Ada, Eda ja Ida

 1 

See matemaatikamõistatus polnudki kõige keerulisem. Üks nüanss vajas küll korrigeerimist, aga üldjoontes lahenes asi kenasti. Välitöödel tundus, et Ida polnud meiega täiest aus ja seetõttu sai Eda mõnda aega valest kohast otsida. Kui aga korrektuurid tehtud, siis edasi kulgesime juba ilma suuremate probleemideta. Kokkuvõttes täitsa tore teostus. Aitäh aarde eest!

 1 

Mõistatuse osa sai suht kohe peale avaldumist ära lahendatud.. selleks tuli lihtsalt kirjeldust lugeda, mis ju kõik selgelt välja ütleb.

Kohale jõudsime alles täna ja Ida juurest edasi liikudes komistasime ootamatu takistuse otsa, milleks võib nimetada vallatut tuult, kellele meeldib Idaga mängimas käia. Eks selle tulemusel saime Eda otsimiseks rohkem aega kulutada ja kaart joonistada.. Õigesse paika jõudes tuli ka ikka topelt ring teha, enne kui Eda lehvitamist märkasime. Sealt edasi kulges kõik õnneks lihtsalt ja selgelt ning peagi saime ruune ja muud põnevat uurima asuda.

Tore teostus. Tänan peitmast.

 2 

Tubaste töödega just kõige kergemini ei läinud, aga välitöödel läks seevastu lihtsamalt, vähemalt alguses. Ada juurde jõudes olin nagu pimedusega löödud, lõpuks siiski jäid juhised silma ja nii sain varanduselaekale ka küüned taha. Igati tore värk, tänud aarde eest!

 1 

Kodus tegin jupi tööd ära ja asusin enesekindlalt välitöödele. Natuke mingite puude all tatsamist ja sain aru, et kuskil on midagi valesti läinud. Läksin siis vahepeal kiiremat, kaugemat ja tugevamat otsima. Üsna kiirelt suutsin ka plikade tekstist oma eksimuse üles leida. Seega kui sport tehtud, asusin taas Idat otsima. Kuna see hetk polnud mul vähimatki aimu, mida ma üldse otsin ning ka geps hüppas korralikult, siis jõudsin seal puude alla ikka mitu head ringi teha enne kui märkasin. Järgmise tüdrukuga läks aga veelgi raskemalt. Lausa nii, et selleks päevaks loobusin ja läksin koju kaarti vaatama. Järgmine hommik olin siin tagasi, aga geopimedus ei olnud ikka veel taandunud. Kui siis lõpuks nägijaks sain, oli ikka tobe tunne. Pole ju rohelustki veel ja mina ei suutnud seda ilmselget paika leida. Õnneks siit edasi läks palju kergemalt juba ja peagi sain aardelaeka juures uudistada. Oli alles seiklus! Suurimad tänud järjekordse hästi läbimõeldud mõistatuse ja rännaku eest!

 2 

Nojah selle leiuga läks nüüd küll omamoodi lihtsalt. Eks mul oli tegelikult ka teada kuidas see asjandus hargneb ja kui veel k6ik kontrollid aktiivsed olid sai ka algust tehtud. Hiljem siis m6tlesin et kyll millalgi jõuan ka välitöödele ja nii ta unustusse vajus. Täna oli mul aga kange loteriimängu isu ja teatud asjaolude kokkulangevusel naerataski fortuuna hoopis selle aarde näol :D Täitsa varandus missugune :D Päästsin yhe ränduri ka ära mis juba mitu kuud edasiseiklemist ootas. Peitjale aga tänud järjekordse omanäolise pärli eest ;)

 1 

Täna oli vaja pead tuulutada ja tuleviku plaane teha. See aare siis sobis hästi. Parkisime auto ja jalutasime metsas. Siinsetes metsades olen palju jalutanud ja ringi sõitnud, väga mõnus paik. Ka täna oli meil hea olla, eriti kui suurte pingutuste tulemusel ka aare leitud sai. Lahedalt kvaliteetne aare nagu peitjalt ikka oodata oli. Loodetavasti ei jää mugudele ette ning teostused kestavad.

