Rohuneeme #3

Sellest leidmisest oleks võinud teha video - oleks ka tagantjärgi lõbus. Küll me taidlesime nii ja naa - aga lõpuks siiski võiduka lõpuni. Aitäh!

Mina otsisin abivahendit, Tiit aga logis oma vahendiga juba üksi. Aitäh!

Meeskonnatöö!

Leitud

See jäi tänaseks viimaseks ja võiski nina kodu poole seada. Tänan.

Ja nii ma Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekult Rohuneeme jõudsingi, et triiksärgis ja viisakates linnateksades siin puu otsa ronida. Esimese katsega vajus kohalik abivahend ära ja sadasin maa peale tagasi, teine oli juba edukas. Inimene teeb ikka imelikke asju oma lemmikhobide pärast :-D Aitäh tõesti mõnusasse metsa kutsumast!

Abijõud oli abiks. Tänud!

Aitäh!

Leid tuli kiirelt, aga kättesaamist tuli küll natuke nuputada. Tänud!

Pikkusest jääb puudu

Olemas.

Tänast geopäeva alustasime Rohuneeme aaretega.Saime nii mõnusat metsarada kui ka vesist metsaalust.Aitäh!

Leitud.

Vihma jätkuvalt sadas ja ei olnud ma nõus siinsete oludega otsima. Peagi oli mul vaja viisaka väljanägemisega ühistranspordis reisida. Kohalikke abivahendeid kasutades saime siiski nimed kirja. Tänud peitjale.

Krista oleks vist edasi marssinud, aga ma ajasin sõrad vastu ja hakkasin loodust ära kasutama. Õnneks sai Krista meelsus muudetud. Muidugi oli meie koostöö tõhus ja aare sai leitud. Aitäh!
Maastiku raskus võiks mu hinnangul kõrgem olla. Ilma tiimitöö või abivahendita on seda väga keeruline leida.

See oli ainuke aare mis eelmisest korrast maha jäi koos boonus aardega. Krabasin mõned abivahendid kaasa ja logi kirja saigi, tänud :)

leitud

Oli see vast seeria: mõnega läks kiiresti, teisega olime ikka igati hädas. Õnneks oli professionaalne geopeitur kaasas ja tänu temale ei lahkunud me sündmuspaikadelt siniste nägudega.

Suurepärane tiimitöö taas - ehk vol2 või copy-paste ühest eelmisest logimisest -> ühest sai redel, teisest osav orav, kolmas oli ergutaja;). Aitäh.

Peidukoht oli huvitav. Liis ronis mööda mind üles ja pani nimed kirja. Alla tulek käis veel kergemalt.

 1 

Esialgu tundus, et ju see logi siin kirjuatamata jääb. Pidasime natuke aru ja otsisime lähedusest abivahendeid. Nende abil sain ma ennast niipalju üles vinnata, et ühe käega õnnestus konteiner avada. Kuid tagasi panna enam nii lihtne ei olnud ja vajas kahe käe tööd. Ronisin siis alla tagasi ja otsisime veel ühe natuke pikema abivahendi ning lisaks kasutasin enda turvamiseks koerarihma. Selle varustuse toel õnnestus uuele levelile saada ja tops kenasti tagasi panna. Ka tagasi teiste juurde sain ilma suuremate probleemideta. Eks see vanainimese jaoks üks riskantne trikk oli aga võitjate üle kohut ei mõisteta. Varasemates logides mainitud sipelgad vähemalt meid ei tülitanud. Tänud peitjale!

 2 

Siin läks asi ikka huvitavaks. Ilma abivahendita tundus ilmvõimatu. Aga siis hakkasime Katrini eestvedamisel seda või õigemini neid abivahendeid kompunnima. Isegi koera jalutusrihm läks käiku. Temal loomulikult polnud selle vastu midagi, saigi segamatult ringi luusida. Aarde saime kätte, logi kirja ja juba tekkis uus probleem, kuidas see tagasi saada. Ei muud moodi, kui oli vaja Katrin orbiidile lennutada. Ta küll algul kahtles, et kui ta sinna üles ka kogu täiega saab, mismoodi sealt taas maapinnale küll tagasi naasta. Otsustasime et lahendame probleemid nende tekkimise järjekorras ja Katrin vinnas end oksale. Saigi konteiner korralikult tagasi ja ka puu otsas olija ei jäänud sinna luukerestuma vaid varsti oligi taas kahe jalaga maa peal. Tänud peitjale peitmast.

