Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jaaniööl tasub teha väekaid rituaale ning järgida esivanemate traditsioone, et kindlustada edu, armastus, hea tervis ja aarete leiuõnn.
Neiud-naised võiks jaanitulele minnes korjata põllulilli ja neist kauni pärja punuda. Kui pärg tulle heita ja samal ajal midagi soovida, pidavat see täide minema. Kui üle lõkke hüpates neiud (aga miks ka mitte noormehed) oma kallimale mõtlevad, pidavat nad varsti pulmakellasid kuulma.
Kui jaanitulele jõutakse, peab kõigepealt kolm korda edaspidi ja kolm korda tagurpidi ümber tule käima, siis tuleb järgnev geoaasta väga hea. Head õnne pidavat tooma ka jaanitule suitsust läbi kõndimine.
Kui aga vanematel geopeituritel selg juhtub valutama, siis soojendage seda tule poole ja seljavalu kaob nagu niuhti. Ära siis selga ära kõrveta! Aga kui sellest ikka väheks jääb, siis võiks hommikusel kastemärjal rohul kukerpalli teha ja kõik vaevused kaovad.
Üks romantiline ettevõtmine on kindlasti ka sõnajalaõie otsimine. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli ning leiab probleemideta kõik järgmised 1000 aaret. Sõnajalaõit tuleb reeglina otsida üksinda, aga võib kaasa kutsuda ka mõne väga hea geosõbra. Seejuures ei tohi pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kipuvad.
Kuna tegemist on aasta kõige lühem ööga, siis on tavaks olla kuni päikesetõusuni ärkvel. Lisaks vanadele kommetele võiks geopeituritel olla traditsiooniks otsida jaaniööl ka üks uus aare, ega seegi halba õnne too.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (3), soovitan (2), rattaga_raske (2), pliiats_kaasa (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAA2AZ
Logiteadete statistika: 34 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 35
Aarde juurde suundusin 1944... aarde juurest otse läbi metsa. Polegi ammu sellist rägastiku forsseerinud. Kohati oli hästi läbitav maastik ja siis pilliroog koos nõgestega. Ei saanud arugi, kumb kõrgem oli, ka pilliroog või nõgesed. Õnneks taipasin pika dressi selga panna, mis sest et väljs 28 kraadi sooja oli. Igatahes kuidagimoodi ma kohale jõusin ja õnneks ei pidanud kaua otsima. Aätäh!
1944-nda aasta aarde otsimise vaheajal sai see aare üles otsitud. Aardepeitjad andsid hea suunise sealtsamast kivi poolt aardele läheneda. Ei olnud hull võsa, lõpp küll natuke vesine aga isegi ilma säärikuteta oleks seal ära käia saanud. Tänud peitjatele!
Kalender nõudis suurt aaret ja nii see õhtune arutu põige ette sai võetud. Maastik oli paras rapik ja kohati üsna märg ka. Aga logi sai kirja ja nüüd ma tean millised sõnajalaõied on.
Tänan peitmast.
Saime küll mingid juhised raja leidmiseks, aga mida pole see oli rada. Jubedast padrikust pidime läbi trügima. Tagasi tulime vähe mõistlikumast kohast. Tänan.
Mina tulin siia põhjast ja kuigi algselt kasutatud kaardil olnud kagu-loode suunalist teekest tegelikult põhimõtteliselt enam polnud ja seda mööda oli kehv liikuda, siis suuna lõunasse võttes ja metsa jõudes läks liikumine oluliselt mõnusamaks. Isegi mingi täiesti heas seisus raja leidsin, mis läks mõnda aega täitsa sobivas suunas. Mõningad kaevikud jäid ka teele. Viimane lõik enne aaret küll oli natukene märjemal alal, ent õnneks tulin siia kuival perioodil, nii et probleemi polnud. Kuigi jaaniööl siia tulla ei tahaks, oli siiski tegemist huvitava retkega.
Aitäh aarde eest!
Hiljem saime teada, et meie lähenemistee polnud eriti mõistlik...eks seetõttu see ka nii kohutavaks võsaks kujunes :D Lähenemistee soovitused võiks juures olla :) Või siis aarete läbimise järjekord. Aga aare ise oli lahe :) Tänud!