 1 

Päev otsa magistritööga piinlemist lausa kisendas jalutuskäigu järele ning see täpp sobis ideaalselt. Esimeses punktis probleeme polnud, teises läks väga vaevaliselt (ei teagi, kas pimedus või lausa kurikuulus geopimedus), kolmas punkt ja lõpp tulid samuti kiiresti. Nii-nii ägeda teostusega tükk taaskord! Sildid külje ja respekt peitjate suure töö ees :)

 1 

Lugesin kirjeldust ja meenutasin, et 6 aastasena oskasin ma 100 piires arvutada ja malet mängida enne kui esimesed tähed selgeks sain. Hiljem olen ükskord eksamil pidanud isegi integraali laksust moodustama. Seega pole probleemi - lahendame kohe ära. Aga ajad on muutunud, malet enam ei armasta ja ega üle saja arvutamine ka väga nauditav pole. Siis meenus, et viikingiaegadel loeti münte vist vaid kõrtsus või lõbusas asutuses tasumisel. Natukenegi suuremate tehingute puhul kasutati ikka kaalusid, sest nii oli lihtsam ja müntidel oli nagunii aegde jooksul servasid maha lõigatud. Kaalumisel oli tulemus täpsem ka. Seega lahendus -lähene teisiti. Teisiti tuli ka lahendus ja nautides säravat päikesesära ning kõndimisel libeda jalgealuse tõttu pidevalt breiki tantsides jõudsime ka aardelaekani. Ja taaskord - selles polnud raha ega see sisaldas rikkuseid, mida tuleb kaaluda, mitte mõõta.
Aitäh.

 1 

Tänase pidupäeva puhul ei saanud me ju kuidagi jääda lihtsalt koju kiluvõileibu sööma (kesse nii palju jaksab!) ning telekast terve päev kestvat pidupäeva programmi vaatama (kesse jaksab!). Seega küpses plaan tulla jalutama. Õigemini sai plaaniga algust tehtud juba eile, kuna oli vaja ju teada, kuhu minna. Ei saa öelda, et see lahendus nüüd ludinal oleks välja jooksnud, kuigi suure plaanis oli teada, kuidas seda matemaatikat teha. Mõistatus on siiski ikka täitsa peitjalik. Vahepeal sai isegi nõu küsitud ning lastud geokolleegi abiga oma mõtteid korrastada ning siis sai kõik klaariks ning õiged numbrid jooksid ludinal välja. Looduses oli asi juba lihtne. Parklas omale naelad alla ning krõbistasime nigu põrssad küünte krõbinal mööda jääteid, lausa lust kohe. Ühe tüdruku juures olime küll veidi hämmingus ning kui hetkelisest takistusest üle saime, mõtlesime, et kas selline viis ka on peitjalik ning otsustasime, et on küll ja meile sobib :) Aardekirst ise tuli välja lubatud kohast ning saimegi selle seikluse tehtuks lugeda. Tänud aarde eest!

 1 

Küll neid erinevaid puid oli seal palju ja ühte neist pidi ikka kaua-kaua otsima, aga lõpuks need plikad kõik üles said leitud ja ka Udo aardelaegast katsutud.

Vahva ja meeleolukas otsimine oli.

 1 

No see oli üks kergemat sorti jeebus küll jah :D Aga ilma Mari takka kiirustamata, ilma Jüri terava silmata, ilma Tarmo kaine mõistuseta ning ilma Triinu ja tema mugude tähelepanu eemale juhtiva koerata seadistaksin ma oma c:geo'd seal Ida juures veel praegugi.

Ühesõnaga mõnus väiksema seltskonnaga afterparty pärast suuremat sorti seltskonnaga 4km läbimist.

Mõistatus oli selline mõnusalt tu(mm)|(nk)ine, kogu teostus aga suurepärane. Minu poolt douze points!

Tänud aarde eest!

