Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 4.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde asukoha koordinaadid leiad lisatud pildilt.
Nagu juba taipasid, siis tegemist ei ole ristsõnaga kus lahendused tuleb kirjutada stiilis 5-paremale, 3-vasakule, 4-alla ja 10-üles. Kõik ei ole ka nii nagu paistab, või siis ikka on? Mis värvi on koordinaat, kas punane nagu armastus? Võib-olla tuleb hoopis ridade vahele ka vaadata?
Vihje: 59.dddddd/25.dddddd NB! Ära roni!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aarde asukoht | Lõpp-punkt | Geokontroll 27/119 |
Aarde sildid: marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAEXAE
Logiteadete statistika: 28 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 29
Viimane kord, kui mul lasti marsruuti valida. Kuid arvasin, et Wingmän oli advendiseeriaga selgeks saanud, et karu jälgib joont nii täpselt, kui võimalik. Oleme ausad ka, ega see eriti tark idee polnud. Algselt ja, läksin mööda kuiva ning vältisin avatud raba. Pärast küll, ei suutnud ma leida kuiva ning eriti hästi ei läinud. Vabandused Evanile, kelle jalad olid täiesti läbivettinud selleks hetkeks, kui olime aarde juures kohal. Õngitsemisega läks seekord kiiremini, isegi kui oli veidi raskem puu. Seekord märkasin, mis oksa küljes see on ning tõstsin üles, mitte ei lükanud alla.
Apologies to Evan, for sending you through wet parts of the swamp-forest.
Tänud aarde eest!
Sain esimese vihje, teise vihje, kolmanda vihje. Ei saanud aru, läks riiulisse. Kui sain uue mänguasja, siis tekkis jälle huvi. Sain neljanda vihje, viienda vihje, kuuenda vihje. Ei saanud aru, ei läinud riiulisse. Vabal hetkel võtsin ette. Kasutasin kõiki vihjeid ja peale pool tundi pusimist sain ühe lubava asja kätte. Aju oli nii väsinud, et läksin magama. Järgmisel päeval sain juba kergemalt teise lubava asja kätte. Pärast seda süttis roheline kontroll. Minu jaoks kindlasti lahendamatu mõistatus, sellepärast oli abi küsimine väga õige otsus.
Tükiks ajaks jäi ootele kuni tekkis olukord kus karu soovis enda uut mänguasja katsetada. No ajasime siis kamba kokku. Karujäljed olid väga märjad. Kartuli omad olid kuivemad. Evan oli vapper ja käis kurtmata mõlema jälgedes. Mina natuke nurisesin karu valitud trajektoori üle. Olin rivi viimane sest pidin jälgima, et tagasi tuleks sama palju inimesi kui rabasse läks. Päris põlveni vist ei käinud keegi sees. Oli tore retk. Aitäh aarde eest!
Üks auguke vähem siis võtsime suuna esiti vasakule, paremale ja siis juba üles alla. Nüüdseks oli juba abivahendi nõrgad/tugevad küljed selgemaks saanud ja käsitlemine käis palju libedamalt. Nimed kirja ja vas-par-ül- alla oma kohale tagasi. Aitähhid
Edasi rändasime üle seitsme maa ja mere, minnes vasakule-paremale-üles-alla, lõpuks siia. Väärt soovitus, et ronida pole vaja. Tõesti sai ka teisiti. Aitäh!
Jätkasime Vandjala lombist väljaõngitsetud aarete külastamist. Osava käsitlemise tulemusena saime siingi leiu ka vähemvõimeka vidina abil edukalt vormistatud. Aitäh!
Ainult aasta läkski ja jõudsimegi logima. Eks oleks need kahekesti ka üles leidnud, aga kambakesti ikka lõbusam ja hea, et sõbrad ära ootasime. Ise oleks omade poolike teadmistega vast mitteleiuga lahkunud, aga Merlel oli õige varustus kaasas. Natuke pusimist oli, aga ei midagi hullu ja saime nimed kirja. Tegime kõik kolm siis kohe ära, eks need olid väga sarnased. Natuke metsas jalutamist, puu all aarde otsimine pimedas ning siis logimine.
