1992: Eesti rahareform

 1 

Enne geopeitust sai siin juba ronimas käidud. Mõnel korral ka nii järsust kohas üles mindud, et pärast alla ei julgenud minna. Mitmeid kordi oleme mõelnud siia tulla, aga alati edasi lükanud. Täna oli plaanis Liisil leida Tötskääbuse ning tulime jalutasime siis ka siia ära. Logide järgi tundus palju hullem tõus, tegelikult oli paras 3.5 maastik ja saime nimed kirja.

 1 

Kunagi talvisel aal plaanisime semudega otse ülevalt laskuda, aga õnneks oli kõigil (vist) geopeitusest kopp piisavalt ees ja siis jäi kottpimedas ullitamine ära.

Täna tulime Tötskääbuse juurest otse siia. Täpselt paraja pikkusega vantsimine oli. Ei pidanud võitlema lainete, kivide, kurja saatusega vms. Kui olime aardega risti, kütsime üles ja aare jäi kenasti silma. Nimed logiraamatusse ja tschüss.

 2 

Lauri-eri päeva viimane. Päikseloojangul vahetult enne kodu naasmist. Sest mul oli plaan end siin soojas merevees õhtuses sulnis 18-kraadises õhustikus päevaroppustest puhtaks loputada. Mõeldud-tehtud, ohtrast adrust hoolimata. Enne aga tuli silgata kiiruga aardeni ja tagasi. Lahtistes kummiplätudes polnudki see nii hõlbus, eriti naasmine. Lasin ühe korraliku kivilaviini teele. Suured ja teravad paelahmakad pressisid vahepeal paljastele jalgadele kahest küljest ligi. Aga ilma kahjustusteta. Ja hea, et ma enne Kaja-Bruno pilti ei vaadanud!!! Appi, ei taha. Niigi oli raske. Aga aare oli aus ja paljast ihuüksinda ujumine oli mõnus.
Aardest rebisin kaasa kaks rändurit ja ühe pisikese pruuni hülge, kes kaldast 5 meetrit allapoole kukkus. Ime, et üles leidsin. Suured tänud Laurile väärt geopäeva eest!

Geopäev loojub

Näkineiu riided kivil

 1 

Ilmaga vedas täiega: 0 merd varvaste vahel loksumas, puhas rannaliiv jalutamiseks, tuul ei puhunud, päike paistis soojalt. Puhtalt roni ja logi aare. Reaalsuses see muidugi nii lihtne ei olnud. Kui raja puhastaja kolme sekundiga aaret ei leidnud, otsustas orav ka asjasse sekkuda. Kiirelt kaks sammu ja siis kolm minutit kisa. Puhtalt äratundmisrõõm ma ütlen :) Peab olema ikka terav silm, et selliselt maastikult üks sik-sakiline üles leida :)
Aardega kõik korras. Jätsime 2 rändurit.

Appiiiii, siin on uss!

Leitud

Naaberaarde juurest väike jalutuskäik siia ning asusin üles rühkima. Sandrile tundus pidevalt, et ma nüüd vist veeren kohe alla, aga õnneks olid need vaid kivid. Aardega kõik korras ja sain lastele isegi nänni vahetada. Allatulek oli küll mitu kraadi jubedam kui ülesminek, aga jõudsin ilma vahejuhtumiteta alla. Aitäh!

Tundus hea päev mõnusaks jalutuskäiguks. Vaade oli tõesti omapärane. Aegajalt pudenes midagi alla seinast. Teel möödusime naaberaarde juures turnivast Wingmanist ja nähtamatust Catibergist. Eeldasin, et selle aarde kaugus merest on umbes sama, mis naabril. Oleks teadnud, et ta nii lähedal teele on, oleks hoopis teiselt poolt lähenenud. Aga niipidi oli ka tore jalutuskäik. Aare ka igati vinge teostusega nagu peitjal tihtipeale juhtub. Aitäh peitjale.

Kui muidu oli ilm juba tõeliselt kevadine, siis siin jalutades jäi silma ka üksjagu jääd, mis üsna mitmeski kohas alla kukkudes pisikeste tükkidena igas suunas lendas. Üldse kuuldus koguaeg millegi pudenemisheli. Ja siis kostus lause siit 19 meetrit sinna suunda. Ma soovisin alguses jõudu minekul, aga julgustav kutsung pani mindki liigutama. Väga tore aare ja ka lihtsalt mõnus koht kuhu tulla! Aitäh peitjale!

Krokodillinahapuu

Leitud ja logitud. Aitäh!

 4 

Mina tänan ennast, et ei tulnud siia lume ja jääga. Mina ei täna ilma, mis otsustas taevakraanid avada just aarde juures olles. Pärast seda ei olnud üldse mõnus märgi puid kallistada. Rahareformist mäletan rublade meeletut kulutamist enne vahetust, mingist suvalisest putkast kästi mul dressid endale kiiresti valida. Vist oli vahetamisel mingi summaarne piirang peal. Mina täpselt ei tea, olin siis veel laps. Esimese ostu kroonidega tegin ajaleheputkast, ostsin ajalehe. Jube ilus raha oli, siiani mäletan. Ei olnud seal peal seda koledat, kiilakat, habeme ja vuntsidega onu, kellele meeldis väikeseid lapsi põlve peale võtta. Aitäh!

