Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2023. aasta detsembriseeria aardena.
Jõul on üks huvitav püha, mida kord aastas kas oodatakse selle saabumist, või siis selle möödumist. Sellele eelnevalt, umbes kuu aega enne esimest jõulupüha aga luusivad ringi mingid kahtlased pisikesed olevused. Meil õnnestus mõned spioonid kinni nabida (kokku 23), et neid teilegi päriselt ka näidata. Kuid kuna mingi maagia ootamatult muutis nad kujudeks, siis päriselt ei saagi neid näidata. Aga kuna plaan oli olemas, siis panime need kujudki teatud kohtadesse teile vaatamiseks. Seda ma tean öelda, et need suslikud on igavesed kavalpead, kuidas muidu nad salaja laste kohta andmeid koguvad ja neid kunagi näha pole. Lapsepõlves sai hiirelõksud sussi sisse pandud, noh, et vähemalt ükski kinni püüda, kuid see jäi tulemuseta. Sai ka akna all luuratud ja oodatud, kuid ka see tulemust ei andnud....
Igal juhul, iga päev kuni jõuluni nad end paljastavad. Tööpäeviti kl 20:00 ja nädalavahetusel 12:00.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
maasturiga_huvitav (1), advendiseeria_2023 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAH8D8
Logiteadete statistika:
58 (98,3%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 60
Sõitsime aarde poole, kui meile üks mersu vastu tuli. Paraku pidime enne temaga kohtumist kõrvalteele keerama. Ilmselt tundus see väga kahtlane, kuna auto jäi me taha seisma tee otsa passima. Meie passisime ka, lõpuks tulime välja ja hakkasime mööda teed jalutama. See oli ikka veel kahtlasem, auto keeras nina meie järele. Dialoogis, - mida te siin teete? - mida teie siin teete? selgus, et tegu krundi omanikuga, kes valvab, et keegi prügi metsa ei tooks. Lõpuks jäi rahule ja me saime aaret minna otsima.
Selline lugu siis, muidu polekski mida öelda olnud. :) Olge siis teavitatud.
Märtenil oli see päka kiirreageeritud, ma siis lõpuks leidsin ka aja ja võimaluse oma nimi kirja panna. Minibanaaniga oli siia isegi natuke hirmutav tulla, maru suured lombid igal pool ja aarde juures lausa kiilasjää. Aitäh!
Meie Tarmot järgi ei pidanud tegema, tee oli lahti kui kõpskingaga minna. Viimased sammud said saapad jh lumes tehtud. Aarde teostus tore, tänud!
Kohalejõudmist ei anna Tarmoga võrrledagi. Tee oli ilusti lahti lükatud, vaid viimane 50 meetrit oli hange taga, millest ei hakanud läbi rammima. Jalad ju all. Aitäh peitjale.
Oeh jah selle aarde jõudmine oli juba seiklus omaette. Plaan oli siinset metsaalust nac tühjendada ja esimeseks väljavalituks osutus just see. Juba linna poolt tulles magasin oma esimese vasakpõõrde maha. No ei hullu googel tegi kohe uued rahkendused ja valis uue lähenemistee. Sealt kaudu minnes jõudsin lõpuks metsateeni mis oli täielikult lahti lükkamata. Juba läbi lumevalli metsateele keerates jain sinna korralikult kinni. Egas midagi pagass lahti, labidas ja grip matid välja ja juba 5 minuti pärast olin tee peal tagasi. Kuna juba algus oli selline nagu ta oli siis otsustasin nina ringi keerata ja naasta oma esialgse teeotsa juurde. ka seal oli muidugist lund keskmisest rohkem, aga oli näha et sealt oli