 2 

Jeebus, jeebus, ilma Liivota oleks meil see vahva aare leidmata jäänudki. Saime südamest naerda "männi all" ja "kaskede vahel" üle. Seiklus kulges suht libedalt, sõna otseses mõttes :)

 1 

Tunki mõistatused on ju imelihtsad - kuigi veidi kogemusi on juba omandatud nendega, on protsess siiski enamasti üsna samasugune - avad, loed, ei saa midagi aru, teed ah-möh-mis ja paned kinni. Mõne aja pärast kerkib teema taas üles - ohid, hädaldad, kirud. Vahel aitavad ilusad värvilised sokid, paned jalga, leiad kannas augu, sõrm kipub vägisi sinna ja kui korra lõngaots hargnema hakkab, siis jääb see muudkui näpu otsa ja auk läheb suuremaks ja suuremaks, kuni lõpuks kand väljas. Kasuks tuleb muidugi ka sõber, kel veel ilusamad sokid, milles temagi juba kasvõi imeväikse augu leidnud on ja see lausa ise meelitab end aina suuremaks venitama.
Ah, mis matemaatika, mis loogika... mõnusad soojad värvilised villased sokid jalga ja lumehange sumpama - ja saabki leitud. Aitäh.

 1 

Kuna ma ema rõõmuks pikemalt Harjumaale jäin ja pühapäeval aknast välja vaadates kusagile minema ei kippunud, siis piiksatasin Merlele ja küsisin, kas me viitsime. Üksi ei viitsiks, aga koos võib, oli ühine otsus. Ja läksime päeva kirja panema. Metsas oli väike segadus, mis lahenes positiivselt ja aare sai leitud.
Täna enne logima hakkamist lugesin kirjeldusest need sõnad ka välja, millele oleks juba enne tähelepanu pöörata võinud. Aga mis käes, see käes. Aitäh!

 1 

Selle põhikooli matemaatikaülesande sain ma esimese korraga lahendatud. Ida koordinaat sai väga täpselt välja kalkuleeritud. Välitöödel oli esialgne plaan meil ajalooseeria 1976. aasta aare logida, aga kuna sellel lumisel ajal logisid polnud ees ning atribuudid ütlesid ka, et pigem talvel kättesaamatu, siis asusime hoopis aardelaegast otsima. Ida juurest panime sihi paika, välja arvutatud punkt tundus loogiline. Eda juures sihti sai ka natuke otsitud, aga leidsime ka üpris hästi. Ada peitis end kõige paremini. Lõpplaegas oli turvalises peidukas. Jube palju rahvast vooris täna rabas. Sai päris paljudele inimestele head uut aastat soovitud. Minu meelest on see mõistatus täitsa mõnus. Väga selge lahendusviis, edasised juhised ka väga arusaadavad. Lõpulaeka teostus igati viimase peal. Täname! Uus aasta algas väärt emotsiooniga. Hiljem tegime tiiru veel rabatorni.

 3 

Tõele aru andes pidime Märteniga eile oma suure eesmärgi saavutatuks lugema ja täna end radiaatori külge kinni aheldama, et sügelevad näpud karpide poole ei püüdleks, aga tegelikult on nii, et vaatasime numbritele natuke peale ja no ei ole ilusad need veel. Pisut on veel puudu, aga ainult õige pisut! Lisaks kohe vägaväga tahtsin kuskile pühalikult 01.01.2024 kirjutada :)

Ilm oli meeletult kena, pakun, et esimene tõeliselt mõnus ilm selle talve jooksul. See kohe kutsus loodusesse. Algne plaan oli Heleni mõistatust vaadata, aga enne rappa suundumist taipasime vaadata, et asi pole talvel kättesaadav. No olgu, õnneks oli siin ka teine täpp.. veidi keerulisem (loe: lahendamata) küll, aga äkki on hea õnn? Proovisime järgi. Täna läks nagu lepase reega - kõik kolm õde said ilusti leitud ning nad soostusid isegi müntide asukohta jagama. Peame tunnistama, et osaliselt oli see ka tänu eilsetele jälgedele, mis veel uue lumekihi alt natuke paistsid.. kui teadsid, kust ja mida otsida. Ühesõnaga, hästi üles seatud aare ja kena karp. Hirm peale kolmikvendade (loe: Deedu, Eedu ja Feedu) aarde lahendamist oli suurem, kui asi väärt oli. Aitäh - ootame "seeriale" lisa, ja ikka head uut geoaastat kah!

Aitäh, varandus leitud.