Oi, see sõnajalaõie otsimine oli nüüd küll üks romantiline ettevõtmine. Me õnnelike leidjatena saime kohe hoobilt kogemuse võrra rikkamaks, valdasime erilisi vägisõnu, mida ei peljanud pruukida. Ei osanud siin kuidagi paremat lähenemisteed leida. Mida aarde poole, seda enam tundus, et ega seda vist olegi. Lõpuks oli juba teist korda täna tegu, et jalad kuivad hoida. Võss tungis silma ja suhu. Ent vähemalt polnud sääski palju. Kui see kolgata tee aitab leida probleemideta kõik järgmised 1000 aaret, no siis tasus isegi tulla - tõden hiljem soojas kuivas toas voodil logeledes logides ;-D Kui lähenemine ja minema saamine polnuks nii ebamugavad, paneks aardele kasvõi lemmikpunni. Igatahes täname, et tehtud ja kena suve-aare nähtud!
Jaaniöö paiku me vaevalt siiakanti satume, nii et mis varem tehtud - see tehtud. Ehkki vaadates neid maasikalehti, mida siin ohtralt leidus, tasub siia sel ajal ilmselt tulla küll. Eelmisest logist saime kasuliku vihje panna jalga kummikud - see oli tõesti hea mõte, sest viimased mõnikümmend meetrit olid üsna vesised. Aarde katuse üks kinnitus on lahti, teine hoiab, nii et praegu veel püsib. Tänud peitjale!
Üsna aarde lähistel jalutasid üle autotee 5 kitse, neil polnud kuskile kiiret ja meil ka mitte. Seda varajast suvesooja pidi lausa ära kasutama. Usun, et roheluse puudumine oli siin suureks plussiks. Hea mõte oli endale ja lapsele kummikud jalga panna. Kuigi oli soe, siis oli veel ka soine, eriti minnes. Tagasiteele jäi vaid paar märjemat kohta. Exelt korjasin ka ühe kõndiva puugi ära, mis oli meie jaoks hooaja esimene puugi märkamine. Sai ikka naha märjaks küll. Aitäh!
Sõnajalaõit ei olegi varem näinud, siin läks aga õnneks lausa märtsikuus. Äkki seepärast ei olegi neid kunagi jaaniööl näinud? Aardeni ja tagasi sai päris suur ring tehtud, sest ühtki korralikku rada ees ei olnud. Lõpp kiskus vesiseks, aga sai ikka kuiva jalaga ligi kui astumiskohti korralikult valida. Väga tore aare, aitäh!
Kuna ma juba läheduses selle "peidetud" kivi otsimisega tegelesin, siis oli loogiline ka siin aarde juures ära käia.
Peitja soovitas head lähenemisteed aardele. Täitsa hea tee oli tõesti. Ja aare oli ka väga lahe. Aitäh nii aarde kui soovituste eest.
Plaanin ise juba 3 aastat vähemalt ka Jaaniöö-teemalist aaret peita. Siiani pole suutnud sellele ööle ei idee ega teostusega pihta saada :) See suvine pööripäev lihtsalt saabub nii ülepeakaela ootamatult! Igatahes - senikaua lähen, käin ja rõõmustan siis teiste jaaniöiste aarete üle. Leitud ja logitud. Aitäh peitjatele!
Algul tundus kiire sutsakas olevat, sobis täpselt enne Taageperra suundumist. Seekord panin lähenemisega pange, kaardi pealt ei tundunud sandaalides nii läbipääsmatu. Aarde forsseerimise jaoks teine valitud suund oli edukas. Kui nüüd järgi mõelda, siis kõik järgnevad aarded siiani oleme leidnud. Äkki on mingi tõetera sees? Peab katsetama Luige tasanditega. Kui tuleb mõni mitteleid, siis võib öelda, et ei käinud jaaniööl otsimas. Aitäh!
Lihtsalt märkimisväärne, kuidas siin sai ragistatud. Mul õnnestus valida kõige tihkem ja märjem võsa Holdres. Ja nagu ikka, siis pärast logimist ootas mind ees metsast välja viiv asfalteeritud euro rahadega rajatud maantee 110km/h kiiruspiirangu ning Circle K tanklaga.
Võsamurdmisest pääsesime tänu peitjatele, sõnajalaõit ei leidnud, aga pole enam jaaniöö ka ja mida minusugune habetunud päss sellega ikka peale hakkab. Selle hooaja jaaniöögi pidin kodumaalt eemal veetma, sai siis vähemalt seltskonnas aardepoole ja tagasi jalutada.