vähemasti mingisugune maastur läbi veerenud. Juba teele keerates sain aru et eelmine auto oli tunduvalt kõrgema kliirensiga olnud ja sain teed omajagu madalamaks hõõveldada :P Kui olin paarsada meetrit jõudnud sõita, tekkisid minu taha ka mingid tuled. Ohh nyyd ei ole küll hea koht kinni jäämiseks ja praegune rada oli ka ju vaid yhe auto laiune. Teeristini jõudes rammisin end igastahes hooga tagurpidi hange ja minu tagant tulnud auto sai rahulikult mööda sõita. Käisin siis vahepeal rahulikult aarde juures ära ja autosse naastes olin enam kui kindel et tuleb hakata end välja kaevama. Aga endalegi üllatuseks hakkas auto sealt suurema pingutuseta ise liikuma. Võtsin siis suuna Põõsaaluse poole, aga juba järgmise teeristi juures tõmbas auto end kõhu peale korralikult kinni. Jõudsin vaevalt autoukse lahti teha kui nägin eemalt seda samat masturit naasvat kes mind ennist jälitanud oli. Tuli siis temagi autost välja, silmad imestusest suured et kuhu ma küll selle volvoga siin sõita mõtlesin :D Metsa ikka metsa :D Ok nali naljaks, aga lubas mind tagurpidi maanteele tagasi sikutada. Kuna siinsed lumeolud oli tugevasti yle keskmise ja ja naaberaarete juurde oleks olnud päris pikad lumes sumpamised siis otsustasin kiirelt et ei jäta seda abikätt kasutamata ja valin pigem kindla peal maanteele tagasi naasta. Pagassi avades ta veel imestas et mul seal igasugu kõied, labidas, vints , gripperid jms vastu vaatas. Kohe näha et metsa poole mees :D Esialgne plaan isegi toimis täitsa hästi kuni siis mõnisada meetrit hiljes hyppas auto rööpast välja ja tõmbas end lootusetult diagonaali kraavi poole. Hakkasin juba mõtlema et kuidas end siit uuesti sirgeks saada aga maasturimees ütles et neil siin lähistel jahimaja ja kutsub sealt sõbra appi. Et sikutavad mind sinna jahimaja platsile kus saan siis auto ringi põõrata et siis pärast juba edaspidi tsivilisatsiooni poole tagasi liikuda. Sõpra oodates rääkisin paari sõnaga ka geopeitusest, et just seetõttu ka siia müttama tulin. Nac aja pärast oligi sõber kohal täpselt samasuguse Toyotaga nagu ka teine mees ja veidi aja pärast nägin veel kolmandatki täpselt identset autot seal metsavahel. Igastahes sealt sikutati mind jahimaja juurde kus sain nina sirgeks keerata. Sealt maanteeni sõitsin juba eskordis üks maastur ees ja teine taga juhuks kui peaksin uuesti kinni jääma. Aga tee oli juba korralikult ette hööveldatud ja ei olnud vaja rohkem kõiega sikutada. Jahimeestele veelkord tänud abi eest. Ilma teieta oleksin seal arvatavasti mõnuga kaevata ja vintsida saanud. Igastahes päev sai päästetud ja kyll ma siia naaberaarete juurde ka ükspäev naasen ;D Aitähhid
Ega palju enam aega polegi kui uued Jõulud käes. Viimane aeg oli see minu viimane seeria aare leida. Tänan.
On üks siht silme ees, mis nii lähedalaga samas nii kaugel. Selle täitmiseks on neli kuud. Äkki saab eesmärk siiski täidetud. See oli kindla peale minek. Tänud peitjale aarde eest.
Oli siin alles kõrvenõgeste meri. Õnneks oli trambitud 1 rajake, kus neid ei olnud. Tänud peitjale.
Ikka ma jõuan paljaste säärte ja plätudega nõgesevõssi, täielik klassika. Aitäh!