Kerge sirutus ülesanne. Tänan

Tegime mõnusa öise jalutuskäigu vihmas. Mõnus ring, kuigi osad aarded ei olnud just kõige lihtsamalt leitavad. Aitäh!

Tulime õhtusele jalutuskäigule selle seeria aardeid noppima ning saidki kõik leitud, boonus kaasaarvatud. Veetsime siin ca 1,5h, läbisime 5km ning saime parasjagu täpselt enne vihma ja enne pimedat valmis. Aitäh.

Leitud, tänud!

Aitäh aarde eest!

Logimise ajal saabus vihmasadu, nii et edasi läks olemine järjest niiskemaks.

Tänan peitmast.

Otsimisega probleeme ei tekkinud, kohale saamisega natuke oli.

Rattasõidu 3 aare. Ratas on ka hea abivahend ja nimi jälle kirjas. Aitäh.

 4 

Tulime ja ajasime kaelad õieli, aga kuna hüpeldes pilt virvendas, siis läks veidi aega, kuni otsitavat märkasime. Siis hakkasid läbirääkimised, et kes, kuhu ja kuidas üles läheb. Meie 14-aastane beibe <3 keeldus kategooriliselt orbiidile minemast, kuigi teda lubati kätel kanda ja kinni püüda.

Wingmän arvas ka esiti, et toetav materjal ja personal on sellised muredad ja arvas, et jätaks täna selle pulli ära. Aga siis tulin mängu mina - aasta ema ja naine! - ja ütlesin, et küll saab ja hakkame aga ronima! Aasta tütar ei lasknud end häirida, aga aasta mees pani ohates paar tehisastet puu alla ning hakkas siis minema. Kokkuvõttes ei olnudki nii keeruline ja minek-tulek kulgesid sujuvalt. Kõik aasta nominendid jäid rahule ning kellegi elu ohtu ei seatud (sipelgad jäävad siinkohal eriarvamusele) Aitäh! Oli päris lõbus!

Jälle nendin, et tunk ftf tuhinas tegi seda, mida mina üksinda olles poleks teinud. Tänu toetavatele kaaslastele tehtud, mina oleks käega löönud. Proovisin küll kõrgemat kohta tütrele sokutada, aga ei õnnestunud selles. 1164. Aitäh!

 1 

Siin tuli juba korralik "haare" sisse võtta,et topsikuni jõuda.Lisaks olin veel "pardale" võtnud terve puugiperekonna.Pärast logimist tuli veel korralik inventuur teha ja sipelgad ka selja pealt maha kupatada.Ühesõnaga täiskomplekt sitikaid- puugid,sääsed,sipelgad....

Umbes 15 aastat tagasi sai Püünsis elatud ja 2 aastat oli see mu kodumets ja -rajad. Aitäh seeriale põhjust andmast siia jälle sattuda. Kuna aeg hakkas näpistama siis 2 aaret jäi järgmist külastust ootama. Viimasel ajal olen ma kuidagi kartlik ja ettevaatlik nende ronimistega. Eks keha teeb ka oma korrektiivid koos vanusega, kuid on veel üks põhjus…. See siin ei tundunud kuidagi mugav, esimese proovimise järel lõin juba käega. Kuid siis nägin paremat abikat ja tehtud ta sai, aitäh!

Ossa ossa on see alles kõrgel. Upitasin kõigepealt poisi üles ja seejärel üritasin ka ise üles saada. Isegi õnnestus. Tänud tänud aarde eest.

Kolmandana võtsimegi ette seeria kolmanda aarde. Kuna kõrgema rohuga alad olid päevasest vihmast märjad, siis liikusime ikka mööda teeradu, mis sellegi aarde juurde kenasti juhatasid. Siin kihutas ka palju maatikurattureid, kuid neil oli oma raja jälgimisega vist niipalju tegemist, et meie põnevad akrobaatikatrikid neid ei huvitanud. Nalja sai siin nii objekti vallutamisega kui topsikese erinevate tasandite vahel liigutamisega. Aitäh meelelahutust pakkumast!

