudistas kasti sisu. Samal ajal kui Liis ronis uuris Kaupo et kas oled kunagi nii kinni jäänud et ei saa enam edasi. Eks seda vaigupidurit on ise ka ronimiste jooksul kogetud. Aga üldiselt on k6ige paremini toiminud seal kaksikud Mass ja Kiirus. Ei teagi Kas Kaupo aimas midagi ette aga järgmisena jäigi meie orav liimipaberile kinni. Sai seal yhte ja tesitpidi meelitatud ja korraks isegi liikuma saadud. Aga järgmises vaiguvahepeatuses t6mmati pidur ikka nii korralikult peale ei ei liikunud enam edasi ega tagasi. Ei olnud siin ka abi Massi suurendamisest. Egas midagi tuli teine komplekt trakse peale t6mmata ja oravat päästma minna. Saatsin Liisi Munteriga alla ja üritasin ise ka korra grigrit kasutada. See aga osutus täiesti vaiguseks ja kasutuskõlbmatuks. Nagu takjas jäi naks k6ie kylge kinni. Nii vaigust puud ei mäleta enam ammu. Vaiguseks said nii k6is, grigri kui ka riided. Edasised aarded võtsime juba kaltsujupp istme peal et ka mitte autot vaiguseks teha ;) Kodus nuputasin tükk aega et millist vaigueemaldus meetodit kasutada. Otsustasin proovida WD-40 puhastamist. K6ie ja grigri sain suht lihtsalt puhtaks ja samuti ka püksid. Viimaste puhul näitab pesu kas see meetod ikka riietele kuna peale kerget loputust ja kuivamist jäi kerge õli laik alles. Aga ronimisvarustus sai igastahes ilusti plekivabalt puhtaks. Peitjatele aga tänud. Lihtne sutsakas kujunes siiski toredaks seikluseks ;)

 3 

Oli küll Suurupis tuuritamas ja mitu aaret veel seal plaanis otsida kui saime teada, et Tarmo läheb Merimetsa. Siis polnud valikut tõttasime ka kohe kohale, sest Suurupisse võib igal ajal minna, Merimetsaga aga on palju keerulisem. Köie paika panek sujus hästi ja kõik tunduski väga libedalt minemast kuni Liis hakkas alla laskuma. Siis hakkas vaik nöökima ja läks pikalt aega, enne kui maapinnale jõudis. Selleks ajaks enam polnudki huvi ise ronima minna, kui ma üldse sealt vaigust läbi olekski saanud. Aitäh peitmast.

 13 

Mõnel inimesel ei vea vahel eksamiküsimustega, teisel ei vea vahel elukaaslasega ja mul ei vea vahel ronimistega. Aga kõigest järgemööda.

Olime kuskil Suurupis mitteleidmas, kui tuli info, et Tarmol on paar vaba tundi ja läheb Merimetsa tegema. Ajasime motikale hääled sisse ja põrutasime kohale. Kolmanda katsega oli Kaupo palli õigest kohast üle visanud ja mõtlesin, et lähen tervitan enda keha uue eluaasta puhul ronimisega. Poisid pingutasid mul rakmed kenasti ära ja vinnasin end aardeni. Üles minnes ohkasin kahe oksa puhul, et on ikka vaigused, aga ega sa keset puud kõlkudes teab kui kaugele vaigu eest ka ei põgene. Keskendusin aardekastile, mille juures varsti olingi. Mingi kajakas oli karbi täis lasknud, aga see selleks. Täitsin logiraamatu ja hakkasin alla laskuma. Üsna pea olin nagu siga aia vahel - ei saanud edasi, ei saanud tagasi. Poisid tegid all parajasti geoplaane, kui teatasin neile, et mul on probleem - ma ei saa laskuda, sest vaigune köis ei lähe grigrist läbi. Sain paar näpunäidet ja suuremat sorti tantsu vihtudes sain väheke allapoole liikuda. Olin täitsa rõõmus ja kujutasin ette, kuidas kohevarsti toimub geotraditsioon - langen peale ronimist Kaupo kätele. Aga õnn oli üürike, sest üsna pea oli järgmise oksa vaiguse kohaga köis grigris ja sel kohal polnud teps mitte sellist nägugi, et kuhugi liikuda võiks. Üritasime igast kino teha - poisid sikutasid mind ühtpidi ja teistpidi, üritasin mööda oksi veits kõrgemale liikuda, tirisin nii kuis jaksasin, aga ainus, mis juhtus, oli see, et köis läks veelgi enam pingule, nii et täitsa väike hirm tekkis. Pakkusin välja, et helistaksime Päästeametisse, aga see mõte laideti maha - saame ise ka hakkama. Niisiis passisin tükk aega nagu koolend ahv seal puu otsas ja ei olnud kuhugi putkata ka. Aga siis pani Tarmo endale ronimisvarustust ümber ja oli mingi sekundi pärast üleval mu kõrval. Tegi seal mingit tsikibrikit, millest minu maine ajukene aru ei saanud ja peale väikest jeblamist kulgesin Tarkade Inimeste Sõlme toel alla maapinnale.