Geojaani 100+ aardetuuri teine linnukene. Viisin ema laste juurde ja kaks aaret jäid ühisele teele. Ühtlasi sain talle pisut geopeitust tutvustada. Siin olid nõgesed nii pikad, et hoolimata palavast suveilmast said vanad head, aastaid pagassi katte all kasutult oodanud õhukesed kilepüksid lühkarite peale tõmmatud. Toimis küll, seda olen hiljem korduvalt kasutanud - hää nipp! Aare kombes. Tänud päkapikusarja peitmast! :-)
Selle aarde korjamiseks on vist kõige parem aeg jõulud. Jaanipäeva paiku saab siin korralikult ohakate ja nõgeste käest kõrvetada. Et vältida otse nõgeste läbimist lühkaritega, proovisime siis üle põllu, aga sealgi sain paaril korral kõrvetada. Poisil vedas, tal oli hobune omastkäest võtta. Leitsime hekist hõredama koha ja käputasime läbi. Aarde juurdes oli kõrvetavat rohtu vähem. Tagasi oli natuke turvalisem minna, siis kulges juba rada ees. Tänud aarde eest.
Endal pole kahjuks alates 24.detsembrist päkapikk käinud ning läksime otsisime üles, kuhu ta jäänud on. Selgus, et on vahepeal aardestunud. Aitüma!
Jõul seeria aarded on mõnusad, hea lihtse jalutuse kaugusel, mõistlikus kohas viisakas teostus. Nüüd veel 3 Narva maantee äärset aaret jäänud.
Kui eelmine kord tuli mitte leid siis seekord lähenesin õigest kohast ja peagi olin otsitava kõrval, aitäh :)
Kodu poole kulgedes geokaardile pilku heites jäi järjekordne päkapikuke peaaegu et teele. Vaja külastada. Tsiisas, kui jäine see tee siia oli. Hakka või naelauskseks, seni ikka õnnelik oma lamellide üle olnud. Aga kohale ma jõudsin ja aarde ma leidsin. Tore punkt tegusale päevale. Tänud peitjale selle lihtsa ja tõhusa seeria eest
Mõnus väike jalutuskäik ja tuttav aardelahendus ootas ees. Tänud peitjatele.
Traditsiooniline XXX päeva jõuludeni tops. Eelnevate jäljed viisid eksimatult karbini ja ka siin logimine imekiire. Aitäh!
Kui ausalt kõik ära rääkida, siis oli see täna katse nr 2. Eelmine kord jäi see päeva viimaseks ning ligipääsutee ei lubanud midagi head ning seega taandusin. Täna suure sulaga läksin teisele katsele. Varuplaan oli peatuda SOS taskus ja minna jala. Siiski tahtsin enne tee olukorda näha ning peale suuna muutmist kui parempööre oli vaba ja minu ees olev auto suure hooga sinna sisse keeras, ei kahelnud ma hetkekski ja arvasin automaatselt, et küllap on geokolleegid ning abi on kohe olemas kui kinni peaksin jääma. Nullile lähenedes nemad aga üldse ei aeglustanud ning sõitsid hoopis edasi. No mis siis ikka, õnneks oli samas väike ümberpööramiskoht ka olemas. Seal lobjaka sees õnnetus paariks sekundiks kinni ka jääda, kuid pääsesin õnneks kergelt vabaks. Parkima jätsin masina siiski keset teed, kuna ei julgenud oma õnne seal jäises lobjakas uuesti narritada. Nullist tagasi tulles kuulsin mootorimüra ning panin jooksu, et mitte takistuseks jääda. Auto oli see sama, kelle järel ma siia olin tulnud, õnneks mahtusid nad kõrvalt mööda, sest jõudsin autoni just samal ajal kui nemadki. Leid kirjas, tänud!
Põnev tee. Suurema sõidukiga poleks puu alt läbi mahtunud. Nüüd saime mõlemas suunas kenasti läbi. Minnes oli sellel magistraalil korraga lausa 4 autot. Nii et igav ei olnud. Aitäh!
Päkapikukeste radadel kulgesime täna Harjumaa erinevates kohtades. Metsateed olid kenasti lahti lükatud ja otsitavani korralikud georajad tekitatud. Tänud peitjale.
Selleks ajaks kui meie kohale jõudsime oli sahk tee ilusti lahti lükanud ja usinamad teetakistused kõrvaldanud. Mugav drive-in.
