Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1976 aasta aardega saab jätku ajaloo teemaline seeria. Seekord siis 1978 aastast kaugemale minevikku. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab eelmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa tagasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid.
1976 aasta oli olümpiamängude aasta – talvel toimusid XII taliolümpiamängud Austrias Innsbruckis ja suvel XXI kaasaegsed olümpiamängud Kanadas Montréalis.
Mis on need sümbolid, mis on kõikide olümpiamängudega kindlasti seotud?
Olümpiarõngad koosnevad viiest omavahel põimunud värvilisest rõngast, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses.
Olümpiadeviisiga "Citius, Altius, Fortius" kutsub ROK liikumises osalejaid mängudel silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Ladinakeelne Citius, altius, fortius tähendab eesti keeles 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.
Olümpiatuli ja selle süütamine paar kuud enne olümpiamänge Olümpias Vana-Kreeka aegseid rituaale järgiva tseremooniaga.
Olümpiamaskott, mis on võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju.
Selle aarde otsimisteekonda alusta siit, sisestades 1976. aasta olümpiamängude maskottide nimed eraldades komaga.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aardekonteiner | Lõpp-punkt | Geokontroll 27/74 |
Parkla | Parkla | 59° 22.1970' 24° 41.0810' |
Aarde sildid: lahe_teostus (7), soovitan (4), välimõistatus (4), pikem_matk(>1km) (2), lumega_raske (2), võsa (2), seened (1), rattaga_raske (1), marjad (1), lemmikloomasõbralik (1), laudtee (1), ajaloo_seeria (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAEJ2W
Logiteadete statistika: 28 (87,5%) 4 1 0 0 0 0 Kokku: 33
Ei saa öelda, et oleks aastajaale vastavat eeltööd teinud. Ühel hetkel mõtlesin, et ah läheks lihtsalt otse ja nii tegimegi. Selle tulemusena sain selja märjaks ja koerad said korralikult sumbata. Seda, et "lumega_raske" silt on juures, märkasin kui telefon näitas aarde kauguseks 6 meetrit. Õnneks oli rasket lund vähe. Aitäh! EVEJ
Niivõrd ilus ilm oli eile, olime rõõmuga nõus, kui jalutama kutsuti. Alguses läksime pontoonrada ja vaatetorni vaatama, siis ma nägin, et üks lahendatud aare ka seal kuskil. Rapsisime mööda metsa, kuniks leidsime täiesti korraliku raja ja ka aarde. Päris vahva tükk, aitäh põhjuse eest veidi matkata.
Rabas jalutades avastasime, et seal on üks koht mis vajaks külastust. C oli omale koordinaadi salvestanud. Ma nüüd kodus logi kirjutades vaatan, et vastus on käes kuid andmed edasi püüdlemiseks sisestamata jäänud. Olime just punase raja lõpetanud kui ründasime uuesti suvalisest kohast rabametsa. Ragistasime metsas veidi kuni jõudsime rajale. Rada läks soovitud suunas kuni kopra tegutsemise alani. C koordinaat oli täpne. Leidsime kena asjakese. Ragistasime veidi ajusid. Tulemus sai rahuldav. Nüüd otsustasime kasutada rajakest ja siis veel teist rajakest ning olimegi endale üllatuseks jõudnud aardeni. Kõik oli igalpool kenasti korras. Kaasa haarasin igavleva ränduri. Aitähh!
Leitud, tänud toreda mõistatuse eest. GK ei kiitnud tulemust heaks aga aare oli õnneks seal ikkagi olemas.
Alguse susserdasin kodus valmis. Kunagi talvel käisime Merlega vahepunkti kaapimas, nüüd siis otsustasin lõppu nime kirja saada. Sain hakkama. Pohli oli veidi. Võsa oli õnneks vähem kui pelgasin. Aitäh!