 2 

Ma ei olnud nii naiivne, et oleksin arvanud, et tunk sel oma advendipäeval raskusastme suhtes mingit alet, super sale´i või musta reedet (loe:neljapäeva) teeb. Ei teinudki. Kirves selga - nagu ikka - ehk sama protseduur, mis igal aastal - tuli pingutada ja loota, et miski lahendus ka veel selle aastanumbri sees tuleb. Cada, Hada ja Tada (Christine, Herki ja Tiiu) panid siis oma pead kolinal kokku ja hakkasid mõtlema, et mis need teised kolm õde mõtlesid või tegid või ei teinud. Lõpptulemust arvestades ma võin öelda et ma olin selle Ida tasemel - lällasin ja mängisin oma 2 kahtlase ideega. Lõpuks tulime suure kaarega tagasi mõttekäikude üsna algfaasi ja nii need õiged numbrid ilmnesid.

Täna olime just perejõulusöömingult tagasi tulnud ja veeresime mööda hoovi koduukse poole, kui Wingmän tegi ettepaneku kuskil mujal ringi veereda ja muuhulgas ka Ada, Eda ja Ida üles otsida. Loomulikult ütlesin kõva ja selge häälega oma JAH-sõna. Viskasime oma röövsaagi ja muu ebavajaliku nodi üle koduukse ja sõitsime siis Udo tütreid otsima.

Väga ilusas kohas tuli nende jälgi ajada. Oli väga nauditav jalutuskäik kuuvalges looduses ning hakkas kergem nii füüsiliselt kui vaimselt. Eks neid inimesi liikus seal ikka siin-seal ringi, aga lõpus tuli meile vastu üks võõras mugupaar ja soovis meile häid pühi.

Häid pühi teilegi ja aitäh selle pühadeaegse virgutuse eest!

Ada juurde

 3 

Avaldamise hetkel nentisin, et tuligi mõistatus, nagu arvasin ning kimasin Kose suunas. Nii kerget lahendust tunki poolt poleks lootnudki. Siiski mässasin kaks õhtut sellega kodus. Sain aru, et olin lähedal, samas midagi oli puudu. Lõpuks loksus kõik paika ja lõpetasin rännakud eksiteel. Oleksin võinud ju kohe paberi appi võtta, arvasin et saan ilma hakkama. Ida külastasin kohe järgmisel päeval ära – rohkemaks polnud aega. Nõustun täielikult Heleniga, et mõistatuse tekstist avastad hiljem detaile, mille peale alguses ei oska mõelda.

Tänasest õhtust ideaalsemaid olusid oleks patt olnud tahta. Tegime mõnusa jalutuskäigu. Vaatasime mida Edal ja Adal meile on rääkida. Vihjetest oli kasu, tegi otsingu kergemaks. Aare kus on kõik maitsed olemas. Kõik oli tore peale selle, et catiberg tõmbas mulle lume peale. Mine veel kassiga metsa! Aitäh!

Keegi tulla võib, kui öö matnud endasse kõik.

Mööda uduniisket maad, keegi tulla ju võib.

Pole tulemiseks teed kõik head,

kuid mis sellest, kui sa tead, et tead.

Jõuluvaikus

Ootamatu dušš

 1 

Täna peale lumesadu oli Hiiu raba jõulule kohaselt valge lumega kaetud. Rahvast oli rabaradadel päris palju liikumas. Kuna kodutöö oli eelnevalt tehtud, siis astusin läbi vaid Ada juurest kes juhatas mind otse aardekarbini. Värske lume alt paistsid veel eelmiste otsijate jäljed välja aga ka ilma selleta oli selge kus aarelaegas end peidab.

Sanderil on õigus - tegelikult sai neid geokontrolle siia alguses liiga palju. Ida on ainus, mis päriselt kasulik, kustutasin ülejäänud ära. Pole vaja midagi kodus kaardi peal mõistatada ega huupi laksides geokontrolli piinata, mine parem metsa jalutama :o) Kui oma telefoni või gepsu asimuudinäitu ei usalda, siis võta igaks juhuks päris kompass kaasa. Näiteks isiklikust kogemusest tõden, et alates Android 13-st ei suuda ükski non-Google app (kaasa arvatud c:geo) enam eriti kiiresti anduritelt õiget infot kätte saada. Pikapeale näitab põhjasuunda sinna, kus ta tõesti on, aga enne tuleb ligi pool minutit lukustamata ekraaniga kohapeal muneda (hoolimata sellest, et turvasättungites on c:geo jaoks kõik erandid tehtud).

