Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur GunnarR73, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Lahepera järv on järv Tartumaal Peipsiääre vallas Savimetsa külas. Lahepera järv on 100,4 ha suur, suurim sügavus on 4,2 m ja keskmine 2,4 m. Läbivool järvest on nõrk, loodest voolab sisse oja ja leidub allikaid, väljavool toimub järve kagu sopist Lahe jõe kaudu Peipsi järve.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ujumiskoht (1), lumega_raske (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAE60W
Logiteadete statistika: 34 (91,9%) 3 1 0 0 0 0 Kokku: 38
Vahelduseks sai Tartust Tallinna sõidetud ka mööda ida poolseimaid teid pidi. Teist korda siin ja täna läks kiirelt, ega selle tuulega pikalt polekski tahtnud õues olla.
Korra oleme siin sinise näo saanud. Nüüd oli otsing märksa edukam ja saime kenasti ja kiiresti leitud. Aitäh!
Lugedes logisi arvasin,et tuleb pikem otsimine aga saime mõne minutiga hakkama.Aitäh!
Siin aarde juures oli ikka üksjagu otsimist, enne kui kaaslane selle üles leidis. Paraku ma ise ei taibanud sealtsamast kohast piisava põhjalikkusega otsida. Täname aarde eest!
Veebruaris jäin pika ninaga. Oleks seegi kord peaaegu jäänud, aga viimasel hetkel juhtusin õigesse kohta vaatama, ja tünn irvitas vastu. Aitäh peitjale.
Käisime ikka mitu tiiru ümber maja enne kui aarde asukoha välja mõtlesime. Täname aarde eest!
Sellega oli sama teema nagu eelkõneleja mainis, et tuleb lihtsalt õige nurga alt vaadata.
Ei saanud ehitise eesmärgist aru, teisel korrusel vaateplatvorm kuid mis oli esimesel enne kui vandaalid selle hävitasid? Aarde leidsin kiiresti.
Õigest kohast vaadates oli lihtne leid. Enne vaatasin valedest kohtadest.
Peipsi toidutänava uudistamise vahele mahtusid ka mõned aarded. Siin alustasin otsimist õigest kohast, kuid paar cm liiga pealiskaudselt. Vahepeal tuli uusi geopeiturid juurde, kuid ega nemadki edukamad olnud. Lõpuks tirisin ikka ise, ma ei tea mitmendal ringil aarde peidukast välja.
Tänan peitmast.
13-päevase lastelastega üleeile alanud Lõuna-Eesti tuuri leid #9. Lahkusime Kruusa talu telklast vahepeal, et õhtupoolikul Katsejäneste sündmusele naasta. See siin oli esimene peatus. Kena koht ja ujumagi kutsuv, aga otsime enne aarde üles. Sellega ei läinud sugugi kergelt ega kiirelt, oma paarkümmend minutit ikka. Selle käigus leidsime isegi nastiku seina taha pugenuna. Lukas jõudis kiruda, et miks just mikrod raskel maastikul ja raskesti leitavad peavad olema. Peaaegu oleksime juba lahkunud leiuta, kui viimases hädas potsik ikka pihku jäi. Silma küll ei hakanud. Maastik on küll ülehinnatud, täitsa 1.5 ju. Lukas logis. Täname kena järve näitamast! Tühja pudeli võtsime ka maast kaasa.
Enne kui Katsejäneste sündmus peale hakkab, teeme mõned kiiremad tiirud ümbruskonnas. Kuna juhtus olema ka Peipsi toidutänava päev, siis oli vaatamist palju. Sõitsime kõige kaugemale ja hakkasime sealt tagasi tulema. Siin kohtusime markosuga, kes oma autos sahmerdas ja meie sahmerdasime aaret otsida. No kuidagi ei õnnestunud leida, Marko oli nii lahke ja aitas veidi kaasa. Niipea, kui ta minema sõitis, leidsime me ka aarde. Aitäh!
Ilusa kuid madala vaatega platvorm. Siin oli hea korraks aeg maha võtta ja lihtsalt olla. Aitäh!
Ilusa vaatega platvorm. Klaara sõi hommikust, Maire tegi Klaarale soengut ja ma võtsin aarde peaaegu esimesest vaadatud kohast välja. Aitäh siia juhatamast!
Siin olin korra juba käinud ja selle vaatlusplatvormiga põhjalikult tutvunud. Seekord alustasin umbes sama ringiga aga õnneks kolmas lähenemissuund viis kiirelt sihile ja õnnestus topsikest pisut märgata. Leiust hea meel, nautisin veel mõnda aega mõnusat tuulekest ja järvevaadet. Aitäh!