Kunagi talvel sai alguspunktis käidud, ilm oli külm ja vihmane. Kohapeal ma kontrolli roheliseks ei saanud. Salvestasin vajaliku info ja seadsin suuna kodupoole, kodus nähtu peale mõeldes sain ka õiged numbrid. Täna logima minnes oli paras ikaldus, pidasin plaani mitmeid kordi logimine kuhugi tuleviku jätta aga ei, parem aeg on vb sügisel alles. Tänan
Mõistatuse lahendusele õige vastuse leidmisega läks ikka päris pikalt, kuigi justkui olid õiged vastused teada. Pärast mõningasi minu poolseid korrektuure tunnistati aga vastused õigeks. Aare ise jäi siiski veel sobiva otsimispäeva ootele.
Vahepunkt oli toreda teostusega. Tiimitööna tulid numbrid kiiresti ja leidsime pärast võsas ragistamist aarde kenasti üles. Aitäh aarde eest!
Mõistatuse osa õnnestus isegi mõistliku katsetamiste arvuga roheliseks saada, kuid siis oli liiga palju lund ja jääd. Nüüd oli vaja eelnevatel linnas käimistel tiikide kaugemale jäävad punktid ära külastada, et ikka tulek võimalikult kasulik oleks. Eks vaiksel võsa tiheneb, kuid veel õnnestus läbi pääseda. Eriti meeldis mulle vahepunkti lahendus ja sealt saadud naeratust ei röövinud isegi lõppu mineku võsandus.
Tänan peitmast.
Uhh ja puhh kuidas m6ni v6ib ikka nii lihtsa asja nii keeruliseks m6elda. Just nii läks mul certiga. Üritasin nii ja üritasin naa ja kuna miskit ei paistnud siis kaevusin muudkui interneti avarustes edasi, genereerides muudkui uusi ja uusi v6imalikke lahendusi. Takkajärgi tuli muidugi välja et kohe esimene m6te oli 6ige olnud, aga vot kirjutamisoskus jättis soovida :D Igastahes see selleks ja täna suundusin siis vahepunkti poole. Ise veel kirusin endamisi et on ikka alles v6ssi peidetud. Seal oli hetkeline peataolek, aga õnneks siin haakis samuti kohe esimene mõte ja seekord ka edukalt. Ega seda ei osanud ma kyll ette näha milline v6ss mind nyyd ees ootas, eriti peale seda kui olin otsustanud vahepunktist otse väikese loteriipeatusega lõppu liikuda :D Igastahes lõpp eha k6ik hea ja sealt suundusin juba otse tsivilisatsiooni poole tagasi kus ka v6ss oli pisut leebem. Peitjale igastahes tänud selliste tummiste vahepunktide eest. Selliseid on kohe rõõm leida. ja eks tuleb nentida ka t6siasja et mugufaktori neutraliseerimiseks tulebki selliseid just sellisesse v6ssi peita ;) Aitähhid
Kõigepealt proovisin tunki neiudega tegeleda, aga sellest ei tulnud midagi välja ja suundusin selle aarde vahepunkti. Paar minutit tiirutasin kuni otsitav silma jäi. Midagi hullu õnneks seal ees ei oodanud ja peagi oli lõpu asukoht teada. Kui siiani ei olnud ma veel aru saanud, et kus see võsa on, siis poolel teel aardeni läks veits kitsaks jah. Samas üsna kiirelt leidsin aimatava raja ning siis oli juba lihtsam. Jõudsin isegi mõtiskleda, et kus siis olen kõige vastikumat võssi kogenud. Meenus seik Saaremaalt, kus kadastikus sai mööda (ilmselt) metssigade loodud tunneleid roomatud. Ja siis muidugi antud seeriasse kuuluv Muuga sadam, mis jääb küll igaveseks meelde.
Igatahes, oli vahva aare ja minul hea meel, et siia lastega ja rohelisemal ajal ei sattunud. Tänud!
