Grizzly ja lemmingud

13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri leid #117. Eile vallutasin kuni 28-kraadises soojas Haanja 30 mäeaaret. Täna võtan vabamalt, sest nii palju lihtsalt pole enne sõbra juurde Põlvamaale minemist :-) Panin kunagi kuus esimest puslet kokku, rohkemaks polnud aega ega huvi. Täna leidsin vahepunkti - veel üks pusle ja seda maastikul olles?! Nojah, tõesti peidik 5.0, täiega õigustatult. Lõppu panin igaks petteks kilepüksid jalga - nõgesed, ussid, puugid, sääsed. Lõpupuu juures ei näinud midagi, aga eeldasin, et peab olema õige puu. Muudkui ronisin. Kuni saetud oksad vastu tulid, siis sain aru, et peab olema õige puu. Kesse kurat siin üleval üksikuid oksi saagimas käib. Siis leidsin ka aarde. Mikro, ja nii pisike! Miks!! ;-S Hea, et lastelastega otsima ei tulnud. Maast korjasin hambapastatuubi ära. Lõpp hea, kõik hea, tänan.

 1 

Loodan, et lingid ei jama enam :)

Mõtlesin ka seda lahendust uuesti uurida, aga üks viimaseid etappe polnud kättesaadav. Vaatasin, et GC lehel on omaniku poolt märge "pole lahendatav" ja pandud ajutiselt kättesaamatu staatus.

Eino mida aaret. Rõõm oli õigel ajal õiges seltskonnas olla ning pääsesin suurematest piinadest. Vähemalt nii ma arvasin. Suvitaja riietes aardeni pugeda polnud just paim valik ja pani kiruma ja laulma. Kohapealne loome kahjuks trükimusta ei kannata. Aga lõpp hea, kõik hea.

Tänud.

 3 

Ega mulle ka üldiselt pusled meeldivad. eriti need 500+ kobarates ja eriti kui neid veel oma uneajast kokku panna. Nii et selle koha pealt ju igati win win (loe ving ving ) 8) aga jah geopeitus on ju ikkagi täitsa vabatahtlik hobi ju. Täna lõppu minnes läbi nõbesepuhmaste korrutasime k6ik korduvalt et tegemist on täiesti normaalse vabatahtliku ja meeldiva tegevusega :D Kõige raskem osa oli vist jah leagaalse lähenemistee leidmine, aga kui see leitud siis lõpp oli vähemasti m6nus maasiaks. Huuh vähemasti on see nüüd purgis ja saab taas rahulikult öösiti magada. Aitähhid

 3 

Pusled meeldivad ja selle väga ei virisenud, kui aina suuremaid tükke närima pidi. Küll aga tegin grimasse siis, kui pusled said lahendatud ja tulemus oli sihuke meh. Õnneks Kaupo võttis ohjad enda kätte ja saime täpi kaardile. Sattusime Võrru küll ja veel, aga kuidagi polnud huvi nulli poleerima minna. Nüüd kui kolm aasta aarde omanikku ja NKT-ühe-päevaga-läbinud-veterani pundis olid, oli märksa julgem nõgestesse rappima minna. Lõpuks koordinaatidele jõudes oligi täpselt nii, nagu Kaupo kirjutas - oravad läksid üles ja kanad jäid alumisele õrrele sääskede eest peitu.

 3 

Mõistatust sai kohe alguses purema hakatud, kuidagi pika peale sai ka koordinaat kaardile. Kui juba gäng kokku aetud, siis oli paslik ka vaatama tulla seda 5.0/5.0 aarde lõppu. Ega kuskilt läheneda ei osanudki, igalt poolt tundus eramaa olevat. Peitja võiks otsijaid aidata ja ilmakaare ette öelda. Me siis kuskilt hakkasime kohale tatsama ja varsti olime nõgestes. Mis seal ikka, läbi sealt läksime, aga jalad sügelesid ikka hirmsasti. Kui lõpuks puuni jõudsime, siis oravad läksid ees üles ja kanad jäid alumises osas õrrele istuma, et pääseks sääskedest. Nimed kirja ja tagasi läbi võsa autoni. Kuna nahk soe ja jalad sügelesid, siis läksime Kavandisse ujuma.

Tohutult pikk ja piinarikas töö pusledega sai üsna peale aarde avaldumist tehtud. Kuna olime üsna seejärel sealkandis liikumas, siis proovisime otsida ka objekti, kuhu järgmine etapp meid suunas. Aga ei jäänud meie teekonnal seda silma ja loobusime tookord. Ühel järgmisel korral käisime siis ka selle õige objekti juures aga sealt leitud info oli nagu rusikahoop makku. Muidugi loobusime käigu pealt sellise ülesande lahendamisest. Ja nüüd siis lõpuks olime jõudnud lõpusirgele. See oli vaat, et kõige lihtsam selle aarde juures. Tehtud, rohkem selliseid ei soovi. Kavalused on ägedad aga selline nöökimine pole mulle meelt mööda. Tahaks lihtsalt huvi pärast teada, kas peitja on proovinud ise neid puslesid kokku panna ja kaua aega läks? Kas endale meeldis?