Satume siia lõuna kanti harva, kuid nüüd umbes-täpselt kuu peale jaanipäeva see sel aastal teoks sai. Muidugi oli plaani osa ka selle jaanipühadele iseloomuliku aarde otsimine. Jõudsime end ära parkida paika, kust aardeni kõige lühem maa ning kui võsas rassimiseks sobilikud riided ja jalanõud vahetatud, selgus, et eemalt jalutavad peitjad me poole. Peale väikest jututamist ja arutelu sai selgeks, et päris otse läbi võsa ei peagi rassima, kui just ei taha. Me ei tahtnud. Nii võtsime suuna soovitatud suunast aarde poole ja võib öelda, et oli täitsa kõnnitav lähenemissuund. Aare ise igati nime vääriline ja küllap on tore seda leida ka siis kui lumi maas. Aitäh.
Saime autod napilt pargitud, kui kohalike aarete valvur juba uudistama tuli, et kes ja mis. Minutike loba aetud, andis meile veidi parema teeotsa kätte ja nii me metsa kadusime. Jaaniööl sellist asja leid, võib tõesti olla päris äge.
Nii see oli jah, et aarde avalduses olime Tarmoga suht läheduses jaanitamas. Aga hiline aeg eriti reageerima ei kutsunud. Pealegi oli tüdrukutega kõbus vestlus pooleli. Tarmo arvas aga teisiti ja käis ajas oma asja varakult ära. Ma kasutasin ikka tänase geotuuri raames võimalust ja põikasin siitki läbi. Pärast sai veel jupp aega kaevikuid uudistatud.
Tänud.
"Ega aare hüüa tulles," on kindlasti keegi kunagi öelnud. Nii ka seekord. Olime just lauamängu jätkamas, kui keegi hüüdis, et uus aare. Mina mõtlesin esmalt, et mingi nali :D Kuna aga tegemist oli täitsa päris aardega, siis juba varsti olimegi peaaegu kõik kruusateel, kõndimas aarde poole. Ei ole need pimedad metsad mu lemmikud, kuid õnneks oli seltskond suur ning niimoodi oli käimine täitsa tore. Nullist leidsime eest selle, mida otsisime :) Aitäh!
Meie päev hakkas juba hommikul igat sorti tegevustega. Ehitasime, lammutasime, grillisime ja chillisime... Aarde avaldumisel mängisime lauamänge. Kui sellega ühele poole saime, kobisime kõik koos õue. Peitjad olid lahkesti nõus kaasa tulema. Sammusimegi siis mööda teed aardega kohakuti ja sukeldusime metsa. Päris metsane mets oli. Õnneks oli praegu kuiv. Ja pime oli ka. Ei näinud, kuhu astuda. Lõpuks pidi ikka telefoni valgustamiseks välja võtma. Nagu jaaniussid olime seal metsas, kui pärast videot vaatasin. Ma ei saa aru, mis jutt see on, et orhideelisi lilli kusagil pole, pidevalt on neid erinevate aarete otsimisel, leidmisel näha. Nii ka siin.
Aitäh aarde eest, meil oli lõbus...
Kui veidi enne südaööd mulks käis, siis kobisesin vaikselt "näe uus aare siin lähedal", mille peale Ethel muidugi röögatas, et ma valetavat. Ja segavat nende mängu või veel midagi sellist. Igatahes veidi aja pärast hakkas vist kohale jõudma, et ei valetagi ja päriselt uus aare suht nina all. Ah, kes siia ikka tuleb, me oleme ju karutagumikus ja nii edasi. Igatahes mingil hetkel sündis otsus, et tuleb ikka ära käia - Läti piir on liiga lähedal, et hommikuni lükata. Oh jah, oleks me seda teadnud, et Tarmo sisuliselt akna all jalutab - oleks võinud ju läbi astuda. Umbes sel ajal olid kõik veel jalgel, liha alles soe ja mina sain Annabelilt umbes kümnendat korda järjest piljardis pähe. Ning ilmselt oleks leidnud jõugu peale ka täiesti adekvaatse autojuhi, kes jalavaeva kergendab. Helista ikka järgmine kord :) Aga mitte nendele, kes ignoreerivad ja/või ei levi. Nimed olid ju logiraamatus, kes veel lähedal pesitsevad. Aarderetk ise oli lahe. Kui saba lõppu hoida, siis esimene ots lõi kõik sääsed maha ning trampis raja ette. Nullis topsi otsides kostus paari meetri kauguselt ebaloomulik röögatus, mis oleks mul napilt põhja alt löönud ja kajas veel tükk aega metsas. Ja mis siis välja tuli? Emand yksk6ik lihtsalt nägi pimedas isand yksk6iki ja lasi kuuldavalt sellise röögatuse, millise sarnast olen varem vaid Jurassic Parkides kuulnud. Siiani ei tea, kas oli see hirmu või armuhüüd, kuid hääl ise oli võimas! :)