Esimene mõistatus oli kerge ja kuigi vahepunkt tuli kodu lähedale, siis kuidagi ei jõudnud otsima. Siis tulid teated, et aare jäätunud ning lükkasin otsimise edasi. Ühel hommikul oli jalutusisu ja see oli parajal kaugusel kohale tatsamiseks. Õnneks kraav oli veel jäätunud ja ligipääsuga polnud probleemi. Filmisin nähtu üles ja kodus lahendasin ära. Täna siis oli ilus ilm ja tulime jalutama. Vähe võsane oli lõpp, aga konteiner hea ja mets mõnus. Aitäh huvitava aarde eest.
Ühes vägavaravalges tegeles Kaupo möödaminnes eeltööga ja sai täpi kaardile õiget aega ootama. Täna, kui hambad ristis oli omajagu makatööd tehtud, läksime preemiaks jalutama. Ei hakanud lähimasse võimalikku paika rammima, vaid jätsime auto teadlikult eemale ja tegime mõnusa jalutuskäigu. Aitäh toreda aarde eest!
Sõpradelt saime soovituse, et mõnes mõttes tasuks vast see aare üles otsida pigem talvel kui suvel. Võtsime hüva nõu kuulda ja nii talitasimegi. Ilm oli kena, jalutada mõnus ning peale mõningasi pingutusi saimegi tõdeda, et leitud. Täname aarde eest!
1976 - mina olin 6 aastane ja mida ma sellest mäletan. Üksikud pildid, kuidas läksin lasteaeda, kotis malemäng ja seda, kuidas ma kõigiga seda mängida tahtsin ja et teised jällegi ei tahtnud.
Äkki kuskile sinna aega jäi ka mõistmine, et tüdrukutel on lisaks pikematele juustele veel miski, mis neid poistest teistsuguseks teeb. Olümpiamänge ei mäleta. Montrealis olen küll hiljem käinud aga ka sellest ajast on meeles hoopis teised kohad - näiteks Habitat67 või sealne ööelu.
Aga aardeni liikumine oli küll aardedeviisile sarnane. Täna lumes ukerdades midagi sellist - "aeglasemalt, raskemini, libedamalt". Kuna aga lõppkonteiner oli lahtisulanud siis suutsime tänu pingutustele ikkagi rõõmsalt lõpetada
Aitäh.
Õhtune jalutustiir. Auto sai kuskile parklasse jäetud ning rõõmsalt astuma hakatud. Üsna kiirelt muutus see astumine rohkem- prooviks mitte kukkuda/uisutamiseks (hea, et jalutuskepp sai kaasa haaratud, isegi koeral oli keeruline püsti püsida). Kui õige koht kätte jõudis muutus see võsas ragistamiseks. Lõpuks jõudsime nulli, otsin ja otsin ei leia midagi. Okei lund liiga palju, lähme minema. Ja siis koer näitab ette kus otsitav asub. Kahjuks oli see nii jääs, et ligi seekord ei saanudki. Eks tean, et tulen varsti tagasi :)
Ohjummel. Muidu toredad ja rõõmsad preili-proua, kus nüüd keerasid õeluse kokku :D
Mõisatus sai läbi häda lõpuks lahendatud, vastuste saamine polnud ju keeruline, aga peitjate mõtteid lugeda ei osanud, nii oli certitudega tükk aega mässamist, kuni rohelise tule andis.
Järgmise sammu jaoks oli võtsin alles hoogu, koht ja logid ei andnud innustust.
