Tartu kalmistud 250 - Pauluse

Tegime tiiru ära ja opsti koordinaadid käes. Otsisime algul veidi valest kohast, aga siis ka õigest kohast. Täitsa tore mikro, aitäh peitjale!

Mõtlesime, et teeks väikse geotiiru. Esmalt siia ja edasi vaatab kuhu jumal juhatab. Siin oli mõnus ja rahulik. Kristel üritas Rauli magama jalutada, kui mina numbreid kokku lõin. Poiss magama ei jäänud aga Kristel leidis selle eest aarde. Aitäh peitjale!

Olin mõistatuse juba eelnevalt lahendanud. Kohapeal sai uuritud, puuritud ja enne päris pimedaks minemist ka aare leitud. Väga tore peidukas. Tänud peitjale!

Mõistatus sai kohapeal umbes kuu tagasi lahendatud, siis aga aaret kohe ei märganud. Täna uuesti üritades tuli leid kiirelt. Hea peiduidee, sulandub hästi sinna kuhu vaja. Tänud peitmast! :)

Eelnev kodutöö oli tehtud ja tänaseks jäid välitööd. Aega läks pisut, aga nimed kirja said. Aitäh peitjale!

Täname aarde eest!

Varem ilusa ilmaga lahendatud, täna kehvema ilmaga (ikkagi oli palju mugusid ) lõpuks leitud. Tänud !

Ühe numbriga mul väike segadus, loogiliselt oleks saanud valida ka nii nominaalselt kui gabariitidelt väiksema numbri. Alguses nii tegingi kuid siis parandasin vea. Tänud!

Annelil taaskord lahendatud. Jäi ainult kohalejalutamise vaev.

15604.

 1 

Igati sümpaatne kalmistu, küsimused olid üheseltmõistetavad, aga topsi endaga sai sutsuke pimesikutatud. Tänud aarde eest!

 1 

Pauluse kalmistu "peatänav" on üks Eesti uhkemaid. Paremad perekonnad trumpasid üksteist üle nagu Egiptuse vaaraod. Aga ikka ilusti, tagasihoidlikult ja kristliku ligimesearmastuse vaimus. Seda huvitavam oli punase monumendi juures vaadata kokkuhoidliku vaeserahva rauast hauatähiseid, mis taaskasutuse vaimust kantud.

Tänud aarde eest!

Leitud.

Leidsime ja tutvusime kohaliku kaubandusega. Aitäh!

Ilusa ilmaga külastatud. Tänud peitjale.

Siin olin teist korda, tänud kavaluse eest!

Väga mõnus multi. Kirjutasime oma logi täitsa uude raamatusse.
Tänud aarde eest!

 2 

Lõpp-punkt senisel kujul taastatud

Väike jalutuskäik, natuke arvutamist ja leitud ta oligi. Aitäh!

Eile käisin siin Aardla kandis olevaid aardeid otsimas - kõik jäid poolikuks, kyll ei leidnud üht, küll ei leidnud lõpus seda ja kyll kolmandaga sai aku tyhjaks. Täna aga sai kõigi kolmega clean sweep tehtud ja jälle yks osa Tartust rohelisem kaardil. Tänud peitjale huvitava jalutuskäigu eest!

 1 

Ka siin arrde juures oli nii, et kuna tulime ühiselt, läksime otse lõppu, Helenil ja Salmel oli see mõistatid lahendatud. Ma süüvisin kirjeldusse kodus, 1941 aasta massimõrvaohvrite kohta lugesin kohe pikemalt. Netist leitud info kohaselt oli üks toonastes hukatutest ka Jüri Parijõgi, (õpetaja ja) kirjanik, kelle raamatud (Jutte ja Kui isa kinkis raamatuid) olid mulle lapsena väga huvitavad lugeda, kuna need avasid vana aja tööliselu laste vaates. Nüüd siis veel üks kirjanikuga seotud infokild isiklikumaks tehtud ja meelde jäetud; aitäh peitjatele kogu sarja eest :).

Kalmistutuur oli juba varem tehtud ja nüüd tegime väikese hommikuse jalutuse aardeni. Topsikese leidsime kiirelt, kätte saamist proovisid kõik kordamööda ja muidugi sai lõpuks ka nimed logiraamatusse kirjutatud. Aitäh!

Uhke kalmistu ja hauamonumendid. Libistasime endid mööda jäiseid teid ringi, kogusime info kokku ja veidi pimesikutamist ning aare sai logitud. Aitäh!

Enne Tartu maratoni sai Tartus ka mõni aare logitud.