Midagi jäi näppude vahele ka

Leitud, tänud!

Mina tahtsin siia aarde juurde tulla tossuga aga õnneks pani Kalvi mulle mõistuse pähe. Kummar oli see õige valik. Mõni suurem laine tahtis küll varbaid märjaks kasta aga vähemalt sinna minnes pääsesime suht kuivalt. Nullis tiba turnimist ja nimed kirjas. Tänud!

Mina pole veel seda aaret logima jõudnud, aga mul on hästi meeles, et enne rahareformi maksis õllepudel keskmiselt 35 rubla ja pärast kohe 4.20 EEK'i, olid esimesed rohelise sildiga Saku Pilsneri omad. Siis tuli Saku Originaal, vist hinnaga juba 5 EEK pudel jne...

Meie tegime ikka ilusasti kauni ringi ära. Ja aardejuurde ronimise hetk oli ka just siis kui lahtiste koerte jalutajad meile oleks vastu saabunud. Rahareformi ajal olin mina EÜS i laekahoidja, see eelnev hüperinflatsioon oli ikka kohati hüsteeriliselt naljakas, lõpus aga üksjagu raske ka. Isiklike vahendeid nappis iga päev aga ma ei mäleta et seetõttu oleks mõni õlu ostmata ja joomata jäänud. Rahavahetamisest endast pole nagu suurt miskit mäletada, seega toimus kõik igavalt ja plaanide järgi. Kui ma ei eksi siis reformi järel maksis õlu 1 kroon, ja ka peale rahareformi ei jäänud üksi soovitud õlu ostmata, kuigi ka peale rahavahetust nappis isiklike vahendid endiselt igapäevaselt

 1 

Ilm oli ilus ja sai siis vaatama tuldud mis siin ees ootab. Auto jäi tee äärde, sups üle piirde ja olingi kohal. Kiire laskumine liftiga alla ja peagi oli aarde juures, ilus viisakas nagu ikka :) Pärast liftiga ülesse tagasi ja tehtud ta oligi, väga tore asukoht, aitäh :)

 13 

Kui üle mitmete päevade taas päike paistis, siis ei olnud muud valikutki, kui tuli õue minna. See mereäärne jalutuskäik tundus parim valik tänasesse päeva.

Alustasin Türisalu pangalt laskumisega (ikka selleks ettenähtud kohas) ja liikusin mööda rannaäärt aarde suunas. Ühel käel päikese käes sillerdav vaikne helesinine meri ja teisel pool kaunis jääpurikatega ehitud kõrgendik. Ei suuda lihtsalt kummaltki pilku pöörata ja raske on otsustada, kuhu oma tähelepanu rohkem suunata, et neid vaateid endasse salvestada. Ja nii ma seal jalutades hakksingi meenutama, mis asjaoludel Türisalu pangal varem käinud olen. Ja üks konkreetne situatsioon on vägagi seotud rahanduse ja pangaga. Nimelt 25 aastat tagasi- 1998 aasta suvel lõpetas tegevuse minu tolleaegne tööandja Eesti Hoiupank ja just siin pangal toimus sümboolne ärasaatmistseremoonia ja "põletusmatus". Täpselt enam ei mäleta, mida kadunukesele kaasa pandi, kuid pole välistatud, et ka mõni rahakupüür seal oli.

Seega minu meelest on see vägagi sobiv paik rahaga seotud ajalooteemalise aarde peitmiseks. Niimoodi seal mõtiskledes ja vaateid nautides oleks peaaegu aardest mööda põrutanud. Õnneks võtsin just siis taskust telefoni, et enda asukohta täpsustada, kui oligi aeg kõrgusmeetreid vallutama hakata. Tänu sellele, et puud on raagus silmasin aaret juba turnimisraja alguses. Seega siht oli silme ees, ole vaid osav lähenemises. Õnneks oli maapind natuke külmunud ja sellega koos ka osa kive sinna kindlalt haakunud, seega väga hull see etapp polnud. Aare oli äge ja temaatiline, nii nagu arvata oligi. Peale logimist ei tahtnudki kohe laskuda, oli sealt merele ilus vaade ja seljataga kaunid jääpurikaskulptuurid.

Kui tagasi maapinnale jõudsin, siis sama meeldiv jalutuskäik tagasi autoni ja sain ilusa päikeselise ennelõuna igati kordaläinuks lugeda. Suur tänu nii aarde eest kui meenutuste radadele toomast.