Täna tunki tüdrukute jälgi ajades tekkis mõte, et vaataks olümpiarada ka. Kõhklesime, kahtlesime, aga kuna võss+lumi kombo tundus ikkagi parem kui võss+märg, siis hakkasime rammima. Oleks taibanud lumega raske atribuudile tähelepanu pöörata ja seda tõsiselt võtta, poleks ilmselt üritanud ;). Aga oma lollus. Lumega raske täna = võimatu. Vihjest polnud kah abi. Loobuda ka ei tahtnud, sest siis tuleb ju uuesti tulla ;). Kui lõpuks tuvastasime peiduka, siis selleni jõudmine tundus täna lootusetu. Aga kuklas kummitas: uuesti ka ei tahaks tulla :). Vettinud kinnaste ja hellade sõrmedega lõpuks õnnestus peidetu päevavalgele saada. Õige vastuse saamisega oli pusimist, loendamine pole teadagi kõige lihtsam (loe: meeldivam) ülesanne ;) (urr, väike kriitika ka - miks ei ole gc lehel ka geokontrolli, nagu gp omal).
Lõpuks õnnestus ja saime rohelise tule. Vaatasime üksteisele otsa - tänan, ei. Aitab tänaseks, jätame teise korra magustoiduks ka võssi.
Ega sport ei ole kerge, mõistatuse pealkirja väärilised ka mitte, nõrgad ja aeglased... kogume kodus jõudu ja teinekord tagasi. Ja tagasi me kindlasti tuleme :D
Meeldejääv aare igatahes, juba praegu, olles alles poolel teel...
Aitäh peitjatele!
Igati mõnus jalutamine, vahepunktis sai aega veedetud omajagu, aga lõpuks ikka jõudsin tulemuseni, mida kõlbas ka geokontrollile pakkuda. Et kontroll oli tulemusega rahul, siis polnudki muud, kui väike jalutuskäik lõppu ja nimi raamatusse. Tänud aarde eest!
Seda aaret olen jahtima läinud vist kokku juba 5el või 6el korral, vahepeal on juba lugemine sassi läinud xD Esimene kord tahtsin autoga männiku poolt läheneda aga peale suurt tormi ootas jäme pikali kukkunud puu tee peal ees ja rohkem ei viitsinud. Teine jord lähenesin laagri poolt ja sain juba veidi kaugemale kui esimene kord aga ka siis oli pikali kukkunud puu ees. Kolmas kord läksin näidatud parklasse aga siis tundsin, et ei viitsi ikkagi autost välja minna. Neljas kord sai vahepunktis ära käidud aga kuna teed midagi polnud ja ees ootas täielik võsa siis lõppu minna tahtmist polnud. Viies kord ehk siis nüüd jupp aega hiljem võtsin suuna lõppu. Taaskord täielik võpsik ja ainus mida natuke näha oli oli kujutletav tee. Pool maad maha ragistatud siis tahtsin kaarti lahti võtta ja vaadata kas suund on ikka paigas aga selgus tõde, et pole netti seal xD Olin juba peaaegu loobumas kui peale 10 minutit võpsikus istumist keegi lusika täie netti saatis ja sain kaardile enda asukoha ja lõpu asukoha. Nii siis peagi olin aarde kõrval. Teostus väga tore ja viisakas algusest lõpuni aga asukohtadega läks veidi pahasti, aitäh :)
Madis meelitas mind kunagi varem juba siia, aga siis hakkas vihma sadama ja jalutuskäik jäi ära. Täna olin parajasti ühe teise aarde juures logimas kui Madis jälle helistas. Ilm ju imeline, miks mitte teha väike jalutuskäik rabas. Nii me kokku leppisimegi kohtumise poolel teel koju. Kähku väike outfiti vahetus ja juba me olimegi rabas. Rada viis kenasti sihtpunkti ning olimegi probleemideta kohal. Tänud toreda aarde eest!
Eelmine kord külmetasin end nii ära, et olin tükk aega põletikus ja palavikus ja krõbistasin antibiootikume. Täna aga oli kena ilm ja parasjagu vaba aega, seadsime sammud rappa. Lõpp oli kenasti leitav ja väga temaatiline. Aitäh peitmast!
Pääsküla rabas polnudki ammu käinud.Madise logi pani küll hoolsamalt tegema kaarditööd ennem kohale kappamist.Kohapealne mõistatus oli kontimööda ning ei jäänudki muud, kui asuda finisi poole.
