Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2023. aasta detsembriseeria aardena.
Jõul on üks huvitav püha, mida kord aastas kas oodatakse selle saabumist, või siis selle möödumist. Sellele eelnevalt, umbes kuu aega enne esimest jõulupüha aga luusivad ringi mingid kahtlased pisikesed olevused. Meil õnnestus mõned spioonid kinni nabida (kokku 23), et neid teilegi päriselt ka näidata. Kuid kuna mingi maagia ootamatult muutis nad kujudeks, siis päriselt ei saagi neid näidata. Aga kuna plaan oli olemas, siis panime need kujudki teatud kohtadesse teile vaatamiseks. Seda ma tean öelda, et need suslikud on igavesed kavalpead, kuidas muidu nad salaja laste kohta andmeid koguvad ja neid kunagi näha pole. Lapsepõlves sai hiirelõksud sussi sisse pandud, noh, et vähemalt ükski kinni püüda, kuid see jäi tulemuseta. Sai ka akna all luuratud ja oodatud, kuid ka see tulemust ei andnud....
Igal juhul, iga päev kuni jõuluni nad end paljastavad. Tööpäeviti kl 20:00 ja nädalavahetusel 12:00.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
advendiseeria_2023 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAH8D0
Logiteadete statistika:
58 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 59
Nüüd on jaanipäevani vähem päevi kui jõuludeni. Aitäh peitjale!
Tõesti tõesti. Varsti jälle ring peal ja jõulud juba terendavad.
Tänud.
Väikse ringiga koju sõites saime ka siia nimed kirja panna. Tänud!
Mõnus teeäärne peatuskoht kena loodusega. Täna kostitasid päkapikud meid pirakate metsmaasikate ja vaarikatega. Üks teeäärve kuivanud puu oli ka lahe vaatamisväärsus. Head suvepuhkust "suslikutele" ja tänud peitmast!
Pahklasse liikudes sõitsin vahepeatuseks aarde juurest läbi. Aitäh.
Mulle siinne mets väga meeldis. Väike jalutuskäik ja nimed kirjas. Jälle üks Jõul leitud.
Selle talve lemmikseeria järjekordne päkapikk sai oma kauaoodatud külastuse. Kahju, et jõuludel ei jõudnud, sest enam pole õrna aimugi, mida 16 päeva enne jõule tegin. Küllap õppisin eksamiks - mida muud ikka teha.
Aitäh peitjatele! Seitsmekas veel minna.
Kiireks päeva täiteks sobis see aare hästi. Eriti veel sellise ilmaga, autoga sai nii lähedale, et hakkas kohe silma ja ei pidanud kusagil võsas vihma käes ligunema. Tänud!
Kõige keerulisem oli siin ligipääsu otsimine. Aga leitud see sai ja aare ka, tänud!
Me polnudki ainukesed nii hilisel/varajasel tunnil liikvel, keegi jalutas veel koeragi. Tänud
Kuna me siit kandist juba mööda sõitsime, siis käisin sibasin ja vaatasin selle päkapiku ka üle. Tänan.
Rabast tagasi kodu poole suundudes jäi see päkapikk kenasti teele, nii et tundus tema külastamine just õige tegu päeva lõpetuseks. Auto nina ilusti kõrvalteele ja edasi juba jala. Teada konteiner ilusti leitud ja auto juurde tagasi. Andis ikka seda auku autodevoolus oodata, enne kui peputpidi auto taas suurele teele sain tagurdada. Aga millelgi see auk õnneks tekkis, ei läinud poolt päevagi. Peitjale tänud siia teeotsa päkapikku poetamast, neli veel ongi jäänud, siis saab nende jõuludega ühele poole, saab järgmiseid hakata ootama.
Järgmiste jõuludeni on küll veidi aga, ainult 11 kuud, ei jõua niikaua oodata, login ära. Vean kihla, et jõludel on siin palju tihedam liiklus. Tänud peitjale aarde eest.
Ütleme nii, et aarde enda leidmine oli kordades lihtsam kui selle värava juurest hiljem ära sõitmine. Üheveolise kulguriga oli tükk tegu sealt jääs nõlvast üles saada. Natuke oli puudu, et oleks ratastele kette peale panema hakanud, on need ju ilusasti kaasas alates esimesest lumest.
Paistab, et see peaaegu traiv in aare. Auto värava juurde ja läbi lume kiire patseerimine aarde juurde. Ega sellise külmaga sa siin ilutseda. Kiirelt logi kirja ja soojasse autosse tagasi. Tänud peitjatele aarde eest.
Esialgu plaanisin ka siia draivinni. Aga kuna eelmise aarde juures sain lausa 2 korda autot välja kaevata, siis jätsin auto heaga suure tee äärde. Geps taskus jalutasin m66da samme kohale ja kui jäljed otsa said siis oligi logimishetk. Aitähhid
Andis alles sumada selles lumes, loomaradasid oli samuti väga palju. Tänud!