Kuna aukude juures sai metoodika juba enam vähem selgeks, siis siin läks juba märkimisväärselt kergemini. Tänud aarde eest!
Minu meelest on selle mõistatuse raskusaste 6.0. Või kas keegi on tõesti nii nutikas, et on selle ilma peitjalt või varemleidjalt abi küsimata täitsa iseseisvalt ära lahendanud? Mina igatahes tunnistan ausalt, et peitja tegi mulle puust ja punaseks asja, sest seda lahenduskäiku poleks ilmaski ise välja mõelnud.
Metsas saime ikkagi omapead ja täitsa ise aardeleiuga ja logimisega hakkama. Kuna naaberaarde juures olime juba kõva kooli kätte saanud, siis siin läks logimisprotseduur juba nipsti ja tehtud. Tagasi auto poole liikudes tegime soos mõned vasakule-paremale sik-sakid, imetlesime jõhvikatest punavaid mättaid ja lõikasime vaasi esimesed kevadised pajuoksad. Oli tore hommikupoolik metsas, aitäh!
Tänast geopäeva alustasime Vandjalast.See oli teine.Aitäh!
Kõike korraga ei saa. Oli valida, kas minna lauamänge mängima (aga ma pole kindel, kas minu lemmikmäng - reaalsete panustega pokker oleks olnud lubatud, ja minetea kas oleks keegi vastu ka siis mänginud), või liituda sõpradega ja kulgeda ilusa ilmaga õues. Võtsime siis teise valiku. Alustuseks sai mõnuga elada kaasa autoga lustimisele, oli päris sürr tajuda liikumisi, mis minu füüsikatajudega nagu hästi kokku ei läinud. Aitäh Kallo selle elamuse eest. Ja siis selline mõnus kulgemine juba päikesepaisetel ühe aarde juurest järgmiseni. Aitäh Ovele ilusa aardeseeria eest.
Siin kandis juba on kord mingi aare olnud. toona tundus ligipääs palju lihtsam. Vahepeal oli peitja käinud ja teeääred paksult võsa täis istutanud, et mitte ei saaks nulli sõita. Krabasime siis abika kaasa ja suundusime logima. Ja joovikatega maiustama.
Aardeni sai kiirelt ja mööda teed. Kohapeal selgus, et oleks pidand abivahendi kaasa võtma, aga kiire vaatlus ja sai ka õnneks ilma selleta. Nimi kirjas, tänud
Ja jah, suur plaan oli see koht lahendatud aaretest tühjaks teha. Hakkame siis vaikselt, minu poolt välja valitud parklasse jõudma kui nägin üht autot juba ees parkimas. Ütlesin Raulile, et raudselt geopeitur ja nüüd ei jää midagi muud üle kui ikkagi minna. Ei jõudnud me väga kaugele kui juba varasem kalamees õngega vastu tuli, veidi sai olude kohta luuret teha, minul tekkis selle peale kange tahtmine autosse minna ja edasi sõita. Raul veenis edasi minema. Kümnes aasta jooksmas seda hobi harrastades, aga targemaks pole ikka veel saanud. Väga optimistlikult olin selliseks kohaks valmistunud. Kui varasem mängija oli veel kuidagi saanud üle hangede, siis meie rammisime neist pooltest vist läbi jalad märjaks. Kuidagi siiski ühe leidsime ja pärast seda võtsin vastu otsuse, kunagi teine kord uuesti. Mis siis sai minu eelnevast suurest plaanis, teha koht puhtaks lahendatud aaretest? Need on seal siiamaani minu poolt leidmata, leidsime vaid selle, mille asukohta ma veel ei teadnud. Tänud peitjale aarde eest.
Lahendust olen üritanud nii enne kui pärast logimist, siiani pole hakkama saanud, ka koordinaate teades. Tundub suht lootusetu. Peamiselt sellepärast, et üha uusi tõlgendusvariante võib avastama jäädagi, kuid konkreetset loogikat ometigi esile ei tõuse. Tahaksin samuti näha isikut, kes pildilt päris oma peaga koordinaadid välja võlunud on!