Selle aarde pärast tassisimegi terve ringi redelit kaasas. Nii et sai sups üles ja alla tagasi. Mina isiklikult leidsin kodus endalt täpselt 10 puuki, 8 väikset musta ja kaks punast. Ning järgmine päev veel ühe. Dauno oli üle lastud spreiga, talle ei hakanud seekord ükski külge.

Tänud aarde eest

 3 

Meil selle maast tuvastamisega nii hästi ei läinud, aga kuna objekt oli selge, siis oli jäänud veel lahendada see väike asi, et kuidas sinna üles saaks. Lõpuks tuli loodus appi ja nimed said kirja. Et pime hakkas peale tulema, otsustasime siinkohal päevale joone alla tõmmata ja värava taha jäetud auto juurde tagasi kulgeda. Kohale jõudes selgus, et kohalik noorsugu oli vahepeal kojamehi ja peegleid kangutamas käinud, aga õnneks suuremat kurja polnud tehtud. Kas see oli nüüd aja küsimus või mitte, tont seda teab, igatahes tasub olla ettevaatlik, sest igavlevaid teismelisi kulges seal erinevat sorti liikuritega üksjagu. Ja puugiskoor oli ka üsna kobe, minul õnnestus neid üles korjata tükki 7. Tänud aarde eest!

 1 

Siin oli aarde asukoht maast vaatlemisel tuvastav. Pealegi esmaleidja vihje sipelgatele kinnitas vaid seda. Kasutasin ratast abivahendina aardeni pääsemiks aga isegi siis on maastik kõrgem kui 3. Siin oleks kohane maastiku raskusaste 4 kuna ilma abivahendita saaks siin hakkama ainult Paavo.

Selle seeria läbimisest kujunes väga mõnus õhtune kulg. Meetrid möödusid ja moodustasid lausa mitu kilomeetrit. Kustkohast ja kuhu see viidatud rada peaks kulgema, sellest mina aru ei saanudki. Mõnes kohas suutsime nagu raja leida aga siis lõppes too taas keset kulgu. Kuna aga ilm oli ilus, õhtu sulnis ja seltskond hea siis ei pannud seda meloodilises sääsepirinas üldse probleemikski.
Raja äärtes pilgutasid silma juba esimesed seened (seekord küll tatikad aga see andis lootust, et seenehooaeg võib veel eeski olla). Mõni hetk leidsime end jälle vaarikavõsas mittegeopeitumas.
Iga läbitud meetriga muutus pikast tööpäevast rusutud meeleolu aina paremaks, nii et tagasiteel linna muutus see juba uljameelseks.
Peaaegu kõik logiraamatud olid Esko ilukirjaga kaunistatud, me siis lisasime oma "varesejalad" juurde.
Aitäh, oli tore õhtu.

 2 

Siinkohal võib esmaleidjaga nõusse jääda, et maastiku raskusastmele võib isegi pool pööret peale keerata. Meil oli õnneks oma orav kaasas, kelle orbiidile lennutasime. Aga ega maapinnal ootamine kergem tegevus polnud. Neid sipelgaid seal ikka jagub.

 2 

Kolm õde - teataval moel sarnased, ehkki mitte just samast perest. Valisin kõige kenama välja ning kaalusin, kuidas talle lähenema peaks. Niisama kallistamine poleks siin sihile viinud. Igatahes tublisti krõbedam maastik 3.0 kui see teine täpselt sama reitinguga aare antud miniseerias. Ega muud kui värbasin endale metsa alt paar kuivanud "tiimikaaslast". Siis ka pikka pidu polnud, sest sipelgad ronisid vahepeal püksi ja hakkasid kõige ebasobivamal momendil oma raviseansiga agaralt pihta... Napilt jõudsin nime kirja panna, enne kui päris pintslisse pisteti :P FTF kell 18:15, aitäh.