Ütlen siis etteruttavalt ära et jah mina olin see kes kella kolme paiku seal kolistamas käis. Ega mul endal oli sama mõte et vaevalt et keegi seda öösel otsima läheb ja... Ok hakkame siis ikka algusest pihta. Selleaastase jaaniväljasõidule õeldi kodust lihtsalt et mingi ilus järveäärne kusagil Viljandi/Valga/Võru kandis. Võtsingi siis oma targa kaardi lahti et kus me veel käinud pole. Esimesena valisin tegelikult Lasajärve, et sõidame sinna ja siis jooksvalt vaatame kas ruumi jms on. Silveri ekipaaz oli meist aga mitme tunni jagu ees ja nii jõudiski hakata erinevaid telkimiskohtasid läbi sõitma. Kuni lõpuks valisime oma baaslaagriks Valgjärve tagumise lõkkekoha mille avastasime poolkogemata. Nautisime vett, sööki ja olemist kui ühel hetkel äkki avastasin et uus aare avaldunud. Ja veel veerandtunnise sõidu kaugusele. Mainisin veel Silverile ka et kas esmaleidu läheme tegema? Silver oli muidugi käpp aga Leanne ütles kohe et subaruga ei lähe kll kuhugi. Raudselt lähed offroaditama nii et EI! Silver aga ütles et pole hullu skoda ikka liigub. Kuna olesklemine oli just mõnusas vaibis siis kohe tormata ei saanud. Vististi mingi poole kahe paikku kui Leanne lastega magama sättis, tundus paras hetk olevat et skoda kurjaks ajada. Silver oli aga vahepeal edutult üritanud peitjatega kontakteeruda ja arvas et lihtsalt topsiku pärast ei hakka küll kuhugi minema. Vbl homme ehk. Ja nii ma seal istusin kahe lõhkise küna otsas. Ühte autot ei lubatud võtta ja teine kamraad tõmbas ka kässarit. Teadsin et selle teadmisega ma nagunii sõba silmale ei saa et topsik nii lähedal, samas nii kaugel hüüab "otsi mind, otsi mind" Võtsin siis telo uuesti lahti ja vaatasin et mida see 17minutit autoga jalakäijale oleks. Oh 2,5h... Mis seal ikka kuna nii õudsalt sügeles, siis tuli ikkagi minna. Võtsin kerge sõrgisammu üles pooleteist tunni pärast 3:15 olingi objektil. Ja nagu sisimas välke kahtlus oli siis sain alles ma ei teagi mitmendale reale kirjutada :D Mõnusalt temaatiline kastikene. Laagriplatsi ääres nägin mitu päeva järjest jaaniussikesi ja siis veel see siinne tegevus. Aardekirjeldusest siis "täna öösel me ei maga" sai samuti täidetud :D Tagasi enam jooksma ei hakanud vaid valisin seekord jalutuse läbi lähikonna aarete. Laagrisse tagasi jõudes kuue ajal koorisin esimese asjana riided seljast et oma põletavaid jagasid järvevees nagu tulist rauda sussuga jahutada. Ai see oli küll taevalik tunne. Vaatasin kella et paras aeg kohvi podisema panna ja pannakaid tegema hakata. Sellist hommikut tõesti ei mäleta et kella kuueks on juba 31500 sammu tehtud. Sääremarjad annavad igastahes veel täna 3 päeva hiljemgi tunda. Peitjatele aga suured tänud seda jaanipäeva mõnusat meeldejäävaks muutmast matkaga ehast koiduni ;)
Jaaniöö oli küll juba ammuilma muutunud jaanipäevaks ja jaanipäev jaanipäeva õhtuks, kui mina aarde juurde jõudsin. Aga vahva leid igaljuhul. Suur tänu toreda teostuse eest! Tasus ära küll mööda võsa mütata :)
Leitud. FTF kl.00.24. Tänud peitjatele.
Hakkasime just peitjate juures lauamängu mängima, kui Miki ütles, et uus aare avaldus siia lähedale ja Ethel sina kindlasti ütled Miki valetab. Muidugi ma ei uskunud kuni Krissu ütles, et tuli tõesti. Siis arutasime, et kes siin läheduses ikka on, mängime lauamängu lõpuni ja siis lähme. Kristjan veel kommenteeris, et vaevalt siia keegi tuleb. Nagu selgus öösel 3 paiku ikka tuli. Saime kirja FTF kl.00.24. Tänud peitjatele.