 1 

Kodus raja alguse geokontrolli pihta ei saanud aga autos kaasas olev geokontroll andis teada kui lähedal aga mitte täpne. Nii me siis seal kulgesime tüdrukute radadel. Tänud aarde eest

 1 

Ida asukoht sai teisel päeval paika pandud.Välitöödel olid tüdrukud väga tujukad ning info mis andsid oli väga minimaalne aga varanduseni me jõudsime.Aitäh!

 1 

Lahendus enamvähem ilusti kuniks viimaste numbrite väänamiseni. Kui need ka kuidagi moodi tulid siis sai välitöödele mindud. Enne kui õigesse kohta läksin mõtlesin, et panen puusalt ja panin mingi täpi kaaedile kuhu ka kohale läksin, ei olnud seal ei jälgi ega miskit. Läksin tagasi sinna kuhu oli vaja, peale veidikest keerutamist leidsin otsitava. Veits küsimusi tekkis aga proovisin siis umbes edasi liikuda ja samal ajal tuletada kus olla võiks. Õigest kohast panin nagu nalja mööda ja pimesikutasin veel tükkaega, tunne oli küll, et raudselt täiesti vale koht, otsiks nagu nõela heinakuhjast. Raputasin peast mõtted ära ja proovisin veel ja siis leidsingi :D Edasi liikudes üks jäigi kadnuks aga ega tegelt see ei seganutki, veidi veel ja lõpuks oli laegas leitud :) Eks veits jääb arusaamatuks milleks neid geokonrolli võimalusi seal nii palju on kuna proovisin leitud kohtade koordinaate siis geokontrollidele need ei sobinud, ei tea, jääb veits arusaamatuks. Aga kokku võtvalt paras pähkel aga samas täitsa huvitav oli, aitäh :)

 3 

Aarde avaldumise õhtul viskasin korra pilgu peale, aga ei viitsinud pead vaevama hakata. Seevastu olin hommikul täis teotahet. Võtsin ruudulise vihiku ette ning hakkasin kirjutama joonistama. Täitsa ilusa pildi sain valmis. Esimene pool koordinaati tuli ka ludinal, aga vat selle teise poolega oli ikka tegemist... Kui ma oleks Ada kombel münte laduma hakanud, siis poleks selle teise poolega kah kinni jooksnud. Metsa minekuga kiiret polnud, otsustasin selle nädalavahetuseks jätta.

Laupäev oli täitsa lootustandev päev ja juhuslikult Madisel ka pool vaba päeva. Nii me teele asusimegi. Ida juurde jõudes oli hämming suur... nii napisõnaline teine. Nujah, ega ta veel rääkima pole õppinud ka vist. Kuna aga mul oli kodutöö korralikult tehtud, siis edasi liikumine läks ludinal. Ega see Eda ka jutukam ei olnud, aga suund oli vähemasti selgem. Vaatasime Ada üle ja tema juhatuse järgi leidsime kaks kaske ka ülesse ning nende vahelt toreda aardekirstu.

Õhtul kodus ei andnud hing rahu, mis mõttes tütrekesed nii sõnakehvad on? See ei ole küll Tunki moodi, et aarde leid juhuse hooleks jätta... Võtsin oma joonistused uuesti ette, tegin mõned lisa arvutused ja voilaa... ei ole siin midagi juhuslikku... Tunkil on kõik filigraanse täpsusega paika mõõdetud.

Suur tänu järjekordse stiilse mõistatuse eest!

 1 

Mari uuris, et mis ma geopeituse lehel passin, tulgu ma hoopis Adale külla. Miks mitte, olin teel Harku metsa poole, asi see siis peretütred üle vaadata ole. Kohapeal läks kergelt ja olime varsti lõpus. Aitäh kergemat sorti aarde eest!

 1 

Ütleme nii, et kui õigel hetkel õiges kohas kooserdada pea mõtetest tühi ja pilk otsib värskeid georadu puude vahel, siis võib jopata küll. Peale lahkumist pühkisin jäljed selliseks, et järgmistel nii lihtne ei oleks. Aitäh!