Logitud.

Lahendamist jagus ikka mitmeteks päevadeks. Lihtsalt selline natuke korraga aeglaselt nokkimise aare. Mingi hetk siis saadeti välitöödele, kus läks ka omajagu aega, enne kui viimane ülesanne end kätte andis. Õnneks ei olnud siis plaaniski peale vahepunkti külastamist sellega rohkem tegeleda. Mingil hetkel sai ajaviiteks siiski asi lõpuni lahendatud ja oma aega ootama jäetud. Nüüd mitu kuud hiljem, suht kehva ilmaga läheduses olles, otsustasime läbi tulla. Lõppes muidugi asi eduka logimisega nagu karta oli. Tänan peitmast.

Raskusastmetele vastav. Mõttetegevust ja ringijooksmist oli üksjagu.

Me ei ole just päris sellise geopeituse stiili fännid, mis nõuab tunde! arvuti taga tegevust ja siis mõnevõrra ka looduses liikumist. Olgugi, et jah, ka aarde raskusastmed on vastavad, aga siiski, me jaoks on geopeitus eelkõige looduses liikumine. Raskusastmetest rääkides, maastik äkki päris 5.0 ikka ei ole, kui lähtuda abivahendi vajalikkusest? Aitäh.

Mõistatuse osa oli varem lahendataud ja nüüd siis sai kohapealne T5 osa ka tehtud.

Esimesi puslesid kokku pannes ei tundunud üldse midagi hullu. Iga hetkega läks olukord aga aina õelamaks. Kõik pusled said siiski kokku ja välitöö jäi oma aega ootama.

Võru kanti tulles otsisime vajalikku pikalt ja väga põhjalikult aga ei midagi. Leidsime rohkelt kanditaate aga mitte seda õiget. Kurtsime muret peitjale ja saime väikese suunitluse kus meil veel käimata võiks olla. Tänud talle selle abi eest!

Järgmine päev läksime kobtrollima veel nelja erinevat varianti. Üks neist osutuski õigeks. Napilt saime inimpüramiidina selle kätte. Ja siis vaatas meile vastu järjekordne, senini suurim õelus. Selleks päevaks jäid välitööd taaakord pooleli.

Uueks päevaks oli ka see takistus ületatud, veel üks mõistatus läbi puretud ja koordinaat kaardile pandud. Pärast lõunasööki Võrus, tulime uuesti välitöödele. Valisime lühema lõigu asemel lähenemiseks võsavabama kuid 3x pikema teelõigu. Alguses oli hea niidetud rada aga siis saime nõgeseid, võsa ja muid takistusi. Nulli jõudma hakates saime kinnituse, et oleme õiges kohas. Mõned inimtekkelised rajad ja nullis väärikas objekt. Me Klaaraga jäime sääskede ja parmudega võitlema, Maire suundus ronima. X minutit hiljem hüüdis Maire, et ta ei julge rohkem. Vahetasime kohad ja proovisin ise ronida. Mul jalg värisema ei hakanud ja jõudsin muretult aardeni. Nimed kirja ja sama teedpidi tagasi autoni.

Kokkuvõttes oli üks päris õel aare algusest lõpuni aga no 5/5 aare ei olegi mõeldud igaühele ja ei saa eeldada, et see mingi jalutuskäik pargis on. Tore, et pärast kõiki meie pingutusi mitme päeva jooksul selle ikka tehtud saime. Muidu oleks küll mõru maik jäänud. Peitjale aitäh proovilepaneku eest!

Kodutööna lahendasin kõik pusled ära. Järgmine ülesanne, mis oli välitöödeks antud, ei tundunud just eriti keeruline. Kohapeal tiirutasime aga terve tunni autoga aga ei leidnud vastavat kohta. 3km raadiuses said enda arust kõik variandid läbi käidud. Veidi segaduses, et kus kohas meil siis käimati jäi? :(

Pusled meeldivad. Aga mitte siis, kui peab neid telefonis kokku panema. Õnneks oli tahvel kaasas, läks veidi libedamalt. Ja viimane lahenduskäik tuli jooksu pealt. Siis leppisime Aivega kokku,et tuleme käime lõpus ka ära. Ronisin kribinal krabinal puu otsa ja esmaleiu kirja saimegi. Kui keegi aarde kõrguse maapinnast ära mõõdab, võib teada anda. Oleks huvitav teada. Tänud

.Kui plaani tuli 5päevane retk lõuna eesti,võtsime ka selle aarde ette.Alustasime kodus puslede lahendamist.Välitöödel vahepunkti leidmine ei tulnud sugugi kergelt aga leitud ta sai.Vahepunktist saadud ülesannet keeldus mu tel.tegemast kolm korda viskas ennast auti.Saime sellestki üle ning edasi oli juba lihtne kuni karbi kätte saamiseni aga õnneks oli meil pundis Krissu kes päästis päeva.Olime ikka õnnelikud,et saime 5/5 tehtud koos kodutööna ainult 4päeva.Aitäh!