Puud olid langenud ja läbipääsud saetud, tänud. Aarde eest ka tänud!
Poes käidud, päevatudu tehtud - oli aeg uueks jalutuskäiguks. Kui eelmisel katsel sai õigest kringel ümberpöörde kohast mööda sõidetud ja Waze'i soovitusel paralleelteed mööda proovitud, kus lõpuks kellegi maja ees end ümber pöörates end kinni sõitsin, siis täna tundus tee kohe täitsa sõidetav. Saingi probleemideta aardele lähima ristmikuni. Kellegi räätsajälgedes jõudsin ka probleemideta aardeni. Aitäh!
Nullini meie mobiilid sõita ei võimaldnud. Seega võtsime taskust peitjate poolt mulle kingitud sünnipäevakingituse (aitäh!), toppisime suu magusat täis ja sumpasime praksuvate ja murduvate puude alt - mis aegajalt terve hangetäie lund meile pähe ja krae vahele kukutasid - edasi 15. päeva päkapiku poole. Ajaviiteks vabastasime mõned teele jäänud puud lumekoorma alt ja nood ajasid end kohe poole sirgemaks - metsad on meil praegu puude näol nagu aupaklikult kummardavaid asiaate täis. Aitäh peitmast! Kummardus.
Ootasime täna kell 11:00 külastajaid catibergi avalduva aarde nullis. Inglinumbrite juurest polnud lootust õigel ajal Paldiskisse jõuda. Ootasime seal rahulikult teise koha ehk neljanda logija ära. Kolmas koht jäi nägemata.
15 päevanda aarde avaldumise hetkel reageerida ei olnud võimalik. Täna jäi täpselt koduteele. Päris nulli ei hakanud autoga pressima. Nädala pärast on olukord seal kindlasti parem. Aitäh!
Täna pääsesin ka mina oma kukliga ca. 30 meetrit aardele lähedale. Kuigi rööpad olid kohati natuke liiga laiad. Aitäh aarde eest!
Täna oli asja valla lõunapoolsemasse ossa ning kuna siis aega oli, sai otsustatud siia aarde juurde kulgeda. Otsetee sai võetud aarde suhtes põhja poolt ehk Sookaera-Metsanurga külast mööda pikka sirget. Sel talvel pole kuskil lund liiga vähe, nii ka siin. Lund oli mehemoodi ning oli ka ohtralt tee kohale kaardunud ja langenud puid. Osa puudest oli juba ära saetud, et tee vabaks saaks, osad puud endiselt suure lumeraskuse all tee kohal. Nii tuli kohati sõita veidi slaalomit, et neist mööda pääseda. Muidugi sai ka pilte klõpsitud ning ilmselt saavad sel talvel paljude inimeste fotoalbumid ja -serverid lumiseid pilte täis. Kindlasti jõuab neid palju ka GP serverisse, sest lisan taas ka omalt poolt mõned. Aardega läks kiirelt-kergelt, küll aga ei saa seda öelda aarde juurest lahkumise kohta. Kuna nüüd sai suund võetud Viljandi mnt suunas, siis peagi oli see tee tõkestatud, kask risti üle tee langenud. Ei tahtnud tuldud teed tagasi minna ning kuna autol vints ninal, siis sai sellega seal omajagu rassitud ning tulemuseks vaba tee. Järgmistel aardeküttidel seal nüüd parem liikuda, kui just uus puu taas sinna ei lange. Täname aarde eest!
Päeva lõpetuseks sai ka siin väike peatus tehtud, kuna mälestuste juures meid kohalikud külamehed juba korra hangest välja sikutasid, siis ei hakanud siinkohal eksperimenteerima ja saatemeeskond jäi maantee äärde ootele. Astusin siis reipalt georaja algusesse ja mida ma näen, mugu täpselt raja otsas küljeli hanges. Lähemal vaatlusel selgus, et metsavahel oli teinegi mugu. Et mitte ebatervet huvi äratada, siis tegin natuke loodusvaatlusi, kuniks kodanikud oma jõulupuu metsast välja lohistasid ja käisin panin siis nime kirja. Tänud aarde eest!