 4 

Miskipärast arvasime kohe, et ega siit lihtsat ja sõida ainult kohale aaret ei tule. Seepärast sättisime oma õhtu muid toimetusi täis. Kui lõpuks koju jõudsime, veidi süvenesime ja õige mõte joonistus kohe paberile, kuid päev sai otsa. Öösel nägin unes, kuidas lahendan. 3.17 lõin silmad lahti ja ei suutnud uskuda, millist Heleni logi ma just lugenud olin. Helen kirjutas, et aarde lahendas ära vanaema Helen. See pani mind mõtlema, mida ma maha olen maganud. Võtsin logi lahti ja ei sõnagi vanaemast. Pean unenägude seletajast vaatama, mis värk on... Sundisin end magama jääma uuesti. Hommikul mingil ajal sai töö juures uuesti asi ette võtta ja Ida asukoht selgeks. No ei jätnud jonni ja nii sai ka virtuaalselt Edal külas käia. Tööpäeva lõppedes oli ka Ada peidukoht tuvastatud. Hea küll, käib siis metsas ka juba ära. Arvasime, et siin peale eilset ka täna juba käidud, aga ei, olime alles teised. Tänud vahva mõistatuse eest.

 6 

Plaan advendiseeria ainsale linnakale ühis-kiirreageerida sai kirja juba 30. novembril. Kuna eeldada võis, et küllap meile üks pähklim mõistatus puremiseks sel päeval avaldub, jäi kokkulepe selline, et vaatame kell seitse aardele üheskoos tubastes tingimustes otsa ning kui hammas ülesandele peale hakkab, siis lippame ka õue. Nu ja kl 19 läkski siis see vaatamine lahti ning järgmised 40 minutit ladusime ja jaotasime koos viikingipealiku tütardega hoolega münte kirstus ringi… :D.

Selle mõistatuse lahendamisel joonistus hästi välja see, miks edukad on tiimid, kus grupis on erineva vanuse ja teadmistega persoone. Meil käis lahendamine antud juhul nii, et Salme istus laua taga, paber kirstujoonisega ees ning kirjutas üles kõik numbrid, kuhu vaja. Meie Heleniga seisime kahel pool Salmet ja lugesime lehelt andmeid ja pakkusime nö lihtsa talupojaloogika alusel, kuhu neid võiks kirja panna ja mida/ kuidas nendega arvutada. Vahepeal keelasime üksteisel ja omavahel peenhäälestusse ka minna :D. Kui Salme nõusolekufilter ettepanekud läbi lasi, läks number paberile kirja. Mingi hetk jõudis asi sinnamaani, et lisaks telefonidele/läpparitele võttis Salme välja oma superkalkulaatori (no teate küll, selline, mis isegi koosinust ja tangensit vajadusel ühe nupulevajutusega välja arvutab :D) ja tegi sellel ühe pikema klõbistamise ja sai justkui poolkogemata numbri, mis kangesti osalist koordinaati meenutas :D. Edasi jälle enam nii hästi ei läinud, saime küll aru, et peaksime olema õigel teel, ent numbrid ekraanil ei tahtnud kuidagi meie mõtte järgi pealinna konverteeruda :D. Aga kui siis lõpuks leidsime põhjuse, mis numbreid meile sobivamaks suruda lubas, tekkis preemiaks lehele ka esimene roheline geokontroll :). Nu ja muidugi lippasime seejärel õue välitöödele ka, vererõhk oli ju sellest ainsast rohelisest vägagi üleval :D; Kristjan ajas oma neljaveolise liiklusesse ning mõned kümned minutid hiljem seiklesimegi juba männi otsas kiikuvat Ida’t taga otsida…

Metsas endas oli lugu tegelikult juba leebe(m), (peale seda, kui ära otsustasime, KUHU ikkagi on kõige mõistlikum edasi minna :D), valges ja vähema lumega oleksime ilmselt kiireminigi kogu ringi lõpetanud. Kordamööda tegime tempot vedavat jänest vahepunktide vahel hanereas liikudes ning väga hea teostusega aarde logiraamatu markeerisime esmaleiuga vähem kui kolm tundi peale avaldumist. Seejärel imetlesime uhket aardekarbi sisu (mina olin eriti müüdud villastele sokkidele ;)) ning jalutasime kolmandast suunast lõpuks rahulolevatena tagasi auto juurde.