Parklast leidsime muheda geoneliku, kelle logisid me endi ees logiraamatutes täna juba kohanud olime. Oli tore trehvata! Aitäh ootamast ja vaatamast, kas me parklast välja ka suudame saada!
No ja aarde eest ka suured tänud!
PS: Kui keegi leiab mu armsa punase pastaka, siis kirjutagu mõnuga! Sellega võib lastele ainult häid hindeid panna!
Päkapikukeste radadel kulgesime täna Harjumaa erinevates kohtades. Metsateed olid kenasti lahti lükatud ja otsitavani korralikud georajad tekitatud. Tänud peitjale.
Nüüd siis on see vaba auk ka geopeituseks ära kasutatud.
Liiga palju vaba aega tähendab, et tuleb georetk ette võtta. Väätsa sündmus muidugi ka meelitas. Ja geopeitur seab ju ikka teekonna kuhugi läbi aarete. See päkapikk oli teekonna esimeseks peatuseks täpselt sobiv.
Tänan peitmast.
Nädalake tagasi polnud siin kuskile parkidagi. Täna oli seis palju parem. Tuleb tunnistada, et autoga liiklemise osas mulle täitsa meeldivad praegused soojakraadid ja sulanud teed. Oleks paar minutit kauem sõitnud, oleks Triinu autos silma kinni pannud, kuid õnneks sain seekord kiirelt pargitud ning sammuma asutud. Enamus teest liikus ta siiski mul süles. Nii tore vaadata kuidas Triinul aarete juures suu naerule läheb ning käsi konteinerit näitama tõuseb :)
Aitäh!
Keegi oli ikka väga sinka-vonka teed mööda aardeni läinud. Kuna lumi oli suht sügav, siis ei hakanud oma rada looma ja sinkavonkatasime sama rada.
Väike jalutuskäik ja tuttav karbike ootas ees. Aitäh peitjale.
Möödasõidul kiire leid juba täitsa tuttaval viisil ja paigas. Aitäh.
See pühapäev tuli teatud põhjustel rahulikumalt võtta. Seega otsustasime keskenduda jõuluringile. Oli lootust, et rajad konteineriteni võiksid olla ilusasti hooldatud. Ja nii oligi, kõigis kohtades sai ilusasti mööda uusi radu kohale, sageli polnud vajadust GPS signaaliga kontakti otsidagi. Konteinerid igatpidi korralikud ja ilusasti rahvastatud. Aitäh mõnusa pühapäevase kulgemise eest
Mati juurde viis juba mitu jäljerida,õnneks valitud sai ikka õige ning ettekanda oma kohalolekust.Aitäh!
Jäljeradu oli seal juba üsna mitmeid, esimene neist lõppes mahasaetud kuuse juures, aga teine viis õnneks aardeni. Kuna edasine logistika oli planeerimata, siis hakkasin mööda kergliiklusteed linna poole kulgema. Vahepeatus värskes kaubanduskeskuses tehtud, tutvusin bussigraafikutega ja kuna järgmise bussini oli tublisti üle tunni, siis astusin rõõmsalt Raudaluni välja. Tänud aarde eest!
Seda aaret otsides oleme kohanud nii nais- kui ka meessoost päkapikke. Teada fakt on see, et naissoost päkapikke on sutsu rohkem. Ja emapäkapikud on mõnevõrra nooremad kui isapäkapikud – keskmine vanus vastavalt 36 a ja 39 a. Päkapikke leidub üsna erinimelisi, kuid ühed sagedasemad sussitäitjad on Anna ja Kristjan. Selle seeria puhul pole veel õnnestunud Annat ja Kristjani kohata. Üldiselt umbes kaks kolmandikku päkapikkudest hiilib hilisõhtuti või varahommikuti kikivarvul ringi linnamajade tubades, kolmandik aga on koondunud maapiirkondadesse asju ajama. Ning nagu näha, siis mõni neist on suisa metsas ringi hiilimas. Emapäkapikkudest pooled on saanud kõrghariduse, isapäkapikkude seas on ülekaalus kesk- või kutseharidusega jõuluvana käsilased.
NB! Palun tungivalt mitte jagada neid delikaatseid isikuandmeid päkapikkude kohta kolmandate isikutega, kes on 1–10 aastat vanad.
Siin oli kõige olulisem hetk mitte õiget teeotsa maha magada. Edasi oli juba lihtne jalutus mööda georada õige puuni ja asi ära vormistada. Millegipärast olid georaja ääres ka suured lohistamisjäljed ja mõtlesin, et mis imelikud lood siin varem toimunud on. Uuesti auto poole jõudes märkasin raja kõrval ühte mahasaetud mändi. Huvitav, kas keegi üritas endale pimedas jõulupuud hankida aga alles valgemasse jõudes märkas, et kuuse asemel hoopis mänd sattunud ;) Õnneks on veel 16 päeva jõuludeni ja aega viga parandada.