See pühapäev tuli teatud põhjustel rahulikumalt võtta. Seega otsustasime keskenduda jõuluringile. Oli lootust, et rajad konteineriteni võiksid olla ilusasti hooldatud. Ja nii oligi, kõigis kohtades sai ilusasti mööda uusi radu kohale, sageli polnud vajadust GPS signaaliga kontakti otsidagi. Konteinerid igatpidi korralikud ja ilusasti rahvastatud. Aitäh mõnusa pühapäevase kulgemise eest
Päev oli toimetustest tihe, tegin oma sõidu siis siia. Kiirreageerida ei jõudnud. Küll aga nägin enda ees tuttavat autot. Helen oli just enne jõudnud kohale. Läksime siis koos ja logisime. Parajalt palju rahvast oli enne meid juba käinud. Meie logi sai kirja kell 13:49.
Vaida poolt siia tulles tee oli lahe kurviline ja lumine. Viimane sirge lõik ka ilusti saha poolt siledaks ja laiaks lükatud. Kuniks 1km enne aaret läks tee veidi kahtlasemaks aga proovisin sellegi poolest. Proovimisest sai 2.5h kinni istumine, rstaste alt kaevas lume ära ja istusin põhjapeal kinni. Õnneks pagass igast tavaari täis mis aitavad enamus olukordadest välja aga eks palju aega läks mõtlemisele, et mis asjadega võiks proovida. Ehitasin vinti aga see kujunes päris väsitavaks, et peagi loobusin. Siis hakkasin tungrauda välja kaevama pagassist aga kui juba siis juba, hakkasin pagassi koristama ja sorteerima, vähemalt mingit kasu ka. Aga sai autot tõstetud ja ratta alla igast jama topitud ja proovitud aga nii kui ratta ringi võttis lõi ratta alt puhtaks jälle. Lõpuks kaevasin põhja alt lund vähenaks ja vahepeal puhke hetkel tegin auto kõrvale mõned lumeinglid ka xD ehk siis õhtul 11 aeg sai kinni jäädud ja poole 2 aeg sain välja. Enam ei viitsinud samasse auku sõita ja ringiga ka ei viitsinud seega sinna see aare seekord jäi :)
Me jõudsime kohale sellisel hetkel, et saime esmaleidjale kuklasse hingata. Aitäh peitjale!
Seda aaret otsides oleme kohanud nii nais- kui ka meessoost päkapikke. Teada fakt on see, et naissoost päkapikke on sutsu rohkem. Ja emapäkapikud on mõnevõrra nooremad kui isapäkapikud – keskmine vanus vastavalt 36 a ja 39 a. Päkapikke leidub üsna erinimelisi, kuid ühed sagedasemad sussitäitjad on Anna ja Kristjan. Selle seeria puhul pole veel õnnestunud Annat ja Kristjani kohata. Üldiselt umbes kaks kolmandikku päkapikkudest hiilib hilisõhtuti või varahommikuti kikivarvul ringi linnamajade tubades, kolmandik aga on koondunud maapiirkondadesse asju ajama. Ning nagu näha, siis mõni neist on suisa metsas ringi hiilimas. Emapäkapikkudest pooled on saanud kõrghariduse, isapäkapikkude seas on ülekaalus kesk- või kutseharidusega jõuluvana käsilased.
TTF mulle siin kl. 12:14, Veikost sai ette ainult õnne jõul, kuna ta magas maha tagasipöörde. Ise alustasin Sakust ning õnneks ühtegi pööret maha ei maganud, kuid sai teada, et ei olnud võimalik otse ei ole võimalik vasakule pöörata Tallinna poole. Kohale jõudes oli metsaoksjon tekkinud sinna, ilma selleta pole uus detsembriseeria aare ju võimalik. Ette tallutud rada nähes polnud raske leida aaret ülesse.
Tänud aarde eest!