Ühe rahaasutuse lõpp

Hüvastijätt

Alternatiivne otsetee üles

Täna mõned tunnid varem olime jalutamas Kakumäe rannas ning seal nägime, et meri oli üsna kaugele ära läinud ehk veetase oli madal. Seda arvesse võttes tundus hea mõte siiagi jalutama tulla. Nii alustasime oma jalutuskäiku umbes pool tundi enne päikeseloojangut ning lõpetasime pool tundi peale seda kui päike oli horisondi taha vajunud. Kivilt kivile hüppamist tegema ei pidanud vaid saime täitsa muretult jalutada mööda rannaliiva kuni lõpuni välja. Viimati käisime siin 2020.a. esimesel jaanuaril ja nagu ikka - aarde pärast. Tookord tegime natuke suurema seltskonnaga aasta esimese päeva jalutuskäigu ja siis oli sihtmärgiks zdrk'i aare Türisalu pank. Täname aarde eest!

Selle aarde juures sai õigel ajal ära käidud.Mere äärest tõusu võtma hakates oli isegi lumevabal ajal kohati päris libe nõlv,praeguse jää ja lumega ilmselt päris hull ettevõtmine.

Rahareformi järgsest ajast mäletan,et esimene krooniost oli pudel "Värskat".Aitüma aarde eest!

Aitäh aarde eest!

Tänase lainega oli päris tore settide vahesid jälgida, et siis kiirelt järgmise kõrgema kivini lipata. Üks laine aga osutus ootamatult tugevaks ja vastu kivi prantsatades pritsis mulle põlvini.. aga sellest hoolimata jäin ma ise täitsa kuivaks, hoopis lõbus hakkas. Kallakus üles minek tundus palju ohtlikum, kui keskmine 5,0 maastiku vallutamine turvavarustusega. Kuid läbi raskuste tõustaksegi ju tähtede poole.

Tänan peitmast.

"Kiire logimispeatus" maantee ääres. Vähemalt nii oli se mul plaanis, ega mu ju eelnevalt ei olnud kaarti lähemalt vaadanud. Tegelikult oli tore hommikune mereäärne jalutamine. Ma küll ei saanud aru kuidas eelmised logijad jalad märjaks said, ilmselt oli siis korralikult tormine ilm. Enne aardeni jõudmist tuli ka veidi ettevaatlikumalt liikuda, et mitte koos kividega mäest alla libiseda. Aaret otsisin muidugi valelt tasandilt ja lõpuks kui end sirutasin oli aare kohe ka näha.

leitud

Tulime peaaegu joostes, et enne pimedat jõuaks ära käia. Kive ikka langes sealt järsakust alla. Üles pidi rühkima, alla sai kelguga. Lapse jätsime mere äärde ootama. Tänud

 1 

Mõnus väike jalutuskäik mööda mereranda, kuna Madisel oli üks teele jääv tops üle vaatamata, siis tegime selle juures ka väikese peatuse. Tänud aarde eest!

Reipalt veest lirtsuva saapaga sai see aardekirst leitud. Valisime marsruudi ikka nii, et ei peaks käidud teed kordama ja sinnajõudmise etapp möödus tõusuvees kividel hüpeldes. Kuna telefon selle käigus eksitas ja mina päriselt "kohal" polnud, sulpsas aparaat vette ning järelejätmatu (külma)värina saatel suundus surnud telefonide maale.

 9 

Päeval vaatasi net ohoo kodu lähedale uus aare potsatanud. Kui koju s6ites veel yhtegi logi ees polnud, siis vurasingi ennem kojuminekut siit läbi. Väikene jalutus ja maastiku trotsimine, ning juba uudistasingi seda vahvat konteinerit. Alles hiljem lugesin kirjeldust et seeriaaare :D sellega ma kyll ei arvestanud. Aga ongi hea mott midagi peita ja vast saab seeriale uuesti hoo sisse. Ahjaa ja raamatusse sai esimene sissekanne 18:12 Koju j6udes teatas Leanne et tahaks jalutama minna. Kuna mul oli samuti vaja m6ned rändurid ära pudistada, siis yhildasime kaks asja ja tulime uuele ringile. Panga fuajees põrkasime ka Priiduga kokku kes oli samuti just tulnud jalutuskäigult. Paar s6na juttu ja siis edasi. Pimedas tundus see ronimise osa palju jubedam kui valges aga ei miskit hullu.

Need üheksakümnendate algusajad on veel üpris helgelt meeles. Sama moodi ka see sagin raha ümber. Kõige valusam oli see rahareform neile, kes olid pikka aega raha sukasäärde kogunud. Sai ju vahetada vaid 1500 rubla inimese kohta. See oli minu lähikonnast kõige valusam pauk just minu vanavanematele. Ja mitte et sellest vähe oleks olnud tuli hiljem maapangaga veel teine reha otsa. Ok kisub melanhooliliseks. Esimesed emotsioonid olid muidugi vägevad kui nägid esimest korda kümnesendist ja ühekroonist rahatähte. Kroonine tundus hiigelsuur oma rublavenna k6rval. Mingi aeg sai ise ka neid esimesi proovirahasid kogutud kus seeriatähtede asemel olid tärnid. Ja mäletamist mööda oli mul ka kunagi krooniaja lõpuaastatest ka täiskomplekt paberrahasid. Aga tundub et suuremad kupüürid on siiski kuhugu rändama läinud ja alles jäänud vaid m6ned paberrahad ja kotitäis sente.

Aitähhid peitjale

Õhtune jalutusring