Aitüma peitmast ja värske õhu doosi eest!
Selle aardega läksid enamik asju valesti. Kõigepealt mõistatus - suutsin valesti vastata. Seejärel lähenemine esimesele punktile - minu ja aarde vahele jäi sügav kraav. Hea, et taipasin tokiga sügavust katsuda. Seejärel tegin suure ringi ja jõudsin kohale. Kohapealse mõistatusega ei läinud ka paremini. Suutsin ühe asja valesti panna ja geokontrolli punast tekitada. No ja kui siis lõpuks koordinaat ja roheline tuli käes oli, otsustas telefoni aku maha kärvata. Ilmselgelt jäi lõpp leidmata. Hea, et sealt üldse tagasitee leidsin. Ainuke, mis ei läinud täna valesti, oli ilm. Mõnus kergelt karge hommikupoolik, lompidel õhuke jääkiht peal. Aitäh senise seikluse eest, tulen kindlasti tagasi.
Aasta 1976 oli ka minu jaoks päris...elumuutev aasta :D Selles mõttes, et elu tekkis...umbes nii detsember miinus 9 kuud :D
Aga aitäh aarde eest! Oli tore!
Kuu aega tagasi hakkasin koduümbruses kriitilise pilguga ringi vaatama, et leida aare millega enda seeriale punkt panna. Päris suvalist ei tahtnud viimaseks jätta. Valisin ühe Tallinna aarde välja. Paar nädalat tagasi sattusin seda aaret pusima, siis tekkis uus idee. Aare on niivõrd hea teostusega ja niivõrd minu teema, et jätsin hoopis selle aarde korralikuks ankruks seeriale.
Vahepunkt oli mõnus pusimine. Korra õnnestus isegi punast välgatada. Vana rada aardeni on suhteliselt kinni kasvanud. Neile kes tahavad kergemalt hakkama saada, soovitan aastakese oodata. Geopeiturid käivad selle jälle sisse. Kui logiraamat peaks kunagi täis saama, siis on mul asendus riiulis olemas.
Olümpiamaskottide ajalugu pole üldse pikk, esimest korda katsetati sellega aastal 1968. Ametlikult loodi olümpiamaskott neli aastat hiljem. Mõned huvitavad faktid Montréali mängude kohta. Olümpiatule süütajad abiellusid omavahel paar aastat hiljem. Caitlyn Marie Jenner võitis olümpiakulla 10-võistluses maailmarekordiga. Tol ajal oli ta veel mees ja kandis nime Bruce Jenner. Noorem põlvkond vast teab ta tütreid. Vehklemises võitis Lääne-Saksamaa meeskonnas kulla praegune ROK-i president Thomas Bach. Mängude korradamine läks nii palju maksma, et viimased võlad tasuti rohkem kui 20 aastat hiljem. Väljaspool olümpiat kõnetas spordimaailma aastal 1976 enim Panenka penalt. Sellest legendaarsest löögist on möödunud 47 aastat ja tänapäeval teavad kõik vutifännid mida see tähendab.
Kuskil pidi see seeria ju lõppema. Parem on ikka planeeritud lõpp, kui ootamatu. 1111 sai täis veidi enne jaanipäeva, siis ei olnud nõus pooleli jätma. Suvel liigun niikuinii iga päev ringi, logimine pole mingi vaev. Vaatasin numbreid ning kõige toredam variant tundus 1234 oktoobris. Nüüd viskan jalad seinale. Loodan, et kaks päeva ei logi midagi. Kui vaja siis lasen caibergil ennast kinni siduda. Kindel on, et nii pikka tsüklisse ma enam ei kuku. Aitäh kõigile peitjatele, kelleta see värk poleks õnnestunud. Aitäh aarde eest!