Täna esindasin aeglaselt reageerijate leeri. Kohale jõudes kuulutati kohe, et tunk ei olegi 12:02 logiraamatusse kirjutanud. Tõsi või? Hm, unustasin vist, hajameelsus kimbutab :P Selle asemel logisin umbes 12:99. Jäin nii palju hiljaks, et isegi koosolek oli juba põhimõtteliselt läbi saanud. Kästi oma romu eest ära ajada, et kiired inimesed saaksid kiiresti oma kiireid asjatoimetusi toimetama minna :o) Aitäh!
Hommikul ilma vaadates oli selge,et tuleb loodusesse geopeituma minna.Otsustasin,et jõulude ajal otsin jõulu aardeid ja nii ma Tallinna poole vurasin.Kuskil veerand kaksteist olin 16nda juures ning mõte,et võiks ka ühe FTF saada pani mõtlema kuhu poole minna.Tuli välja,et mul oli parim stardijoon ja nii ma esimesena kohale jõudsin ning logi sai kirja 12.07.Minut peale mind olid juba teised ning nii riburada edasi.Oli kohe väike sündmus.Aitäh!
Aarde avaldumise hetkel olin mina oma ajaarvamises alles 18. jõuluni jääva päeva juures. Vaatasin kaardil punkti asukoha üle ja see meelitas õige lähenemissuuna jaoks mööda lumiseid külavaheteid natuke suuremat ringi tegema ja veel mõnda aaret külastama. Kui ma umbes kaks tundi hiljem sellele metsateekesele jõudsin, oli siin rahu ja vaikus, vaid ohtrad autojäljed lumes andsid aimu, et siin suuremat sorti kogunemine olnud. Kui sain auto pargitud, märkasin tagant lähenemas veel ühte mobiili. Ootasin sellegi saabumise ära ja nii me Märteniga koos aarde poole astusime. Sissekõnnitud rajalt eksida polnud võimalik ja nii me ilusti karbi leidsimegi. Esmaleidja real oli natuke üllatav nimi aga muidu juba tuttavad sari-FTF-jad ühtemoodi reas :) Aitäh lumisesse loodusesse kutsumast!
FTF, jess! Mitte see esikoha oma, vaid see neljas (Fourth To Find) aga ei tasu selline tähenärija olla, FTF on FTF.
Umbes pool tundi enne avaldumist otsustasin ka rallist osa võtta kuid liikuma sain alles veerand tundi enne avaldumist, nii et lootsin pigem natuke actionit näha ja esikümnesse mahtuda. Kui aare avaldus, olin jõudmas Viljandi mnt ja Tallinna ringtee risti, seega sain viimasel hetkel trassilt maha keerata ja natuke otsemat teed mööda läheneda. Paar km enne sihtmärki märkasin tahavaatepeeglis üht Škodat ja kuna varasematest logidest on meelde jäänud väljend geo-Škoda, siis loomulikult hakkasin konkurente kahtlustama. Suurest elevusest magasin tagasipöörde koha maha ning panin veidi mööda. Kui jälitaja seda ära kasutades mööda läks siis oli selge, et ma kukkusin just järjekorras koha võrra tahapoole. Metsa jõudes parkisin kõik kiiremad mängijad kinni, vahetasime paar sõna (kontrolliti üle kas ma tulin samuti metsaoksjonile) ja seejärel suundusin mööda georada padrikusse, kus mulle ulatati nii tops kui pastakas ja nime sain kirja kell 12:16. Peale mind jõudis veel [tunk] ja tundus, et selleks korraks oligi pidu läbi. Peale mõningast lobisemist võtsin mina suuna järgmise aarde poole. Danke schön!
Mis nii viga aaret “otsida”, kui kenasti sissetrambitud rada viib õige teiba juurde. Login siin küll esimesena, kuid logiraamatus oli juba õige mitu lehekülge varem täitunud. Varsti võib juhtuda, et geomobiilide teed takistavad lumele alla vandunud puud. Loodus on võrratu siin, aitäh!