Siin nii hästi ei jopanud, tuli inimeste vahel teeselda, et ma niisama hängin siin, lõpuks sai kõik palju korda läbi poleeritud ja peaaegu olin juba loobumas kui leitud sai. Kõige parem veel see, et seal kus konteiner ennast peitis sai mitu korda vaadatud ja leidsin veel 1 hea peiduka lisaks :D aga tänud :)

Esimesega läks aega, teine tuli juba libedamalt ja oli nagu tunne et siin v6iks eriti käppelt minna. Aga v6ta näpust, siin oli ikka täielik geopimedus. L6puks tuli asi muidugi kohast välja mida k6ik olid juba korduvalt uurinud :D L6pp hea k6ik hea. Aitähhid

Siin oli meil kõigil geopimedus, kuidagi ei tahtnud see aare silma jääda. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh.

Minu jaoks kalmistute seeria viimane täpp.

Ei tulnud selle seeria leiud kergelt ja siin oli vaat veel kõige suuremgi pusimine. Kui varemleidnult abi olime küsinud, siis tuli ka leid kiiresti.

Ega need kalmistute aarded kerged pole. Mugud ei seganud, aga lihtsalt ei hakka nano kuskilt silma. Ikka pikalt läks kuni abikõne abil leidsime. Siis küll mõtlesime, et miks me ise hakkama ei saanud.

Selmet vanaisa hauda riisuda ja sinna asju istutada, nagu korralikud inimesed, roitasin surnuaial niisamuti ringi ja logisin lõpus topsiku. Tänud peitjale.

 1 

Null on veidi ikka liiga kaugel. Ilma vihjeta roosinupult poleks midagi leidnud.

Tänud peitjale!

Täna Tartus olles võtsime ka jalutuskäigud kalmistutel ette.Aitäh!

Leitud, tänud!

Täpikese panin veidi varem juba paika, polnud tookord aega minna objektile aga täna(vähemalt mäletan nii) käisin ja logisin ära. Äge peidukas oli. Peale seda sõitsin tagasi kesklinna kus sain teise geopeituriga kokku. Tänan peitjat!

 1 

Ühel kaunil sügishommikul mõtlesin, et lähen vaatan enne tööleminekut, kas leian ta kätte. Eeltööd muidugi ei teinud üldse, naiivselt. Kohapeal nullis selgus, et koordinaadi leidmiseks ei piisa mitte ainult ühe infotahvli lugemisest, minu telefon ei osanud aarde juurde pandud teekonna-failiga midagi peale hakata ja mul oli plaanis aegsasti enne lõunat siiski kontorisse jõuda, loobusin heaga.

Päeva jooksul selgus, et eeltöö saab ilma selle failita ka kuivas ja soojas kontoris tehtud ning pärast tööpäeva lõppu seadsin sammud jälle surnuaia poole. Seekord siis juba sinna, kus tundus oleva lõpp. Poleerisin seal külmas sügisvihmas nii kaua kui jaksasin, aga midagi näppu mulle ei jäänud. Järgmisel külastusel vaatsin lõppu ainult korraks igatsevalt silmadega, sest läheduses oli mitu riisuvat mugu. Kolmandal külastuskorral võtsin kaasa raskekahurväe ehk Anne - aga jäime ka koos tühjade kätega. Pärast seda korda jõudis minuni aga üks geokuluaarides sosinal kajanud vihje.

No ja siis viimane kord. Vihje ja noorgeopeituriga varustatuna liikusin taas kord lõpu suunas. Kohale jõudes näitasin noorgeopeiturile kus on lõpu koordinaat ja mis on vihje ning suundusin ise tagasi autosse, sest olin oma armsa multifunktsionaalse telefon-gps-taskulamp seadme unustanud autosse, aga väljas oli juba võrdlemisi pime. Jõudsin auto poole astuda vast nii paarkümmend sammu, kui noorgeopeitur mulle järgi jooksis konteinerit peos pigistades ja ise ülimalt õnnelik. Seda pisikest asjakest läksime autosse avama, et pimedas sügisöös midagi kaotsi ei läheks. Aga rõõm leiust oli suur.

Aitäh peitjale!

Alustasime jalutuskäiku oma valitud kohast. Kui koordinaat käes, siis jalutasime otsingule sinna, kust alustasime.

Aitäh peitmast.