Pikim leiuperiood - 1234 järjestikust päeva leidudega alates 02.06.2020 kuni 18.10.2023
Pikim paus - 0 päeva on möödunud ilma aardeleiuta
Jooksev leiuperiood - 1234 järjestikust leidudega päeva alates 02.06.2020
Lonkisime kohale ja asusime pusima. Õnneks ei läinudki väga kaua, kui õige koordinaat käes ja edasine oli vaid jalutuskäik pargis, kus nii eest, kui tagant kostus muhedat sisisemist: "Mis krdi rapikusse me sattunud oleme". Tegelikult oli lahe teostus ja aare, aitäh!
Rohelise tee sain kohe peale avaldamist,täna sai kohe pikemalt seal jalutada ja päris mitu aaret otsida.Vahepunkt oli tore ning samas ka lihtne.Saime lõppnumbrid kenasti kätte ja liikusim lõppu ka läbi teiste aarete suurema ringiga.Aitäh!
1976 - olin siis 3-aastane ja mida ma sellest mäletan? Tunnistan, et lapsepõlve fotosid tagantjärele vaadates, 1976. aasta jõuludest (mitte nääridest, sest 24. detsember on ema sünnipäev) pärineb varaseim, millega suudan seostada mingit mälestuspilti oma peas. Kas sel on seos olümpiamängudega? Ei, kindlasti mitte! Seal mälupildis, ja sugugi mitte fotol, kajastuvad mõned hoopis õrnemad isiklikku laadi stseenid, jätaksin need pigem päris endale.
Montrealis pole käinud, Innsbruckist sõitsin vaid läbi (= käinud, kuid mitte näinud). Peitjaid tuleb muuhulgas tänada ka aardenime ning selle õige tõlke eest! Ehkki pahatihti nii öeldakse, "kaugemale" pole tegelikult kunagi olnud olümpiadeviisi osa, sest - kiirus, kõrgus ja tugevus määravad reeglina ühtlasi kauguse :P
Looduses esimesest punktist leitu nõudis õrna käppa ja samas teravat silma, lõppu jõudmiseks läks seevastu tarvis laia käppa ja suletud silma, lõpus kohapeal jällegi õrna käppa ja ... no lihtsalt avatud silma. Aitäh teataval määral rariteetse aarde eest!
PS. Erko, kui juhtumisi seda loed, siis (kõigi eelduste kohaselt) sulle kuulunud Uni Power Tank 0.7 kirjapulga leidsin maast ning panin lõpu aardekarpi. Äkki on alles veel. Järgmine kord sinnakanti aardeid otsima minnes tahad võibolla läbi sõita.
Oli just Tallinna asja see päev ja mõtlesin mingi aarde ka logida. Pääsküla rabas uus aare tundus põnev. Kuna roheline oli geokontrollis olemas, siis ilmselgelt oli keegi uue aarde peitmiskohustuse juba oma õlule ära võtnud. Niisiis võis rahulikult minna Pässa rappa. Nii vahepunkti kui lõpu juures osutus mets päris tihedaks, andis ikka vitste vahelt trügida. Lõpu juures lisaks GPS lasi väikse haagi teha. Vahepunkti mõistatus osutus päris vahvaks. Sai küll kergelt aru, mida tegema peab, vastupidiselt mõnedele teistele vigurmõistatustele. Oli mõnus retk suhteliselt sooja ilmaga sügisehõngulisse rappa. TFTC!
[FTF] Päeval kui aare avaldus oli tunnijagu aega maastikul liikumiseks. Kirjelduse järgi tundus, et sellest ajast võib jääda väheks aga tegelikult sain selle ajaga kenasti hakkama. Maastik oli teada-tuttav ja seetõttu panin igaks juhuks kummikud jalga juhuks kui on vajalik teha mõni kraaviületus. Enne aardeni jõudmist jalutasin vahepeal üldse kinnikasvanud kraavis kuna mets oli normaalseks liikumiseks tihedavõitu. Aare oli põnevalt meisterdatud ja lahendus lihtsalt saavutatav. Mina tänan!