Kui Katile juba tere öeldud, tuleb ka Matit teretada. Aitäh peitjale ja rajameistritele.
Noore põlvkonnaga ei suutnud ma sina peale saada, seega tuli varuvariandina seda siin proovida. Tunk ja Wingmän võtsid Tänassilmas koha sisse. Mina jäin Eesti vs Austria aarde kõrval ankrusse. Aarde avaldudes panin ainult Waze käima. Mind ei huvitanud absoluutselt, kuhu see aare tuleb. Teise ringtee pealt nägin Tunki Škodat minemas, võtsin siis sappa ja veidi eemalt tuli Wingmän mulle järele. Esimeses potentsiaalses peatuskohas ei saanud me kõiki autosid ära mahutada. Tunkiga pöörasime otsa ümber ja järgmisesse soppi paigutasime end ära. Seejärel vaatame, et paanilises ja hingeldavas jooksusammus üks kogu jookseb aarde suunas. Hiljem selgus, et Allan aka geobeargraphy. Jälgi oli piisavalt palju, väikese hargnemise järel Herki andis märku, et leidis. Logileht oli tühi ja kell 20:14 tuli siis kambaga {FTF}. Tänud!
Korralik parkla oli sinna tekkinud, nii palju just ruumi polnid, et saaks ka ringi pöörata siis lihtsalt tagurdasin tee peale tagasi, aitäh :)
Minu "kavalus" seisnes siis selles, et kuna eile oskas Wingmän paremini sobivat ootekohta valida, usaldasin 100% tema vaistu ning sõitsin lihtsalt järele. Tänassilma. Sealt startides sain esimesena liikuma, aga pimesi Waze'i uskudes põrutasin alustuseks valele poole. Noh, et tupiku lõpus ümberpöörd teha :D Ei hakanud päris lõppu välja sõitma, keerasime nina õiges suunas ja andsime laba.
One Eternity Later. Nullile lähim teeots paistis sihuke 50-60. Madalapõhjalise ühesillaveolisega ei riskinud päris alla välja sõita, arvestatavale kaldpinnale jäin isegi, siis mahtus üks sõiduk veel sinna parkima. Saime Märteniga napilt rooli tagant välja kui joostes mööda kergliiklusteed lähenenud kahurikuul väravast metsa põrutas ja suuna otse aardele võttis. Tuli välja, et geopeitur, keda seni veel kohanud polnud - Allan Roosileht ... ei, Roosimaa. Tubli poiss, õnnitlused esimese esmaleiu puhul! Peitjatele tänud!
Noor põlvkond ma ei ole. Pool tundi sai Keilas nuputatud ja siis oli aeg suund Saku valda võtta. Parkisin Tänassilma. Tunk oli kaval ning leidis samuti selle koha õige olevat. Kell kaheksa pani tunk ajama, mina järgi. Kui ta tee äärde seisma jäi siis arvasin, et aare ongi siinsamas. Selgus, et tegime hoopis tagasipöörde. Peale seda sain mina ka gepsu tööle. Kuhu sõidame, seda ei jõudnud vaadata. Liiklus oli tihe, vahepeal kaotasin tunki silmist. Mingil hetkel sain aru, et meie vahel on veel üks geopeitur. Kolm autot tegid täpselt ühesuguseid manöövreid. Nulli lähedal parkida ei saanud. Järgmises teeotsas tekkis autode üleküllus. Et teeotsa mitte päris kinni parkida ja paremalt tulev auto läbi lasta, pöörasid kaks autot tagasi. Aga see ei olnudki mugude auto. Autost tormas hoopis üks noorpeitur välja ja pani nulli suunas hooga minema. Mul ei jäänud ka muud üle kui auto hüljata ja paar kiiremat sammu teha. Täpselt enne metsa sukeldumist jõudsin rongile järele, haakisin ennast vaguniks. Nii me siis neljakesi FTF-i tegime 20:14.
Esmakordselt kohtusin geobeargraphy-ga. Õnne talle kalmistuvahi logimisel :-) Lisaks selgus, et tal juba Noor põlvkond peaaegu lahendatud. Väga tubli! Tundub, et arvutis on paremini tehtav. Kuna ma auto juurde jõudes, ikka veel ei teadnud kus ma tegelikult olen, siis Sakusse saamiseks pidin uuesti gepsu abi kasutama. Niimoodi kambaga on lahe FTF-ida, aitäh!
Esimene FTF mulle. Kohale jõudes nägi legendaarseid geoškodasid ning geokorüfeesid. 4 geopeituriga koos see leid sai ka tehtud. Neljakesti pealambidega kõndisime aardeni läbi lume ja erinevate jalajälgede. Kohapeal päkapikk Daunot ei näinud küll. FTF neljakesti, kl. 20:14