Tarmo tuvastas, et grigri oli vaiguse käie tõttu seest niivõrd vaigune, et sellega tõesti ei saanud langeda. Väga hea avastus, sest ma arvasin, et probleem oli selles, et ma olin nagu kirp selle köie otsas ja raskusest jäi puudu. Nüüd ei peagi (või siis ei saagi) päevast päeva šokolaadi näost sisse ajada.

Peagi jõudis ka Tarmo kenasti turvaliselt maapinnale. Ja tõmbasime loole joone alla.

No mis ma oskan öelda - tavaliselt on kombeks ühel inimesel teise inimese elu päästa üks kord ja Saustinõmme ronimisel on Tarmo seda juba teinud. Täna tuli päästis ta mind teinekord ära. Hoiame nüüd siis hinge kinni, et kolmandaks korraks vajadust ei oleks.

Peitjatele tänud ja kui võib vaikselt vihjata, siis ehk saaks järgmine kord mõne vähem vaigusema puu valida. Teist korda enam sellist seiklust vabatahtlikult läbi teha ei sooviks.

Kui taevas oli sinine, muru roheline ja ma polnud nagu siga aia vahel kinni

Elupääste.ee saadik tööpostil

Ronitud. Lugupeetud köitega puu otsa ronijad, olge kenad ja kasutage kambiumikaitset(kooresäästjat)!!!

Uhke mänd mille otsa ronida.Aitäh!

 9 

Kristjani ja Salme korraldatud arboristikakoolitusest pärit mälestused niivõrd-kuivõrld veel värskelt kõrva taga, asusin esimese soolo vastutustundlikult lahendatud 5,0 aarde mõõtu võtma. Kuna olen liiga töötu ja samm-sammult proovija, et kogu ronimisvarustust korraga soetada, tulin MatkaMaailmast tulema kergema koti kui südamega; varustatud üksnes mõne karabiini ja 3 slingiga. Oma raskest veast ja siirast naiivsusest sain aru esimesel hetkel, kui silmasin õiget puud. Slingitamine niivõrd jämeda tüvega männil on --- suboptimaalne. Aga kui ühel on juhtumisi hingel omajagu tagasiulatuvalt logimist ootavaid aardeid, ei ole ta valmis nii kergekäeliselt prokrastineerumisest loobuma. Ja seetõttu ma susserdasin. Selle konkreetse projekti tõttu õnnestus mul muid kohustusi edasi lükata 2 tunni võrra - 1,5h sellest võttis ülesse minek ning 30min laskumine. Kuna põhiline on keskenduda ja oma tegudele ja otsustele tähelepanu pöörata, sain kogu selle aja kauba peale kohal olla. Tänud peitjatele ja tänud õpetajatele.

 3 

Tegime õhtul paar T5 aaret. Jagasime omavahel ära, et ühe teen mina ja teise Simpsik. Nii vaigust mändi ei ole ma varem näinud, värske vaik põhimõtteliselt nirises krae vahele. Sellega seoses tekkiski mõte, et hoolivad geopeiturid, nagu me oleme eks.. ei keera isegi kruvi elusa puu koore sisse, kuid köie otsas rippudes hõõrume puuoksal "naha kuni luuni maha". Mõtlen mingi lahenduse välja, et vähemalt minust puu terveks jääks - ka mänd on kaitsmist ja tervet nahka väärt.