 1 

Tartu kalmistud - Pauluse, 250, palun. :)
Palun, palun, aga kas keegi autost välja ka tuleb? Lootsime, et tänu äärmiselt "kenale" ilmale on surnuaial rahvast vähe ja saame rahulikult omi asju ajada. Kus sa sellega! Kes kõplas, kes istutas potitaimi. Lisaks olid kõik kohad langenud oksi täis. Geokontrolli saime kiirelt roheliseks, aga vaat aaret kätte ei saanud. Aitas taaskord ütlemine, et aitab küll, lähme minema ja voilaa! Tehtud!

 1 

Eelmine päev oli olnud äärmiselt karm just Tallinna kohal, kus tormituul pani lennuki vahetult natuke enne maapinda niimoodi laperdama, et tuli teha kaks lisaringi ja maandumine õnnestus alles kolmandal katsel. Kogu lennukitäis reisijaid muutusid vähemalt pooleks tunniks usklikeks ja pool lennukitäit nutsid juba maapinnal pidurdavas lennukis. Närvide rahustamiseks tuli sõita sõprade juurde Lõuna-Eesti metsaonni. Pühapäevane vihmasajus kodumaine aarete otsimine koos sõradega tõi lõpuks hinge soovi nüüd õhtuks ka koju suunduda. Aitäh

Palava päikse alt naastes oli tegu, et Eestimaa pinnale pääseda. Ja ega sellel püsiminegi sellise tuulega lihtne polnud.
Nii osustasimegi aklimatiseerumise ette võtta Eestimaa teises otsas, kus sõbrad olid toreda metsaonni oma hoole ja armastusega soojaks kütnud ja juba ootasid meid :)

Pühapäeva hommikul kodu poole kulgedes noppisime teelt ka mõned aarded.
Tegelikult meeldib mulle sellistes kohtades käia. Seekord aga segas aina suurenev vihmasadu seda tegevust.

Aitäh!

Mõtlesime, et tänane sompus ilm võiks olla sobiv, et siin kalmistul jalutada, kuna ilmselt on rahvast vähe liikvel. Nii oligi, et teisi külastajaid oli vaid mõni üksik, küll aga keeras ilm me jalutamise ajal päris vihmale ära ning meie endi olemine polnud enam üldse hea. Õnneks saime vajaliku info küllalt kiirelt kätte, aga see-eest veetsime lõpus seda nano otsides ikka päris kaua aega. Liiga kaua. Siiski, lõpuks olime edukad ja saime rõõmsa näoga lahkuda. Täname aarde eest.

Siin näppisime algul vale kohta. Aitäh!

Kõik kolm lahendasin kodus ära, et Tartus oleks võimalik logimisele keskenduda. See oli esimene, siin läks kõige rohkem aega. Tõsiselt kaval peidukas. Saime käekirja selgeks, teiste juures ei tekkinud probleeme. Ruumi säästmise nimel logisime igale poole WC. 1212. Aitäh!

Aitäh aarde eest! Hea peidukoht.

Enamus vastuseid said jalutades leitud, kuid kalmistu enda kivi info guugeldasime. Lõpus sai ikka mitu tiiru enne tehtud, kuni pisike välja ilmus.

Tänan peitmast.

Hommikul tööle tulles tegin uue katse. Seekord juhtus nii, et esimesest katsutud kohast jäi aare näppu. Panin nime kirja ja jätkasin oma teekonda tööle. Eks õnne peab ka olema. Aitäh peitjale.

Veel üks tore jalutus Tartu kalmistutel. Leidmine ei tähenda kätte saamist, aga pihku ta lõpuks ikka pudenes. Aitäh!

Aitäh, jälle silmaring laiem!

Kodus lahendatud koordinaat ja objektil kiire leid. Tänud

Lausa nina ette potsatab aare. Hommikul enne tööletulekut tundus hea mõte nimi kirja panna, aga võta näpust. Kümmekond minutit poleerisin, aga midagi peale ämblikuvõrkude näppude vahele ei jäänud ja ühtega kohta ei suutnud ka välja mõelda nulli ümbruses, kust veel poleerinud polnud. Pime, mis pime. Eks kunagi üritan uuesti.

Väike eeltöö kodus ja saingi geokontrolli esimese korraga roheliseks. Egas siis midagi, kiire õhtune jalutuskäik objektile ja tagasi.

 2 

Rahuliku tööpäeva lõpuks ilmus see aare georadarile. Geokontrolli sain teise katsega roheliseks. Asjatasime hea mitu tundi muid toimetamisi veel ja käisime vaatasime tormikahjud üle, mida õnneks polnud ning alles siis jõudis järg selle aarde kätte. Natuke olime üllatunud, et kell 18:25 sain nimed tühja logiraamatusse kiritseldada. Tänud ja pikka iga aardele!