Aitäh Tunkile ja Itile toreda advendika eest, Murueide tütred ja Eedu, Deedu, Feedu said endale selle aardega väärilise lisa :).

 12 

Tänane õhtu oli täitsa etteplaneeritud geopeituse õhtuks. Kui advendikalender avaldus ja seal vaid üks Tallinna aare oli ja veel meisterpeitja Tunki nimega, siis olin kindel, et on mida oodata. Kuhugi suunas ette tormata ei plaaninud, sest sisetunne ütles, et kodustes tingimustes võib olla mugavam avalduva aardega tegeleda. Ja nii läkski - kui telefonid tegid plinn-plõnn, siis haarati 3 läpakat, neli telefoni, paar kalkulaatorit, klade ja pastakas ning toimekas naiskolmik asus etteantud teksti sügavuti analüüsima. Lugesime, joonistasime, arvutasime ja vahepeal tundus, et ei saa millestki aru. Siis äkki nägime enda ees kummalisi numbreid, milles geopeitur ilmeksimatult koordinaate nägema hakkas. Olime üsna üllatunud selle pisikese võidu üle aga see polnud kaugeltki veel kogu lahendus. Veel mõtisklemist ja ühel hetkel olid ikka väga paljulubavad numbrid käes ja kui geokontroll need omaks tunnistas, siis kajas küll meie toas selline rõõmuhõige, mis naabreid ehmatada võis. Täpselt 40 minutit oli kulunud tubasteks töödeks. Edasi kiire hüpe pükstesse ja saabastesse, sest peale sellist töövõitu ei saanud reageerimata jätta.

Metsas maandusime muidugi põlvini lumes, tegime mõned strateegilised sik-sakid ja ennäe imet Ida viipaski meile kutsuvalt. Uurisime leitut ja olime natuke segaduses. Ausalt öeldes lootsime leida midagi natuke enamat aga ega Tunk ei anna lihtsalt kätte siin midagi. Edasised rännakud tulid juba täitsa tahtmatult pisut segadusse ajava trajektooriga, sest arvamusi oli mitmeid. Sai käidud järgemööda igaühe väljavalitud punktis ja eks sealt, kuhu sisetunne algul minna käskis, ka Eda leidsime. Pimedas lumises metsas oli ikka natuke pimesikutamist aga õnneks enne suuremat masendust saime edasiliikumise juhised kätte. Ühel hetkel jäime oma imeliku liikumise ja jutuga silma ühele abivalmile koerajalutajale, kes meid hea meelega oleks vist metsast tahtnud välja juhatama hakata, sest talle tundus meie seltskond ikka lootusetult eksinud. Tegime talle ikka selgeks, et me pole abivajajad aga Viikingite saladusse teda ka pühendama ei hakanud. Ja nii me läbi kauni lumise metsa mütates lõpuks aardelaekani jõudsime. Lund oli selleks hetkeks nii saabastes kui krae vahel aga aardeleiu rõõmu see kuidagi ei vähendanud. Iga viimse kui detailini teemasse teostus ja muidugi veel puutumata logiraamat olid selle talveõhtu tõelised pärlid.

Ülirõõmsatena kirjutasime logiraamatu esimese sissekande kell 21.11. Vau, milline õhtu ja aare! Tõeline advendiseeria klassika oma kõige paremas mõttes. Väike ajuvirgutus toas ja siis mõnusas seltskonnas põnev kulgemine looduses. See kõik oli üliäge ja palju häid emotsioone pakkuv. Ja mitu tundi hiljem kodus veel toimunu üle mõeldes avastasime uusi pisidetaile, kui meisterlikult Tunk selle loo on ikka meie ette põiminud. Aitäh-aitäh-aitäh!!

PS Aardesse jätsime ka pliiatsi.

Ada, Eda, Ida - kus peidate end?

Kui keegi juhtumisi eelmõistatuse ära lahendas, siis ta juba teab, et aardes leidub küll teritaja, aga hetkel mitte veel pliiatsit :P Kogemata, noh. Küll varsti viin. Seni võtke palun oma kirjapulk kaasa.