Puu on vägev. Männid on üldse ilusamad kui kuused. Meie jõudes hakkasid just esimesed üles minema. Kristjan ees ja sakslased järgi. Mis nii viga ronida, kui üks juhendab all ja teine aitab vajadusel üleval.

Tänud aarde eest

 1 

Kuna mul uute aarete teavitusi aktiveeritud ei ole ning Heleni pidusse jalutasin kodusektori eelise tõttu geokaarti täpsemalt süüvimata, sain uuest tava-aardest sündmuse naabruses teadlikuks alles siis, kui nullis juba kohal ja pilk tuttavat ronimisvarustust rippasendisse kinnitatult märkas :D. Asjade üleküsimine Salmelt kinnitas ka, et üle platsi paistab mulle tõesti kätte tutikas Merimets ja nii siis juhtuski, et jalutasime poolelt sündmuselt koju ronimiseks sobivamaid riideid selga vahetama ning autoga laekusin tagasi, et Kristjan päris ööni ei peaks seal oksaharus kõikide logijate ärakäimist oodates rippuma :D. Viimase logijana tegingi tiiru kasti juurde ära ning see oli puhas fun :) - Salme aitas lahkesti varustuse külgesättimisega all ja Kristjan üleval ning minu osaks jäi vaid ennast alguses üles tõmmata ja pärast hooga alla sõita…

Aitäh teile üllatus-T5 eest kodulähedases metsas, oli meeleolukas logimine :).

Kui mina kohale jõudsin, rippus Kristjan juba köie otsas. Võtsime puu all kohad sisse ja jälgisime toimuvat. Mõni oli hetkega üleval, mõnel läks veits kauem aega. Sakslased olid ka nagu vanad kalad, oli näha, et see polnud neil esimene ronimine. Tänan.

 1 

Tänase üritusega kaasnes tõeliselt mõnus viie raskusastmega boonus aare. Kohale tulles, polnud mul aimugugi uuest aardest, aga kuna vahendid olid ilusti üleval ja palju ootama ei pidanud, siis panin minagi endale traksid peale ja ülese jooksu. Sellel aastal siis esimene ronimine ja tuli kohe teine päris ilusti välja. Üleval sai logitud ja Kristiani tarku juhiseid jälgitud ja saigi mõnusasti alla libisetud. Väga tänud perenaisele ja Kristjanile, kes oli kohal turvamas ja õpetamas.

 1 

Sündmusele oli lisandunud väike lisaboonus mida asuti agaralt logima.Puu otsa saamiseks oli suisa kaks paralleelset liini ja mõlemad köied said kõvasti tööd.Kiiremad said kastini 2 minutiga!

Aitüma kogu peitmistiimile ,tänu kellele sai võimalikuks turvaline tõus aardeni.

 1 

Kui õigel ajal, õiges kohas olla, siis lihtsalt tuleb juhust kasutada ja võtta vastu kõik, mis pakutakse. Nii ma siis üle pika aja jälle ronimisega tegelesin ja puu otsas aarde leiulogi kirjutasin. Suur tänu Kristjanile varustuse kasutamise võimaluse, Salmele teele saatmise toetuse ja Helenile soodsas paigas sündmuse korraldamise eest.

Tänan peitmast.

 1 

Mida paremat võiks soovida, kui üks mõnus ronimine ühel ägedal sündmusel imelise ilmaga :) Aitäh selle toreda boonusaarde eest!

 2 

See oli päris suur üllatus, et sündmusel avaldati aare ja pakuti võimalus ronimiseks. Üles oli seatud lausa kaks liini. Alguses sakslaste ja eestlaste liin eraldi. Kui sakslased otsa said, hõivasid eestlased ka teise liini. Kuna see nädal polnud jalgu maast lahti saanud, siis tahtsin ka kindlasti proovida. Täna oli kuidagi raskem tunne, kui eelmistel kordadel. Hiljem selgus, et 0,5 oli põhjus. Mitte promill. Kolm tundi läks nagu lennates. Aitäh!

 1 

Sündmusele jõudes olid suure männi otsa üles seatud köied. Selgus, et äsja oli avaldatud uus T5 aare. Kristjanil oli kõigile ronimiseks varustust pakkuda ja nii saigi kohe kiirelt üleval ära läidud. Logi sai kirja esilehele kolmandana.