Siin läks kiirelt ja lihtsalt. Aitäh!
Sai läbi Kokora sõidetud otse Lahepera järve äärde. Kui aus olla, siis ma ei teadnudki, et seal selline uhke vaatlusmajake on. Ei tea, kas veneajast juba? Tänan siia kutsumast!
Lõpuks ikka mitmenda ringiga leidsime, ühest kohast hakkas silma
Esimesse kohta, kuhu käsi sai pistetud, oligi tops. Tänud
Tükk aega otsisime, aga ei leidnud. Mõtlesin veel, et siin pole ju kuhugi eriti peita, kus küll aare olla saab. Küsisin abi ja no sinna poleks osanudki vaadata. Proovisin leida, aga aare välja ei tulnud. Nüüd ei teagi, kas on see alles või kättesaamatusse kohta läinud. Kunagi uuesti siia sattudes võtan paremad vahendid kaasa.
Õnneks sain konteineri kätte teisest kohast kuhu käe pistsin. Pimedas kahjuks ilmselt jäin luikedest ilma. Tänud!
Pikalt siin ei läinud, alt ja ülalt uurimine andis lõpuks tulemuse. Edasi sai järvel peatunud luiged üle vaadata. Tänud kutsumast
Nagu juba teada, ei käi ma geopeitumas oma raha eest. Oh hei. Seekord transportis. ..veider sõna transport...selles on sport peidus...siia tasuta buss, nelja rattaline mõtelge. Algul olin võtnud tasuta pileti laheperra, kuid õnneks tuli aru pähe ja kobisin Lahe peatuses maha. See oli õige otsus, sest aardeni oli vaid pool kilomeetrit. Aare avaldus kiiresti. Ja siis padavai mööda hommikust unist maanteed Alatskivile, kuhu sai jõutud täpselt õigeks ajaks. Et siis järgneva päeva jooksul Agu Andersoni tõugata, Andres Mähari poolt üles klopitud saada ja teised ka naeratasid ja lubasid töllakas olla. Kõike seda vaatate te kunagi kinos, need, kel elupäevi antud.
Peale pikka otsimist ja vihjet tuli lõpuks peidukohast välja. Tänud peitjale.
Oi jeebus, kus siin paistis mitteleid kilomeetri kaugusele. Aitäh, Miki sulle, sest no mina ei oleks küll siia uuesti tulnud. Koht ju imeilus kui nats koristada aga minu jaoks kauge, mis kauge.
Aitäh imeilusate luikede eest, ei mäletagi, et oleks neid 25 tükki korraga näinud!
See oli siin küll tõeline luikede järv, polegi nii palju luikesid korraga näinud. Aare mängis ikka hea jupp aega peitust enne kui end avaldama nõustus. Aitäh peitjale.
Luiged järvel. Esimene ring sai tehtud ja ei midagi. Puha puidune ja kapsane ümbrus. Teisel ringil Helduri poolt vormistatud. Tänud peitjale.
Siin veetsin ikka märkimisväärselt kaua aega. Vaatlesin kõikvõimalikke objekte madalamalt ja kõrgemalt, sirutades ja kummardades. Tegin mitu vaatlustiiru oma arust kõige potentsiaalikamasse kohta aga ikka nägijaks ei saanud. Tuleb uuesti tulla.
Kui mõtled, et sellises kohas ei ole reede õhtul vahetult enne päikese loojumist rahvast, siis mõtled ikka valesti. Saabusime järve äärde ja objektile ning muidugi ei olnud me alul siin üksi. Seega tuli teha tööd silmadega ning alles mõne aja möödudes kui olime suutnud ootamisvõistluse võita ja vastaspool lahkus, saime tõsisemalt otsima hakata. Kui kõik loogilised kohad said üle vaadatud, tuli vaadata ka vähemloogilisi kohti ning siis ka õnn meile naeratas. Peidukoha raskusaste on vast isegi veidi suurem nii ühe palli jagu, pakuks, et on isegi 3.0. Täname siia kutsumast, saime nautida ilusaid vaateid järvele.
Kui ikka nina alla peidetakse, siis ei saa tuimalt mööda sõita. Kohapeal läks ikka mõnuga aega. Vahepeal suurema tiiru teinud Jussikeste tiim tabas mu teolt nukra näoga otsimast ning ühendasime jõud. Lõpuks tuli leid siiski ära, aitäh peitjale ja kaasotsijatele :)