Ise mingeid vihjeid ei küsinud, ei peitjalt ega leidjatelt. Siiski, tänu talupojaloogikale, soodustavatele ilmaoludele ja varemleidnute jälgedele, seisab mu nimi seal purgis, aitüma.
Lumme me Mari juhendamisel vasakule ja vasakule raja tekitasime ja otsitava leidsime. Tänud peitjale.
Aardeni tulek oli suht väsitav. Teel siia kaotasin oma õnge korgi. Nuuks! Õnneks oli leid kiire ja kätte saime ta ka suurema vaevata. Aitäh! Kui nüüd mõistatusest rääkida ja osad arvavad, et see on lasteaed... siis on kaks varianti, kas ma töötan vales kohas või päris lasteaed see ikka pole. Õnneks sain kuidagi hakkama. Tänu ühele vihjele. Aitäh vihjajale!
Mõnus südaöine jalutuskäik ja leid tuli ka mõistliku ajaga. Aitäh!
Minu pea sellist loogikat(?) ei mõista, mida selle aarde lahendamiseks vaja on. Isegi kui üritati puust ja punaseks selgeks teha, kuidas lahendama peaks, leidsin ikkagi, et tegelikult on ju teistmoodi ehk isegi loogilisem, ainult et sedasi tuleb nö sein ette. Muidu üritan ikka ise lahenduse peale tulla, aga siin see pigem poleks õnnestunud. Õnneks välitöödel oli lihtsam, vaatamata lumele. Aitäh!
Liikusin noolte järgi ja ei jõudnud kuhugi.. siis liikusin teistmoodi noolte järgi ja ikka ei jõudnud kohale. Siis raputasin palju raketiteooriaid maha ja siis veel kooli teooriaid maha ning kui lõpuks, tänu äratusele, lasteaiani jõudsin, siis muutus äkki pilt selgeks ja koordinaadid joonistusid välja :O
Kohale minnes pakkus põlvini lumi korraliku koormuse, kuid ikka tundus see lihtsaima osana aardest..
Tänan peitmast.
Sander tegi põhitöö, ma olin rohkem assistent kes kaasa mõtles. Ilma abikõneta poleks küll asja jooksma saanud.
Eile õhtul sai autos istutud ja pead murtud, katsetatud ja peale seda katsetatud veel. Sai vihjet küsitud ja siis justkui hakkas jooksma aga kohe kiilus ka kinni. Ajusid ragistatud nii, et higimull otsa ees ja numbreid tuletatud loogiliselt aga ega nad tegelt tulla ei tahtnud väga. Pika peale ilmusid numbrid paberile ja geokontroll oli esimese korraga nõus. Välitööde osa oli praeguse ilmaga täitsa tore, aitäh :)
Kodust minnes oli paremale, vasakule, paremale, paremale,alla ja üles . Nii sai aare logituks. Lahendamine oli emotsioone täis. Sest kui miski loeb, siis tegelikult ei loe ja kui mõned ära kaotad, siis selguvad uued tähtsad asjad, mida lugeda. Tegelt oli põnev. Täpp igaljuhul ootas kaardil, kui Mari kaasa kutsus, siis olin kohe nõus. Tänud aarde eest.
Eh, see üks segane värk on. Ega ikka ei saa pihta küll, kas enne on vasakule ja siis paremale või vastupidi. Väga raske on peitja salakavalat loogikat jälgida, millises järjekorras nooli kasutama peaks. Mõte oli küll poolestsaadik õige, aga tulemuseni see ei viinud... lükkasin kõrvale. Kuna, aga mul oli plaan kindlasti siia metsa tulla, siis võtsin uuesti ette. Mõnda aega pusisin ja kuna tulemus oli endiselt ümmargune null, siis hädaldasin Ovele natuke. Õnneks oli ta abivalmis ning andis mõned juhtnöörid. Nii ma teise rohelise kätte saingi.
Peale nädalavahetuse suurt tormi ei tahtnud ma üksi metsa minna, sest oli suur oht, et topsid on puu otsast, kes teab kuhu lennutatud. Nii ma Krissu omale kampa saingi ning käisime kontrollisime kõik kolm aaret üle ja ennäe imet, kõik olid kenasti puude otsas, ei pidanudki neid põõsa alt otsima. Tänan.